SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Rakvere linna sotsiaaltoetused

Rakvere linna sotsiaaltoetused - sisukord
Väljaandja:Rakvere Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.11.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2021
Avaldamismärge:RT IV, 20.10.2021, 1

Rakvere linna sotsiaaltoetused

Vastu võetud 06.10.2021 nr 16
jõustumine 01.11.2021

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 12 lõike 1 punkti 1 ja § 13 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 ja § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrus reguleerib Rakvere linna eelarvest antavate sotsiaaltoetuste taotlemise, taotluse menetlemise ja sotsiaaltoetuse maksmise tingimusi ning korda.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) linnavalitsus - Rakvere linnavalitsus (kollegiaalne täitevorgan);
  2) ametiasutus - Rakvere Linnavalitsus ametiasutusena (koos struktuuriüksustega), sh linnavalitsuse või ametiasutuse poolt haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 alusel ülesannet täitma määratud ametnik või ametnikud.

2. peatükk Sotsiaaltoetuse taotlemine ja menetlemine 

§ 3.   Sotsiaaltoetuse saaja

  Sotsiaaltoetust antakse füüsilisele isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Rakvere linn, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 4.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna ametiasutusele. Elektrooniliselt võib taotluse esitada ka Rakvere linna veebilehe e-teenuste keskkonnas (teabevärav Spoku).

  (2) Taotluses tuleb esitada järgmised andmed:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
  2) taotleja kontaktandmed (elukoha- aadress, telefon, e-posti aadress);
  3) otsuse kättesaamise viis (posti teel, e-posti aadressil, ametiasutuses vms);
  4) määruses sätestatud muud andmed.

  (3) Taotlusele tuleb lisada määruses sätestatud sotsiaaltoetuse saamise õigust tõendavad või sotsiaaltoetuse saamiseks vajalikud muud dokumendid.

§ 5.   Taotluse menetlemine

  (1) Ametiasutus kontrollib taotleja õigust toetust taotleda ning esitatud andmete ja dokumentide vastavust määruse nõuetele.

  (2) Ametiasutusel on õigus põhjendatud kahtluse korral kontrollida sotsiaaltoetuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.

  (3) Taotluste hindamiseks ja arvamuse andmiseks moodustab linnavalitsus sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni ülesandeks on hinnangu andmine toetuse taotluse põhjendatuse kohta ja arvamuse andmine toetuse määramise või sellest keeldumise kohta.

  (4) Toetuse andmine või sellest keeldumine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu toetusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

§ 6.   Sotsiaaltoetuse andmise otsustamine

  Sotsiaaltoetuse andmise või sellest keeldumise, sotsiaaltoetuse saamise peatumise või lõpetamise otsustab linnavalitsus, kes võib haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 2 alusel määrata ülesande täitjaks ametniku.

§ 7.   Toetuse maksmine

  (1) Toetus kantakse taotleja või tema poolt taotluses märgitud isiku arvelduskontole.

  (2) Taotleja nõusolekul võib toetuse kanda teenust osutanud või talle kaupa müünud ettevõtja arvelduskontole.

§ 8.   Alusetult saadud sotsiaaltoetuse tagastamine

  (1) Alusetult saadud sotsiaaltoetus nõutakse tagasi seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Sotsiaaltoetuse tagasinõudmise, sh tagasinõude tasaarvestuse otsustab linnavalitsus.

3. peatükk Ühekordne sotsiaaltoetus 

§ 9.   Ühekordne sotsiaaltoetus

  (1) Ühekordne sotsiaaltoetus on täiendav sotsiaaltoetus, mida makstakse isiku või pere hädavajalike kulude osaliseks hüvitamiseks, kui neid kulusid ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või Rakvere linna eelarvest makstavate toetustega.

  (2) Ühekordset sotsiaaltoetust on õigus taotleda:
  1) vähekindlustatud üksikisikul või perel. Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1, 8 ja 10 sätestatud toetust võib taotleda ainult üks täisealine pereliige;
  2) sügava puudega üksikisikul;
  3) raske puudega üksikisikul ortopeediliste, invatehniliste ja muude abivahendite ostmiseks või üürimiseks.

  (3) Vähekindlustatud üksikisik või pere on isik või pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 390 eurot. Erandkorras käsitletakse vähekindlustatud üksikisikuna üksi elavat pensionäri, kelle sissetulek (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine sotsiaaltoetus) on kuni 490 eurot kuus.

  (4) Ühekordse sotsiaaltoetust antakse:
  1) õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul õnnetusjuhtumist või kriisist põhjustatud kulude osaliseks hüvitamiseks eelkõige järgmistel asjaoludel nagu töövõimetuks muutumine või raske haigus, tulekahju, vargus, eluaseme puudumine erakorralistel asjaoludel, pereliikme või lähedase matuste korraldamiseks jne;
  2) ortopeediliste, invatehniliste ja muude abivahendite ostmiseks või üürimiseks ühele isikule mitte rohkem kui neli korda aastas. Kuni 100 euro ulatuses abivahendite ostmise ja/või üürimise puhul kompenseeritakse 80% abivahendi maksumusest. Erandkorras võib komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel määrata abivahendi 100%-lise kompensatsiooni ning üle 100 euro suuruse omaosalustasuga abivahendi ostmise kulu hüvitamise;
  3) retseptiravimite hinna kompenseerimiseks ühele isikule mitte rohkem kui 80 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul;
  4) hooldusvahendite maksumuse kompenseerimiseks ühele isikule mitte rohkem kui 64 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul;
  5) eriarsti visiiditasude, haigla voodipäevatasu omaosaluse ja väljaspool Rakvere linna eriarsti vastuvõtule sõiduks sõidukulude kompenseerimiseks. Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 50% ulatuses tema poolt esitatud kuludokumentide alusel, maksimaalselt kuni 50 eurot korraga ning mitte rohkem kui kaks korda kalendriaasta jooksul;
  6) viipekeele tõlketeenuse eest tasumiseks. Toetust antakse raske või sügava puudega inimeste viipekeeletõlgi kasutamiseks asjaajamisel kuni 100 euro ulatuses kalendriaastas;
  7) kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks, kui nimetatud asutuses viibimise aeg oli pikem kui kolm kuud. Toetuse suurus on 80 eurot ning seda on õigus taotleda 3 kuu jooksul pärast vabanemist;
  8) laste hädavajalike kulude katmiseks (koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks lastele ning muude hädavajalike kulutuste katmiseks). Toetust võib määrata ühele perele mitte rohkem kui 50 eurot lapse kohta ning mitte rohkem kui kaks korda kalendriaasta jooksul;
  9) asendushooldusest ellu astuvatele lastele makstakse kolimiseks, eluaseme remondiks ning esmaste majapidamistarvete ostmiseks kuni 300 eurot;
  10) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks nii koolis kui lasteaias käiva lapse õppekavavälises tegevuses osalemise (klassiekskursioon, teatri külastus jms) kulude kompenseerimiseks, kuid mitte rohkem kui 50 eurot aastas.

§ 10.   Taotlemine

  Ühekordse sotsiaaltoetuse taotleja esitab taotluse, milles on toodud käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud andmed ning lisatud sissetulekut ja toetuse vajadust tõendavad dokumendid.

§ 11.   Ühekordse sotsiaaltoetuse määr

  (1) Ühekordse sotsiaaltoetuse maksimaalne suurus on viiekordne kehtiv toimetulekupiir.

  (2) Erandina võib linnavalitsuse põhjendatud otsusega määrata toetuse ka käesoleva määruse
§ 9 lõikes 2 nimetamata isikutele ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremas summas.

4. peatükk Lastega perede sotsiaaltoetused 

§ 12.   Lastega perede sotsiaaltoetus

  (1) Lastega perede sotsiaaltoetus on toetus, mida antakse lastega peredele koolieelses lasteasutuses käimisega seotud kulude, laste huvitegevusega seotud kulude, koolitoidu kulude ning kooliga seotud sõidukulude hüvitamiseks.

  (2) Lastega perede sotsiaaltoetust on õigus taotleda isikul, kelle enda ja leibkonna elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Rakvere linn.

  (3) Leibkond on üksikisik, perekond või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

  (4) Lastega perede sotsiaaltoetus määratakse last kasvatavale vanemale 100% ulatuses kui:
  1) perele makstakse käesoleval kuul toimetulekutoetust;
  2) perekonna sissetulekud ühe pereliikme kohta on pärast eluasemekulude tasumist alla riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiiri.
  3) kes lastekaitsetöötaja ettepanekul vajab eelnimetatud sotsiaaltoetust.

  (5) Lastega perede sotsiaaltoetus määratakse last kasvatavale vanemale 50% ulatuses, kui perekonna sissetulekud ühe pereliikme kohta on pärast eluasemekulude tasumist alla pooleteistkordse riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiiri.

  (6) Toetus kantakse koolieelse lasteasutuse, kooli, huvikooli või teenuse osutaja arveldusarvele.

§ 13.   Taotlemine

  (1) Kui isik taotleb toimetulekutoetust, märgib ta toimetulekutoetuse avaldusel lisakuluna koolieelse lasteasutuse kohatasu toetuse ja koolieelse lasteasutuse toitlustamise toetuse saamiseks vastava märke ning lisab taotlusele jooksval kuul tasumisele kuuluvad arved.

  (2) Lastega perede sotsiaaltoetuste taotlejad (v.a toimetulekutoetuse saajad) esitavad taotluse koos lisadokumentidega järgmisteks kuupäevadeks:
  1) koolieelse lasteasutuse kohatasu toetuse saamiseks perioodil 1. oktoobrist kuni 31. märtsini esitamise tähtaeg on 15. september ning perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini esitamise tähtaeg on 15. märts;
  2) koolieelse lasteasutuse toitlustamise toetuse saamiseks perioodil 1. oktoobrist kuni 31. märtsini esitamise tähtaeg on 15. september ning perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini esitamise tähtaeg on 15. märts;
  3) kooli toitlustamise toetuse saamiseks üheks õppeaastaks (1.september kuni 30. juuni) esitamise tähtaeg on 15. september;
  4) huvitegevuse toetuse saamiseks üheks õppeaastaks (1. september kuni 31. august) esitamise tähtaeg on 15. september;
  5) sõidukulu toetuse saamiseks üheks õppeaastaks (1.september kuni 30. juuni) esitamise tähtaeg on 15. august;
  6) õpilaskodu toetuse saamiseks üheks õppeaastaks (1.september kuni 30. juuni) esitamise tähtaeg on 15. september.

  (3) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaegu arvestamata, kui toetuse taotlemise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast taotluse esitamise tähtaega.

  (4) Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised andmed ja dokumendid:
  1) tõendid toetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu netosissetuleku kohta kõigilt leibkonna liikmetelt;
  2) dokumendi elatise määramise kohta;
  3) töötult Eesti Töötukassa tõendi;
  4) eluasemekulusid tõendavad dokumendid;
  5) väljaspool Rakvere linna haldusterritooriumi asuvas üldhariduskoolis õppimise korral põhjenduse, miks laps Rakveres õppida ei saa.

  (5) Sissetulekute hulka ei arvestata:
  1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
  2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi;
  3) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
  4) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust.

  (6) Toetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekuludena Rakvere linnavolikogu kehtestatud toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade alusel ühes kalendrikuus makstavad:
  1) üür;
  2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
  3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  8) majapidamisgaasi maksumus;
  9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  10) hoonekindlustuse kulu;
  11) olmejäätmete veo tasu.

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kuludele võetakse toetuse määramisel arvesse eluasemekuluna ka eluasemelaenu igakuine kuumakse pere kasutuses oleva eluruumi eest, kuid mitte üle 320 euro suuruses summas ühes kuus.

  (8) Lastega perede sotsiaaltoetuse taotlemisel võrdsustatakse eluasemelaenu kuumakse korteri üüri kuluga ning arvestatakse toetuse määramisel eluasemekulude hulka.

  (9) Kui toetuse taotluse esitab lastekaitsetöötaja, ei arvestata toetuse määramisel perekonna sissetulekuid ega eluasemekulusid.

5. peatükk Sünnitoetus 

§ 14.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetuse eesmärgiks on katta osaliselt kulusid, mis tekivad perele seoses lapse sünniga.

  (2) Sünnitoetuse määr on 320 eurot.

  (3) Sünnitoetust on õigus taotleda lapse sünni korral Rakvere linna elanikul, kui lapse sündimise hetkel on lapse ema elukoht rahvastikuregistri andmetel Rakvere linnas.

  (4) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada lapsevanem kuue kuu jooksul pärast lapse sündi, eeldusel, et laps ja taotleja on rahvastikuregistri andmetel Rakvere linna elanikud. Taotluses tuleb esitada järgmised andmed:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha- aadress;
  2) lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha- aadress;
  3) taotleja arvelduskonto number.

  (5) Toetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud määras.

6. peatükk Kooli alguse toetus 

§ 15.   Kooli alguse toetus

  (1) Kooli alguse toetuse eesmärgiks on katta osaliselt kulusid, mis tekivad lastega peredele seoses lapse esmakordselt kooli minekuga.

  (2) Kooli alguse toetus määratakse Rakvere linna haldusterritooriumil asuva üldhariduskooli 1. klassi õppima asuvale lapsele, kui lapse ning vähemalt ühe lapsevanema või eestkostja elukohana Eesti rahvastikuregistris on hiljemalt koolimineku aasta 1. jaanuaril registreeritud Rakvere linn. Toetust võib määrata väljaspool Rakvere linna asuva kooli 1. klassi õppima asumisel, kui õppimine selles koolis on tingitud lapse hariduslikust erivajadusest.

  (3) Kooli alguse toetuse määr on 100 eurot.

  (4) Kooli alguse toetuse määramiseks esitab lapsevanem või eestkostja ajavahemikus 15. aprill kuni 1. september ametiasutusele kirjalikult või elektrooniliselt avalduse, milles sisalduvad järgmised andmed:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha- aadress;
  2) lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha- aadress;
  3) kooli nimi, kus laps asub õppima.

  (5) Ametiasutus väljastab lapse nimega tõendi, millele märgitakse tõendi kehtivuse aeg ning ettevõtted, millistest koolitarbeid ostes tasub Rakvere linn vastavalt eelnevalt sõlmitud lepingule tõendi esitaja eest kehtestatud kooli alguse toetuse määra ulatuses.

  (6) Ametiasutus avaldab koostööpartnerite leidmiseks avaliku teate ning määrab koostööpartnerid koolitarbeid- ja riideid müüvate ettevõtete hulgast hiljemalt iga aasta 15. aprilliks.

7. peatükk Represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikute toetus 

§ 16.   Represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikute toetus

  (1) Represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikute toetust (edaspidi represseeritu toetus) makstakse isikule,
  1) kes on represseeritu või represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel ning omab represseeritu tunnistust ja
  2) kelle elukohana on hiljemalt toetuse määramise aasta 1. jaanuaril Eesti rahvastikuregistris märgitud Rakvere linn.

  (2) Represseeritu toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele esimesel korral kirjaliku või elektroonilise taotluse, milles on järgmised andmed:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, elukoha- aadress ja muud kontaktandmed (telefon, e-post jms);
  2) arvelduskonto number.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusele peab olema lisatud koopia represseeritu tunnistusest.

  (4) Represseeritu toetuse määr on 100 eurot kalendriaastas.

  (5) Taotleja kantakse represseeritute nimekirja. Represseeritute nimekirja kantud isikutele määratakse korraldusega represseeritu toetust üks kord kalendriaastas hiljemalt 23. juunile (Võidupühale) eelneval linnavalitsuse istungil.

8. peatükk Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus 

§ 17.   Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus

  (1) Puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse (edaspidi toetus) eesmärgiks on tagada toimetulek oma eluruumi piires isikule, kellel on raskused eluruumis liikumisel või enesega toimetulekul.

  (2) Toetusega toetatakse taotleja eluruumis:
  1) liikuvusega seotud toimingute parandamist, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
  2) hügieenitoimingute parandamist;
  3) köögitoimingute parandamist.

  (3) Toetuse andmisel arvestatakse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ja eluruumi kohandamise põhjendatust. Toetuse suurus on maksimaalselt 85% kogu kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1600 eurot. Komisjoni ettepanekul võib vastavalt kohandamise suurusele olla toetuse piirmäär suurem. Toetust antakse ühekordselt.

§ 18.   Taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele taotluse, milles on märgitud lisaks määruse § 4 lõike 2 punktis 1-3 sätestatud andmetele:
  1) kohandatava eluruumi aadress;
  2) planeeritava kohandamise põhjendus ja üksikasjalik kirjeldus;
  3) taotletava toetuse suurus;
  4) toetuse taotleja omafinantseeringu suurus;
  5) taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekute suurus.

  (2) Taotlusele tuleb lisada:
  1) omaniku nõusolek plaanitavaks kohandamiseks ning kinnitus, et üürileping kehtib vähemalt viis aastat pärast kohanduse valmimist;
  2) kohandamise maksumuse kalkulatsioon.

  (3) Ametiasutus vaatab toetuse vajaduse hindamiseks üle kohandamist vajava eluruumi.

§ 19.   Toetuse kasutamine ja maksmine

  (1) Ametiasutus sõlmib toetuse saajaga ja eluruumi kohandamist tegeva töövõtjaga kolmepoolse lepingu pärast ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise esitamist või ehitusloa andmist. Kui kohandamiseks ei ole ehitusteatis või ehitusluba vajalik, sõlmitakse leping toetuse andmise korralduse alusel. Kui toetuse saaja kuue kuu jooksul arvates toetuse andmise korralduse kättesaamisest lepingut ei sõlmi, loetakse taotleja toetusest loobunuks.

  (2) Lepingus sätestatakse:
  1) teostatavad kohandamistööd;
  2) osapoolte rahalised kohustused;
  3) kohandamise tegemise aeg;
  4) linnavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
  5) sanktsioonid lepingu rikkumise korral.

  (3) Toetuse summa makstakse töövõtjale arve alusel pärast kohandamistööde valmimist ja kohandamistööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

  (4) Linnavalitsusel on õigus keelduda toetuse maksmisest eelkõige järgmistel juhtudel:
  1) eluruumis ei ole tehtud planeeritud kohandamist;
  2) toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;
  3) toetuse saaja süü tõttu jäi kohandamine kokkulepitud mahus tegemata;
  4) lepingus sätestatud juhtudel.

9. peatükk Hooldekodu teenuse toetus 

§ 20.   Hooldekodu teenuse toetus

  Hooldekodu teenuse toetus (edaspidi hooldekodu toetus) on isikule väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi hooldekodu teenus) kasutamiseks antav rahaline hüvitis, mille arvelt kaetakse hooldekodu teenuse maksumus osas, mida hooldekodu teenuse saaja ei ole suuteline tasuma enda varalise seisu tõttu.

§ 21.   Hooldekodu toetuse taotleja

  Hooldekodu toetust on õigus taotleda täisealisel isikul, kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Rakvere linn (edaspidi taotleja), kui:
  1) isik ei vaja haiglaravi, kuid oma tervislikust seisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ei ole võimeline ajutiselt või püsivalt iseseisvalt kodustes tingimustes toime tulema ja toimetulekut ei ole võimalik tagada ka muul viisil ning
  2) isiku varaline seis ei võimalda tasuda hooldekodu teenuse eest täies mahus ja isikul puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või isiku seadusjärgsed ülalpidajad oma varalise seisu tõttu ei ole võimelised hooldekodu teenuse eest tasuma.

§ 22.   Taotlemine

  (1) Hooldekodu toetuse saamiseks esitab määruse §-s 20 nimetatud isik taotluse, milles märgitakse lisaks määruse § 4 lõike 2 punktis 1-3 sätestatud andmetele:
  1) hoolekodu teenust osutava hoolekandeasutuse nimi,
  2) põhjus, miks hooldekodu teenust vajatakse;
  3) taotleja kinnitus, et tasub hooldekodu teenuse eest vastavalt oma varalisele seisule. Sissetuleku hulka ei arvata taotlejale makstavat sotsiaaltoetust;
  4) ülalpidamist andma kohustatud isiku (edaspidi ülalpidaja) olemasolul nimi ja kontaktandmed;
  5) taotleja kinnitus, et kohustub teatama viivitamatult enda varalise seisu muutumisest.

  (2) Taotlusele lisatakse:
  1) taotleja, sh ülalpidaja sissetulekut ja muud varalist seisu kirjeldavad dokumendid (nt pangakonto väljavõte viimase 6 kuu kohta enne taotluse esitamist, laenuleping jms);
  2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid.

  (3) Kui ülalpidaja on vabastatud ülalpidamise andmisest või on ülalpidamise kohustust vähendatud, tuleb esitada seda tõendavad dokumendid.

§ 23.   Taotluse menetlemine

  Ametiasutus selgitab välja:
  1) taotleja hooldusvajaduse sh võib hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ja küsitleda tema lähedasi;
  2) taotleja ja tema ülalpidaja varalise seisu;
  3) hooldekodu toetuse suuruse.

§ 24.   Hooldekodu toetuse andmine

  (1) Hooldekodu toetuse andmise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Hooldekodu toetuse andmise korralduses peab olema märgitud:
  1) taotluse kokkuvõte;
  2) hooldekodu toetuse andmise tähtaeg, tingimused ja kord, sealhulgas toetuse saaja kohustus
teatada varalise seisu muutumisest;
  3) hooldekodu toetuse suurus.

  (2) Hooldekodu toetust antakse ulatuses, mis tagab hooldekodu teenuse maksumuse tasumise.
Linnaeelarvest antakse toetust hooldekodu teenuse maksumuse osas, mis jääks katmata pärast
seda, kui taotleja ja ülalpidaja on tasunud teenuse eest vastavalt oma varalisele seisule.

  (3) Hooldekodu toetuse maksmise aluseks on korraldus, mis edastatakse hooldekodu teenuse osutajale ja taotlejale.

  (4) Hooldekodu toetuse andmisest võib keelduda eelkõige järgmistel juhtudel:
  1) taotleja ei vaja hoolekandeteenust, sest taotleja toimetulekut on võimalik tagada teisi sotsiaalteenuseid osutades (koduteenus, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jt);
  2) taotleja ja tema pere majanduslik olukord võimaldab tasuda hooldekodu teenuse eest täies mahus.

§ 25.   Hooldekodu toetuse kasutamise järelevalve

  (1) Ametiasutus kontrollib üks kord eelarveaastas hooldekodu toetuse saaja seisundit.

  (2) Kui hooldekodu toetuse saaja varaline seis on sedavõrd halvenenud, et toetuse saaja või ülalpidaja ei ole enam võimeline tasuma hooldekodu teenuse eest senises ulatuses, võib toetuse saaja esitada taotluse hooldekodu toetuse suurendamiseks.

  (3) Hooldekodu toetuse suurendamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus.

10. peatükk Hooldajatoetus 

§ 26.   Hooldajatoetus

  (1) Hooldajatoetust on õigus saada täisealise isiku hooldajaks määratud isikul või 1,5-15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus oleval isikul või eestkostjal, kui:
  1) puudega lapse vanema, vanemaga abielus oleva isiku või eestkostja tegevus vastab hooldusele käesoleva määruse mõttes ning puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja vastab hooldaja määramise tingimustele;
  2) puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Rakvere linn;
  3) puudega lapse vanema, vanemaga abielus oleva isiku või eestkostja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Rakvere linn;

  (2) Kui isik on määratud mitme hooldust vajava isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest. Kui isik on mitme puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja, on ta õigus saada toetust iga puudega lapse eest.

§ 27.   Hooldajatoetuse määr

  (1) Hooldajatoetuse määr on 80 eurot

  (2) Hooldajatoetuse suurused on:
  1) raske puudega 16-aastase ja vanema isiku hooldaja hooldajatoetus on 60% hooldajatoetuse määrast ning sügava puudega 16-aastase ja vanema isiku hooldaja hooldajatoetus on 100% hooldajatoetuse määrast;
  2) 1,5–15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse vanema või vanemaga abielus oleva isiku või eestkostja hooldajatoetus on 60% hooldajatoetuse määrast.

§ 28.   Hooldajatoetuse taotlemine

  (1) Hooldajatoetuse taotlemiseks 16-aastase ja vanema isiku hooldajale esitab taotleja ametiasutusele hooldatava ja hooldaja kirjaliku taotluse, milles on märgitud:
  1) hooldatava ja hooldaja nimed ja isikukoodid, elukohad, kontaktandmed;
  2) andmed hooldatava seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu kohta ja nende kontaktandmed;
  3) hooldatava seos hooldajaga;
  4) arvelduskonto number;
  5) hooldaja sotsiaalne seisund.

  (2) Hooldajatoetuse taotlemiseks 1,5–15-aastase puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale esitab taotleja taotluse, milles on märgitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed ning kinnitus, et taotleja ta ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

§ 29.   Hooldajatoetuse määramine

  Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
  1) puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.

§ 30.   Hooldajatoetuse maksmine

  (1) Hooldajatoetuse maksmist alustatakse alates toetuse määramise otsuse tegemisest 10 tööpäeva jooksul.

  (2) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest.

  (3) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemise korral jätkub õigus saada hooldajatoetust ja hooldajatoetuse saaja on esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamise taotluse hiljemalt hooldajatoetuse maksmise lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, siis hooldajatoetuse maksmine ei katke.

  (4) Hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks esitab hooldajatoetuse saaja ametiasutusele taotluse, millele lisab hooldajatoetuse tähtajalist määramist tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid.

  (5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates.

11. peatükk Matusetoetus 

§ 31.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on täiendav sotsiaaltoetus, mille eesmärgiks on kompenseerida osaliselt lähedase isiku matmisega seotud kulusid.

  (2) Matusetoetust makstakse riigieelarve toetusfondist selleks ettenähtud rahaliste vahendite arvelt.

§ 32.   Taotlemine

  (1) Matusetoetust on õigus taotleda isikul, kes korraldab lahkunu matused.

  (2) Matusetoetust saab taotleda isiku matmise eest, kelle viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel asus Rakvere linnas.

§ 33.   Matusetoetuse määr

  Matusetoetuse määr on 250 eurot.

§ 34.   Matusetoetuse määramine ja maksmine

  (1) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada määruse § 32 lõikes 1 nimetatud isik 30 päeva jooksul peale surma registreerimist.

  (2) Matusetoetuse peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha aadress, e-posti aadress;
  2) lahkunu ees- ja perekonnanimi, isikukood ja viimane rahvastikuregistri järgne elukoha aadress;
  3) arvelduskonto number;
  4) kinnitus, et taotleja on matuse korraldaja.

  (3) Ametiasutus määrab matusetoetuse või otsustab keeldumise hiljemalt nelja tööpäeva jooksul.

12. peatükk Rakendussätted 

§ 35.   Enne käesoleva määruse jõustumist määratud sotsiaaltoetuste kehtivus

  Enne käesoleva määruse jõustumist määratud sotsiaaltoetuste maksmine jätkub sotsiaaltoetuse andmise haldusaktis sätestatud tingimustel.

§ 36.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Rakvere linnavolikogu 17. veebruari 2016. a määrus nr 2 „Ühekordne sotsiaaltoetus“( RT IV, 25.03.2020, 7);
  2) Rakvere linnavolikogu 17. veebruari 2016. a määrus nr 6 „Sünnitoetus ja kooli alguse toetus“ (RT IV, 26.10.2017, 17)
  3) Rakvere linnavolikogu 17. veebruari 2016. a määrus nr 7 „Represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikute toetus“ (RT IV, 26.10.2017, 16);
  4) Rakvere linnavolikogu 16. märtsi 2016. a määrus nr 9 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ (RT IV, 19.03.2016, 74);
  5) Rakvere linnavolikogu 16. märtsi 2016. a määrus nr 10 „Vähekindlustatud lastega perede sotsiaaltoetused“ (RT IV, 07.04.2018, 30);
  6) Rakvere linnavolikogu 20. aprilli 2016. a määrus nr 11 „Hooldekodu teenuse toetamine ja korraldamine“ (RT IV, 23.04.2016, 35);
  7) Rakvere linnavolikogu 17. jaanuari 2018. a määrus nr 5 „Riigieelarve toetusfondist matusetoetuse eraldamise kord“ (RT IV, 28.06.2019, 55);
  8) Rakvere linnavolikogu 11. detsembri 2019. a määrus nr 9 „Hooldajatoetuse määra kehtestamine“ (RT IV, 17.12.2019, 32).

§ 37.   Rakvere linnavolikogu 17. veebruari 2016 määruse nr 5 „Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse määramise ja maksmise kord“ muutmine

  (1) Rakvere linnavolikogu 17. veebruari 2016. a määruses nr 5 „Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse määramise ja maksmise kord“ (RT IV, 27.05.2020, 36) tehakse järgmised muudatused:
  1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
Eluruumi kohandamise toetuse andmine Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetme tegevuse alusel;
  2) määruse õiguslik alus sõnastatakse järgmiselt:
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 42 ja Sotsiaalkaitseministri 26. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ § 24 lg 1 punkti 1 alusel.;
  3) paragrahvid 1, 3 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;
  6) paragrahvi 6 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

  (2) Sotsiaalosakond kontrollib taotlust ja lisatud dokumente. Puuduste olemasolul annab sotsiaalosakond kohanduse saajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduse kõrvaldamata jätmisel võib sotsiaalosakond jätta taotluse läbi vaatamata.

§ 38.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. novembril 2021. a.

Mihkel Juhkami
Linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json