Maardu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord
Vastu võetud 23.10.2018 nr 28
Maardu linnavolikogu määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Maardu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Maardu linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse esitamise põhimõtted ning seda rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning muude eelarve koostamist, vastuvõtmist ja täitmist reguleerivate õigusaktidega.
(2) Kord on täitmiseks kohustuslik Maardu linna ametiasutustele (edaspidi ametiasutus), ametiasutuste hallatavatele asutustele (edaspidi hallatavad asutused) ja Maardu Linnavalitsuse struktuurüksustele.
§ 2. Mõisted
(1) Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
2) eelarvestrateegia – arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta;
3) vastuvõetud eelarve– volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve;
4) lisaeelarve– vastuvõetud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve;
5) alaeelarve– vastuvõetud eelarve või lisaeelarve baasil hallatavate asutuste tulude ja kulude jaotus tululiikide, tegevusalade ja kululiikide lõikes;
6) eelarve tulem– põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse
7) investeering– põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;
8) kulujuht- osakonna, asutuse ettevõte jne kuludokumentide kinnitamise õigust omav juht, kelle poolt juhitava struktuuri kulude katteks on linnaeelarvest ette nähtud finantseerimine;
9) eelarve tegevusalakoodid – rahandusministri määruse või muu õigusaktiga kehtestatud eelarve tegevusalade koodid.
(2) Korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.
2. peatükk Maardu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise põhimõtted
§ 3. Eelarveaasta
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves ja eelarve seletuskirjas võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
§ 4. Eelarve ülesehitus ja liigendus
(1) Eelarve koosneb osadest ning on alates 01.01.2019 tekkepõhine (tehinguid eelarvestatakse ja kajastatakse nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest).
(2) Eelarveosad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
(3) Põhitegevuse tulude eelarve osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused tegevuskuludeks;
4) muud tegevustulud.
(4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:
1) üldised valitsussektori teenused;
2) avalik kord ja julgeolek;
3) majandus;
4) keskkonnakaitse;
5) elamu- ja kommunaalmajandus;
6) tervishoid;
7) vaba aeg, kultuur ja religioon;
8) haridus;
9) sotsiaalne kaitse.
(5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) tegevuskuludeks antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
(6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) põhivara müük (+);
2) põhivara soetus (-);
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
5) osaluste müük (+);
6) osaluste soetus (-);
7) muude aktsiate ja osade müük (+);
8) muude aktsiate ja osade soetus (-);
9) tagasilaekuvad laenud (+);
10) antavad laenud (-);
11) finantstulud (+);
12) finantskulud (-).
(7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).
(8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1-3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.
(11) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.
(12) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega:
1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;
2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;
3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(13) Eelarve vastuvõtmisel liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-8 toodud detailsuses.
(14) Lähtudes vastuvõetud eelarvest või lisaeelarvest koostab linnavalitsus hallatavate asutuste ja valdkondade eest vastutavate ametnike taotluste alusel tegevusalade liigendatud alaeelarved kontoklasside lõikes, mis kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.
(15) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond (vähemalt 1% eelarve põhitegevuse tuludest) ettenägematute väljaminekute tegemiseks, kusjuures reservfondi eraldi osana nähakse ette projektide sihtotstarbelised fondid. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas volikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi kasutamise aruanne avalikustatakse kord aastas eelmise eelarveaasta kohta majandusaasta aruande koosseisus.
3. peatükk Eelarve koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine
§ 5. Eelarve koostamine ja menetlemine
(1) Linna eelarve projekti koostab ja antud valdkonna tegevust koordineerib linnavalitsuse rahandusosakond.
(2) Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks korraldusega eelarve eelnõu koostamise ajakava, mis avalikustatakse linna kodulehel.
(3) Hallatavad asutused ja valdkondade eest vastutavad ametnikud (kulujuhid) esitavad eelarvetaotlused koos seletuskirjaga alaeelarve liigenduses ajakavaga määratud tähtajaks.
§ 6. Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine
(1) Eelarvetaotluste läbivaatamisel linnavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust, nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ja eelarvestrateegiale ning hallatavate asutuste tegevuskavadele.
(2) Hallatavate asutuste esindajatel ja linnavalitsuse vastavate struktuuriüksuste esindajatel on õigus osaleda eelarvetaotluste läbivaatamisel. Eelarvetaotluste üle peetakse läbirääkimisi hallatavate asutuste esindajate ja linnavalitsuse vastavate struktuurüksuste esindajate vahel.
(3) Pärast läbirääkimisi koostab rahandusosakond eelarve eelnõu vastavalt käesoleva korra §-s 4 fikseeritud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele läbivaamiseks.
(4) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) selgitused ja põhjendused korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(5) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust protokollilise otsusega.
(6) Eelarve eelnõu menetlemine linnavolikogus toimub vastavalt linnavolikogu töökorrale.
(7) Volikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad linnavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.
(8) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.
(9) Eelarve eelnõud arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kolmel lugemisel, kusjuures ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus. Ettepanekute läbivaatamisel on kohustuslik kinni pidada põhitegevustulemile kehtestatud nõuetest.
(10) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(11) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
§ 7. Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(3) Eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid võib teha, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
5) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
6) kohtuotsusest.
§ 8. Eelarve avalikustamine
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist linna kodulehel. Seletuskiri peab olema kodulehel kättesaadav vähemalt eelarveaasta lõpuni.
(2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul linna kodulehel.
(3) Kodulehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
(4) Linnavalitsuse kinnitatud alaeelarved kontoklasside lõikes avalikustatakse vastuvõtmisest seitsme tööpäeva jooksul linna kodulehel.
§ 9. Lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarve menetlemine toimub eelarve menetlemisega samas korras. Linnavalitsuse rahandusosakond koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist linna kodulehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav vähemalt eelarveaasta lõpuni.
(3) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus, kusjuures tuleb arvestada põhitegevustulemile kehtestatud nõudeid.
(4) Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.
(5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on linnavalitsusel õigus piirata iga hallatava asutuse ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.
(6) Juhul, kui lisaeelarve vastuvõtmise põhjuseks on ainult riigi poolt antavad sihtotstarbelised toetused, arutatakse lisaeelarve eelnõu vähemalt ühel volikogu istungil ja lisaeelarve vastuvõtmiseks piisab ühest lugemisest.
(7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(8) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist linna kodulehel. Kodulehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
(9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(10) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.
(11) Enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid võib teha, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
4) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust, sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
5) kohtuotsusest.
§ 10. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.
(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
3) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
4. peatükk Eelarve täitmine
§ 11. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldavad linnavalitsuse rahandusosakond, linnavalitsuse struktuuriüksused ja Maardu Linna Haldusbüroo. Eelarve täitmine on tegelike sissetulekute ja väljaminekute võrdlus vastavate eelarve näitajatega ning varade ja kohustustega tehtavate tehingute tulem, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Kulujuhtidel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud korra § 9 lõikes 11 nimetatud juhul.
(3) Kulujuhid võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga.
(4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
§ 12. Eelarve kassaline teenindamine
Eelarve kassalist teenindamist korraldavad linnavalitsuse rahandusosakond, linna arengu- ja majandusosakond, sotsiaalabiosakond ja Maardu Linna Haldusbüroo. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamaksete tegemine arveldusarvet teenindavate pankade ja kassade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.
5. peatükk Eelarvevahendite kasutamise kontroll
§ 13. Eelarvevahendite kasutamise kontroll ja kontrollija
(1) Eelarvevahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
(2) Eelarvevahendite kasutamist kontrollib kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega linnavolikogu revisjonikomisjon.
6. peatükk Aruandlus
§ 14. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus
(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile, linna raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.
(2) Eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
(3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse linna kodulehel.
§ 15. Saldoandmikud
(1) Saldoandmike esitamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud tingimustest ja korrast.
(2) Saldoandmik esitatakse rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis iga kuu kohta kasvavalt kalendriaasta algusest aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.
(3) Linna konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud esitavad saldoandmiku iga kvartali kohta kasvavalt kalendriaasta algusest kvaratlile järgneva kuu 25. kuupäevaks.
(4) Konsolideerimiskanded teostatakse saldoandmike infosüsteemis.
(5) Linna konsolideerimisgrupi konsolideeritud saldoandmik moodustub saldoandmike infosüsteemis.
(6) Linna konsolideerimisgrupi majandusaasta raamatupidamisaruande koostamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi konsolideeritud saldoandmik.
§ 16. Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.
(2) Majandusaasta aruande esitab linnavalitsus volikogule kinnitamiseks seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(3) Enne majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks esitamist, esitab linnavalitsus majandusaasta aruande sõltumatule vandeaudiitorile läbivaatamiseks ja hinnangu andmiseks. Sõltumatu vandeaudiitor valitakse riigihangete seaduses sätestatud korras kuni viieks aastaks.
(4) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(5) Linnavalitsus esitab heakskiidetud, auditeeritud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks oma määrusega.
(6) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna kodulehel.
7. peatükk Rakendussätted
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Maardu Linnavolikogu 09. oktoobri 1996. a määrus nr 13 „Maardu linna eelarve koostamise eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.a.
Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees
Facebook
X.com