Rakvere linna sotsiaalteenused
Vastu võetud 06.10.2021 nr 17
jõustumine 01.11.2021
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 15 lõike 1, § 17, § 18, § 20, § 26, § 27, § 28, § 30, § 33 lõike 1 ja 2, § 38 lõike 1 ja 2, § 41, § 42, § 44 lõike 1, § 45 2 lõike 2, § 45 5 lõike 1, § 45 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib Rakvere linna poolt osutatavate sotsiaalteenuste taotlemise, taotluse menetlemise ja sotsiaalteenuse osutamise ning rahastamise tingimusi ning korda.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) linnavalitsus - Rakvere linnavalitsus (kollegiaalne täitevorgan);
2) ametiasutus - Rakvere Linnavalitsus ametiasutusena (koos struktuuriüksustega), sh linnavalitsuse või ametiasutuse poolt haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 alusel ülesannet täitma määratud ametnik või ametnikud.
2. peatükk Sotsiaalteenuse taotlemine ja menetlemine
§ 3. Sotsiaalteenuse saaja
Sotsiaalteenust osutatakse määruses sätestatud tingimustel ja korras isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Rakvere linn.
§ 4. Taotluse esitamine
(1) Taotlus sotsiaalteenuse saamiseks esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna ametiasutusele. Elektrooniliselt võib taotluse esitada ka Rakvere linna veebilehe e- teenuste keskkonnas (teabevärav Spoku), kui see võimalus on olemas.
(2) Taotluses tuleb esitada järgmised andmed:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
2) taotleja kontaktandmed (elukoha- aadress, telefon, e-posti aadress);
3) otsuse kättesaamise viis (posti teel, e-posti aadressil, ametiasutuses vms);
4) sotsiaalteenuse vajaduse põhjendused;
5) määruses sätestatud muud andmed.
(3) Taotlusele tuleb lisada määruses sätestatud sotsiaalteenuse saamise õigust tõendavad või sotsiaalteenuse saamiseks vajalikud muud dokumendid.
§ 5. Taotluse menetlemine
(1) Ametiasutus kontrollib taotleja õigust sotsiaalteenust taotleda ning esitatud andmete ja dokumentide vastavust määruse nõuetele.
(2) Ametiasutusel on õigus põhjendatud kahtluse korral kontrollida sotsiaalteenuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.
(3) Sotsiaalteenuse saamise vajaduse hindamist korraldab ametiasutus.
(4) Taotluste kohta arvamuse andmiseks moodustab linnavalitsus sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni ülesandeks on hinnangu andmine teenuse taotluse põhjendatuse kohta ja arvamuse andmine toetuse määramise või sellest keeldumise kohta.
§ 6. Sotsiaalteenuse osutamise otsustamine
(1) Sotsiaalteenuse andmine või sellest keeldumine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.
(2) Sotsiaalteenuse andmise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ametiasutus otsustab sotsiaalteenuse andmise või sellest keeldumise määruses sätestatud juhtudel.
§ 7. Tasu sotsiaalteenuse eest
Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suuruse ja tingimused kehtestab linnavalitsus.
§ 8. Alusetult saadud sotsiaalteenuse kulude hüvitamine
(1) Sotsiaalteenuse andmiseks alusetult tehtud kulutused nõutakse tagasi seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Sotsiaalteenuse andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagasinõude, sh tagasinõude tasaarvestuse otsustab linnavalitsus.
3. peatükk Koduteenus
§ 9. Koduteenuse saaja
(1) Koduteenuse eesmärgiks on tagada täisealise isiku iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes. Koduteenust osutatakse isikule toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(2) Koduteenuseks on eelkõige häirenuputeenus, kütmine, toiduainetega varustamine, eluruumi ja riiete korrastamine, arstiabi korraldamine ning muud igapäevaelu toetavad tegevused.
§ 10. Koduteenuse taotlemine ja määramine
(1) Koduteenuse saamiseks esitab isik ametiasutusele taotluse. Koduteenuse vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, meditsiinitöötaja jne.
(2) Koduteenuse vajadus hinnatakse üle iga 12 kuu järel.
(3) Koduteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab ametiasutus.
(4) Koduteenuse osutamise aluseks on haldusleping, mis sõlmitakse ametiasutuse, koduteenuse osutaja ja koduteenuse saaja vahel kuni 36 kuuks. Halduslepingus määratakse ära toimingud, mida koduteenusena osutatakse, koduteenuse osutamise sagedus, koduteenuse eest vastutava töötaja andmed, tasu maksmise tingimused tasulise koduteenuse korral ja muud koduteenuse osutamisega seotud asjaolud. Kui teenuse saaja ei soovi sõlmida halduslepingut, määrab ametiasutus teenuse ja selle sisu haldusaktiga.
(5) Koduteenust osutatakse üldjuhul ajavahemikus kell 8- 17.
4. peatükk Hooldekodu teenus
§ 11. Hooldekodu teenuse korraldamine
(1) Rakvere linn korraldab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse andmise (edaspidi hooldekodu teenus) isikule, kelle eestkostjaks on määratud Rakvere linn (edaspidi eestkostetav).
(2) Ametiasutus valmistab ette koostöös hooldekodu teenuse osutajaga hooldekodu teenuse osutamise tingimused ning esitab vastava korralduse eelnõu linnavalitsusele.
(3) Linnavalitsus määrab hooldekodu teenuse osutamise tingimused ja rahastamise korralduses. Korraldus edastatakse teenuse osutajale ja eestkostetavale.
(4) Rakvere linn rahastab hooldekodu teenuse maksumust osas, mida eestkostetav või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik ei ole suuteline tasuma oma varalise seisu tõttu.
5. peatükk Väljaspool kodu osutatav päevahoiuteenus
§ 12. Teenuse eesmärk
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi päevahoiuteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla päevasel ajal; pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine ning hoolduskoormusega inimeste toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.
§ 13. Päevahoiuteenuse saaja
(1) Päevahoiuteenuse sihtgruppi kuuluvad isikud, kes vajavad ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ning turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
(2) Ajutiselt võivad päevahoiuteenust vajada inimesed, kelle kõrvalabi vajadus on tingitud muutuvast terviseseisundist (kroonilised haigused, mida iseloomustavad ägenemise ja remissiooni perioodid) või kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda tal kodus toime tulla, näiteks lähedased ei saa teatud kindla perioodi jooksul päevasel ajal oma lähedast hooldada haiguse või töö tõttu või vajadusel puhata hoolduskoormusest.
§ 14. Päevahoiuteenuse taotlemine ja määramine
Päevahoiuteenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja ametiasutusele käesoleva määruse § 4 nõuetele vastava taotluse
§ 15. Päevahoiuteenuse osutamine
(1) Päevahoiuteenust osutatakse kuni kaheksa tundi ühes kalendripäevas.
(2) Päevahoiuteenust osutatakse tööpäevadel teenuse osutaja lahtiolekuaegadel, lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest.
(3) Päevahoiuteenuse osutamiseks koostab teenuse osutaja hooldusplaani koos teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 päeva jooksul teenuse saajale teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaanis määratletakse hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus ning eesmärgid, lähtudes konkreetse teenuse saaja abivajadustest.
(4) Päevahoiuteenus sisaldab järgmiseid toiminguid ja teenuseid:
1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jms) ja muud toetavad ning toimetulekut tagavad toimingud ja teenused mis on määratud hooldusplaanis;
2) toitlustamise korraldamine (kohapealse toitlustamise tagamine või võimaluste loomine teenuse saajate poolt kaasa võetud toidu soojendamiseks ja säilitamiseks);
3) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
4) võimaluste loomine puhkamiseks ja jalutamiseks õues;
5) tegevused kognitiivsete võimete säilitamiseks (ristsõnade lahendamine, muusika, käsitöö jms);
6) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning
abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
6. peatükk Tugiisikuteenus
§ 16. Tugiisiku teenuse saaja
(1) Tugiisikuteenust osutatakse:
1) täisealisele isikule ja lapsele, kes vajab olulist kõrvalabi oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu;
2) alaealiste lastega perele, kes vajab nõustamist laste eest hoolitsemiseks ja laste arengut toetava kasvukeskkonna loomiseks (pere tugiisik).
(2) Lapsele osutatakse teenust lapse seadusliku esindaja nõusolekul.
§ 17. Teenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema seadusjärgne esindaja ametiasutusele käesoleva määruse § 4 nõuetele vastava taotluse. Taotluses märgitakse lisaks olukorrad, milles toimetulemiseks vajab isik toetamist ning taotletava kõrvalabi maht.
(2) Ametiasutus võib ise algatada tugiisiku määramise menetluse, kui ametiasutusele on teatavaks saanud isik või pere, kes tugiisiku teenust vajab. Sellisel juhul kaasab ametiasutus isiku teenuse kavandamise juurde ning selgitab välja tema arvamuse.
(3) Teenust vahetult osutava isiku leiab taotleja ise või vajadusel abistab sobiva isiku leidmisel ametiasutus.
(4) Teenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping ametiasutuse, teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel. Lepingus sätestatakse kõrvalabi toimingud, kõrvalabi maht, kestvus ja teenuse osutamise muud olulised tingimused. Kui teenuse saaja ei soovi sõlmida halduslepingut, määrab ametiasutus teenuse ja selle sisu haldusaktiga.
(5) Teenus on tasuta lepingus sätestatud mahus Rakvere linnas alaliselt elavale teenuse saajale.
7. peatükk Hoolduse seadmine
§ 18. Täisealise isiku hooldus
(1) Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (edaspidi hooldatav), kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik ning isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste või muu abi osutamisega.
(2) Hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel.
(3) Hooldatava elukohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud Rakvere linn ja tema tegelikult kasutatav eluruum peab asuma Rakvere linna haldusterritooriumil. Komisjoni põhjendatud ettepanekul võib hoolduse seada ka isikule, kes ajutiselt kasutab eluruumi muu kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
§ 19. Hooldaja
(1) Hooldaja on teovõimeline isik, kes:
1) on võimeline hooldust vajavat isikut vajalikul moel hooldama ja
2) ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning kellel ei ole sügavat või rasket puuet.
(2) Hooldajaks võib määrata hooldatava suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustusega isiku juhul, kui hooldatav ei suuda teha eneseteenindusega seotud igapäevatoiminguid või neis osaleda, vajab ööpäevaringset hooldust ning ülalpidamiskohustusega isiku varaline seis ei võimalda hooldust muul moel korraldada.
(3) Ühel hooldajal võib olla kuni viis hooldatavat, kui hooldaja on neile võimeline tagama hooldamise vastavuses käesoleva määruse § 18 lõikes 2 sätestatuga.
(4) Hooldajaks ei määrata isikut:
1) kes on statsionaarses vormis õppeasutuses õppiv õpilane või üliõpilane ning õppeasutus, kus ta õpib ei asu Rakvere linnas;
2) kes on perekonnaseaduse kohaselt hooldatava seadusjärgne ülalpidaja ja kelle elukorraldus või varaline seis võimaldab kõrvalabi, juhendamise või järelevalve korraldamist.
§ 20. Hoolduse seadmise taotlemine
Hoolduse seadmist ja hooldajaks määramist taotlev isik (edaspidi: taotleja) esitab ametiasutusele käesoleva määruse § 4 nõuetele vastava taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:
1) hooldust vajava isiku kirjalik nõusolek hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Juhul kui isik ei ole võimeline kirjalikku nõusolekut andma, selgitab ametiasutus tema soovi välja hooldusvajaduse hindamise käigus;
2) dokumendid hooldatava suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute sissetuleku ja varalise seisu kohta.
§ 21. Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine
(1) Hoolduse seadmise taotluse lahendamisel kasutatakse hindamiseks ametiasutuse poolt koostatud hindamisinstrumenti.
(2) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korduva taotlemise korral ei ole vaja kontrolli korrata, kui taotleja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele on kontrollitud vähem kui kolm aastat tagasi ning sellega on tuvastatud hooldamise vastavus ja hooldaja sobivus.
(3) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korralduses märgitakse:
1) hooldatava ja hooldaja isikuandmed;
2) hoolduse seadmise põhjused;
3) hooldaja ülesanded;
4) hoolduse tähtaeg.
(4) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata, kui abivajava puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada muu sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise või muu sotsiaalabi andmisega.
§ 22. Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtaeg
(1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni 60 kuuks. Hoolduse võib seada ja hooldaja määrata tähtajatult, kui hooldust vajava isiku puude raskusaste on määratud tähtajatult.
(2) Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul alates hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest.
(3) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel jätkub hoolduse vajadus ja hooldaja, kes jätkuvalt vastab hooldaja nõuetele, on esitanud hoolduse jätkamise taotluse hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkemata.
(4) Hoolduse jätkamiseks esitab hooldaja ametiasutusele taotluse, millele lisab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtajalisuse tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid.
§ 23. Hoolduse lõpetamine
(1) Linnavalitsus otsustab hoolduse lõpetamise, kui:
1) langevad ära hoolduse seadmise asjaolud;
2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele ning uut hooldajat ei ole võimalik määrata;
3) hooldaja taotleb hoolduse lõpetamist;
4) hooldatav taotleb hoolduse lõpetamist.
(2) Hooldus lõpeb linnavalitsuse korralduse kättesaamisel, kui korralduses ei ole märgitud teistsugust kuupäeva.
8. peatükk Isikliku abistaja teenus
§ 24. Isikliku abistaja teenuse saaja
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on tagada puudega inimese iseseisev toimetulek ning osalemine kõigis eluvaldkondades.
(2) Teenust on õigus saada täisealisel puudega isikul, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Rakvere linn.
§ 25. Teenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema seadusjärgne esindaja ametiasutusele taotluse. Taotluses märgitakse lisaks taotleja andmetele tegevused, milles on vaja abi ning abi maht.
(2) Teenust vahetult osutava isiku leiab taotleja ise või vajadusel abistab sobiva isiku leidmisel ametiasutus.
(3) Teenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping ametiasutuse, teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel. Lepingus sätestatakse osutatavate teenuste loetelu, teenuste osutamise maht, kestvus ja teenuse osutamise muud olulised tingimused. Kui teenuse saaja ei soovi sõlmida halduslepingut, määrab ametiasutus teenuse ja selle sisu haldusaktiga.
(4) Teenus on tasuta lepingus sätestatud mahus Rakvere linnas alaliselt elavale teenuse saajale.
9. peatükk Varjupaigateenus
§ 26. Varjupaigateenuse eesmärk
(1) Varjupaigateenuse osutamise eesmärgiks on tagada täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, turvaline koht ööbimiseks.
(2) Varjupaigateenus on esmane eluasemeteenus, mis on ajutise abimeetmena suunatud peavarjuprobleemi lahendamisele.
§ 27. Varjupaigateenuse saaja
(1) Varjupaiga teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Rakvere linn ning vältimatu abi raames Rakvere linna haldusterritooriumil viibivatele ning ööbimiskohta vajavatele isikutele.
(2) Vältimatu abi osutamise raames tagatakse isikule vähemalt toit, riided ja ajutine peavari seni kuni ta ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
§ 28. Varjupaigateenuse osutamine
(1) Varjupaigateenust osutab Rakvere linn aadressil Vabaduse tn 59, Rakvere.
(2) Varjupaigateenuse osutamiseks kasutatavates ruumides kehtiva sisekorraeeskirja kehtestab Rakvere Sotsiaalkeskuse direktor oma käskkirjaga. Kehtestatud reeglid peavad olema teatavaks tehtud ja kättesaadavad igale teenuse saajale.
(3) Esmakordselt teenuse saamiseks pöördub teenuse soovija ametiasutuse poole. Ametiasutus hindab teenuse osutamise vajaduse põhjendatust ning positiivse otsuse korral edastatakse teenuse osutajale teavitus teenuse osutamiseks.
(4) Kui varjupaigateenuse esmakordse kasutamise vajadus selgub soovijal väljaspool ametiasutuse tööaega, pöördub teenuse soovija varjupaika, kus selgitatakse välja teenuse osutamise vajadus. Varjupaik informeerib ametiasutust varjupaika pöördunud isikust ning tema teenuse soovi osas langetatud otsusest esimesel võimalusel.
(5) Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse teenust vajavale isikule ööbimisvõimalus (voodikoht või nari). Teenus sisaldab isiku vastuvõttu ja läbivaatust varjupaigas, pesemisvõimalust, ööbimisvõimalust, abistamist asjaajamisel, meditsiinilise abi korraldamist ja muu vältimatu sotsiaalabi osutamist. Teenuse saajatele võimaldatakse puhas voodipesu ning vajadusel puhtad riided, samuti varjupaigas asuvate pesemisvõimaluste kättesaadavus ning võimalus kasutada tualettruume.
(6) Teenuse saaja saab oma isiklike asjade (välja arvatud sisekorraeeskirja kohaselt varjupaigas keelatud esemete ja ainete nimekirja kantud asjade) hoidmiseks kasutada selleks ettenähtud hoiuruumi.
(7) Teenuse saajatele, kes jäävad päevaseks ajaks varjupaiga ruumidesse, võimaldatakse päevast tegevust eraldi ruumis, mida ei kasutata ööbimiseks.
(8) Teenuse saajale on teenus tasuta.
10. peatükk Sotsiaaltransporditeenus
§ 29. Sotsiaaltransporditeenuse saaja
(1) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse koduteenuse saajale ning puudega inimesele, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.
(2) Sotsiaaltransporditeenust saab kasutada eelkõige avalike teenuste kasutamiseks (tervishoiuteenus, haridusteenus, pangakontori ja postkontori teenused jms) ning õppeasutusse või tööle sõitmiseks
§ 30. Sotsiaaltransporditeenuse osutamine
(1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitab taotleja tellimuse ametiasutusele suuliselt või kirjalikult.
(2) Otsuse sotsiaaltransporditeenuse saamise või sellest keeldumise kohta teeb ametiasutus.
11. peatükk Eluruumi tagamise teenus
§ 31. Eluruumi tagamise teenuse sisu
Isikule ja tema perekonnale tagatakse eluruum eelkõige järgmiste meetmetega:
1) Rakvere linnale kuuluva eluruumi kasutusse andmine sotsiaaleluruumina;
2) isiku abistamine sobiva eluruumi leidmisel ning vajadusel üürilepingu tagatisraha või esimese üürimakse tasumine.
§ 32. Eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isik
Eluruumi tagamise teenust (edaspidi eluruum) võib taotleda isik või perekond, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Rakvere ning kes:
1) füüsiliste või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust;
2) oma vähekindlustatuse tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust. Isik on vähekindlustatud, kui tema sissetulek on väiksem kui kolmekordne toimetulekupiir;
3) on vabanenud kinnipidamiskohast või erihoolekandeasutusest mitte varem kui üks kuu enne taotluse esitamist ning kes ei ole tulenevalt materiaalsest seisust võimeline ise endale eluruumi tagama ning kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on registreeritud rahvastikuregistris taotleja elukohana;
4) on orvud või alaealisena vanemliku hoolitsuseta jäänud isikud, kes lahkuvad laste hoolekandeasutusest ja kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on rahvastikuregistris registreeritud taotleja elukohana.
§ 33. Teenuse taotlemine
(1) Eluruumi saamiseks tuleb ametiasutusele esitada kirjalik taotlus. Taotlusele kirjutavad alla kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed või nende seaduslikud esindajad.
(2) Taotluses märgitakse:
1) taotleja ja taotlejaga ühist eluruumi taotlevate perekonnaliikmete (edaspidi kaastaotlejad) isiku- ja kontaktandmed;
2) andmed taotleja ja kaastaotlejate viimati kasutatud eluruumi kohta;
3) eluruumi taotlemise põhjendus;
4) vajadusel taotluse seisukohast olulised andmed tervisliku seisundi kohta;
5) andmed taotleja või tema perekonna majandusliku seisu kohta (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, arvelduskontol olevad rahalised vahendid jms);
6) minimaalsed nõuded taotletavale eluruumile (edaspidi miinimumnõuded), mis lahendaksid taotleja ja tema perekonna eluasemeprobleemi (tubade arv, ligipääsetavus, taotleja või tema perekonnaliikmete erivajadused jne).
(3) Taotluse ja teenuse vajaduse hinnangu alusel valib komisjon taotleja jaoks sobivaima meetme. Meetme valik peab olema põhjendatud.
§ 34. Eluruumi kasutusse andmise põhimõtted
(1) Eluruum antakse taotleja kasutusse sotsiaaleluruumina. Eluruumi kasutamise sihtotstarve märgitakse eluruumi kasutamise lepingusse. Eluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollib ametiasutus.
(2) Eluruum antakse kasutusse tähtajaliselt, kuid mitte pikemalt kui kolm aastat.
(3) Eluruumi kasutusse andmise otsustab linnavalitsus.
(4) Eluruumi kasutusse andmise leping sõlmitakse kirjalikus vormis.
(5) Eluruumi allkasutusse andmine ei ole lubatud.
(6) Linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena või seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või vastava lepingu sõlmimisel korraldab ametiasutus.
(7) Eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise otsustab linnavalitsus.
§ 35. Tasu eluruumi kasutamise eest
(1) Eluruumi kasutusse andmisel tasu eest sõlmitakse üürileping. Üürnik peab tasuma üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude (vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu jne) eest.
(2) Üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus kehtestab linnavalitsus.
(3) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud linna või kolmandate isikute poolt osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks ja remondiks.
(4) Eluruumi remondikulude jaotus linna ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepingus.
§ 36. Kohandatud eluruumi kasutamine
(1) Kohandatud eluruum määruse tähenduses on linnale kuuluv eluruum, mis on kohandatud inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel kõrvalabi (abistamine toidu ostmisel, arstiabi korraldamisel, asjaajamisel jne) ja kes on õigustatud eluruumi taotlema käesoleva määruse §-s 32 sätestatud alusel.
(2) Kohandatud eluruumi kasutusse andmine toimub käesolevas peatüki eluruumi kasutusse andmise sätete alusel arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(3) Kohandatud eluruumi teenust osutab ja eluruumi kasutamise lepingu sõlmib ametiasutuse hallatav asutus.
§ 37. Eluruumi kasutamise lepingu sõlmimine
(1) Enne eluruumi kasutusse andmise otsustamist võimaldab ametiasutus taotlejal eluruumiga tutvuda.
(2) Taotleja peab eluruumi sobivusest ametiasutust teavitama kümne tööpäeva jooksul. Eluruumi mittesobivust peab kirjalikult põhjendama.
(3) Kui taotleja ei esita mittesobivuse põhjendusi mõjuva põhjuseta tähtaegselt või keeldub põhjendamisest, võib ametiasutus jätta eluruumi taotluse läbi vaatamata.
(4) Isik on kohustatud sõlmima eluruumi kasutamise lepingu hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates eluruumi kasutusse andmise otsusest teadasaamisest. Juhul, kui isik ei sõlmi nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta eluruumi kasutamise lepingut, võib linnavalitsus kasutusse andmise otsuse kehtetuks tunnistada.
§ 38. Eluruumi kasutamise lepingute lõppemine
(1) Eluruumi kasutamise lepingud lõppevad tähtaja möödumisel.
(2) Enne lepingu tähtaja möödumist selgitab ametiasutus, kas eluruumi kasutaja vajab jätkuvalt sotsiaaleluruumi. Kui eluruumi kasutaja ei vasta enam eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isiku nõuetele, saadab ametiasutus vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtpäeva möödumist üürnikule kirjaliku teate eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumise kohta.
(3) Linnal on õigus lõpetada eluruumi kasutamise leping ennetähtaegselt võlaõigusseaduses eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustel, käesolevas määruses ja lepingus sätestatud alustel. Lepingu erakorralise ülesütlemise otsustab linnavalitsus.
(4) Juhul, kui isik ei asu mõjuva põhjuseta 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest kasutusse antud eluruumi elama, on see lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
(5) Kui üürnik ise ja temaga koos elavad isikud eluruumi üürilepingu kehtivuse ajal ei kasuta, loetakse see oluliseks lepingu rikkumiseks ning see on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
§ 39. Eluruumi kasutamise lepingu pikendamine
(1) Eluruumi kasutamise lepingu pikendamiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus ning dokumendid hiljemalt kaks kuud enne kehtiva lepingu tähtaja möödumist. Taotluse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise sätteid.
(2) Eluruumi kasutamise lepingu pikendamise otsuse tegemisel arvestatakse lepinguliste kohustuste täitmist kasutaja ja kaastaotlejate poolt.
(3) Eluruumi kasutamise lepingu pikendamisel on õigus muuta lepingu tingimusi.
§ 40. Abistamine eluruumi leidmisel ja tagatisraha või üürimakse tasumine
(1) Ametiasutus abistab isikut sobiva eluruumi leidmisel eelkõige järgmiste tegevustega:
1) teavitamine toimetulekutoetuse võimalustest ja muust sotsiaalabist, mida on võimalik taotleda üüritava eluruumi kulude katmiseks;
2) abistamine sobiva eluruumi leidmisel ja üürileandjaga ühenduse võtmine, kui isik ei ole ise võimeline seda tegema;
3) vajadusel abistamine üürilepingu sõlmimisega seotud asjaajamises.
(2) Üürilepingu tagatisraha või esmase üürimakse tasumiseks antakse ühekordset sotsiaaltoetust Rakvere linnavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 41. Eluruumi tagamise muud meetmed
Linnavalitsuse korralduse alusel võib rakendada ka muid määruses sätestamata eluruumi tagamise meetmeid, kui:
1) isiku eluruumi vajadust ei ole võimalik tagada määruses sätestatud meetmega;
2) komisjoni hinnangul on võimalik sellega tagada isikule eluruum ning linnaeelarves on selleks piisavad rahalised vahendid.
12. peatükk Päevakeskuse teenus
§ 42. Päevakeskuse teenus
(1) Päevakeskuse teenuseks on Rakvere linnas täiendava vaba aja veetmise võimaluste pakkumine eakatele ja toimetulekuraskustes perede lastele eesmärgiga tagada nende aktiivne osavõtt ühiskonnaelust.
(2) Päevakeskuse teenuste kasutamise täpsem korraldus (tegevustes osalemise tingimused, ajakava, tasulise teenuse tellimine jne) sätestatakse päevakeskuse kodukorras, mille kehtestab Rakvere Sotsiaalkeskuse direktor.
§ 43. Eakate päevakeskus
(1) Eakate päevakeskuse teenus on suunatud eelkõige isikutele, kes on 60aastased ja vanemad.
(2) Tasuta teenused on huvitegevus, ajalehtede ja ajakirjade lugemine, arvuti kasutamine ja muud sotsiaalsed tegevused.
(3) Tasulised on isiku toimetulekut toetavad teenused (pesu pesemine, duši ja sauna kasutamine jne).
(4) Vajadusel võib sotsiaalkeskuses korraldada päevakeskuse teenuse saajatele ka muude tasuliste teenuste (juuksur, massaaž jms) osutamise. Sellisel juhul määrab teenuse hinna teenuse osutaja. Rakvere Sotsiaalkeskuse ruumi kasutamine teenuse osutaja poolt toimub linnavara valitsemist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
§ 44. Laste päevakeskus
(1) Laste päevakeskuses pakutakse toimetulekuraskustes perede põhikooliealistele lastele toitlustamist, huvitegevust, õpiabi ja sotsiaalnõustamist.
(2) Laste päevakeskuse tegevused toimuvad koolist vabal ajal.
(3) Laste päevakeskuse teenus on tasuta.
13. peatükk Muud Rakvere linna korraldatavad sotsiaalteenused
§ 45. Muude sotsiaalteenuste korraldamine
(1) Ametiasutus korraldab järgmiste sotsiaalteenust osutamist:
1) võlanõustamisteenus;
2) turvakoduteenus;
3) asendushooldusteenus;
4) järelhooldusteenus;
5) lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekande seaduse § 45 2 lõikes 2 nimetatud isikutele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetest.
(3) Ametiasutus kontrollib teenuse osutaja vastavust seaduses sätestatud nõutele ning sõlmib seaduses sätestatud juhtudel teenuse osutamiseks halduslepingu.
14. peatükk Rakendussätted
§ 46. Määruse rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist määratud sotsiaalteenuste osutamine toimub endistel tingimustel ning sotsiaalteenuste osutamiseks sõlmitud lepingud kehtivad kuni tähtaja möödumiseni või lõpetamiseni muul alusel.
§ 47. Määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Rakvere linnavolikogu 18. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Rakvere Sotsiaalkeskuses osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja osutamise tingimused“ (RT IV, 25.03.2021, 7);
2) Rakvere linnavolikogu 16. märtsi 2016. a määrus nr 9 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ (RT IV, 19.03.2016, 74);
3) Rakvere linnavolikogu 29. juuni 2016. a määrus nr 14 „Eluruumi tagamise teenus“ (RT IV, 06.07.2016, 4).
§ 48. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2021. a.
Mihkel Juhkami
Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter