SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Raasiku vallas

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Raasiku vallas - sisukord
Väljaandja:Raasiku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.10.2020, 1

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Raasiku vallas

Vastu võetud 08.09.2020 nr 15
jõustumine 01.01.2021

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Raasiku valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Raasiku valla territooriumil, Raasiku valla eelarvest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi: teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi: toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses.

  (4) Käesolevas määruses kasutatud mõiste „sotsiaaleluruumid“ all mõistetakse valla omandis olevaid eluruume, mis on kasutusel sotsiaalelamispinnana.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted 

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Raasiku valla ülesandeid täidab üldiselt Raasiku Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi Vallavalitsus).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Vallavalitsus.

  (3) Käesoleva korraga Raasiku Vallavalitsusele kui organile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib Vallavalitsus delegeerida muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse, ulatuse ja vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

  (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on Vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes eelkõige isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada Vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 5.   Vaidluse lahendamine

  Raasiku valla eelarvest rahastatava teenuse, toetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie Raasiku Vallavalitsusele.

3. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.   Teenuste loetelu

  (1) Raasiku valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamine;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldus
  13) järelhooldusteenus;
  14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

  (2) Käesolevas määruses kirjeldatud teenuste loetelu ei ole ammendav ning taotluste menetlemise kord laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või käesolevas määruses kirjeldatud teenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduv ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.

§ 7.   Teenuste taotlemine

  (1) Teenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Raasiku vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi, välja arvatud vältimatu sotsiaalabi andmine, mida Vallavalitsus osutab kõigile Raasiku valla territooriumil asuvatele isikutele, kes seda vajavad.

  (2) Teenuse taotlemiseks esitab taotleja või kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik Vallavalitsusele taotluse.

  (3) Teenuste taotluste vormi kinnitab Vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid dokumente ning täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks.

  (5) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

§ 8.   Abivajaduse hindamine

  (1) Teenuse taotlemisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (2) Teenuse hindamisel arvestatakse taotleja konkreetseid vajadusi ning vajadusel taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu, eluasemekulusid ja püsikulusid.

  (3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi: STAR infosüsteem) ja muude infosüsteemide.

  (4) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Isiku kirjalikul nõusolekul koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning toimuvad perioodilised vahehindamised vähemalt kord aastas.

§ 9.   Teenuste määramine

  (1) Teenuste määramise otsustab Vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

  (2) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.

  (3) Vallavalitsusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

  (4) Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras määrata teenus määruses ettenägemata juhul.

  (5) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
  4) abivajaduse katavad riiklikud või Raasiku valla toetused ja teised teenused.

  (6) Vajadusel sõlmib Vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel halduslepingu teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.

§ 10.   Teenuste maksumus

  (1) Teenustega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest sotsiaalteenusteks või -toetusteks ette nähtud vahenditest. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

  (2) Vallavalitsuse poolt osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab Vallavalitsus.

  (3) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

  (4) Sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse taotlejale määrata ühekordset sotsiaaltoetust vallavalitsuse korralduse alusel.

  (5) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

§ 11.   Teenuste kulutuste tagasinõudmine

  Vallavalitsusel on õigus nõuda seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

§ 12.   Teenuse andmise peatamine või lõpetamine

  Teenuse andmine peatatakse või lõpetatakse, kui
  1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 13.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse puhul abistatakse abivajavat isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

  (3) Koduteenus on eelkõige:
  1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;
  2) abistamine arstiabi korraldamisel ning ravimite ja abivahenditega varustamine;
  3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine, toiduvalmistamine;
  4) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjaliga ja veega varustamine, toiduvalmistamine jms;
  5) abistamine enesehooldusel (pesemine, söömine, riietumine jms);
  6) eluruumi koristamine Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning teenuse saaja ja osutaja kokkulepitud ulatuses;
  7) pesu pesemise korraldamine ja riiete korrastamine;
  8) muud kokkulepitud tööd mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

§ 14.   Koduteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Koduteenuste osutamise otsustamiseks teeb Vallavalitsuse esindaja pärast dokumentide laekumist kodukülastuse, mille käigus hindab inimese toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust. Vallavalitsus teeb otsuse koduteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast kodukülastuse dokumentide laekumist.

  (3) Juhul kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

  (4) Koduteenust osutatakse kirjaliku koduteenuse osutamise tähtajalise halduslepingu alusel, mis sõlmitakse Vallavalitsuse ja koduteenust vajava isiku või esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on hoolduskava, kus määratletakse teenuste loetelu, kestvus ja sagedus. Hoolduskava kuulub läbivaatamisele vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 15.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 16.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitab teenust vajav isik, kes ei ole suuteline teenuse eest täies mahus tasuma ja kelle teenuse kulude tasumisel täies ulatuses ei osale ülalpidamiskohustuslased, vallavalitsusele kirjaliku taotluse.

  (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.

  (3) Pärast taotluse või teate saamist on Vallavalitsus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse, viies läbi hindamise lähtudes käesoleva määruse paragrahvist 8. Haiglas viibiva isiku teenusevajadust võib hinnata haiglasotsiaaltöötaja poolt antud ülevaate alusel.

§ 17.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

  (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

  (3) Kui üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole arvestatavatest asjaoludest ning oma perekonna majanduslikust olukorrast lähtuvalt võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Raasiku valla eelarvest. Raasiku valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal peab pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääma kuni 10% igakuisest sissetulekust.

  (4) Tasu maksmise puudujääva osa kohta koostatakse haldusakt, milles sätestatakse poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel ning puudujääva osa tasumise periood.

  (5) Haldusakti alusel sõlmitakse kolmepoolne leping teenuse osutaja, teenuse saaja või tema eestkostja ja vallavalitsuse vahel, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 18.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Tugiisik ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige.

  (5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
  1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
  2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
  3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  4) asendushooldusteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või eeskostel viibivad või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuvad isikud.

  (6) Tugiisiku tegevused on:
  1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
  2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
  3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
  4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
  5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
  6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
  7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
  8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

  (7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (8) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.

§ 19.   Tugiisikuteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab Vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse ulatuse. Hindamise tulemusena koostatakse isikule juhtumiplaan.

  (3) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

  (4) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja tugiisiku vahel sõlmitud kirjalik kolmepoolne leping, milles lisaks muudele halduslepingu nõuetele sätestatakse:
  1) teenuse saaja;
  2) tugiisikuteenuse osutaja;
  3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht;
  4) teenuse eest tasumise põhimõtted;
  5) aruandlus.

  (5) Teenuse osutamise leping sõlmitakse tähtajaliselt vastavalt läbiviidud hindamisele, kuid mitte kauemaks kui üks aasta. Vajadusel on võimalik lepingut pikendada.

§ 20.   Tugiisikuteenuse eest tasumine

  Kuni 18-aastastele lastele on teenus tasuta. Alates 18. eluaastast on teenuse saaja omaosalus kuni 50 protsenti teenusetunni tasust. Omaosaluse protsendi suurus selgitatakse välja iga teenusevajaja puhul eraldi juhtumipõhiselt. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 21.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Täisealise isiku hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

  (3) Teenus on üldjuhul pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.

§ 22.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitab hooldust vajav isik vallavalitsusele taotluse, kus on välja toodud:
  1) taotleja nimi, isikukood ning kontaktandmed, puude raskusaste ja tähtaeg;
  2) isiku nimi, keda soovib enda hooldajaks;
  3) tegevused, mille sooritamisel isik vajab abi;
  4) andmed ülalpidamiskohutusega inimeste kohta;
  5) hooldaja andmed ja tema nõusolek hooldajaks määramiseks.

§ 23.   Täisealise isiku hoolduse seadmise tingimused

  (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

  (2) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

  (3) Üks hooldaja võib hooldada kuni kolme hooldatavat.

§ 24.   Täisealise isiku hoolduse seadmine

  (1) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (2) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korduval taotlemisel ei ole vaja kontrolli korrata, kui hooldaja sobivust ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele on kontrollitud vähem kui kaks aastat tagasi ning varasema kontrolliga võrreldes ei ole seotud asjaolud muutunud.

  (3) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja Vallavalitsuse haldusaktiga.

  (4) Haldusaktis märgitakse hooldatava ja hooldaja andmed, hooldaja ülesanded, hooldajatoetuse suurus ning hoolduse määramise ja hooldajatoetuse maksmise tähtaeg. Hooldaja määramisest keeldumisel ning hoolduse ja hooldajatoetuse maksmise lõpetamisel esitatakse haldusaktis vastavad põhjendused.

  (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

§ 25.   Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

  (1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 26.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

  (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja suhtes ülalpidamiskohustustega isikut ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 27.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab Vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (3) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab Vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja vastab nõuetele.

  (4) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (5) Isiklik abistaja määratakse Vallavalitsuse haldusaktiga.

  (6) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduvhindamine.

  (7) Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üldjuhul üheks aastaks. Lepingus sätestatakse kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg. Teenuse vajaduse säilimisel esitab teenuse saaja avalduse teenuse jätkamiseks hiljemalt 2 nädalat enne tähtaja saabumist.

§ 28.   Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

  Teenuse saaja omaosalus on kuni 50 protsenti teenusetunni tasust. Omaosaluse protsendi suurus selgitatakse välja iga teenusevajaja puhul eraldi juhtumipõhiselt. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 29.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

  (2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Raasiku valla haldusterritooriumil.

§ 30.   Varjupaigateenuse taotlemine, määramine ja teenuse eest tasumine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

  (3) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (4) Vallavalitsus võib lepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise teisele kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele ning esitatud arve alusel tasuda antud teenuse eest.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 31.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenust saama õigustatud isikud:
  1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 32.   Turvakoduteenuse taotlemine, määramine ja teenuse eest tasumine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid Vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata peab Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

  (3) Turvakoduteenuse määramiseks on Vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (4) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 33.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 34.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja teenuse eest tasumine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg, sihtkoht või marsruut ja teenuse vajaduse põhjendus.

  (3) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui Vallavalitsus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

  (4) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 35.   Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse korraldab Vallavalitsus Raasiku vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

§ 36.   Puudega isikule eluruumi tagamine

  Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab Vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 37.   Eluruumi tagamise taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (3) Otsuse sotsiaaleluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta, vabade korterite puudumisel sotsiaaleluruumi järjekorda võtmise kohta, teeb vallavalitsus taotluse registreerimisest 10 tööpäeva jooksul.

  (4) Eluruumi tagamise teenus määratakse isikule lepinguga kuni kaheks aastaks.

  (5) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul Vallavalitsuse korralduse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on Vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks

  (6) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja Vallavalitsuse korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

§ 38.   Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

  (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.

  (2) Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

  (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

  (4) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Raasiku valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 39.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 40.   Võlanõustamiseteenuse taotlemine, määramine ja teenuse eest tasumine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Vallavalitsuse algatusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusoleku alusel.

  (3) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (4) Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

11. jaotis Lapsehoiuteenus 

§ 41.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse
  1) 1,5 kuni 3 aastase lapse vanematele juhul, kui laps on registreeritud Raasiku valla munitsipaallasteaiakoha järjekorda, kuid kellele pole suudetud kohta tagada. Õppeaasta keskel 4-aastaseks saava lapse puhul kehtivad tingimused kuni õppeaasta lõpuni;
  2) kuni 18 aastased raske või sügava puudega lapsele. 18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai.

§ 42.   Lapsehoiuteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

  (3) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab Vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

  (4) Teenuse osutaja, vanema ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse kolmepoolne kirjalik leping.

§ 43.   Lapsehoiuteenuse eest tasumine

  (1) Riigi eelarvest toetusfondi kaudu eraldatavaid vahendeid võib vallavalitsus kasutada raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

  (2) Paragrahv 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud lapsehoiuteenuse saajate puhul rakendatakse järgnevaid tingimusi:
  1) teenuse eest tasutakse teenuse osutajale vastavalt sõlmitud kolmepoolsele lepingule tingimusega, et lapsevanemate või üksikvanema poolt kaetav kohamaksu osa lapse kohta kuus on 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
  2) juhul kui lapse ja mõlema vanema või üksikvanema elukoht on teenuse eest tasumise kohustuse tekkimisele eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Raasiku vald, tasub vanem kohatasu lapse eest 10% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;
  3) lapsehoiutoetuse maksimaalseks kuumääraks on summa, mis võrdub vallavalitsuse poolt igaks eelarveaastaks kinnitatava alusharidust andvate lasteasutuste tegevuskulude arvestusliku ühe kuu maksumuse matemaatilise keskmisega (ümardatuna täiseuroni).

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 44.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
  1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 45 lõikes 1 nimetatud juhul;
  2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
  3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

§ 45.   Asendushooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab Vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
  1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
  3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

  (3) Vallavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

§ 46.   Asendushooldusteenuse eest tasumine

  Asendushooldusteenuse eest tasutakse:
  1) Raasiku valla eelarvest, kui Vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Raasiku vald;
  2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 47.   Järelhooldusteenuse eesmärk, sisu ja teenuse eest tasumine

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

  (3) Õigus järelhooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4516 märgitud täisealisel isikul.

  (4) Järelhooldusteenust rahastatakse Raasiku valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

14. jaotis Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 48.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja sisu

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele teenuseid lähtuvalt isiku tegelikust vajadusest.

  (2) Täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
  1) psühholoogi nõustamisteenus;
  2) perenõustamisteenus;
  3) perelepitusteenus;
  4) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
  5) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
  6) toiduabi;
  7) viipekeele tõlketeenus;
  8) muud toetavad teenused.

§ 49.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste taotlemine ja määramine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus.

  (2) Vallavalitsuse algatusel on õigus suunata isik tema nõusolekul vajaduspõhisele teenusele.

  (3) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse § 8 alusel.

  (4) Erakorralisel juhul korraldatakse teenust koheselt.

  (5) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse vajadusel haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjelduse, üldised juhised ja finantseerimise.

§ 50.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest tasumine

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest võib võtta tasu (välja arvatud toiduabi).

  (2) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse §-le 10.

4. peatükk Vältimatu sotsiaalabi 

§ 51.   Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu

  (1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada teenuste kaudu sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele) hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju, sotsiaalnõustamise ja -transpordi elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.

  (2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 52.   Teenuse osutamine ja selle eest tasumine

  (1) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Raasiku valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.

  (2) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.

  (3) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Raasiku valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 53.   Vältimatu sotsiaalabi osutamise lõpetamine

  Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik:
  1) ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
  2) toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.

5. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 54.   Sotsiaaltoetuste liigid ja määrad

  (1) Raasiku valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad, isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad ja erivajadusest tulenevad sotsiaaltoetused.

  (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
  1) sünnitoetus;
  2) esimesse klassi mineva lapse toetus;
  3) matusetoetus;
  4) hooldusperetoetus;
  5) õpilase sõiduhüvitis;
  6) tähtpäevatoetus;
  7) koduse lapse toetus;
  8) koolilõpetaja preemia.

  (3) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
  1) tervisetoetus;
  2) toetused lastega peredele;
  3) eluasemekulude toetus;
  4) muude erakorraliste kulutuste hüvitamine.

  (4) Erivajadusest tulenevad toetused:
  1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;
  2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

  (5) Toetuste määrad kehtestab Vallavolikogu.

  (6) Toetust makstakse isikule, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Raasiku vald, välja arvatud matusetoetuse puhul. Erandina makstakse toetust vältimatu abi korras Raasiku valla territooriumil viibivale isikule. Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka tema vanem, eestkostja, hooldaja või muu isik.

2. jagu Toetuste taotlemise ja määramise tingimused 

§ 55.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja või hooldaja Vallavalitsusele kirjaliku taotluse.

  (2) Toetuse taotluse vormid ja hindamise alused toetuste määramiseks kinnitab Vallavalitsus.

  (3) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele:
  1) sotsiaalhoolekande seaduse § 133 alusel taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekute ja perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurust tõendavad dokumendid;
  2) tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks sotsiaaltoetust taotletakse.

  (4) Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.

§ 56.   Toetuste määramine

  (1) Toetuste taotlused vaatab läbi Vallavalitsus, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetus määratakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

  (2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.

  (3) Sissetulekutest sõltuvate toetuste määramisest võib keelduda kui:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid dokumente;
  3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  4) taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  5) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele;
  6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt.

§ 57.   Toetuste maksmine

  (1) Toetus makstakse välja Vallavalitsuse haldusakti alusel.

  (2) Määratud toetus kantakse üle 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest taotleja arvelduskontole, taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole või toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks taotleja hoolekannet korraldava isiku arvelduskontole.

  (3) Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.

  (4) Toetuse taotleja on kohustatud vallavalitsusele teatama oma isikuandmete või arvelduskonto muutumisest.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

1. jaotis Sünnitoetus 

§ 58.   Sünnitoetuse eesmärk ja sisu

  (1) Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

  (2) Toetust võib taotleda lapse sünni puhul sünni kande alusel tingimusel, et võrdset hooldusõigust omavad vanemad või lapse ainuhooldusõigust omav vanem või lapse eestkostja on rahvastikuregistri andmetel valla elanik(-ud) vähemalt kolm kuud enne lapse sündi.

  (3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 59.   Sünnitoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Sünnitoetuse taotlemiseks esitab lapsevanem kolme kuu jooksul pärast lapse sündi Vallavalitsusele taotluse.

  (2) Sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras. Mitmike sünni puhul makstakse toetust igale lapsele.

  (3) Toetust makstakse volikogu kehtestatud täismääras, kui mõlema vanema elukoht rahvastikuregistris on lõikes 2 sätestatud kuupäeval Raasiku vald, ning pooles määras, kui ainult ühe vanema elukoht on rahvastikuregistris Raasiku vald. Üksikvanemale makstakse toetust täismääras.

2. jaotis Esimesse klassi mineva lapse toetus 

§ 60.   Esimesse klassi mineva lapse toetuse eesmärk ja sisu

  Esimesse klassi mineva lapse toetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

§ 61.   Esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Toetuse taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada kirjalik taotlus ja koolitõend (koolitõend vajalik väljaspool Raasiku valda õppijatel) hiljemalt 30. septembriks ja toetus makstakse välja taotleja arvelduskontole hiljemalt 31. oktoobriks.

  (2) Toetust võib taotleda lapse 1. klassi minemise puhul tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanikud vähemalt taotlemise hetkel.

  (3) Toetust makstakse volikogu kehtestatud täismääras, kui mõlema vanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on lõikes 2 sätestatud kuupäeval Raasiku vald, ning pooles määras, kui ainult ühe vanema elukoht on rahvastikuregistris Raasiku vald. Üksikvanemale makstakse toetus täismääras. Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse toetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (4) Toetuse andmisest võib keelduda kui taotlejal on rahalisi võlgnevusi vallavalitsuse ees.

3. jaotis Matusetoetus 

§ 62.   Matusetoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Matusetoetuse saamiseks esitab surnu abikaasa, sugulane või hõimlane kirjaliku taotluse.

  (2) Toetust makstakse selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Raasiku vallas.

  (3) Toetust võib taotleda kolme kuu jooksul alates surma registreerimisest.

  (4) Matusetoetus makstakse isiku surma päeval kehtinud matusetoetuse määras.

4. jaotis Hooldusperetoetus 

§ 63.   Hooldusperetoetuse eesmärk ja sisu

  Hooldusperetoetuse eesmärk on hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katmine.

§ 64.   Hooldusperetoetuse määramine ja maksmine

  (1) Toetust makstakse hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katteks hoolduspere vanemale, kellega vallavalitsus on sõlminud hoolduspere lepingu.

  (2) Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Raasiku vallas.

  (3) Kui hooldusperes viibiva lapse ülalpidamiskulud ja lapse erivajadusest tulenevad lisakulutused on toetuse määrast suuremad, võib vallavalitsuse otsusega suurendada hoolduspere toetust vastavalt tegelikule vajadusele.

  (4) Toetust makstakse igakuiselt hoolduspere lepingu kehtivuse ajal, määratud toetus kantakse taotluses näidatud arvelduskontole.

5. jaotis Õpilase sõiduhüvitis 

§ 65.   Õpilase sõiduhüvitise eesmärk ja sisu

  Õpilase sõiduhüvitise eesmärk on vähendada põhi- ja keskhariduse omandamisega seonduvaid kulusid. Ühistranspordi kulud hüvitatakse päevases õppevormis põhi- ja üldkeskharidust omandavatele õpilastele, v.a väljaspool Raasiku valda eestikeelset põhiharidust omandavatele õpilastele.

§ 66.   Õpilase sõiduhüvitise taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Hüvitise taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada avaldus iga õpilase kohta eraldi.

  (2) Hüvitist on õigus taotleda õpilase lapsevanemal, eestkostjal, hooldajal või õpilasel alates 16. eluaastast, kelle sõitu riik ei doteeri ja kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) õpilase vanemad, üksikvanem või hooldaja on rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanikud eelmise aasta 31. detsembri seisuga;
  2) õpilane, kelle sõiduhüvitist taotletakse on rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanik.

  (3) Muukeelsetes ja erivajadustega laste koolides õppivatele põhikooli õpilastele hüvitatakse kool-kodu sõidud 100% ulatuses.

  (4) Hüvitise väljamaksmise aluseks on hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks vallavalitsusele esitatud nõuetekohane taotlus. Taotlusele lisatakse kuludokumendid. Hüvitamisele kuuluvad ainult kolme viimase kuu kuludokumendid. Taotleja on kohustatud mitme korra sõidupiletil maha kriipsutama need korrad, mida ei ole kasutatud koolipäevadel või mida on kasutanud teised isikud.

6. jaotis Tähtpäevatoetus 

§ 67.   Tähtpäevatoetuse eesmärk ja sisu

  Tähtpäevatoetuse eesmärk on tähtpäevadel meeles pidada ja tähelepanu pöörata konkreetsetele elanikkonna huvigruppidele tagamaks nende parem toimetulek. Tähtpäevatoetus jaguneb jõulutoetuseks ning eakate sünnipäevatoetuseks.

§ 68.   Tähtpäevatoetuse taotlemine ja maksmine

  (1) Jõulutoetust makstakse avalduse alusel rahvastikuregistri andmetel Raasiku vallas elavatele:
  1) kolme- ja enamalapselistele peredele;
  2) puudega laste peredele. Kui kolme- ja enamalapselises peres kasvab vähemalt üks laps, kellele on määratud puue, makstakse toetust kahekordses määras;
  3) eestkoste- ja hooldusperedele.

  (2) Avaldusi jõulutoetuse saamiseks esitatakse ajavahemikul 01. novembrist kuni 15. detsembrini. Toetuse andmisest võib keelduda kui taotlejal on võlgnevusi vallavalitsuse ees.

  (3) Eakate sünnipäevatoetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel isikule tema sünnipäeval 75, 80, 85, 90 ja 95 aastaseks saamisel. Alates 100-aastaseks saamisest makstakse toetust kahekordses määras igal aastal.

  (4) Toetuse saamiseks avaldust ei esitata, toetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel.

7. jaotis Koduse lapse toetus 

§ 69.   Koduse lapse toetuse eesmärk ja sisu

  Koduse lapse toetuse eesmärk on toetada 1,5 – 3 aastase lapse vanemat lapse kasvatamisel perioodil, kui vallavalitsus ei suuda lapsele tagada lasteaiakohta.

§ 70.   Koduse lapse toetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Koduse lapse toetust makstakse 1,5 - 3 aastase lapse eest lapse vanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale (edaspidi seaduslik esindaja) juhul kui nii laps kui ka tema seaduslikud esindajad või üksikvanem on rahvastikuregistris valla elanikud, lapse seaduslik esindaja on esitanud vallavalitsusele avalduse lapsele lasteaeda koha saamiseks ning vallavalitsusel ei ole lapsele pakkuda kohta lasteaias.

  (2) Toetust makstakse avalduse esitamise kuupäevale järgnevast kuust, kuid mitte varem kui lapse 1,5 aastaseks saamise ning lasteaia koha mittesaamise päevast. Toetust ei maksta juulikuu eest.

  (3) Toetust ei määrata tagasiulatuvalt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 punktis 4 nimetatud toetuse maksmise lõppemise aluseks olevast asjaolust teavitab taotleja vallavalitsust kaks nädalat ette kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.

  (5) Toetuse maksmine lõpeb:
  1) valla poolt lapsele alushariduse osutamisel;
  2) juhul, kui vallavalitsus pakub lapsele teeninduspiirkonna lasteaia kohta, millest seaduslik esindaja keeldub;
  3) lapse kolme aastaseks saamisel;
  4) lapse või tema seadusliku esindaja elukoha registreerimisel teise kohaliku omavalitsuse territooriumile.

4. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused 

1. jaotis Tervisetoetus 

§ 71.   Tervisetoetuse eesmärk ja sisu

  Tervisetoetuse eesmärk on isiku terviserikkest, kroonilisest haigusest või muust tervislikust seisundist tulenevast erivajadusest tingitud kulutuste hüvitamine, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest. Tervisetoetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning see on ette nähtud hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 72.   Tervisetoetuse taotlemine

  Toetust saab taotleda avalduse alusel:
  1) retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks;
  2) lapsele prillide ostmiseks;
  3) tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks;
  4) eriarsti vastuvõtule, raviprotseduuridele ja hoolekandeasutusse sõitmisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;
  5) põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks;
  6) muude tervisega seotud ja erivajadusest tulenevate kulude katmiseks.

2. jaotis Toetused lastega peredele 

§ 73.   Lastega perede toetuste eesmärk ja sisu

  Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Toetust makstakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning see on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 74.   Lastega perede toetuste taotlemine

  Toetust saab taotleda avalduse alusel:
  1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks;
  2) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus jms);
  3) lapse toitlustamise kulude katteks koolieelses lasteasutuses (sealhulgas lastehoid), üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses käivale lapsele (kui lapse toitlustaja on Raasiku valla hallatav asutus, loetakse toetus soodustuseks);
  4) muude kulutuste katmiseks.

3. jaotis Eluasemekulude toetus 

§ 75.   Eluasemekulude toetuse eesmärk ja sisu

  Eluasemekulude toetuse eesmärk on toetada vähekindlustatud isikute toimetulekut eluasemega seotud hädavajalike kulututuste osalise hüvitamisega. Eluasemekulude toetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning see on ette nähtud ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 76.   Eluasemekulude toetuse taotlemine

  Toetust saab taotleda avalduse alusel hädavajalike kulutuste katmiseks, milleks võivad olla küttematerjali ostmine, korstnapühkimine jms.

4. jaotis Muude erakorraliste kulutuste hüvitamine 

§ 77.   Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise eesmärk ja sisu

  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise toetuse eesmärk on leevendada isiku või tema perekonna kriisiolukorda, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus, haigestumine, töövõimetuks muutumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.

§ 78.   Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab isik või erandkorras kolmas isik Vallavalitsusele taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm).

  (2) Muude erakorraliste kulutuste hüvitamiseks võib toetust määrata ulatuses, mis tagab isikule vahendite olemasolu vähemalt kehtiva toimetulekupiiri ulatuses.

  (3) Toetus määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi.

5. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

§ 79.   Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk ja sisu

  Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk on isiku puudest tingitud lisakulutuste osaline hüvitamine, et tagada puudest tuleneva lisakulu tõttu isiku tavapärane toimetulek ja tegevusvõime.

§ 80.   Erivajadusest tulenevate toetuste liigid

  Raasiku valla eelarvest määrab ja maksab Vallavalitsus alljärgnevaid erivajadusest tulenevaid toetusi:
  1) hooldajatoetust täisealise puudega isiku hooldajale;
  2) hooldajatoetust puudega lapse hooldajale.

1. jaotis Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale 

§ 81.   Hooldajatoetuse täisealise puudega isiku hooldajale eesmärk ja sisu

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse (käesolevas jaotises: hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.

  (2) Hooldajatoetus on täisealise puudega isiku hooldajale või kohtuotsuse alusel määratud eestkostjale makstav igakuine toetus.

  (3) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldatava puude raskusastmest. Toetuse määrad kinnitab Vallavolikogu.

§ 82.   Hooldajatoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja Vallavalitsusele taotluse.

  (2) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni hooldatavale määratud puude kehtivuse lõppemiseni või seatud eestkoste lõpptähtajani.

  (3) Hooldajatoetust on õigus saada tagasiulatuvalt puude määramise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse 30 päeva jooksul peale puude määramise otsuse tegemist.

  (4) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

  (5) Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.

  (6) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele Vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

2. jaotis Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 

§ 83.   Hooldajatoetuse puudega lapse hooldajale eesmärk ja sisu

  (1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse (käesolevas jaotises: hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

  (2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

  (3) Hooldajatoetuse määra kinnitab Vallavolikogu.

§ 84.   Hooldajatoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse lapsevanem, hooldaja või eestkostja Vallavalitsusele kirjaliku taotluse.

  (2) Vallavalitsus teeb kogutud andmete põhjal 10 tööpäeva jooksul otsuse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta.

  (3) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas:


  1) iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või
  2) iga 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

  (4) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;
  3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (5) Hooldajatoetust on õigus saada tagasiulatuvalt puude määramise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse 30 päeva jooksul peale puude määramise otsuse tegemist.

  (6) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani või seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

  (7) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

  (8) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.

  (9) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele Vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

  (10) Hooldajatoetus ja sotsiaalmaks makstakse riigieelarvest Raasiku vallale sotsiaaltoetuste maksmiseks ja -teenuste arendamise kuludeks eraldatud vahenditest.

6. jagu Riigieelarvest kaetava toimetulekutoetuse maksmine 

§ 85.   Toimetulekutoetus

  (1) Toimetulekutoetust määrab ja maksab Vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

  (2) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab Vallavolikogu.

7. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 86.   Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendite kasutamine

  Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab Vallavalitsus alljärgnevalt:
  1) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
  2) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks;
  3) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks.

§ 87.   Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

  (1) Riigieelarvest Raasiku vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab Vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

  (2) Toetavad teenused on:
  1) lapsehoiuteenus;
  2) sotsiaaltransporditeenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

  (3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib Vallavalitsus riigieelarvest Raasiku vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 88.   Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Raasiku vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 89.   Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Raasiku vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus:
  1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras;
  2) Raasiku valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.

§ 90.   Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus

  (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Raasiku valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

  (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 91.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks järgmised Raasiku Vallavolikogu määrused:
  1) 12.04.2016. a määrus nr 8 „Sotsiaalteenuste osutamise kord Raasiku valla eelarvest“;
  2) 12.04.2016. a määrus nr 9 „Raasiku valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“;
  3) 12.04.2016. a määrus nr 7 „Raasiku valla eelarvest makstavate toetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“;
  4) 11.04.2017. a määrus nr 8 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite kasutamise kord“;
  5) 13.02.2018. a määrus nr 5 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Raasiku vallas“;
  6) 14.04.2015. a määrus nr 6 „Lapsehoiuteenuse toetamise kord Raasiku vallas“.

§ 92.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.

Tiina Rühka
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json