Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

Teksti suurus:

Võru Linnavalitsuse palgajuhend

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Võru Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2021
Avaldamismärge:RT IV, 20.11.2018, 7

Võru Linnavalitsuse palgajuhend

Vastu võetud 27.03.2013 nr 8
RT IV, 29.03.2013, 33
jõustumine 01.04.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.10.2014RT IV, 24.10.2014, 1701.01.2015
14.11.2018RT IV, 20.11.2018, 623.11.2018, rakendatakse alates 01.11.2018.

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“ § 22 lg 1 p 36 ning „Avaliku teenistuse seadus“ § 63 lg 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Palgajuhend on Võru Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametnikele palga ja töötajatele töötasu määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette palgagrupid, samuti palga ja töötasu maksmise aeg ja viis, muutuvpalga ning muude lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord.

  (2) Palgajuhendi eesmärk on tagada teenistujatele konkurentsivõimelise tasu maksmine ja luua selgus, millistest komponentidest teenistuja palk või töötasu koosneb, et tagada teenistujate võrdne kohtlemine.

§ 2.   Terminid

  Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) teenistuja – ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja või tööline;
  2) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht;
  3) ametnik – ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu;
  4) töötaja – ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd;
  5) ametijuhend – ameti- või töökoha juhend;
  6) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu ning lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest;
  7) töötasu – töötajale makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu ja lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest;
  8) põhipalk – palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

2. peatükk TÖÖ TASUSTAMINE 

§ 3.   Üldsätted

  (1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Põhipalga määramise alus on linnavalitsusele kinnitatud eelarve, ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja käesolev palgajuhend.

  (2) Ametnikele makstakse palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

§ 4.   Teenistuskohtade grupid

  Teenistuskohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja teenistusülesande täitmise iseloomust lähtuvalt määratakse valdavas osas ühesuguste teenistusülesannetega teenistuskohad gruppidesse järgmiselt:
  1) tööline, kuhu kuuluvad abitöölised;
  2) ametnik ja töötaja, kuhu kuuluvad peaspetsialistid, vanemspetsialistid, spetsialistid;
  3) nõunik, kuhu kuuluvad nõunikud;
  4) juhtivametnik, kuhu kuuluvad linnasekretär, osakonna juhataja, osakonna juhataja asetäitja.

§ 5.   Palgagrupid

  Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse teenistusgruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised:
  1) I palgagrupp – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär kuni 1000 eurot. Rakendatakse "Tööline" teenistuskoha gruppi kuuluvate teenistujate suhtes;
[RT IV, 20.11.2018, 6 - jõust. 23.11.2018, rakendatakse alates 01.11.2018]
  2) II palgagrupp – 900 kuni 1800 eurot. Rakendatakse "Ametnik, töötaja“ teenistuskoha gruppi kuuluvate teenistujate suhtes;
[RT IV, 20.11.2018, 6 - jõust. 23.11.2018, rakendatakse alates 01.11.2018]
  3) III palgagrupp – 1500 kuni 2000 eurot. Rakendatakse "Nõunik" teenistuskoha gruppi kuuluvate teenistujate suhtes;
[RT IV, 20.11.2018, 6 - jõust. 23.11.2018, rakendatakse alates 01.11.2018]
  4) IV palgagrupp – 1600 kuni 2400 eurot. Rakendatakse "Juhtivametnik" teenistuskoha gruppi kuuluvate teenistujate suhtes.
[RT IV, 20.11.2018, 6 - jõust. 23.11.2018, rakendatakse alates 01.11.2018]

§ 6.   Palga ja töötasu komponendid

  (1) Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu, muutuvpalka ja lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest.

  (2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse:
  1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;
  2) riigipühal töötamise eest;
  3) ületunnitöö eest.

  (3) Muutuvpalka makstakse:
  1) tulemuspalgana;
  2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete eest;
  3) preemiana.

§ 7.   Põhipalk

  (1) Teenistuja põhipalga kindlaksmääramise aluseks on teenistuskoha kuuluvus vastavasse palgagruppi.

  (2) Põhipalga määramisel arvestatakse teenistuja tööalast kompetentsust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nt töö intensiivsust, võrdlust palgaturuga, vastutust, juhi asendamise kohustust jms).

  (3) Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga ametiasutuse juht. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja ametiasutuse juhi vahel kokku töölepingus.

  (4) Teenistujale võib katseajal määrata kuni vastava teenistuskohta palgagrupi vastava palgavahemiku miinimummäära põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui kuus kuud.

  (5) Teenistujate põhipalk vaadatakse üldjuhul üle üks kord aastas, ametiasutuse järgmise aasta eelarve projekti koostamise ajal.

§ 8.   Muutuvpalk

  (1) Muutuvpalka makstakse teenistuja palga või töötasu ebaregulaarse osana ametiasutuse selleks ettenähtud vahendite olemasolul.

  (2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.

§ 9.   Tulemuspalk

  (1) Tulemuspalk on muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel.

  (2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel, tingimusel, et eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.

  (3) Tulemuspalga maksmise ja selle suuruse määramisel arvestatakse vahetu juhti ettepanekut ning iga teenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms). Tulemustasu määraja põhjendab teenistujale tulemustasu suurust.

  (4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

§ 10.   Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

  (1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

  (2) Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse üldjuhul enne lisaülesandeid täitma asumist ametiasutuse juhi käskkirja või töölepinguga, milles fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.

  (3) Lisatasu määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

§ 11.   Preemia

  (1) Teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest või kauaaegse laitmatu teenistuse eest on ametiasutuse juhil õigus määrata käskkirjaga teenistujale preemiat.

  (2) Preemiat ei maksta ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ega töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.

§ 12.   Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest

  (1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest (asendustasu) on puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või töölepingus.

  (2) Teenistujale puuduva teenistuja ülesannete andmisel ja lisatasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 57.

  (3) Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest juhul, kui teenistuja ei ole asendamise ajal vabastatud oma ülesannete täitmisest, makstakse asendamise ajal ühele teenistujale lisatasu kuni 50% asendatava teenistuja põhipalgast. Kui puuduva teenistuja ülesanded jagatakse mitme teenistuja vahel, on lubatud asendajatele maksta kokku kuni 70% asendatava põhipalgast.

§ 13.   Lisatasu ja hüvitis eritingimustes töötamise eest

  (1) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik teenistujale hüvitada vaba aja andmisega.

  (2) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on kinnitatud tööaja arvestustabel ning vahetu juhi ettepanek ametiasutuse juhi kooskõlastusega. Vahetu juht esitab tööaja arvestustabeli jooksva kuu 25. kuupäevaks Võru Linnavalitsuse rahandusosakonnale teenistujatele palga ja töötasu arvutamiseks.

§ 14.   Lisatasu valveaja eest

  (1) Lisatasu valveaja eest makstakse seadusest tuleneval alusel.

  (2) Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööaja tabel ning vahetu juhi ettepanek ametiasutuse juht kooskõlastusega. Vahetu juht esitab tööaja arvestustabeli jooksva kuu 25. kuupäevaks Võru Linnavalitsuse rahandusosakonnale teenistujatele palga ja töötasu arvutamiseks.

§ 15.   Palga ja töötasu arvestamine ja maksmine

  (1) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palgast ja töötasust arvestab tööandja maha seadusega ette nähtud maksud ja maksed.

  (2) Palga ja töötasu arvutamise aluseks on ametiasutuse juhi kinnitatud tööajatabel.

  (3) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus jooksva arvestuskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt kirjalikult teatatud pangakontole.

  (4) Teenistujale võib maksta tema kirjaliku taotluse alusel ühekordselt väljateenitud tasu.

  (5) Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult ja palgaarvestajalt.

  (6) Teenistuja kirjalikul nõusolekul võib ametiasutus tema palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud piirmäära ületava summa.

3. peatükk PUHKUS JA HÜVITISED 

§ 16.   Puhkus

  (1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Ametniku ja töötaja (v.a töölise) põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

§ 17.   Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

  (1) Puhkusetasu arvutatakse seadusest tuleneval alusel ja korras.

  (2) Tasu puhkuse aja eest kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovil järgmisel palgapäeval.

§ 18.   Side- ja transpordikulude hüvitamine

  Mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud või ametiauto kasutamise kulude hüvitamise piirmäärad kehtestab ametiasutuse juht.

§ 19.   Hüvitis teenistuja töövõime ja tervise taastamiseks

  Teenistujale võib töövõime ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses. Vähem kui kuuekuulise pideva linna ametiasutuses töötamise korral võib hüvitist maksta kuni teenistuja poole kuu põhipalga ulatuses.

§ 20.   Sotsiaalsed garantiid

  (1) Teenistujatele võib maksta järgmisi toetusi:
  1) toetus perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral;
  2) toetus isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud toetuste maksmise juhud, korra ja suuruse kehtestab ametiasutuse juht palgafondi piires.
07.11.2023 11:05
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.

  (3) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 21.   Rakendussätted

  (1) Kuni 31. märtsini 2013 teenistujatele makstud palgakomponendid kujundada ümber regulaarseks palgaosaks - palgaks või töötasuks - alates 1. aprillist 2013.

  (2) Viia palgakomponentide ümberkorraldamist reguleerivad õigusaktid, lepingud ja dokumendid käesoleva määrusega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2013.

  (3) Linnavalitsuse liikmetele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatut kui teiste õigusaktidega ei ole määratud teisiti.

  (4) Määrust rakendatakse 1. aprillist 2013.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json