Lääneranna Spordikooli põhimäärus
Vastu võetud 18.12.2019 nr 66
jõustumine 01.01.2020
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2 ning huvikooli seaduse § 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Lääneranna Spordikooli (edaspidi: kool) põhimäärus sätestab kooli ametliku nime, asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, kooli ümberkorraldamise ja lõpetamise ning põhimääruse muutmise korra.
§ 2. Kooli nimi
Kooli ametlik nimi on Lääneranna Spordikool.
§ 3. Kooli asukoht
Kooli asukoht on Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula, Jaama 9.
27.03.2020 13:46
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus "Lääneranna maakond" asendatud "Pärnu maakond" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Lääneranna 27.03.2020 taotlust nr 2020/15-4/639-1.
§ 4. Kooli tegevuse õiguslikud alused ja kooli liik
(1) Kool on Lääneranna Vallavolikogu (edaspidi: vallavolikogu) poolt asutatud Lääneranna Vallavalitsuse (edaspidi: vallavalitsus) hallatav huvikool. Kooli pidaja on Lääneranna vald.
(2) Kooli tegevust juhendab ja koordineerib vallavalitsus.
(3) Kool registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ning Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).
(4) Kool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, Eesti Vabariigi ja Lääneranna valla (edaspidi vald) õigusaktidest, sealhulgas Lääneranna Vallavolikogu 14. november 2019 määrusega nr 62 kinnitatud Lääneranna haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO põhimäärusest, ning käesolevast põhimäärusest.
§ 5. Kooli pitsat ja sümboolika
(1) Koolil võib olla oma pitsat ja sümboolika: vapp ja lipp.
(2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.
§ 6. Õppekeel
Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.
§ 7. Kooli teeninduspiirkond
(1) Kooli teeninduspiirkond on valla haldusterritoorium.
(2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse vabadele kohtadele õppima tingimusel, kui õppuri elukohajärgne omavalitsus või muu huvitatud isik osaleb täies ulatuses kooli õpilaskoha maksumuse kulude katmisel.
§ 8. Tegevuse eesmärgid
Kooli tegevuse eesmärgid on:
1) laste ja noorte vaba aja sisustamine, mis on rajatud sportliku ausa mängu reeglitele ja olümpiahartas esitatud olümpismi elufilosoofiale, kasvatamaks noortes positiivseid iseloomuomadusi;
2) sportlike ja tervislike eluviiside ning käitumisharjumuste levitamine;
3) laste ja noorte sportlike võimete arendamiseks treening- ja võistlusvõimaluste loomine toetavas koolikeskkonnas, sobiva spordiala leidmine ning vastava treeningu organiseerimine maksimaalsete tulemusteni jõudmiseks juunioride ja täiskasvanute klassis ning rahvusvõistkonna liikmena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
4) sporditeoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste andmine treeningu tõhustamiseks, iseseisvaks treenimiseks, spordiinstruktorite ja -aktiivi ettevalmistamiseks.
§ 9. Ülesanded
Kooli ülesanded on:
1) lastele ja noortele sportlike võimete avastamine ja arendamine ning juhendamine sportlike treeningute ja muude õppevormide kaudu;
2) järjepideva ja regulaarse õppe- ja treeningkorralduse kindlustamine, arvestades laste ja noorte huve, eeldusi ja ettevalmistustaset;
3) huvihariduse andmine spordialade õppekavade alusel;
4) tingimuste loomine laste ja noorte vaba aja sportlikuks sisustamiseks ning osavõtu tagamine valla, maakonna, üleriigilistest ja rahvusvahelistest võistlustest;
5) spordivõistluste ja spordiürituste korraldamine ja osavõttu koordineerimine maakondlikest ja riiklikest spordisündmustest;
6) koostöö tegemine teiste huvi- ja üldhariduskoolide, spordiklubide ning noorteorganisatsioonidega;
7) osalemine Lääneranna valla spordielu arendamisel
8) kooli kasutusse ja käsutusse antud spordiehitiste haldamine, korrashoiu tagamine ja arendamine;
9) tegevuse eesmärkidega seotud projektide algatamine, koostamine ja juhtimine, vajalike õppematerjalide ja metoodiliste vahendite väljaandmine;
10) spordiehitiste ja muu vara rentimine ja kasutusse andmine ning muude teenuste osutamine.
11) lisarahastuse saamiseks (projektid, sponsorlus jm) tegevuste läbi viimine.
§ 10. Kooli struktuur ja komplekteerimine
(1) Kooli õppe-kasvatustöö toimub neljas järjestikkuses ja erineva õppetsükliga astmes:
1) harrastusspordi aste;
2) algettevalmistusaste (AE);
3) õppe-treeningaste (ÕT);
4) meisterlikkuse aste (M).
(2) Spordikooli õppe-treeningrühmad (edaspidi õpperühmad) komplekteeritakse lastest ja noortest järgmiste põhimõtete alusel:
1) harrastusspordi rühmad komplekteeritakse noortest, kes soovivad tegeleda spordiga püsiva hea enesetunde ja elukestva liikumisharjumuse kujundamiseks;
2) algettevalmistusastme rühmad komplekteeritakse füüsiliselt tervetest noortest, kes soovivad tegeleda spordiga;
3) õppe-treeningastme rühmad komplekteeritakse sportlike eeldustega lastest ja noortest, kes on läbinud algettevalmistusastme ning täitnud vastuvõtu üldkehalised ja erialased kontrollnormatiivid;
4) meisterlikkuse astme rühmad komplekteeritakse andekatest lastest ja noortest, kes on läbinud õppe-treeningastme ja näidanud vastavaid sportlikke tulemusi.
(3) Õpperühmade komplekteerimisel arvestatakse õpilase vanust, kehalisi võimeid, seniseid sportlikke tulemusi, võimete ja tulemuste arengu dünaamikat.
§ 11. Õppekorralduse üldised alused
(1) Treeningud ja muu õppetegevus koolis toimub õppuri alus-, põhi-, kesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(2) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekavad ja tunniplaan.
(3) Õpe koolis toimub õpperühmades treeneri juhendamisel. Õpperühmade suuruse, treeningtöö mahu ja moodustamise alused kehtestab direktor kooskõlas Eesti spordiregistris esitatavate nõuetega.
(4) Õpperühmade õppe- ja treeningtöö mahu kehtestab direktor.
(5) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasude suurused ja sellest vabastuste ning soodustuste andmise alused ja korra kinnitab vallavalitsus.
§ 12. Õppekava
(1) Iga koolis õpetatava spordiala kohta koostab kool õppekava, milles sätestatakse spordiala õppe-eesmärgid, õppeaja kestus, õppetöö maht ning korraldus.
(2) Õppekava eelnõu kiidab heaks õppenõukogu ja kooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) ning kinnitab direktor.
(3) Õppekava sulgemise või uue õppekava avamise otsuse eelnõu tuleb kooskõlastada hoolekogu ja õppenõukoguga.
(4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
(5) Õppekava registreeritakse EHIS-es.
§ 13. Õppeperiood ja õppevaheajad
(1) Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
(2) Õppeaasta algab üldjuhul 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(3) Õppeperioodis on vähemalt 35 õppenädalat. Õppeperioodi ja õppevaheajad igaks õppeaastaks kinnitab direktor oma käskkirjaga hiljemalt iga õppeaasta 1. oktoobriks, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatavate koolivaheaegadega, spordialade spetsiifikaga ja võistluskalendriga.
(4) Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada koolivaheaegadel spordilaagreid ja õppetreeningkogunemisi.
(5) Õppeperioodi arvestusühikud on õppenädal ja õppetund.
(6) Õppetöö põhivormiks on treeningtund. Ühe treeningtunni pikkus on 45 minutit.
(7) Treeningtundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
§ 14. Kooli vastuvõtmine, väljaarvamine ja lõpetamine
(1) Kooli vastuvõtt toimub avalduse alusel, mis esitatakse kooli direktorile. Alaealise õppuri eest esitab avalduse lapsevanem või eestkostja.
(2) Õppurite kooli vastuvõtu, õpilasnimekirja arvamise ja väljaarvamise ning kooli lõpetamise täpsustatud korra ja tingimused kehtestab vallavalitsus.
(3) Õppurite kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine vormistatakse direktori käskkirjaga.
§ 15. Direktor
(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning juhtida kooli õppe-, treening- ja kasvatustegevust ning majandustegevust.
(2) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi, arengu, vara ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, kooli kasutada antud vara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest
(3) Direktor täidab huvikooli seadusest, riigi ja Lääneranna valla õigusaktidest, töölepingust, ametijuhendist ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ning vastutab nende täitmise eest.
(4) Direktor on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees.
§ 16. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja viib läbi vallavalitsus.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab vallavalitsus.
(3) Direktori kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus ning töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ning ütleb üles vallavanem.
§ 17. Direktori asendamine
Direktori äraolekul asendab teda direktori poolt määratud isik.
§ 18. Õppenõukogu
(1) Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kõik kooli treenerid. Õppenõukogust osavõtt on kõigile õppenõukogu liikmetele kohustuslik.
(3) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
(4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 19. Õppenõukogu töökord
(1) Õppenõukogu kutsub kokku direktor või tema asendajaks määratud isik.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vajadusel, kuid mitte harvem kui kolm korda õppeaastas.
(3) Õppenõukogu kokkukutsumisest tuleb vähemalt viis (5) päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse õppenõukogu liikmetele ka koosoleku päevakord, mis kinnitatakse koosoleku alguses.
(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
(5) Otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel koosolekul osalejate lihthäälteenamusega. Võrdsete häälte puhul otsustab koosoleku juhataja hääl.
(6) Koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 20. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ning vallavolikogule ja vallavalitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(2) Hoolekogul on viis (5) kuni üheksa (9) liiget.
(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus.
(4) Hoolekogusse kuuluvad:
1) direktori ettepanekul kooli toetavate organisatsioonide esindajad;
2) õppenõukogu otsusel treenerite esindajad;
3) õppurite esindaja;
4) lastevanemate poolt valitud lastevanemate esindajad;
5) kooli pidaja esindaja.
(5) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu moodustamist kutsub hiljemalt esimese veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.
(6) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.
(7) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
§ 21. Hoolekogu töökord
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt neli korda õppeaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku ja juhatab hoolekogu esimees.
(3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord, mis kinnitatakse koosoleku alguses.
(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest.
(5) Hoolekogu võtab otsuseid vastu lihthäälteenamuse teel. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Võrdsete häälte puhul otsustab koosoleku juhataja hääl. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 22. Kooli töötajad
(1) Kooli töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis.
(2) Töötajate üldised tööalased kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töökorralduse reeglites.
(3) Kooli töötajate koosseisu kinnitab ning muudab vallavalitsus oma korraldusega.
§ 23. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Lisaks huvikooli seaduses sätestatud õigustele on õppuril õigus:
1) kasutada vastavalt kehtestatud korrale treeninguteks kooli inventari, spordivarustust ja spordirajatisi;
2) osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu tegevuses;
3) kasutada vastavalt kehtestatud korrale kooli sümboolikat;
4) saada teavet Kooli, linna, piirkonna ja vabariigi spordikorralduse, spordivõistluste ja teiste spordiürituste kohta;
5) õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral pöörduda Kooli hoolekogu või Kooli üle järelevalvet teostava ametiisiku poole;
6) kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(2) Lisaks huvikooli seaduses sätestatud kohustustele on õppuril kohustus:
1) osaleda kooli õppe- ja kasvatustöös, harjutada regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõstmiseks;
2) järgida sportliku režiimi, hügieeni ja ausa mängu põhimõtteid;
3) seista kooli hea maine eest;
4) järgida kooli põhimäärust ja kodukorda;
5) hoida kooli kasutuses olevat vara;
6) teavitada kooli esimesel võimalusel puudumisest haiguse tõttu või muul mõjuval põhjusel.
(3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema turvalisuse ja tervise kaitse ning vajadusel korraldab võistlustel ja treeningutel meditsiinilise abi ja teenindamise.
§ 24. Kooli vara
(1) Kooli vara moodustavad koolile vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, raha, inventar ja muu vara.
(2) Kooli valduses olev vara on vallavara.
(3) Kool valdab, kasutab ja käsutab oma valduses olevat vara lähtudes riigi ja valla õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
07.11.2023 10:04
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesolevast" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.
(4) Kool kasutab oma valduses olevat vallavara sihtotstarbeliselt oma ülesannete täitmiseks. Kool peab vara üle arvestust ning võib varaga teha tehinguid vastavalt vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustele.
§ 25. Kooli finantseerimine
(1) Kooli finantseeritakse valla eelarvest.
(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad:
1) riigi -ja vallaeelarve eraldistest;
2) õppetasudest;
3) tasuliste teenuste osutamisest;
4) laekumistest sihtfondidest, annetustest ja eraldistest;
5) majanduslikust tegevusest saadud tuludest.
(3) Kooli poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.
(4) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasude suurused ja sellest vabastuste ning soodustuste andmise alused ja korra kinnitab vallavalitsus.
(5) Kooli kulud kaetakse vallaeelarves koolile kinnitatud eelarvosast.
(6) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor. Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(7) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse vallaeelarve koosseisus iseseisva tegevusalana.
§ 26. Arengukava
(1) Arengukava on kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatav kooli arengueesmärke määratlev ja nende saavutamiseks tegevusi kavandav dokument.
(2) Kooli arengukava koostamise algatab vallavalitsus.
(3) Arengukava ja selle muudatused valmistab kooli direktor ette koostöös hoolekogu, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab vallavolikogu. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.
§ 27. Aruandlus
(1) Kool esitab aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(2) Kool on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees.
(3) Koolil peab olema dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle.
§ 28. Järelevalve
(1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab vastava valdkonna üle järelevalvet teostav ministeerium.
(2) Teenistuslikku järelevalvet teostab vallavalitsus.
(3) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve teostaja poolt määratud tähtpäevaks.
§ 29. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu.
(2) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatakse õppuritele, lapsevanematele, kooli töötajatele ning EHIS-e volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
§ 30. Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine
Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
§ 31. Rakendussätted
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.
Arno Peksar
Volikogu esimees
Facebook
Twitter