Viru-Nigula valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise, reservfondi moodustamise ning majandusaasta aruande esitamise kord
Vastu võetud 11.12.2014 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 7 ja § 37² lõike 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7, § 20 lõike 1 ja § 21 lõike 1 alusel ning tuginedes Viru-Nigula valla põhimääruse § 39 lõikele 3.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatud tingimused ja kord:
1) Viru-Nigula valla (edaspidi vald) arengukava, valdkonnapõhiste ning hallatavate asutuste arengukavade ning eelarvestrateegia koostamiseks, vastuvõtmiseks, avalikustamiseks ja täitmiseks;
2) valla eelarve koostamiseks, vastuvõtmiseks, avalikustamiseks ja täitmiseks;
3) reservfondi moodustamiseks ja kasutamiseks;
4) majandusaasta aruande koostamiseks ja kinnitamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide, välja arvatud hallatavate asutuste arengukavade, koostamist korraldab Viru-Nigula Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid valla arengukava ja valdkonnapõhiste arengukavade koostamiseks või koostamise konsulteerimiseks.
(3) Hallatava asutuse arengukava koostamist korraldab asutuse juht.
2. peatükk Arengukava ja eelarvestrateegia
§ 2. Valla arengukava
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Valla arengukava koostatakse kogu Viru-Nigula valla territooriumi kohta.
(3) Valla arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavade ja üldplaneeringuga.
(4) Arengukava peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.
(5) Kui vallal on pikaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
(6) Arengukavas esitatakse vähemalt:
1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.
§ 3. Eelarvestrateegia
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel ning kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimisel.
(2) Eelarvestrateegia peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat ja sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmeid.
(3) Vallavalitsus esitab andmed Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.
(4) Eelarvestrateegias sisaldub muuhulgas:
1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud;
3) ülevaade valla ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast;
4) valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
5) valla ja temast sõltuvate üksuste põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks vajalikud arvnäitajad;
6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.
(5) Eelarvestrateegias sisalduvad ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed ja informatsioon esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) sätestatud täpsusega.
§ 4. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed
(1) Valla arengukava on valla eluvaldkondade arengueesmärke ja nende saavutamist kavandav dokument. Arengukava osa on eelarvestrateegia.
(2) Arengukava koos eelarvestrateegiaga on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.
(3) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.
(4) Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu ning eelarve eelnõu koos seletuskirjaga valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.
(5) Avalikustamise ajal on võimalik esitada vallavalitsusele arengukava ja eelarvestrateegia ning eelarve eelnõu muutmise kirjalikke ettepanekuid, millele algataja lisab põhjendused ja vajadusel arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(6) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu ning eelarve eelnõu koos seletuskirjaga avaldatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist.
(7) Arengukava koos eelarvestrateegiaga, eelarve koos seletuskirjaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia ning eelarvemenetlemise kohta avaldab vallavalitsus valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul vastuvõtmisest arvates.
§ 5.
Arengukava ja eelarvestrateegia menetlemine
Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine või muutmine hõlmab järgmisi tegevusi:
1) arengukava ja eelarvestrateegia seire;
2) arenguseminari läbiviimine;
3) arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamine, avalikustamine ja kinnitamine.
§ 6. Arengukava ja eelarvestrateegia seire
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia seire on arengukava täitmise jälgimine, mida korraldab vallavalitsus ning mis toimub eelneva kalendriaasta kohta.
(2) Arengukava eesmärkide ja eelarvestrateegia täitmist mõõdetakse arengukavas määratletud tulemuste (indikaatorite) abil.
(3) Vallavanem määrab vastutavad isikud, kes esitavad vallavalitsusele iga aasta 1. märtsiks ülevaate:
1) arengukava valdkondlike arengueesmärkide täitmise ja tegevuste läbiviimise kohta;
2) indikaatorite kavandatud ja tegelike andmete kohta;
3) arengukavas järgneva nelja aasta planeeritavate investeeringute ja nende maksumuse kohta.
(4) Ülevaade arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal esitatakse majandusaasta aruande tegevusaruandes.
§ 7. Arenguseminar
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia ülevaatamiseks viiakse igal aastal hiljemalt 30. aprilliks läbi arenguseminar.
(2) Arenguseminaril:
1) annab vallavalitsus ülevaate arengukava ja eelarvestrateegia seirest ning planeeritavatest investeeringutest;
2) vaadatakse üle ja lepitakse kokku valla arengu eesmärgid ja tegevused nende eesmärkide täitmiseks;
3) moodustatakse tegevuste ja investeeringute olulisuse alusel järjestus uueks eelarvestrateegia perioodiks.
(3) Arenguseminarist võtavad osa volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid, hallatavate asutuste juhid ning teised isikud kelle osalemist peab vallavalitsus oluliseks.
(4) Arenguseminari kokkulepete alusel koostab vallavalitsus arengukava kinnitamise või muutmise määruse eelnõu.
§ 8. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamine, avalikustamine ja kinnitamine
(1) Vallavalitsus edastab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõud volikogu kõigile alalistele komisjonidele vähemalt kolm nädalat enne eelnõu esimest lugemist vallavolikogus.
(2) Arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmiseks korraldatakse vallavolikogu erinevatel istungitel vähemalt kaks lugemist.
(3) Vallavalitsus viib läbi arengukava ja eelarvestrateegia avalikud arutelud peale esimest lugemist vallavolikogus.
(4) Eelnõu muutmiseks või täiendamiseks saab esitada avalikustamise ajal kirjalikke ettepanekuid.
(5) Arengukava koos eelarvestrateegiaga võtab volikogu vastu määrusega.
(6) Vallavolikogu vaatab üle ja kinnitab arengukava koos eelarvestrateegiaga hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks.
(7) Vallavalitsus esitab arengukava ja eelarvestrateegia või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul elektrooniliselt sellekohase informatsiooni vastavalt kehtivale seadusandlusele.
3. peatükk Eelarve
§ 9. Eelarve ülesehitus
(1) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate kõikide tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud väljaminekute määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele.
(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(4) Volikogu võib volitada vallavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama.
(5) Eelarve osad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.
(6) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(7) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
(8) Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega.
(9) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus (-);
2) põhivara müük (+);
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
5) osaluste soetus (-);
6) osaluste müük (+);
7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
8) muude aktsiate ja osade müük (+);
9) antavad laenud (-);
10) tagasilaekuvad laenud (+);
11) finantstulud ja finantskulud (+).
(10) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).
(11) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) raha- ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.
(13) Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine.
(14) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusummas, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(15) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
(16) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(17) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
§ 10. Eelarve eelnõu koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostamist juhib vallavalitsus.
(2) Eelarve eelnõu põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse osas koostatakse käesoleva korra paragrahvi 9 liikide kohaselt.Lõike tekst
(3) Eelarve detailsus ja sisu määratletakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse, muude õigusaktide, valla arengukava ja eelarvestrateegiaga.
(4) Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et tagada arengukava ja eelarvestrateegia täitmine ning et seda suunata:
1) valla haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja muude allasutuste ülalpidamiseks ja ürituste finantseerimiseks;
2) keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, kultuuri, teedevõrgu, tervishoiu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks;
3) vallale seadustega ja volikogu otsustega pandud ülesannete täitmiseks;
4) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(5) Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra paragrahvis 2 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
3) ülevaaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetme rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(6) Vallavalitsus esitab 15. septembriks hallatavatele asutustele ja teistele alaeelarvete eest vastutavatele isikutele eelarve koostamise lähtetingimused ja piirsummad.
(7) Valla hallatavad asutused ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud esitavad 01. novembriks vallavalitsusele eelarve kulude prognoosi alaeelarvete majandusliku sisu (artiklite) lõikes, kasutades 4-kohalist tulude klassifikaatorit.
(8) Eelarve eelnõu koostamisel tuleb lähtuda otstarbekuse, optimaalsuse ja säästlikkuse põhimõttest.
(9) Esitatud eelarve eelnõu läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks plaanitavate kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, hindab alaeelarvete taotlustesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtuvalt valla eelarve tulude prognoosist.
§ 11. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.
(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
(3) Käesoleva paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus.
§ 12. Eelarve eelnõu esitamine, menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine
(1) Vallavalitsuse poolt koostatud eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.
(2) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul pärast selle esitamist volikogule. Seletuskiri on veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(3) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist volikogus analüüsivad volikogu komisjonid eelnõud ning esitavad omapoolsed seisukohad ja ettepanekud hiljemalt kahe nädala jooksul vallavalitsuse kantseleisse.
(4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatuste ja nende katteallikate kohta.
(5) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi vallavalitsuses ning kuulatakse ära eelarvekomisjoni arvamus.
(6) Vallavalitsus valmistab ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, kooskõlastab eelarvekomisjoniga ning esitab selle volikogule vastuvõtmiseks.
(7) Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse vallavolikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.
(8) Eelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega.
(9) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(10) Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitletavad vallavolikogu istungite ja vallavolikogu komisjonide koosolekute protokollid.
(11) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(12) Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
1) õigusaktidest;
2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1-3,5-55 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) KOFS § 27 lõikest 2;
4) kohtuotsusest.
(13) Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 12 nimetamata väljamineku vallavolikogu määratud liigenduses ühe kaheteistkümnendiku ulatuses:
1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus, või;
2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust.
§ 13. Eelarve muutmine, lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul pärast selle esitamist vallavolikogule.
(3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse vallavolikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti lisaeelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.
(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad;
3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.
(6) Valla- või linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) kohtuotsusest.
(7) Vallavalitsus võib KOFS § 27 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist.
(8) Väljaminekute ümberpaigutamine käesoleva korra paragrahvi 4 lõike 7 liigenduses tehakse vastavalt vallavalitsusele esitatud hallatava asutuse juhi või alaeelarve eest vastutava isiku taotlusel.
(9) Eelarve muutmise taotlusele, mis esitatakse käesoleva korra paragrahvi 7 lõige 8 alusel lisatakse seletuskiri, kus:
1) põhjendatakse muutmise vajadust ja nende tegemise paratamatust;
2) esitatakse andmed väljaminekute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse.
(10) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.
§ 14. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.
(2) Eelarve vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust ja sihtotstarvet võib muuta vaid lisaeelarvega.
(3) Vallavalitsusel ja hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra paragrahvi 6 lõikes 13 ning paragrahvi 7 lõikes 6 nimetatud juhul.
(4) Vallavalitsus ning hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel.
(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(6) Eelarve kassalist teenindamist korraldab vallavalitsuse raamatupidamine.
§ 15. Eelarveliste vahendite kasutamise kontroll
(1) Eelarveliste vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
(2) Eelarveliste vahendite kasutamise kontrolli teostab revisjonikomisjon.
(3) Eelarveliste vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamine;
2) vallavara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
3) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
4. peatükk Reservfond
§ 16. Reservfondi moodustamine
(1) Valla eelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
(2) Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab Viru-Nigula Vallavolikogu valla eelarve koosseisus.
§ 17. Reservfondi kasutamine
Vallavalitsus kasutab reservfondi järgmiste kulutuste katmiseks:
1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks;
2) kuludeks, mille katmiseks ei ole vallaeelarves vahendeid planeeritud, kuid mis on vajalikud valla igapäevaseks tegevuseks;
3) kulude katmiseks, mis on vallaeelarvesse planeeritud, kuid tegelikud kulud osutuvad planeeritust suuremaks ja kulude ületamine on põhjendatud.
§ 18. Reservfondist vahendite taotlemine ja taotluse läbivaatamine
(1) Reservfondist vahendite eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik põhjendatud taotlus.
(2) Põhjendamata taotluse jätab vallavalitsus läbi vaatamata. Taotlejale teatatakse kirjalikult taotluse läbivaatamata jätmisest.
(3) Vallavalitsusel on õigus:
1) nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või
2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või
3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.
§ 19. Reservfondist vahendite eraldamine
(1) Vahendite eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(2) Reservfondist eraldatud vahendite ulatuses võib taotleja teha sihtotstarbelisi kulutusi pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist.
(3) Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega, samuti vallavolikogu igakordsel nõudmisel.
(4) Kontrolli reservfondi kasutamise üle teostab vallavolikogu revisjonikomisjon.
5. peatükk Majandusaasta aruanne
§ 20. Majandusaasta aruanne
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.
(2) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(3) Majandusaasta aruande tegevusaruandes esitatakse:
1) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal;
2) eelnevate aruandeaastate põhitegevuse tulemi väärtus;
3) eelnevate aruandeaastate netovõlakoormus;
(4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva määruse § 8 kehtestatud detailsuses aruandeaasta:
1) esialgne eelarve;
2) lõplik eelarve;
3) eelarve täitmise andmed.
(5) Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse:
1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta;
2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.
(6) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon aruande läbi ja koostab selle kohta volikogule kirjaliku aruande, milles annab lisaks ka ülevaate oma tegevuse kohta.
(7) Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud vallavolikogu poolt määratud vandeaudiitori arvamus aruande kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks otsusega.
(8) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori arvamus ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(9) Vallavalitsus esitab rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia, eelarve ja lisaeelarve kohta ettenähtud vormil ning andmed eelarve täitmise kohta seadustes sätestatud korras ja tähtaegadel.
6. peatükk Rakendussätted
§ 21. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 26.09.2000.a. määrus nr 13 „Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord.“ ja Viru-Nigula Vallavolikogu 26.03.2000.a. määrus nr 18 “Reservfondi käsutamise kord“.
§ 22. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Olav Kreen
Volikogu esimees
Facebook
Twitter