Krabi Põhikooli põhimäärus
Vastu võetud 18.01.2011 nr 2
Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §66 ja §95 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 lõike 3 punkti 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
Kooli nimi on Krabi Põhikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kool asub Võru maakonnas Varstu vallas Krabi külas.
(2) Kooli juriidiline aadress on Varstu vald Krabi 66102 Võrumaa.
(3) Kooli ametlikult kasutatav e-posti aadress: [email protected].
§ 3. Kooli tegutsemise vorm ja haldusala
(1) Kooli tegutsemise vorm on põhikool.
(2) Kool juhindub Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest.
(3) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Varstu valla ametiasutus – Varstu Vallavalitsus.
§ 4. Hariduse liik
Koolis antava hariduse liik on üldharidus.
§ 5. Hariduse tase
(1) Koolis antava hariduse tase on põhiharidus (hariduse I tase).
(2) Koolis toimub õpe kõigil kolmel põhikooli kooliastmel.
§ 6. Eelarve
Koolil on Varstu valla eelarves iseseisev eelarve.
§ 7. Kooli sümboolika
(1) Koolil on oma nimega pitsat.
(3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor.
§ 8. Asjaajamise alused
(1) Asjaajamise keel on eesti keel.
(2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor.
(3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 9. Haldusmenetlus
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli ja gümnaasiumiseaduse erisusi.
§ 10. Kooli arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava.
(2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.
(3) Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Arengukava kinnitatakse volikogu poolt.
2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 11. Õppekeel
§ 12. Õppevorm
Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.
§ 13. Elukohajärgne kool
(1) Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool.
(2) Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus vastu võtta ka isikuid, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool.
(3) Elukohajärgse kooli määrab Varstu Vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
§ 14. Kooli ülesanded
Kooli ülesanne on:
1) kasvatada väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest;
2) luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond mis toetab õpilase õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;
3) luua tingimused, mis tagavad õpilase võimete tasakaalustatud arengu ja eneseteostuse ning tervikliku maailmapildi kujunemise;
4) kujundada moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks;
5) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus;
6) aidata kaasa õpilasel jõuda selgusele oma huvides ja võimetes;
7) tagada valmisolek õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks;
8) arvestada õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
9) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt tervisekaitse nõuetele;
10) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale.
§ 15. Õppekava
(1) Kooli õppekava on õpingute alusdokument koolis.
(2) Kooli õppekava koostatakse lähtudes riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.
(3) Kooli õppekava kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest.
(4) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(5) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
§ 16. Hariduslike erivajadusega õpilased ja lapsed
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane ja laps, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.
(2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.
(3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
§ 17. Individuaalne õppekava
(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.
(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajadusel õpetajaid ja tugispetsialiste.
§ 18. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid
(1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.
(2) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise kord ja selle pädevus sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
§ 19. Õppe korraldus
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.
(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.
(3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(4) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita.
(5) Suvevaheaja kestus on vähemalt kümme järjestikust nädalat.
(6) Õpilaste suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:
1) 1. klassis 20;
2) 2. klassis 23;
3) 3. ja 4. klassis 25;
4) 5. klassis 28;
5) 6. ja 7. klassis 30;
6) 8. ja 9. klassis 32.
(7) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi. Hinnatakse vastavalt kooli hindamisjuhendile.
(8) Esimesel ja teisel kooliastmel võib kool õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, mille kasutamine sätestatakse kooli õppekavas.
(9) Kooli põhikooliastmesse võetakse vastu kõik soovi avaldavad koolikohustuslikud õpilased, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool.
(10) Kooli direktor kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kooli vastuvõtu tingimused ja korra. Eelnõu esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.
(11) Klassi ja kooli lõpetamine ning koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
§ 20. Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras.
(3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS
§ 21. Pikapäevarühm
(1) Kooli direktor moodustab hoolekogu ettepanekul kooli pidaja nõusolekul pikapäevarühmi I, II ja III kooliastme õpilastele, mis pakuvad õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel. Pikapäevarühma täitumise ülemine piirnorm on 24 õpilast.
§ 22. Raamatukogu
(1) Kooli raamatukogu töötab koostöös Krabi Raamatukoguga, mis asub kooliga samas hoones ja täidab kooliraamatukogu ülesannet põhikogu osas.
(2) Kooli raamatukogus on ainult õppekirjanduse kogu ja ta toetab trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendades õpilaste iseseisvat õpitööd ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
§ 23. Õpilaskodu
(1) Koolis tegutseb õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.
1) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.
2) Õpilaskodu tegutseb haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras.
4) Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele.
5) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(2) Õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.
4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 24. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) kvaliteetsele üldharidusele;
2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti;
4) teha kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;
5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;
8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
10) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses;
12) saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
13) saada koolitervishoiu teenust;
14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta, samuti saada teavet õppimisvõimaluste kohta;
15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
16) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
17) olla õppeveerandi algul teavitatud õppeveerandi läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
18) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
19) pöörduda oma õiguste kaitseks järelvalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole;
20) saada tasuta õpilaspilet.
§ 25. Õpilaste kohustused
Õpilane on kohustatud:
1) täitma koolikohustust ja kooli kodukorda;
2) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;
3) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
4) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt;
6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
§ 26. Vanemate õigused
Vanemal on õigus:
1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel;
2) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes;
3) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks;
4) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
6) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
7) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
8) olla teavitatud õpilase hinnetest;
9) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul ja osaleda kooli poolt korraldatavatel vanemate koolitustel;
10) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
11) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
12) pöörduda kooli hoolekogu ja järelvalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
13) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
14) tutvuda kooli õppe- ja päevakavaga.
§ 27. Vanemate kohustused
Vanem kohustub:
1) võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist;
2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
3) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
4) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
5) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktide ning dokumentidega;
6) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel;
7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
8) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist;
9) osalema õpilase arenguvestlusel;
10) koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa;
11) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest kooli kodukorra alusel;
12) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
§ 28. Vanemate vastutus
Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
§ 29. Õpilasesindus
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
§ 30. Esimese õpilasesinduse valimised
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor.
(2) Igal klassil on õigus saata õpilasesindusse vähemalt kaks esindajat, kes on valitud klassisisestel valimistel.
(3) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega ka õpilasesinduse juht.
§ 31. Õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilasesinduse moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.
(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. 30 päeva jooksul on kõigil õpilastel võimalus teha kirjalikke parandusettepanekuid, mis arutatakse läbi õpilasesinduses.
(3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.
(4) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.
5. peatükk KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 32. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Pedagoogid on direktor, õppealajuhataja, õpetajad ning teised õppe- ja kasvatuse alal töötajad.
(3) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.
(4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.
§ 33. Pedagoogid
(1) Pedagoogil peab olema vähemalt pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ning ta peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
(2) Pedagoogide kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale atesteerimine.
(3) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.
(4) Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
§ 34. Pedagoogide õigused, kohustused ja vastutus
(1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.
(2) Pedagoogide kohustused, õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
§ 35. Teiste koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus
(1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. Koolitöötajad kannavad isiklikult materiaalset vastutust neile usaldatud kooli varade eest.
(2) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
6. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 36. Direktor
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli pidaja avaliku konkursi. Töölepingu kooli direktoriga sõlmib, muudab, lõpetab või ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(3) Ajutiselt äraolevat direktorit asendab vallavanema määratud isik.
§ 37. Direktori ülesanded
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Ülesannete täitmiseks direktor:
1) esindab Varstu valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel;
2) esindab Varstu valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud;
3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;
6) kehtestab õpilaskodu kodukorra;
7) korraldab kooli asjaajamist;
8) tagab kooli eelarve täitmise;
9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;
11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
12) kehtestab kooli sisehindamise läbiviimise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;
13) kehtestab õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra;
14) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele;
15) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;
16) moodustab kooli pidaja nõusolekul pikapäevarühmi, kehtestab nende töökorralduse ja päevakava ja otsustab õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise;
17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;
18) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
19) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
20) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;
21) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
22) kutsub kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas kokku õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;
23) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;
24) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised;
25) annab aru hoolekogule;
26) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust;
27) tegeleb enesetäiendamisega ning osaleb koolitustel;
28) tagab koolis toimiva meeskonna;
29) koordineerib kooli arengukava ja üldtööplaani koostamist.
§ 38. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ja teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega.
§ 39. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(2) Hoolekogu moodustamise ja töökord on kehtestatud Varstu Vallavolikogu 14.12.2010 määrusega nr 16.
(3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste ja vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
7. peatükk MAJANDAMISE ALUSED, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
§ 40. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Varstu Vallavolikogu, Varstu Vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kooli kasutuses olev vara on Varstu valla omand.
(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Varstu Vallavolikogu kehtestatud Varstu vallavara korra järgi.
§ 41. Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Varstu valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tuludest.
(2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. Kool võib saada renditulu, laagrite korraldamisega seotud tulu, täiskasvanute koolitusega seotud tulu, teenuste (printimine, kopeerimine) pakkumisega saadavat tulu.
(3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.
(4) Kool võib saada tulu õppekavavälisest tegevusest, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel.
(5) Kool võib saada tulu osalemisest erinevate fondide ja sihtasutuste poolt välja kuulutatud projektikonkurssidel.
(6) Kooli finantstegevust juhib direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuses.
§ 42. Aruandlus
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning teiste õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
§ 43. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Võru maavanem.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb
Varstu Vallavalitsus.
8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 44. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
(2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.
§ 45. Kooli pidamise üleandmine
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.
(2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
(3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu.
(4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 46. Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Varstu Vallavolikogu.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 47. Rakendussätted
(1) Tunnistatakse kehtetuks Varstu Vallavolikogu 11.04.2000 määruse nr 10 “Varstu valla koolide põhimääruste kinnitamine“ punkt 2.
(2) Määrus jõustub 21. jaanuaril 2011 ja rakendatakse 01. jaanuarist 2011 a.
(3) Määrus avaldatakse Krabi Põhikooli veebilehel.
Ale Sprenk
Volikogu esimees
Facebook
Twitter