SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Haljala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.10.2023, 8

Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 17.10.2023 nr 53
jõustumine 01.01.2024

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja mõistete kasutamine

  (1) Määrusega sätestatakse Haljala valla (edaspidi vald) eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

  (2) Kord reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

  (3) Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

  (4) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses.

§ 2.   Sotsiaalhoolekandelisele abile õigust omavad isikud

  (1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Haljala vald ja kelle tegelik elukoht on Haljala vald või vältimatut sotsiaalabi taotlev inimene, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalhoolekandelist abi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.

  (3) Lapsest lähtuva sotsiaalhoolekandelise abi saamise aluseks on lapse tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht Haljala vallas.

  (4) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Haljala vald.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Haljala Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus).

  (2) Toetuste määrad ja piirmäärad kinnitab Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

  (3) Teenuste osutamise täpsema regulatsiooni ja hinnakirja kinnitab Haljala Vallavalitsus täitevorganina (edaspidi vallavalitsus).

  (4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga, välja arvatud sissetulekust ja abivajadusest mittesõltuvad toetused, mis kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

  (5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse isiku põhjendatud vajadusest, isiku tegelikust toimetulekuvõimest ning sellest tulenevast kõrvalabi vajaduse ulatusest.

§ 4.   Sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon

  Vallavalitsus (täitevorganina) moodustab ametiasutuse teenistujatest korras sätestatud toetuste andmise ja teenuste osutamise otsustamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ja hindamiseks ametiasutuse juures tegutseva komisjoni (edaspidi komisjon), mille kollegiaalne otsus on aluseks toetuse või teenuse määramisele, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemise ja osutamise tingimused ja kord 

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja põhjendatud taotluse läbi Haljala vallavalitsuse toetuste ja taotluste esitamise e-keskkonna. Erandjuhtudel võib taotlust esitada e-posti teel või paberkandjal vallavalitsuse kinnitatud vormil.

  (2) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel esitab taotleja tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse ja taotleja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks:
  1) eluasemekulude tasumist tõendavad dokumendid;
  2) perekonna sissetuleku suurust tõendavad dokumendid;
  3) vajadusel muud tõendid või dokumendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse väljaselgitamiseks.

  (3) Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab ametiasutuse sotsiaalvaldkonna teenistuja (edaspidi teenistuja) välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

§ 6.   Hindamiskohustus abivajaduse ulatuse määramiseks

  (1) Ametiasutuse teenistuja, kellele see pädevus asutusesisese töökorraldusega on antud, selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja teeb ettepaneku vastava abi määramiseks.

  (2) Taotlust menetleval teenistujal on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Teenistujal on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.

  (3) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab teenistuja vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.

  (4) Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (5) Abivajaduse muutumisel tuleb läbi viia korduvhindamine.

  (6) Isikule osutatava abi viisi ja mahu määramisel arvestatakse abi osutamise mõju abistatava iseseisva toimetuleku või heaolutaseme taastamisele või säilitamisele.

  (7) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste pakkumisel lähtutakse edaspidi juhtumiplaanist.

§ 7.   Sotsiaalhoolekandelise abi määramine

  (1) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

  (2) Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (3) Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega.

  (4) Abivajaduse hindamise põhjal määratakse isikule sobiv sotsiaalhoolekandelise abi liik ning vastav otsus kinnitatakse haldusaktiga.

  (5) Vallavalitsusel on ametiasutuse teenistuja põhjendatud ettepanekul õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustest.

§ 8.   Toetuse või teenuse määramisest keeldumine

  (1) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
  1) taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele;
  2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
  3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
  4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
  5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
  7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus).

  (2) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil.

§ 9.   Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise lõpetamisel ja alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõudmisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust.

  (2) Kui isikule on vaja abi anda viivitamata, võib ametiasutus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikult seisust, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.

3. peatükk Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 10.   Sissetulekust mittesõltuvad toetused

  Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) matusetoetus;
  3) puudega lapse hooldajatoetus;
  4) täisealise isiku hooldajatoetus;
  5) toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule;
  6) toetus õnnetusjuhtumi korral.

§ 11.   Sissetulekust mittesõltuva toetuse taotlemine

  (1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

  (2) Toetuse saamiseks esitab isik taotluse ametiasutusele käesolevas määruses sätestatud korras.

§ 12.   Sissetulekust mittesõltuva toetuse määramine

  Toetuse taotluses esitatud andmed kontrollib ja toetuse määramise otsustab sotsiaalvaldkonna teenistuja, toetus kantakse STAR-i ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

§ 13.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetus on Haljala valla eelarvest lapse sünni puhul makstav ühekordne sotsiaaltoetus, mis üldjuhul koosneb rahalisest toetusest. Erandkorras võib rahalise toetuse asendada imikule vajalike tarvetega.

  (2) Sünnitoetust makstakse last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi taotleja), kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud lapse sünni registreerimise päevast arvates Haljala vald.

  (3) Toetust makstakse välja kahes osas:
  1) esimese osa saamiseks esitab lapsevanem taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates;
  2) teise osa saamiseks esitab lapsevanem taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates. Toetuse teine osa makstakse välja juhul, kui taotleja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on taotluse esitamise hetkel jätkuvalt rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald.

  (4) Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust kehtestatud toetuse määras iga lapse kohta.

  (5) Sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teises omavalitsuses, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist.

§ 14.   Matusetoetus

  (1) Toetust makstakse surma hetkel Halja valla elanikuna rahvastikuregistrisse kantud isiku surma korral tema matusekorraldajale.
  1) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud.
  2) Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku avalduse.
  3) Toetuse määramise aluseks on isiku surma registreerimine ning taotluse esitamine ametiasutusele. Matusetoetust on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

  (2) Matusetoetust ei maksta:
  1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
  2) kui matusekorraldajaks on ametiasutus.

§ 15.   Puudega lapse hooldajatoetus

  (1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest.

  (2) Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja hooldatava lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Haljala vald ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.

  (3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, millele lisatakse lapse rehabilitatsiooniplaan ja milles näidatakse ära hooldusvajaduse eeldatav ulatus ning hooldaja isikuandmed.

  (4) Ametiasutus selgitab välja puudega lapse tegeliku hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. Ametiasutusel on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

  (5) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
  1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.

  (6) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes töötab;
  2) taotlejale, kellel endal on sügav puue;
  3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (7) Erandkorras võib määrata hooldajatoetuse isikule, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 ja punkti 3 alusel õigus toetust saada, juhul, kui lapse suhtes on hooldajal olenemata teiste sotsiaal- või haridusteenuste osutamisest osaline või pidev hoolduskoormus.

  (8) Puudega lapse hooldajatoetus makstakse isikule, kes on komisjoni otsusega käesoleva määruse § 31 alusel määratud lapse hooldajaks otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajani.

  (9) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
  1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
  2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsusüksusesse;
  3) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel.

§ 16.   Täisealise isiku hooldajatoetus

  (1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus raske või sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest.

  (2) Hooldajatoetust on õigus saada isikul, kes on komisjoni otsusega käesoleva määruse § 31 alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
  1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
  2) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma või on ülalpidamiskohustusega isikul oht tööturult väljalangemiseks;
  3) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.

  (3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vastavasisuline taotlus.

  (4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
  1) hooldatavale isikule määratud puude lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega hooldatav isik omab tähtajalist elamisluba.

  (5) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil.

  (6) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama hiljemalt 10 päeva jooksul ametiasutusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa:
  1) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise;
  2) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

§ 17.   Toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule

  (1) Kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetust makstakse ühekordselt kinnipidamisasutusest vabanenud isikule esmase toimetuleku tagamiseks.

  (2) Toetust võib taotleda kinnipidamiskohast vabanenud isik, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi enne kinnipidamist oli Haljala vald ning isik asub peale kinnipidamiskohast vabanemist elama Haljala valda või kui kinnipidamiskohast vabanenud isiku perekonna liikmed on asunud elama Haljala valda ja isik asub nende juurde elama.

  (3) Toetust on õigus taotleda ühe kuu jooksul pärast vabanemist.

  (4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus.

  (5) Toetust makstakse ühekordses toimetulekutoetuse määras.

§ 18.   Toetus õnnetusjuhtumi korral

  (1) Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda tulekahju, üleujutuse või muu õnnetuse tagajärjel, mille tulemusel on kas osaliselt või täielikult hävinenud taotleja vara ja ta on kaotanud esmased vahendid elutähtsate vajaduste rahuldamise tagamiseks (toit, rõivad, eluruum jmt).

  (2) Toetuse taotleja esitab vajadusel ametiasutusele koos taotlusega päästeteenistuse või politsei kirjaliku tõendi õnnetusjuhtumi toimumise ja ulatuse kohta.

4. peatükk Sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 19.   Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused

  Sissetulekust sõltuvad toetused on:
  1) täiendav sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks;
  2) toimetulekutoetus;
  3) vältimatu sotsiaalabi;
  4) kooli- ja lasteaiatoidu toetus.

§ 20.   Sissetulekust sõltuvate toetuste taotlemise õiguse tekkimine

  (1) Sissetulekust sõltuvad valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused määratakse sotsiaalsete erivajadustega inimestele (perekondadele), kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse §133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on:
  1) alla 50% riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast üksikisiku või esimese pereliikme kohta ning
  2) alla 40% riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast iga järgneva pereliikme kohta.

  (2) Toetus määratakse vajalike kulutuste osaliseks või erandkorras täielikuks katmiseks.

§ 21.   Täiendav sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks

  (1) Toetust makstakse käesoleva määruse § 20 lõike 1 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks.

  (2) Toetust võib maksta järgnevate kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks järgmistel juhtudel:
  1) retseptiravimite ja invatehniliste abivahendite soetamisel või laenutamisel omaosaluse osaline maksumus kuni 90% ulatuses;
  2) ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmisega seotud transpordikulud;
  3) isikut tõendava dokumendi taotlemine või elamisloa pikendamise taotlemine;
  4) laste prilliklaaside maksumus 100% ulatuses ja täiskasvanute prilliklaaside osaline maksumus kuni 90% ulatuses;
  5) ravikindlustuseta isikutele perearsti poolt määratud töövõime tuvastamiseks vajalikud esmased konsultatsioonid, uuringud ja ravikulud;
  6) üksi elavatele ja seadusjärgsete ülalpidajateta eakatele ning teistele abivajadusega isikutele või perekondadele küttepuude maksumus;
  7) muude ettenägematute abivajadusest tulenevate kulude katmine;
  8) haigla voodipäevatasu osaliseks hüvitamiseks kuni 90% ulatuses;
  9) puudega isiku eluaseme kohandamiseks (et vähendada puudest tingitud takistusi) teostatud tööde maksumusest kuni 50%;
  10) muude erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.

  (3) Toetuse suurus sõltub eelarveaastas sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja või tema seadusjärgse ülalpidaja sissetulekutest ning taotleja põhjendatud vajadusest.

  (4) Toetuse maksmise aluseks on taotleja avaldus, millele on lisatud vajalikud kuludokumendid ning sissetulekuid tõendavad dokumendid.

§ 22.   Lasteaia- ja koolitoidu toetus

  (1) Toetust makstakse laste toitlustamiseks Haljala valla lasteaedades käivatele vähekindlustatud perede lastele toidupäevamaksumuse kompenseerimiseks või valla üldhariduskoolides õppivatele lastele pikapäevarühma toidu maksumuse kompenseerimiseks.

  (2) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem ametiasutusele 15. septembriks ja 15. jaanuariks avalduse koos vajalike kuludokumentidega ning sissetulekut tõendavate dokumentidega.

  (3) Toetus määratakse käesoleva määruse § 7 sätestatud korras mitterahalise toetusena. Toetuse määramine võimaldab lapsele tasuta toidu lasteaias ja kooli pikapäevarühmas.

§ 23.   Toimetulekutoetus

  Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab ametiasutus toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

§ 24.   Vältimatu abi

  Vältimatu abi osutamist korraldab ametiasutus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 8 sätestatud korrale.

5. peatükk Sotsiaalteenused 

§ 25.   Sotsiaalteenuste liigid

  Määruse alusel osutatavad ja/või korraldatavad teenuste liigid on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) raske või sügava puudega isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) sotsiaalnõustamine;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) muu vajaduspõhine teenus.

§ 26.   Tasu sotsiaalteenuste eest

  (1) Määruses nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Teenuste hinnad kehtestab teenuse osutaja. Ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinna kehtestab vallavalitsus.

  (2) Isiku võib täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades teenust vajava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

  (3) Tasuta teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja koos avaldusega dokumendid vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 2 teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekute ning eluasemekulude või muude asjaolude kohta, mis annavad aluse teenuse maksumuse tasumisest vabastamiseks.

§ 27.   Teenuse osutamine

  (1) Korra §-s 25 kirjeldatud teenuseid võib osutada ametiasutus või korraldada teenuse osutamise.

  (2) Ametiasutus korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid teenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest.

  (3) Ametiasutus peab teenuste osutamise üle arvestust STAR-is.

§ 28.   Koduteenus

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 29.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.

  (2) Üldhooldusteenust ja teenuse rahastamist on võimalik taotleda ka lühiajaliselt, alates ühest kuust eesmärgiga ajutiselt vähendada lähedaste hoolduskoormust.

  (3) Üldhooldusteenus ja teenuse rahastus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajale tasutakse teenuse eest arve alusel. Tasu maksmine võib ületada eelarveaastat.

  (4) Üldhooldusteenuse eest tasuvad üldhooldusteenuse saaja, ametiasutus ja vajadusel ülalpidamiskohustusega isikud.

  (5) Haljala valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:
  1) hoolduspersonali tööjõukulud;
  2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
  3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
  4) koolituse ja supervisiooni kulud.

  (6) Lõikes 5 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab vallavolikogu.

  (7) Üldhooldusteenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud isiklikud või teenuse osutamisega seotud kulud.

  (8) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelneva aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja muu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

  (9) Kui vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja lõikes 8 teises lauses nimetatud igakuised sissetulekud ja valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe ei kata teenuse maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.

  (10) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt võimelised üldhooldusteenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.

§ 30.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik juhendab last arendavates tegevustes ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega ja/või väljaspool kodu.

  (3) Teenuse osutamise tingimuste kohta sõlmib ametiasutus tugiisiku ja teenuse saaja või tema esindajaga kirjaliku lepingu, milles määratletakse kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

  (4) Tugiisikuteenus määratakse isiku taotluse alusel või ametiasutuse teenistuja ettepanekul.

§ 31.   Raske või sügava puudega isiku hooldus

  (1) Täisealise isiku hooldus on sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes raske või sügava puude tõttu vajab kõrvalist abi ja juhendamist oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise eelduseks on hooldatava abivajaduse hindamine, mille käigus määratakse kindlaks hooldatava vajadused ja selgitatakse välja hooldaja võimalused isikule vajaliku kõrvalabi tagamiseks.

  (3) Erandjuhtudel on lubatud määrata raske või sügava puudega isiku hooldus ning määrata hooldajatoetus erivajadustega lapse hoolduseks, kui last hooldav isik ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.

  (4) Hooldaja määratakse hooldatava või tema eestkostja valikul ja nõusolekul haldusaktiga.

  (5) Raske- või sügava puudega täisealise või alaealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust vastavalt volikogu poolt kehtestatud määrale.

  (6) Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või järgmistel juhtudel:
  1) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;
  2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevaringses hoolekandeasutuses;
  3) hooldusvajaduse vähenemine;
  4) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
  5) hooldaja avalduse alusel.

  (7) Hooldaja või hooldatav isik on kohustatud teatama hiljemalt 10 päeva jooksul ametiasutusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise.

§ 32.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

  (3) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikliku abistaja teenuse saaja esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast või isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga või isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara.

§ 33.   Varjupaigateenus

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.

  (2) Varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.

§ 34.   Turvakoduteenus

  (1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

§ 35.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikul, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajab avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi liikumiseks või isikul, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit avalike- ja raviteenuste kasutamiseks.

  (2) Teenus on tasuline. Kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu lõppemisel transporditeenuse osutajale arve alusel. Vallavalitsusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.

§ 36.   Eluruumi tagamise teenus

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaldamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

  (3) Kui isikule on võimalik tagada elukoht Haljala valla eluruumi kasutusse andmata, toetades teda muude teenuste ja toetustega, eelistatakse isikule eluruumi leidmist kinnisvaraturult, abistades teda sobiva eluruumi leidmisel.

  (4) Eluruumi kasutamise tasu sisaldab eluruumi kõiki kõrvakulusid ja üüri.

  (5) Eluruum antakse kasutusse lepinguga. Kui isik loobub eluruumist põhjendamatult või keeldub lepingut sõlmimast teates ettenähtud aja jooksul (vähemalt 10 päeva), on see aluseks eluruumi tagamise keelduva otsuse tegemiseks. Eluruumi tagamisest ei või keelduda, kui isik hoolimata lepingu mittesõlmimisest on alustanud eluruumi kasutamist vastavalt talle esitatud lepingu eelnõule.

  (6) Isik kohustub eluruumi kasutama vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide kohta sätestatut § 272 lõike 4 punkti 4 kohaselt niivõrd, kuivõrd kokkulepitud pole eraldi vastavas osas otseselt võlaõigusliku regulatsiooni kohaldumine eraõiguslikus suhtes.

  (7) Lepingus nähakse ette eluruumi kasutamise õiguse lõppemise alused (nt toimetulekuvajaduse äralangemine, vajadus teise teenuse järele, mille tõttu eluruumi tagamise teenus muutuks otstarbetuks, eluruumi kasutamise tingimuste rikkumine, pikema aja vältel eluruumi mittekasutamine jmt).

§ 37.   Võlanõustamisteenus

  (1) Võlanõustamisteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Õigus võlanõustamisteenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

  (3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

  (4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

§ 38.   Sotsiaalnõustamine

  (1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

  (2) Sotsiaalnõustamist korraldab ametiasutus. Õigus sotsiaalnõustamise teenusele on kõigil valla elanikel.

§ 39.   Asendushooldus ja järelhooldus

  (1) Asendushooldusteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena:
  1) asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu;
  2) lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

  (2) Järelhooldusteenuse eesmärgiks on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (3) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel ametiasutus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 40.   Puudega lapse lapsehoiuteenus

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenust osutatakse kuni lapse täisealiseks saamiseni.

  (3) Lapsehoiuteenuse vajaduse hindamine toimub iga lapse puhul eraldi, arvestades konkreetse lapse ja tema perekonna vajadusi.

§ 41.   Muu vajaduspõhine teenus

  Isikule võib osutada lähtuvalt isiku abivajadusest järgnevaid teenuseid:
  1) erialaspetsialisti nõustamis- ja teraapiateenused;
  2) tugirühmad, tugiprogrammid ja koolitused;
  3) kriisiabi, sh laste leinalaagrid;
  4) sõltuvusravi;
  5) viipekeele tõlketeenus;
  6) perelepitusteenus;
  7) erihoolekandeteenus;
  8) muud toetavad teenused.

6. peatükk Vaidemenetlus ja järelevalve 

§ 42.   Kaebuste lahendamine

  (1) Käesoleva korra nõuetele vastavust jälgib ja teenuseid saavate isikute kaebusi lahendab ametiasutus.

  (2) Teenuse taotlejal on õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtusse.

  (3) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 43.   Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslikku järelevalvet teenistujate ja ametiasutuse sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjoni tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

§ 44.   Riiklik ja haldusjärelevalve

  Riiklikku ja haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi andmise üle teostatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusega sätestatule.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 45.   Õigustatud ootuse põhimõtte rakendamine

  (1) Seni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tähtajani või kehtetuks tunnistamiseni ja sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtajani või lepingu lõpetamiseni.

  (2) Isikutele, kes viibivad määruse jõustumise seisuga väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ning teenuse vajadus ei ole ära langenud, võimaldatakse teenuse jätkamist sama teenusepakkuja juures senistel tingimustel.

§ 46.   Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavolikogu 17.04.2018 määrus nr 16 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord".

§ 47.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.

Veiko Veiert
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json