ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Viimsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.12.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.12.2019, 7

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 10.12.2019 nr 29

Määrus kehtestatakse vastavalt „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lg 4 ja „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 22 lõike 1 punkti 37

I peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib tarbija veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu Viimsi valla territooriumil ning sätestab kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja tarbija õigused ja kohustused.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Viimsi vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

  (3) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine tarbijale toimub vee-ettevõtja poolt.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimise ning korrashoiu vastavalt eeskirjale ning muudele õigusaktidele tagab oma tegevuspiirkonnas vee-ettevõtja.

  (5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine teiste vee-ettevõtjate vahel toimub vee-ettevõtjate vahelise lepingu alusel, mis on kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.

  (6) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ainult vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel (edaspidi teenusleping).

  (7) Sademe-, drenaaži- ning muu pinnasevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ning nende korrashoiu eest ei vastuta vee-ettevõtja. Sademe ja pinnasevee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud ning vee-ettevõtja sellist teenust ei paku. Sademevee, drenaaži- ning muu pinnasevee ärajuhtimise nõuded kehtestab eraldi määrusega.

§ 2.   Terminid

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse, veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. Käesolevas eeskirjas kasutatakse sõnu järgmiselt:
  1) Tarbija on nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes ostab vee-ettevõtjalt ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooni teenust.
  2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskohaga.
  3) Tarbimiskoht on koht, kus tarbija ühisveevärgist saadud vett kasutab ja reovett ära juhib.
  4) Tarbimiskoha kinnistu sisene veevärk ja kanalisatsioon on tarbija kinnisasja sisene ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist ja/või reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
  5) Ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni teenus on tarbija veega varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reovee vastuvõtmine.
  6) Teenusleping on kirjalik leping tarbija ja vee-ettevõtja vahel, mille alusel toimub tarbijale ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniteenuse osutamine.
  7) Sisendtoru on veetoru liitumispunktist veemõõdusõlmes paikneva veemõõtjani.

II peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides 

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja Viimsi vallavalitsuse vahelise halduslepinguga.

  (2) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest tulekahju kustutamiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ja reovee kanaliseerimist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (3) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe -ja pinnasevee ärajuhtimine on keelatud.

  (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästeamet Viimsi valla territooriumil tulekahju kustutamisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Hüdrantide kasutamine muuks otstarbeks ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

III peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus, omandi määratlemine ja nõuded tarbimiskoha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele 

§ 4.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine

  (1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning tarbimiskoha kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oluline osa ja see kuulub vee-ettevõtjale.

  (2) Liitumispunkt asub 0,5 kuni 1,0 meetrit väljaspool kinnistu piiri kohas, millele on tagatud vee-ettevõtja igapäevane ja ööpäevaringne vaba juurdepääs. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbija vahelisel kokkuleppel.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul peakraan puudub ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt vee-ettevõtja ja tarbija vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 1 meeter väljaspool tarbimiskoha kinnistu piiri avalikult kasutataval maal.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev või kontrollkaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka ja on vee-ettevõtja omanduses. Kui vaatluskaev või kontrollkaev kinnistu piiril puudub ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt vee-ettevõtja ja tarbija vahel teisiti kokku lepitud, on kanalisatsiooni liitumispunktiks tarbimiskoha kinnistu piirist esimene vaatluskaev, kuhu kinnistu kanalisatsioon suubub ja millele on tagatud vee-ettevõtja igapäevane ja ööpäevaringne vaba juurdepääs.

  (5) Liitumispunktide arv ja asukoht fikseeritakse piiritlusjoonisega, mis on vee-ettevõtte ja kliendi vahelise teenuslepingu lahutamatu osa. Juhul, kui liitumispunktid ei ole kirjalikult fikseeritud, lähtutakse nende asukoha määramisel käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja/või 4.

  (6) Olemasoleva hoonestusega kinnisasja jagamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud kinnisasjade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnisasja jagamisel või ühendamisel täpsustatakse ka piiritlust ja määratakse uued liitumispunktid. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad tingimused detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. Ümberehituse kulud kannab kinnisasja omanik.

  (7) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb tarbijal see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja liitumistingimused koos teostustähtajaga. Kui tarbija ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ja/või reovee kanaliseerimine peatada või leping üles öelda ja teenuse osutamine lõpetada.

  (8) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti asukoha muutmist ja/või liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

§ 5.   Nõuded tarbimiskoha kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile ning kinnistu siseste torustike kontroll

  (1) Tarbimiskoha kinnistu veevärk (sh veemõõdusõlm) ja kanalisatsioon rajatakse vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, vee-ettevõtja liitumistingimustega ning vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud liitumisprojektiga.

  (2) Tarbija on kohustatud:
  1) ehitama oma kulul välja tarbimiskoha veevärgi (sh veemõõdusõlme) ja kanalisatsiooni vastavalt vee-ettevõtja poolt nõutud rajatiste tüübile, tagama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning eeskirjale.;
  2) kasutama tarbimiskoha kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste tarbijate veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste tarbijate teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) hoidma sisendtoru kohal oleva maa-ala juurdepääsetavana toru kontrollimiseks ja remontimiseks;
  4) tagama volitatud isikule ja/või vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu tarbimiskohaks oleva kinnistu veevärgile (sh veemõõdusõlmele) ja kanalisatsioonile s.h. arvestitele kontrolli teostamiseks ning arvestite vahetuseks;
  5) hoidma lume- ja jäävabad tema kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale. Samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teavitama vee-ettevõtet.
  6) lubama paigaldada veemõõdusõlme vee-ettevõtja poolt määratud tingimustele vastava veemõõtja ning lubama selle regulaarse hoolduse ja vahetuse läbiviimise vee-ettevõtja või vee-ettevõtja volitatud isiku poolt;
  7) sisendtoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul teavitama sellest koheselt vee-ettevõtjat;
  8) paigaldama tarbimiskoha kinnistule allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatele reo- ja sademeveeneeludele ja drenaaživee äravoolule vajalikud kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (4) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on tarbijal lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendtorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda oluliselt selle tarbija kasutustingimusi, kelle tarbimiskoha kinnisasja sisest veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse sellega tekkinud otsene varaline kahju.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha kinnistu sisese veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur;
  5) tarbimiskoha kinnistu sisesele veevärgi ja kanalisatsiooni torustikule paigaldatud vee- ja/või reoveearvesti.

  (7) Tarbija vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale nende eemaldamisest, kadumisest või rikkumisest.

  (8) Tarbijal on keelatud plommitud sulgurite avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.

  (9) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta üksnes Päästeameti nõudmisel järgmistel juhtudel:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) tulekahju kustutamiseks, millest tarbija on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

  (10) Õigus teostada kontrolli tarbimiskoha kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemide nõuetele vastavuse ja korrasoleku üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul ja vee-ettevõtjal, sealhulgas vee-ettevõtja töötajal või muul vee-ettevõtja poolt volitatud isikul.

  (11) Juhul, kui ülevaatuse käigus tuvastatakse tarbimiskoha kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemide nõuetele mittevastavus või muud tarbija rikkumised koostatakse ülevaatuse kohta ülevaatust teinud isiku poolt akt, mille alusel on vee-ettevõtjal ilma eelneva hoiatuseta õigus ajutiselt peatada teenuse osutamine.

  (12) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi on juhitud või satuvad tarbimiskoha kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada tarbimiskoha kinnisasjal või vajadusel ka väljaspool seda kontrollmõõtmist ja/või kontrollvaatlust ja ilma eelneva hoiatuseta ajutiselt peatada teenuse osutamine.

  (13) Tarbijal või tema poolt volitatud isikul on õigus viibida kontrollvaatluse ja/või kontrollmõõtmise teostamise ja/või tarbimiskoha kinnisasja veevärgi ja kanalisatsiooni ülevaatuse juures. Tarbija puudumine kontrollmõõtmiselt ja/või ülevaatuselt ei takista toimingute läbiviimist.

IV peatükk Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele 

§ 6.   Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne ja maksimaalne lubatud veerõhu piirväärtus ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustaseme piirväärtus

  (1) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest tarbimiskoha kinnistu siseses veevärgis.

  (2) Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on üks atmosfäär. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine tarbijal lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul. Maksimaalne lubatud veerõhk süsteemis on6 atmosfääri. Piirkondades, kus rõhud ühisveevärgis on rohkem kui 5atm, tuleb kinnistute seadmete klapid tarbijal valida sellised, mis taluvad rõhku vähemalt 8-10 atmosfääri.

  (3) Ühiskanalisatsiooni paisutustase on reovee kanalisatsiooni korral tarbimiskoha kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatlus- või kontrollkaevu kaanekõrgus +0,1 m.

  (4) Kui pole tagatud reovee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul.

§ 7.   Reovee ärajuhtimise tingimused, piirväärtused ja kontroll

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on vee-ettevõtjale kuuluvates puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Sademe-, drenaaži- ja pinnaseveeärajuhtimise nõuded sätestab Viimsi Vallavolikogu eraldi määrusega. Drenaaži-, pinnase- ja sademevett ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni.

  (3) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida vee-ettevõtja poolt määratud purgimiskohtades ainult ettevõtjad, kellel on sõlmitud vastav leping vee-ettevõtjaga. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (4) Reovee kohtkäitlusel, kohtkäitlusrajatistest reovee äraveol ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel tuleb juhinduda Viimsi Vallavolikogu 30.08.2016 määrusest nr 25 „Viimsi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (6) Ärajuhitava reovee temperatuur liitumispunktis ei tohi olla kõrgem kui 40 oC.

  (7) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (8) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (9) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate ohtlike saasteainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale meetmete rakendamiseks.

  (10) Isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel tekivad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitistele või seadmetele kahjustused, peavad põhjustatud kahju hüvitama. Nõuetele mittevastava reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni tasutakse vee-ettevõtjale vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud eritariifi alusel.

  (11) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma üksnes reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa eeskirja lisas 1 toodud tabelis määratud kolmanda reoveegrupi (RG-3) piirväärtusi ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis.

  (12) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

  (13) Kui reovee reostusnäitajad ületavad eeskirja lisas 1 toodud kolmanda reoveegrupi (RG-3) või käesoleva paragrahvi lõike 11 ja 12 kohaseid piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (14) Eeskirja lisas 1 toodud tabelis määratud kolmanda grupi reostusnäitajate piirväärtuse (RG-3) ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, millise olukorra tuvastamisel on vee-ettevõtjal õigus teenuse osutamine peatada ja kinnistu kanaliseerimine viivitamatult sulgeda, teatades sellest tarbijat kirjalikult hiljemalt sulgemise päeval. Vee-ettevõtja saadab nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.

  (15) Tarbija reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja tarbija vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on tarbimiskoha kinnistu kanalisatsiooni viimane proovivõtmise nõuetele vastav vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast tarbimiskoha kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (16) Proovivõtu sagedus ja proovi reostusnäitajate loetelu määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust ja tasemest. Reostuse iseloomu ja reostusnäitajate loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda tarbija tootmistehnoloogiaga, tarbimiskoha kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Tarbija on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema tarbimiskoha kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ning materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

  (17) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (18) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid. Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks jääb tarbijale. Kui tarbija ei viibi proovide võtmise juures, on tarbijal võimalik proovivõtu protokolliga tutvuda vee-ettevõtja tegevuskohas.

  (19) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate kontsentratsioon ületab eeskirja või tarbija ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostugruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus nõuda kahju hüvitamist ja ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

V peatükk Teenusleping 

§ 8.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimiseks sõlmitakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud tarbimiskoha kinnistu omanikuga kirjalik tähtajatu leping. Teenuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, tarbimiskoha kinnistusiseste torustike teostusjoonis, kinnistu kasutus- ja/või omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud muud dokumendid

  (2) Vee-ettevõtja nõusolekul võib erandkorras sõlmida ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni teenuse tarbimiseks kolmepoolse teenuslepingu kinnisasja omaniku ja kinnistu tegeliku valdajaga. Sellisel juhul vastutavad kinnisasja omanik ja kinnisasja valdaja teenuslepingu täitmise eest solidaarselt.

  (3) Kui kinnisasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kaasomanikud, kes vastutavad teenuslepingu täitmise eest solidaarselt.

  (4) Juhul, kui teenuslepingut soovitakse sõlmida enne liitumistasu tasumist, on võimalik kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni sõlmida teenuste kasutamiseks tähtajaline teenusleping.

§ 9.   Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine, ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist, kuni kolmeks aastaks veekasutust ja/või reovee kanaliseerimist ajutiseks tarviduseks (ehituseks, tänavakaubanduseks jne) vee-ettevõtja poolt antud tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Juhul, kui teenuslepingut soovitakse sõlmida enne liitumistasu tasumist, on võimalik kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni sõlmida teenuste kasutamiseks tähtajaline teenusleping

  (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja tarbija kulul.

  (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas tarbimiskoha kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja tarbija kohustused.

  (6) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti.

  (7) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient lisaks vastavasisulise avalduse ja dokumendi, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja ajutised liitumistingimused. Ajutiseks teenuse tarbimiseks paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse tähtajaline teenusleping.

§ 10.   Teenuse peatamine ja teenuslepingu ülesütlemine

  (1) Teenuse osutamise peatamine ja seoses sellega tarbijale vee andmise või reovee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda ainult eeskirjas sätestatud alustel ja korras.

  (2) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste (sh hüvitis omavolilise teenuste kasutamise eest) tasumise tähtaja ületamisel üle 60 päeva, sealhulgas omavolilise veekasutamise või reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale eeskirja kohase hüvitise arve tasumise tähtaja ületamisel üle 60 päeva, on vee-ettevõtjal õigus peatada teenuse osutamine, kui vee-ettevõtja on sellest tarbijat kirjalikult 14 päeva enne teenuse osutamise peatamise tähtpäeva teavitanud ja tarbija ei ole täiendavalt antud tähtaja jooksul, aga hiljemalt teenuse peatamise ajaks oma kohustusi vee-ettevõtja ees täielikult täitnud.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta teenuse osutamine peatada ja koheselt sulgeda tarbijale vee andmine ning reovee ärajuhtimine:
  1) omavolilise, sealhulgas keelatud veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) sademe-, drenaaži- või muu pinnasevee juhtimisel/sattumisel reoveekanalisatsiooni;
  3) tarbimiskoha kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  4) sisendtoru lekke ilmnemisel;
  5) kui rikutakse eeskirja § 5 lõike 3 nõudeid.

  (4) Vee-ettevõtja taastab vee andmise või reovee kanaliseerimise (teenuse osutamise) peale teenuse osutamise peatamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju ja kulude hüvitamist.

  (5) Omavolilised, sealhulgas keelatud ühendused taasavamisele ei kuulu, välja arvatud peale nende seadustamist.

  (6) Tarbimiskoha kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on tarbija kohustatud kirjalikult teatama vee-ettevõtjale tarbimiskoha kinnistu omandiõiguse üleminekust ja lepingu üles ütlema 7 tööpäeva jooksul alates tarbimiskoha kinnisasja omandiõiguse üleminekust. Kui kinnisasja omandi üle andnud tarbija ei ole enda poolt sõlmitud teenuslepingut üles öelnud, vastutab ta kuni lepingu ülesütlemiseni edasise tarbimise eest solidaarselt tarbimiskoha kinnistu omandanud isikuga.

  (7) Teenuste kasutamise jätkamisel tarbimiskoha kinnisasja uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul peale tarbimiskoha kinnistu omandamist esitama vee-ettevõtjale avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee kanaliseerimise tarbimiskoha kinnisasja uue omaniku poolt omavoliliseks.

  (8) Kui tarbija ütleb teenuslepingu üles põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu ja tarbimiskohas olev kinnistu ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühendus tuleb likvideerida, on tarbija kohustatud enne lepingu ülesütlemist tasuma vee-ettevõtjale hüvitise ühenduse likvideerimise eest.

  (9) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni 2 aastaks tarbimiskoha kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise ajutist sulgemist (teenuse osutamise peatamist) lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale teenuse sulgemise ja taasavamise kulud.

  (10) Tarbijal on 2 aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või ülesütlemist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevat ühendust. Lepingu uuendamiseks tuleb tarbijal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja/või reovee ning kanaliseerimise taastamise kulud.

  (11) Kui 2 aasta jooksul peale teenuslepingu ülesütlemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest ning nõuda nimetatud kulude hüvitamist tarbijalt. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb tarbijal sõlmida uus liitumis- ja teenusleping ning tasuda vee-ettevõtja poolt määratud liitumistasu.

  (12) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping üles öelda ja lõpetada teenuse osutamine, kui:
  1) tarbija on vahetunud;
  2) tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi on püsivalt nõuetele mittevastav;
  3) muutuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise tingimused tarbija tegevuse tõttu;
  4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui 2 aastaks;
  5) tarbija on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja poolt antud mõistliku aja jooksul heastanud;
  6) tarbija on kasutanud teenust ebaseaduslikult, sealhulgas juhtinud omavoliliselt sademevett ühiskanalisatsiooni, või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud veearvesti plomme või taatlusmärgiseid.

  (13) Teenuslepingu ülesütlemisel liitumistasu ei tagastata.

VI peatükk Tarbitud koguste mõõtmine ja arveldamine 

§ 11.   Vee mõõtmine ja arvestus

  (1) Tarbitava vee mõõtmine toimub vee-ettevõtja poolt paigaldatud ja vee-ettevõtja poolt valitud veemõõtjaga.

  (2) Tarbimiskoha kinnistu sisene veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega, mis vastab vee-ettevõtja poolt kehtestatud tingimustele ja asub vee-ettevõtja poolt määratud asukohas. Veemõõdusõlm kuulub kinnistu omanikule ja ehitatakse välja kinnistu omaniku ja/või tarbija poolt ja kulul.

  (3) Tarbimiskohas tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohas ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda üksnes erandina vee-ettevõtja loal kirjaliku kokkuleppe alusel.

  (4) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones peatorupoolses küljes kohe peale sisendtoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe peale sisendtoru suubumist kinnistule või liitumispunktis.

  (5) Liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel olevad veesurvetorustikud tuleb rajada keevisliitmikega ilma vahe hargnemisteta.

  (6) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
  1) tarbimiskoha kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  2) sisendtorustik tarbimiskohas osutub pikemaks kui 50 m;
  3) kinnistul on rohkem kui üks majapidamine.
  4) tarbimiskoha kinnistu sisene veetorustik läbib naaberkinnistut või kinnistuid ja tegemist ei ole alltarbijaga.

  (7) Tarbimiskoha kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ja/või tarbija on kohustatud lubama paigaldada tarbimiskoha kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt valitud veearvesteid. Veemõõdusõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi kirjalikult kokku teisiti. Vee-ettevõtja loal tarbija poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele ja see antakse üle vee-ettevõtja omandisse.

  (8) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. Alates akti koostamisest vastutab tarbija plommide nõuetekohase säilimise eest.

  (9) Tarbija ja/või tarbimiskoha kinnistu omanik peab tagama vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu veearvesti vahetamiseks ja kontrollimiseks.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus teenuse osutamine peatada, kui veemõõdusõlm ei vasta vee-ettevõtja poolt sätestatud nõuetele või tarbija ja/või tarbimiskoha kinnisasja omanik ei luba vee-ettevõtjal paigaldada veemõõdusõlme vee-ettevõtja poolt määratud veearvestit.

  (11) Tarbija on kohustatud tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti vahetuseks ja kontrollimiseks vabana;
  5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

  (12) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (sh ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja 5 tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale tarbija poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta. Kui tarbija ei hüvita vastavat kahju on vee-ettevõtjal õigus teenuse osutamine peatada.

  (13) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest ja veearvesti või veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb tarbijal viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.

  (14) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab sellise tegevusega seotud kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (15) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

  (16) Veearvesti rikke korral, kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui tarbija tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta ja kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (17) Kui tarbija ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja asuda seisukohale, et veearvesti mõõteviga on lubatust suurem on vee-ettevõtja poolt õigus teha vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.

  (18) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud tingimustele kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (19) Ühekordne veekasutus (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt kehtestatud tingimustele.

  (20) Päästekeskuse poolt tulekahju kustutamiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästekeskuse poolt kasutatud vee eest tasub Viimsi vald.

  (21) Tarbimiskoha kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja lähtudes § 16lg 6.

  (22) Viimsi valla ühisveevärgist võetava kastmisvee eraldi mõõtmist ja arvestamist ei toimu.

§ 12.   Reovee mõõtmine ja arvestus

  (1) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

  (2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud s.h. mõõteseadme soetamise kulud kannab tarbija, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 10 lõikes 15 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja peatada teenuse osutamise.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt kehtestatud korrale.

  (6) Reovee kogus purgimisel ühiskanalisatsiooni mõõdetakse purgimiskohas.

  (7) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 12 lõikes 2 toodud juhtudel. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud s.h. mõõteseadme soetamise kulud kannab tarbija, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele. Vee-ettevõtjal on õigus ise tarbija kulul reovee mõõdusõlm koos reoveemõõteseadmega ehitada. Reovee mõõdusõlme vaatab üle, aktsepteerib selle kasutuse reovee mõõtmiseks ja plommib vee-ettevõtja.

  (8) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samamoodi veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 11 lõikes 9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus peatada teenuse osutamine

  (9) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb tarbijal viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 13.   Teenuse eest tasumine

  (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest võib vee-ettevõtja võtta seaduses ja seaduse alusel vastu võetud õigusaktides ettenähtud tasusid.

  (2) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.

  (3) Tarbija tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise, sealhulgas puhastamise teenuse eest vee-ettevõtjale vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud hindadele ning tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

  (4) Tarbija on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt üks kord kuus esitatud arvetele. Kohustuse täitmisega viivitamisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist, mille suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid mitte rohkem kui 0,06 % tasumata summalt päevas.

  (5) Omavolilise veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise ning keelatud ühenduste eest vee-ettevõtjale tasumisele kuuluva hüvitise maksetähtaeg on 14 päeva vastava nõude aluseks oleva arve väljastamisest.

VII peatükk Vee-ettevõtja vastutus 

§ 14.   Vee-ettevõtja vastutus

  (1) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt tarbijale või kolmandatele osapooltele vee andmise või kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemisel sellest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (2) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena või maapinnast allpool asuvate kinnistu ja/või ruumide torustike sulgurseadmete puudumise või mittekorrasoleku tõttu. Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (3) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud tarbija kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnistul asuvas ehitises ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja tarbijale kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutused.

§ 15.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

  (1) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuse katkestustest teavitatakse tarbijat kirjalikult ette vähemalt 2 tööpäeva. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest katkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist vallavalitsust ning avaldab vastava teate oma kodulehel. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 8 tundi, teavitab vee-ettevõtja sellega seotud tarbijaid ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos avarii likvideerimise orienteeruva ajaga oma kodulehel.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või peatada teenuse osutamine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Remonttööde tõttu tekkinud katkestusel üle 12 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse tarbijale esmasteks vajadusteks. Vee-ettevõtja taastab teenuse osutamise alates remonttööde valmimisest.

  (3) Teemaale või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tagab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega märgistamise ning likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

VIII peatükk Ühisveevärgii ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine 

§ 16.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine

  (1) Ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ärajuhtimine loetakse ebaseaduslikuks, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
  1) toimub ilma vastava teenuslepinguta vee võtmine ja/või reovee ärajuhtimine ühisveevärgist ja kanalisatsioonist, välja arvatud kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirjaga lubatud eemaldamised;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
  4) tarbimiskoha kinnistu veevärgile või ühisveevärgi ja -kanalisatsioonile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ja/või reovee ärajuhtimist võimaldav ühendus;
  5) tarbija ei ole taganud juurdepääsu vee- ja/või reovee mõõdusõlmele kahe nädala möödumisel pärast vastava kirjaliku nõude ja hoiatuse esitamist vee-ettevõtja poolt;
  6) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud või arvesti on rikutud;
  7) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  8) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, välja arvatud eeskirja § 5 lõikes 9 sätestatud juhul;
  9) toimub vee-ettevõtja loata reovee purgimine
  10) toimub muu tegevus, mis võimaldab teenuseid tarbida selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
  2) võib vee-ettevõtja ilma ette teatamata ja viivitamatult sulgeda kinnistule vee andmise või reovee kanaliseerimise;
  3) ebaseaduslikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust kasutav isik hüvitab vee-ettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud teenuse maksumuse, ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning vee-ettevõtja poolt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks tehtud mõistlikud kulutused.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise ilmsikstulekul, kui ei ole võimalik tuvastada otsest teo toimepanijat, eeldatakse, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise eest vastutab kinnisasja omanik, mille piires või mille huvides omavoliline tarbimine toimus.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise kestvus arvutatakse ajast, mil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine alguse sai. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise kestvuseks kolm aastat.

  (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise teenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud teenuse maksumuse määramisel lähtutakse keskkonnaministri määrusest. Kuni sellise määruse kehtestamiseni lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 6-9 sätestatust.

  (6) Ebaseadusliku veevõtu ilmsiks tulekul tasub kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti või veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

  (7) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub veevõtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub veevõtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordsetasu vastavalt mahuti suurusele. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ning sellele rakenduva ettevõtte tulumaksu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

  (8) Sademevee ja muu pinnasevee juhtimine ühiskanalisatsiooni arvestatakse võrdseks kanalisatsiooni tariifiga.

  (9) Ebaseadusliku reovee ning sademe-, drenaaži või pinnasevee kanaliseerimise eest tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 kohasele arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 kohasele arvestuskorrale;
  3) ühendust, mis võimaldab sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni, millisel juhul tasub kinnistu omanik ja /või rikkuja vee-ettevõtjale hüvitist iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 100 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus;
  4) sademe-, drenaazivee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel (lahkvoolsesse) ühiskanalisatsiooni summas, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 3 toodud arvestuskorrale.

  (10) Omavolilise purgimise korral, lähtutakse mahuti 40-kordsest mahust, kuid mitte väiksema kui 10 m3 suuruse mahuti mahust.

  (11) Juhul, kui vee-ettevõtjal on võimalik usaldusväärselt määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise teenuse maht ja tekitatud kahju muul viisil võib vee-ettevõtja käesolevas paragrahvis sätestatud metoodikast kõrvale kalduda.

IX peatükk Rakendussätted 

§ 17.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada alates käesoleva määruse jõustumisest kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001. a määrus Viimsi Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

  (2) Käesolev määrus avaldatakse Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.

  (3) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.

Taavi Kotka
volikogu esimees

Lisa Reoveepiirmäärad
16.01.2020 09:30
Veaparandus - Lisatud lisa Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse 14.01.2020 taotlust nr 1-13/2.

/otsingu_soovitused.json