Märjamaa valla kalmistute eeskiri
Vastu võetud 16.12.2014 nr 22
Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev eeskiri reguleerib Märjamaa valla Viilumäe, Kirikaia, Märjamaa õigeusu ja Velise kalmistu (edaspidi kalmistu) haldamist ja kasutamist. Viilumäe, Kirikaia, Märjamaa õigeusu ja Velise kalmistul kehtivad muinsuskaitseseadusest ja kultuuriministri 03.07.1997.a määrusest nr 37 „Kultuurimälestisteks tunnistamine“ tulenevad mälestise ja selle kaitsevööndiga seotud kitsendused.
§ 2. Kalmistu haldaja
Kalmistut haldab Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi kalmistu haldaja) ja kalmistu on määratud avalikuks kasutamiseks.
§ 3. Eeskirja täitjad
Märjamaa valla kalmistute eeskirja (edaspidi eeskiri) on kohustatud täitma kõik kalmistul viibijad ja hauaplatsi kasutajad.
§ 4. Mõisted
Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) hauaplats – maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isiku(te)le surnu(te) matmise eesmärgil ja mis koosneb ühest või mitmest matmiskohast;
2) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks;
3) kalmistu rajatised – kalmistu territooriumil paiknevad ehitised ja rajatised (piirdeaed, kaev jm);
4) kalmistu haldaja – Märjamaa Vallavalitsus;
5) kalmistuvaht – kalmistu haldaja poolt määratud töötaja, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu kasutamise nõuete täitmise kontrollimise ja kalmistu korrashoiuga.
§ 5. Matmisraamat
Kalmistu kohta peab kalmistuvaht matmisraamatut. Iga aasta 15. jaanuariks annab kalmistuvaht eelmise kalendriaasta matmisraamatu vallavalitsuse arhiivi. Kalmistuvahile jääb matmisraamatu koopia. Kalmistu kohta peetavat muud dokumentatsiooni hoitakse vallavalitsuses.
§ 6. Kalmistu tööaeg
(1) Kalmistuvaht peab olema kättesaadav tööpäevadel kella 9.00-17.00. Kalmistuvahi kontaktandmed avaldatakse kalmistu peamiste sissepääsude juures.
(2) Kalmistu on avatud iga päev ööpäevaringselt.
2. peatükk HAUAPLATSI KASUTUSSE ANDMINE
§ 7. Hauaplatsi eraldamine ja hauaplatsi kasutamise tähtaeg
(1) Hauaplats eraldatakse lahkunu kirstus või urnis matmiseks.
(2) Hauaplats eraldatakse taotlejale tähtajatu kasutusõigusega, kui kasutaja ei ole avaldanud teistsugust tahet. Omasteta surnud isikule eraldatakse hauaplats kolmekümneks aastaks.
(3) Hauaplatsi eraldamisel või hauaplatsi kasutuse üleminekul teisele isikule annab kalmistuvaht kasutajale käesoleva eeskirja ühe eksemplari.
(4) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib kalmistuvaht hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping). Kasutuslepingu vormi kinnitab kalmistu haldaja.
(5) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja kasutusse antava hauaplatsi suurus jm kasutuslepingu vormil ettenähtud andmed.
§ 8. Hauaplatsi suurus ja asukoht
(1) Hauaplatsi suuruse ja asukoha määrab kalmistuvaht, kuulates ära platsi tulevase kasutaja ettepaneku.
(2) Hauaplats eraldatakse vastavalt taotleja soovile ühe- või mitmekohalisena.
(3) Üldjuhul on maa-ala suurus 2,5 x 1,2 m ühe kirstu matmiskoha kohta ning 1,0 x 1,0 m ühe urni matmiskoha kohta.
(4) Kalmistuvaht näitab hauaplatsi taotlejale kätte hauaplatsi asukoha ning tähistab kohapeal selle piirid.
§ 9. Hauaplatsi kasutamisõiguse lõpetamise tingimused
(1) Haldajal on õigus hauaplatsi kasutamine lõpetada juhul kui hauaplats on jäetud hooldamata.
(2) Enne hooldamata hauaplatsiks tunnistamist märgib kalmistu haldaja (kalmistuvahi isikus) hauaplatsi tähisega, mis võimaldab aru saada, et hauaplats on kavas tunnistada hooldamata hauaplatsiks.
(3) Kalmistu haldaja võib hauaplatsi tunnistada hooldamata hauaplatsiks kui hauaplatsi märgistamisest on möödunud vähemalt kaks aastat ja hauaplatsi ei ole selle aja jooksul korrastatud.
§ 10. Hauaplatsi kasutamise üleandmine
Hauaplatsi kasutaja võib soovi korral kasutusõigusest loobuda või kasutusõiguse üle anda teisele isikule, millest tuleb kalmistu haldajale kirjalikult teatada. Hauaplatsi kasutaja surma korral läheb hauaplatsi kasutusõigus üle tema omastele.
3. peatükk MATMISE KORD
§ 11. Matmisloa väljastamine ja matmise registreerimine
(1) Matmisloa (Lisa 1) väljastab kalmistuvaht surmatõendi alusel. Surnult sündinud maetakse arstliku surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga (välisriigis kasutamiseks ettenähtud dokumendi legaliseerimise standardvorm) kinnitamist. Põhjendatud juhul võib matmisloa väljastaja nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist.
(2) Matmisloa väljastaja registreerib matmise matmisraamatus, kuhu märgitakse maetud isiku andmed, hauaplatsi kasutaja andmed ja hauaplatsi andmed.
(3) Urni matmise registreerimisel peab urni matmine toimuma hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul registreerimisest arvates.
§ 12. Matmine
(1) Haua kaevamine ja matmine on ilma matmisloata keelatud.
(2) Eelseisev matmine peab olema kalmistuvahi juures registreeritud üldjuhul vähemalt üks ööpäev varem.
(3) Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine teisaldamine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul.
(4) Matja korrastab hauaplatsi pärast matmist. Matmise käigus kõrvalolevale hauale või üldkasutatavale alale tekitatud kahjustused korrastab matja või hüvitab kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või hauaplatsi kasutajaga.
§ 13. Kirstu või urni matmine
(1) Kirstu või urni matmisel järgitakse põlist matmistava.
(2) Kirstuga matmisel peab haua sügavus maapinnast hauapõhjani jääma vahemikku 1,5-2 m ja kaugus hauaplatsi piirist peab olema vähemalt 0,2 m.
(3) Urniga matmisel peab haua sügavus maapinnast olema vähemalt 1,0 m ja kaugus hauaplatsi piirist vähemalt 0,2 m.
(4) Kui haua rajamisel ilmneb ettenähtamatuid takistusi, võib kalmistuvahi loal rajada haua, mille sügavus või kaugus hauaplatsi piirist erineb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust.
§ 14. Pealematmine
(1) Pealematmine võib toimuda 30 aasta möödumisel, v.a urnimatus.
(2) Pealematmisel peab varasem matus ja tervena säilinud kirst jääma puutumata.
(3) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse.
(4) Kultuurimälestiseks tunnistatud haual ei toimu pealematmist.
§ 15. Ümbermatmine
Ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistu haldaja loal kooskõlastatult tervisekaitsetalituse ja muinsuskaitsealustel kalmistutel muinsuskaitseametiga.
4. peatükk HAUAPLATSI JA KALMISTU HEAKORD NING KALMISTU HALDAMINE
§ 16. Hauaplatsi kujundamine
(1) Hauaplats on kalmistu osa, mille kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja –nõudeid, et hauaplatsi kujundus ei erineks oluliselt teistest kalmistul olevatest haudadest.
(2) Iga hauaplats tähistatakse risti, hauaplaadi, -kivi või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kantud maetu(te) perekonnanimi ning soovitavalt eesnimi, sünni- ja surmadaatum.
(3) Hauatähised (hauarist, -kivi, -sammas, -plaat), hauarajatised (äärekivi, istepink jms) ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. Kasutada võib madalhaljastust ja puude kääbusvorme, rahulikke värve. Kõrgema haljastuse (puud ja põõsad kõrgusega üle 2 m) võib rajada vaid
kalmistuvahi loal.
§ 17. Hauaplatsi hooldamine
(1) Hauaplatsi hooldamist korraldab hauaplatsi kasutaja.
(2) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma korras hauatähised ja –rajatised, hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad.
(3) Hauaplatsi hooldajal tuleb plast-, klaas- ja metalljäätmed paigutada selleks ettenähtud konteineritesse. Biolagunevad jäätmed (lehed, oksad jms) tuleb viia selleks ettenähtud kohta, mittebiolagunevad jäätmed tuleb viia selleks ettenähtud konteinerisse.
§ 18. Kalmistu kasutamise nõuded
(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.
(2) Kalmistul on keelatud:
1) hauaplatsi, -tähise ja -rajatise mistahes rikkumine;
2) koduloomadega viibimine;
3) lõkke tegemine;
4) prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse;
5) hauaplatsi omavoliline laiendamine;
6) puude ja põõsaste omavoliline mahavõtmine;
7) sõitmine jalgrattaga või mistahes mootorsõidukiga v.a. invasõidukid ja teenindav transport;
8) loomade matmine
9) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.
§ 19. Kalmistu haldamine
(1) Kalmistu haldaja on kohustatud:
1) hoidma korras kalmistu üldkasutatava ala ning omasteta surnud isikute matmispaigad;
2) korraldama kalmistul jäätmehooldust;
3) korraldama hauaplatside kasutusse andmist;
4) korraldama kalmistule maetud isikute, hauaplatside ja hauaplatside kasutajate kohta andmete kogumist;
5) lahendama muud kalmistu tegevuse korraldamisega seotud küsimused.
(2) Kalmistu peamiste sissekäikude juurde pannakse välja kalmistu plaan, millel on ära näidatud kalmistu kontor, kvartalid, teed, veevõtukohad, jäätmemahutid ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised.
(3) Kalmistu peamiste sissekäikude juurde teadetetahvlile pannakse välja kalmistuvahi kontaktandmed, käesolev eeskiri ja teenuste loetelu.
§ 20. Kalmistu laiendamine
(1) Kalmistut võib laiendada detailplaneeringu alusel kalmistuseaduses esitatud tingimustel.
(2) Detailplaneeringus nähakse ette kalmistu jaotus kvartaliteks, hauaplatsidele juurdepääsuteede ja –radade paiknemine, ehitiste asukohad jms.
§ 21. Kalmistu sulgemine
(1) Kalmistu suletakse matmiseks volikogu otsusega kalmistu haldaja ettepanekul.
(2) Kalmistu sulgemist käsitlev otsus peab määrama suletud kalmistu edasise kasutamise, hooldamise ja kaitse korraldamise korra.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 22. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab kalmistu haldaja.
(2) Eeskirjade täitmist kontrollib kalmistu haldaja poolt volitatud järelevalvet teostav ametiisik.
(3) Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral ja/või kalmistu kujunduspõhimõtete eiramisel on järelevalvet teostaval ametiisikud õigus teha hauaplatsi kasutajale ettekirjutus.
(4) Ettekirjutusega juhitakse hauaplatsi kasutaja tähelepanu kujunduspõhimõtete rikkumisele ning antakse hauaplatsi kasutajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.
(5) Hauaplatsi kasutaja poolsel ettekirjutuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel rakendatakse asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 23. Rakendussätted
(1) Eeskirja jõustumise ajal kasutuses olev hauaplats jääb senise kasutaja kasutusse tähtajatult, kui senise kasutaja ja kalmistu haldaja vahel pole teisiti kokku lepitud.
(2) Seniseks hauaplatsi kasutajaks loetakse omaksed, kes on korraldanud hauaplatsil esimese matmise, selle puudumisel isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab.
(3) Senisel hauaplatsi kasutajal on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt ühe aasta jooksul, arvates taotluse esitamisest.
(4) Tunnistatakse kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 18.detsembri 2007 määrus nr 82 „Märjamaa valla kalmistute eeskiri“.
(5) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Urmas Kristal
Volikogu esimees
Lisa Matmisluba
Facebook
X.com