Jõelähtme valla ehitusmäärus
Vastu võetud 15.01.2015 nr 36
jõustumine 01.03.2015
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29 ja lg 2 alusel arvestades ehitus- ja planeerimisvaldkonna seadusandlust.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Ehitusmääruse eesmärk
(1) Jõelähtme valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on määrata ehitus- ja planeerimisvaldkonna õigusaktides kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete jaotus ja menetluskord, määratleda kasutatavad mõisted ning seada kohalikke olusid arvestades valla territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise täiendavad reeglid.
(2) Ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ning ehitamisel on tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise.
(3) Määrus reguleerib Jõelähtme Vallavolikogu (edaspidi volikogu), Jõelähtme Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, ehitamisel, ehitiste kasutamisel, ehitustegevust ja ehitiste kasutamist käsitlevate haldusaktide väljastamisel.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kodulehekülg - Jõelähtme valla ametlik võrgulehekülg;
2) kuja - hoonete ja/või rajatiste väikseim lubatud vahekaugus;
3) kõrvalhoone - hoone, mis teenindab krundile peamist funktsiooni andvat hoonet;
4) krundi hoonestusala - krundi osa, kuhu võib rajada detailplaneeringus määratud ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Krundi ehitusõiguse hulka kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi üldjuhul ei arvestata va juhul, kui detailplaneeringus või ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ei ole määranud teisiti;
5) krundi täisehitusprotsent - hoonete ja rajatiste aluse pindala suhe krundi pindalasse. Krundi täisehitusprotsendi leidmisel ei võeta arvesse teede ja platside alust pindala;
6) krundi haljastusprotsent - krundil aastaringselt kasvava haljastuse aluse pindala suhe krundi pindalasse;
7) krundi hoonestustihedus - krundil asuvate või krundile kavandatud hoonete maapealse osa suletud brutopindala suhe krundi pindalasse. Krundi hoonestustiheduse leidmisel ei võeta üldjuhul arvesse alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooneid va juhul, kui väikehooned on arvestatud krundi ehitusõiguse hulka;
8) korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) - korterelamu krundipinna suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta;
9) hoone ehitusalune pindala - hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pindala leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja tehnoseadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast ning hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente;
10) ehitise kõrgus - ehitist vahetult ümbritseva olemasoleva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilise keskmise ja ehitise katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korsten ja antenn ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka üldjuhul ei arvestata;
11) detailplaneeringu eskiislahendus - planeeringulahenduse ettepanek, mis koosneb joonistest ja seletuskirjast ning mille alusel on võimalik hinnata kavandatava ruumilist sobivust keskkonda;
12) üksikelamu - ühe korteriga paariselamuks mitteolev elamu, kusjuures üldjuhul paikneb ühel krundil üks üksikelamu;
13) paariselamu (kaksikelamu) - kahe sektsiooniga elamu;
14) ridaelamu - kolme ja enama sektsiooniga elamu;
15) korterelamu - kahe ja enama korteriga elamu, mis ei ole paariselamu ega ridaelamu;
16) üldkasutatav ehk avalik ehitis - üldsusele kättesaadav, inimeste kultuuriliste, sotsiaalsete, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks ette nähtud hoone või rajatis, sh ehitis, mille suhtes kehtivad nõuded tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste takistuseta liikumine;
17) piirdeaia kaevetööd - kaevetööd, mis ulatuvad sügavamale kui 30 cm olemasoleva maapinna keskmisest, so ehitist vahetult ümbritseva olemasoleva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest kõrgusest arvestatuna;
18) parkimiskoht - asjakohase parkimist ja teedele esitatavaid nõudeid käsitleva standardi tingimustele vastav sõiduauto parkimiskoht.
§ 3. Ülesannete jaotus planeerimis-, ehitusvaldkonna ja keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisel
(1) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud planeerimis- ja ehitusvaldkonna ning keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegilise hindamise küsimusi lahendavad ehitusmäärusega määratult vallavolikogu, vallavalitsus ning vallavalitsuse struktuuriüksuseks olev planeeringute ja ehitus- ja kasutuslubade menetlemist teostav osakond (edaspidi struktuuriüksus).
(2) Vallavolikogu algatab planeeringu koostamise, keeldub koostamise algatamisest, lõpetab planeeringumenetluse ning võtab vastu ja kehtestab planeeringu, kui:
1) tegemist on valla või selle osa üldplaneeringuga või üldplaneeringu teemaplaneeringuga;
2) planeering koostatakse vallaga piirneva(te) kohaliku(e) omavalitsus(t)ega ühise üldplaneeringuna;
3) muul seaduses sätestatud juhul.
(3) Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisega seotud otsused teeb, sh kooskõlastused annab vallavolikogu. Vallavolikogu võib volitada teatud otsuste tegemise või kooskõlastuste andmise vallavalitsusele.
(4) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise küsimusi käsitlevate vallavolikogu õigusaktide eelnõude ja algatatud planeeringu koostamise aluseks olevate eskiiside kohta annab oma seisukoha see vallavolikogu komisjon, kelle pädevusse on volikogu andnud vastavas küsimuses seisukoha andmise.
(5) Vallavalitsus:
1) otsustab planeeringu koostamise algatamise, keeldub koostamise algatamisest, lõpetab planeeringumenetluse ning võtab vastu planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel;
2) otsustab planeeringumenetluse ajal ajutise ehituskeelu kehtestamise ning detailplaneeringu lihtsustatud korrale vastava koostamise seaduses sätestatud juhtudel;
3) annab ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi ning projekteerimistingimusi;
4) annab ehitusvaldkonna lubasid.
(6) Vallavalitsusel on õigus anda enda pädevusse antud küsimuses otsuse tegemise õigus vallavalitsuse struktuuriüksusele või selle teenistujale, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatu osas.
(7) Vallavalitsuse struktuuriüksuseks olev planeeringute ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemist teostav osakond:
1) valmistab ette planeerimis- ja ehitusvaldkonna ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise küsimusi käsitlevate vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid, sh kooskõlastuste ja väikeehitiste kohta käivaid seisukohti;
2) valmistab ette avalikustamisele kuuluvat asjassepuutuvat infot ajalehes „Harju Elu“, koduleheküljel ja infotahvlitel;
3) menetleb planeerimis-, ehitus- ja keskkonnavaldkonna taotlusi, sh esitab taotlejale asjakohaseid nõudeid lisadokumentide ja –andmete saamiseks;
4) korraldab planeeringu koostamist, sh suhtleb planeerija ja huvitatud isikuga;
5) menetleb ja valmistab ette planeerimis- ja ehitusvaldkonna ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seonduvat asjassepuutuvat kirjavahetust, sh saadab huvitatud isikutele teateid;
6) taotleb kooskõlastusi ja seisukohti või arvamusi;
7) korraldab planeeringu eskiislahendust ja planeeringulahendust tutvustavate avalike väljapanekute ja avalike arutelude toimumist, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise projekte ja aruandeid tutvustavate avalike väljapanekute ja avalike arutelude toimumist, asjakohaste projekteerimistingimusi, ehitus- ja kasutuslube tutvustavate avalike väljapanekute ja avalike arutelude toimumist;
8) peab planeeringutega seotud arvestust ja korraldab planeeringutega seotud materjalide säilitamist;
9) tagab isikute juurdepääsu planeeringutele ja kõigile planeeringutega seotud materjalidele;
10) korraldab pärast maakonnaplaneeringu, joonehitise asukohavaliku planeeringu, riiklikult tähtsa ehitise planeeringu kehtestamist planeeringuga või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist planeeringulahendusega kindlaks määratud asjaolude, sh maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste kandmise üldplaneeringusse;
11) peab ehitamisega seotud dokumentide üle arvestust ja korraldab nende säilitamist;
12) esitab andmeid riiklikku ehitisregistrisse (EHR) ja väljastab kinnitatud väljavõtteid;
13) esitab andmeid aadressiandmete süsteemi (ADS);
14) teostab asjakohaseid muid eelnimetamata menetlustoiminguid, mida ei ole antud volikogu või vallavalitsuse ainupädevusse.
(8) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise küsimuste lahendamiseks võib moodustada nõuandvaid töögruppe või ajutisi komisjone. Nõuandva töögrupi või ajutise komisjoni moodustab ning määrab selle koosseisu, ülesanded ja tegutsemise korra vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt nende küsimuse otsustamise pädevusele.
§ 4. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikustamine
(1) Ajalehes „Harju Elu“ (edaspidi ajalehes) avaldatakse järgmine teave:
1) teave planeeringu algatamisest, planeeritava maa-ala asukohast, suurusest, planeeritava maa-ala piirist ning planeeringu eesmärkidest;
2) muud planeeringu menetlemisega seotud teadaanded;
3) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamise tulemused;
4) informatsioon eelarveaastal algatatavatest planeeringutest, kusjuures nimetatud teave avaldatakse hiljemalt jooksva aasta 30. märtsiks;
5) ehitus- ja kasutusloa andmised, kui ehitus- või kasutusloa andmisele eelneb keskkonnamõju hindamine;
6) keskkonnamõju hindamisega ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seonduvad teadaanded.
(2) Koduleheküljel avaldatakse järgmine teave:
1) planeeringute asjakohane teave, sh lõike 1 punktide 1-4 nimetatud andmed, vastuvõetud ja avalikule väljapanekule suunatud ning kehtestatud planeeringud, asjassepuutuvad keskkonnamõju strateegiliste hindamiste projektid ja aruanded;
2) projekteerimistingimused, sh koos asjassepuutuvate keskkonnamõju hindamiste projektide ja aruannetega;
3) arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
4) ehitusvaldkonna lubade, sh ehitus- ja kasutuslubade andmed, asjassepuutuvad keskkonnamõju hindamiste projektid ja aruanded.
(3) Planeeringualal nähtaval kohal paikneval informatsioonitahvlil või -teatisel avaldatakse teave planeeringu algatamisest, planeeritava maa-ala asukohast ja suurusest planeeritava maa-ala piirist ning planeeringu eesmärkidest. Teave peab olema kättesaadav seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(4) Kehtestatud planeeringud ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevad paberkandjal materjalid, samuti ehitusvaldkonna ja keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud paberkandjal materjalid on kättesaadavad vallavalitsuses vastuvõtuajal.
2. peatükk PLANEERIMINE
§ 5. Planeeringu koostamise algatamine
(1) Planeeringu koostamise algatamise taotlemiseks esitatakse taotleja poolt lõike 2 kohane vorm.
(2) Vallavalitsus kinnitab oma määrusega planeeringu algatamise ettepaneku vormi, milles tuleb esitada järgmised asjakohased andmed:
1) ettepaneku tegija või tema esindaja nimi ja kontaktandmed (isikukood või registrikood, elukoht või asukoht, telefoninumber, e-posti aadress);
2) planeeritav maa-ala (aadress, katastritunnus või asukoha kirjeldus);
3) planeeringu koostamise eesmärk;
4) üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepaneku korral muutmise vajaduse põhjendus;
5) krundi kasutamise taotletav kasutamise sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve;
6) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamise vajadus;
7) olemasolevad, säilitatavad või lammutatavad hooned ja rajatised;
8) uute ehitiste arv, hoonete korruselisus ning kõrgus, jaotus põhi- ja kõrvalhooneteks;
9) hoonete rekonstrueerimine või laiendamine;
10) olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopindala ja hoonete ehitusalune pindala;
11) soovitud eluasemekohtade arv ja olemasolev ning planeeritav parkimiskohtade arv;
12) võimalikku keskkonnaohtu põhjustavad ehitised või kavandatud tegevus;
13) olemasolev või planeeritav tehnovõrkudega varustatus;
14) servituutide olemasolu või vajadus (juurdepääsuga kaasneva teeservituudi, üle- ja allaehitusservituutide olemasolu või vajadus);
15) puude likvideerimise või ulatuslike pinnasetööde vajadus;
16) nõustumus ettepaneku tegija isikuandmete töötlemisega valla või valla poolt määratletud isiku poolt peetavas registris;
17) nõustumus sõlmida vallavalitsusega detailplaneeringu koostamise tellimise ja rahastamise leping, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul;
18) nõustumus sõlmida vallavalitsusega avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamise leping;
19) kas soovitakse rahastada planeeringu koostamist valla kulul.
(3) Kui planeeringu koostamise algatamisettepanekus taotletakse planeeringu koostamise rahastamist valla kulul, menetletakse ettepanekut edasi juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on valla eelarves ette nähtud.
(4) Planeeringu koostamise algatamise ettevalmistamiseks võib planeeringu koostamisest huvitatud isikult küsida täiendavaid planeeringu algatamise eesmärke selgitavaid dokumente, sh illustreerivaid lisamaterjale. Lisamaterjalidega tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate hoonete asukohad, liikluse ja parkimise lahendus ning haljastamise põhimõtted.
(5) Vallavolikogu otsustab planeeringu koostamise algatamise käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud juhtudel, muudel juhtudel otsustab planeeringu koostamise algatamise vallavalitsus.
(6) Planeeringu koostamise algatamisel kinnitatakse planeeritava ala piirid, kontaktala ulatus ning planeeringu lähteandmetena planeeringu lähteülesanne, milles muuhulgas esitatakse planeeringu koostamise eesmärk, planeeringu koostamise, kooskõlastamise ja vormistamise nõuded.
(7) Planeeringu algatamise otsusest ja algatamisel teada olevast muust informatsioonist teavitatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikke ja maavanemat seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(8) Kui detailplaneeringu koostamise algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise, sh sundvõõrandamise vajaduse või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse või ajutise ehituskeelu seadmise vajaduse, siis teavitatakse vastavat asjaolust asjassepuutuvat kinnisasja omanikku seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
§ 6. Planeeringu koostamise algatamisest keeldumine
(1) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda, kusjuures sellisel juhul küsitakse eelnevalt planeeringu koostamise algatamise taotleja seisukohta. Keeldumise põhjused võivad muuhulgas olla seotud järgmiste asjaoludega:
1) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga ning selle muutmine ei ole põhjendatud;
2) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonnas väljakujunenud miljööga;
3) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering ning selle elluviimisest loobumine ei ole põhjendatud;
4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või selle realiseerimisega kaasneb oluline keskkonnamõju;
5) algatamise ettepanek ei arvesta valla ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;
6) algatamise ettepanek on vastuolus ülekaalukate avalike huvide ja väärtustega.
(2) Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.
§ 7. Planeeringumenetluse lõpetamine
Planeeringumenetluse võib põhjendatud juhtudel lõpetada. Sellisel juhul küsitakse eelnevalt planeeringust huvitatud isiku seisukohta. Planeerimismenetluse lõpetamise põhjused võivad muuhulgas olla seotud järgmiste asjaoludega:
1) planeeringu algatamise otsuse tegemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat ja planeeringut ei ole esitatud vastuvõtmiseks;
2) planeeringu algatamise otsuse tegemisest on möödunud viis aastat ja planeeringut ei ole kehtestatud;
3) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt ei ole võimalik planeeringu algatamise otsuses toodut ellu viia;
4) planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija, kellega on sõlmitud haldusleping planeeringu koostamiseks või avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks, ei vasta halduslepingu poolele esitatavatele nõuetele;
5) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
6) planeeringulahendus ei arvesta valla ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning planeeringulahendust ei ole otstarbekas muuta;
7) seoses avalike huvide ja väärtustega.
§ 8. Planeeringu koostamise tellimise ja rahastamise leping
(1) Detailplaneeringu koostamise korraldamise õiguse osaliseks üleandmiseks võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu. Lepinguga määratakse valla ja planeeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused planeeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel.
(2) Kui planeeringu koostamist või planeeringu koostamise tellimist ei või üle anda planeeringust huvitatud isikule, siis võib vallavalitsus sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta.
(3) Kui avalikes huvides on vajalik näha planeeritaval maa-alal ette kinnisasja või kinnisasja osa kasutamist avalikul otstarbel, siis võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingusse lisada sellekohase sätte.
(4) Planeeringu koostamisest huvitatud isiku taotlusel võib huvitatud isikule käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepinguga üle anda informatsioonitahvli ja –teatise planeeringualal ülespanemise kohustuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud leping sõlmitakse üldjuhul enne planeeringu koostamise algatamist ja see hakkab kehtima, kui jõustub planeeringu koostamise algatamise otsustus.
(6) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud lepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallavalitsusel õigus leping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul on planeeringu algatamise õigust omaval organil õigusteha otsus planeerimismenetluse lõpetamise kohta.
§ 9. Avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamise leping
(1) Kui planeering näeb ette planeeringu toimimiseks vajaliku asjakohase avalike teede ja tehnovõrkude, nagu näiteks avalikult kasutatav tee, üldkasutatav haljastus, välisvalgustus või vihmaveekanalisatsioon, valmisehitamise, sh rajamise vajaduse, sõlmib vallavalitsus valla nimel planeeringust huvitatud isikuga asjakohase teede ja tehnovõrkude valmisehitamise lepingu. Leping sõlmitakse üldjuhul enne planeeringu vastuvõtmist, eelleping lepingu sõlmimiseks sõlmitakse üldjuhul enne planeeringu koostamise algatamist ja see hakkab kehtima, kui jõustub planeeringu koostamise algatamise otsus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus tuleb kokku leppida muu hulgas:
1) asjakohaseid avalike teid ja tehnovõrke rajama kohustatud isik ning rajamise lõpptähtaeg;
2) vastutus lepingu rikkumise korral.
(3) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallavalitsusel õigus leping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul on planeeringu algatamise õigust omaval organil õigus teha otsus planeerimismenetluse lõpetamise kohta.
§ 10. Koostöö planeeringu koostamisel ja planeeringu kooskõlastamine
(1) Planeeringu koostamisse kaasatakse:
1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;
2) planeeritava maa-ala elanikud;
3) planeeritaval maa-alal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud ja/või valdajad;
4) planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanikud;
5) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
6) teised puudutatud isikud, sh planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikud ning maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.
(2) Planeeringu koosseisus esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist tõendavad andmed ja asjakohased dokumendid.
(3) Maakonnaplaneeringu, sh selle teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsuse ühise üldplaneeringu koostamisel, mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise asukohavaliku planeeringu osas, samuti muudel juhtudel, kui taotletakse vallalt koostöö tegemist planeeringumenetluses teeb valla nimel koostööd vallavalitsus. Valla poolse kooskõlastuse andmise eelnimetatud planeeringute korral otsustab vallavolikogu.
(4) Planeeringu kooskõlastamine asjakohaste isikute ja asutustega toimub seaduses sätestatu kohaselt.
§ 11. Planeeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avaliku väljapaneku ning arutelu korraldamine
(1) Planeeringulahenduse eskiislahenduse heaks kiitmise, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise otsustab struktuuriüksus.
(2) Planeeringu koostamisel, mille tellimist ei tohi seaduse kohaselt üle anda huvitatud isikule või muudel planeeringu algatamise otsuses määratud juhtudel, korraldatakse vähemalt üks planeeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.
§ 12. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku ning arutelu korraldamine
(1) Planeeringu vastuvõtmise otsustab planeeringu algatanud organ.
(2) Planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamise, sh toimumise aja ja kohad ning teadete avaldamise kohad otsustab struktuuriüksus.
(3) Planeeringu vastuvõtmisel võib vajadusel muuta planeeritava ala piiri, nimetust, koostatava planeeringu eesmärki ja lähteülesannet.
(4) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha vallavalitsus.
(5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest ning vallavalitsuse seisukohtadest esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas informeerib vallavalitsus vallavolikogu. Kui ettepaneku või vastuväite arvestamine on võimalik, kuid see toob kaasa olulisi muudatusi vastuvõetud planeeringus, otsustab sellise ettepaneku või vastuväite arvestamise ja selle alusel planeeringulahenduse muutmise vallavolikogu.
(6) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekute ja vastuväidete esitamisel toimub avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks planeeringu avalik arutelu, mille toimumise kohta avaldatakse asjakohane teave ajalehes ja koduleheküljel.
(7) Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikuid teavitatakse kirjalikult vallavalitsuse seisukohtadest ettepanekute ning vastuväidete osas ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(8) Kui vastuväiteid esitanud isikud ei loobu vastuväidetest seaduses sätestatud korras, arutab planeeringu vastuvõtnud organ vastavaid vastuväiteid ning vajadusel otsustab planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise.
(9) Teave planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldatakse ajalehes ja koduleheküljel.
§ 13. Järelevalve planeeringute koostamise üle
(1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.
(2) Valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes määrab vallavanem.
(3) Otsuse maavanema poolse järelevalve tulemuste arvestamise ja vajadusel planeeringu täiendamise või muutmise osas teeb vallavalitsus. Kui järelevalve tulemustega arvestamine toob kaasa olulisi muudatusi vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringus, otsustab sellise tulemustega arvestamise ja selle alusel planeeringulahenduse muutmise vallavolikogu.
(4) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab planeeringu kehtestamise õigust omav organ eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise.
(5) Otsuse eriarvamuse osas Siseministeeriumi poolt antud seisukohaga arvestamise ja vajadusel planeeringu täiendamise või muutmise kohta teeb planeeringu kehtestamise õigust omav organ.
§ 14. Planeeringu kehtestamise eeldused
(1) Planeering kehtestatakse, kui see ei ole vastuolus seaduse, seaduse alusel antud õigusaktide ja ehitusmäärusega.
(2) Detailplaneeringu kehtestamiseks peab muuhulgas olema lahendatud ja teada:
1) kes on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajaliku asjakohase infrastruktuuri, sh sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitaja;
2) tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;
3) parklate ning muude krundile kavandatavate rajatiste (mänguväljakud jms) väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega;
4) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks tee määramise tingimused, sh sõlmitud asjakohased lepingud.
§ 15. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine
(1) Vallavolikogu otsustab vastu võetud planeeringu kehtestamise.
(2) Planeeringu kehtestamisest teavitatakse seaduses sätestatud tähtaja jooksul ajalehes ja koduleheküljel ning kirjalikult teavitatakse planeeringu kehtestamisest:
1) isikut, kelle avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
2) kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;
3) kinnisasja omanikku, kelle kinnisasja suhtes on kohaldatud ajutist ehituskeeldu;
4) puudutatud isikut.
(3) Pärast planeeringu kehtestamist esitatakse planeeringu kehtestamise otsus ning planeering maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.
§ 16. Planeeringu kehtetuks tunnistamine
(1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise otsustab vallavolikogu.
(2) Planeeringu kehtetuks tunnistamisest teavitatakse ajalehes ja koduleheküljel ning planeeringu kehtetuks tunnistamise otsus saadetakse maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.
§ 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine
(1) Kehtestatud planeeringute üle vaatamise algatab ja tulemuste kohta võtab vastu otsuse vallavolikogu.
(2) Planeeringute ülevaatamise tulemustest teavitatakse maavanemat
3. peatükk EHITAMINE
§ 18. Nõuded ehitisele
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.
(2) Ehitis peab:
1) olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning vallaruumi rikastav;
2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama piirkonnas väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning ehituslaadi.
(3) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt asjaõigusseadusele lubama.
(4) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada terviklikult kõikide korterite vajadusi arvestades.
(5) Piirdeaedade püstitamine on keelatud aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, virgestus- või muu üldkasutatava alana, kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti.
§ 19. Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad
(1) Ajutisi ehitisi võib püstitada kogu valla territooriumile arvestades käesolevas määruses ehitisele esitatavate nõuetega ning kehtivate õigusaktidega.
(2) Ajutise ehitise võib lubada ehitada ehitise detailplaneeringut koostamata ühekordse sündmuse ajaks või hooajalise ajutise ehitisena, kui:
1) selle ehitamine ei ole vastuolus avalike huvide ega väärtustega;
2) selle ehitamisega ei kaasne olulist muudatust valla ruumilises keskkonnas;
3) selle ehitamine on kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise kasutusotstarve võib erineda katastriüksuse sihtotstarbest või planeeritud maa sihtotstarbest.
(4) Olemasoleva tootmis- või teenindusettevõtte ning transpordi- ja infrastruktuuriobjekti maa-alale võib lubada ehitada aastaringse ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud tingimustel.
(5) Avalikult kasutatavale maa-alale võib lubada ehitada ajutise ehitise, sealhulgas aastaringse ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud tingimustel, kui ehitist kasutatakse avalikkusele mõeldud teenuste pakkumiseks. Avalikult kasutatavale maa-alale ehitatud ajutine ehitis ei või takistada inimeste ja sõidukite liikumist sellel maa-alal.
(6) Olemasoleva elamu juurde elamumaa maa-alale võib lubada ehitada aastaringse ajutise ehitise käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud tingimustel.
(7) Kehtiva detailplaneeringu alale ajutise ehitise ehitamisel määratakse ajutise ehitise kasutamise ajaks detailplaneeringu kohase ehitise ehitamise algusaeg, mis ei või olla pikem kui viis aastat.
(8) Ajutise ehitise kasutamistähtaja lõppemisel ajutine ehitis lammutatakse. Ajutine ehitis lammutatakse või muul viisil likvideeritakse ehitusloas, muus ehitamist käsitlevas loas või kasutusloas määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
§ 20. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused
(1) Ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi (arhitektuur-ehituslikud tingimused), mida detailplaneering ei sisalda.
(2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused tuleb taotleda juhul, kui ehitise projekteerimise aluseks olev detailplaneering on kehtinud vähemalt viis aastat. Arhitektuur-ehituslike tingimuste taotluse vormi kinnitab vallavalitsus ning see avalikustatakse koduleheküljel.
(3) Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse menetlemisel on õigus nõuda ehitussoovi täpsustamiseks eskiisi ja asendiskeemi esitamist.
(4) Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste kavandit tutvustakse naaberkinnisasja omanikele ja teistele võimalikele puudutatud isikutele.
(5) Arhitektuursetes ja ehituslikes lisatingimustes määratletakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
1) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;
2) välisviimistlusmaterjal;
3) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;
4) muud kavandatava ehitise asukohast tulenevast keskkonnast tingitud arhitektuursed ja ehituslikud nõuded.
(6) Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused kehtivad kaks aastat nende väljastamisest.
§ 21. Projekteerimistingimused
(1) Projekteerimistingimused on konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimused tuleb taotleda juhul, kui soovitakse püstitada või laiendada ehitist ning detailplaneeringu koostamise kohustus puudub. Projekteerimistingimuste taotluse vormi kinnitab vallavalitsus ning see avalikustatakse koduleheküljel.
(2) Projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel on õigus nõuda ehitussoovi täpsustamiseks eskiisi ja asendiskeemi esitamist.
(3) Projekteerimistingimuste kavandit tutvustakse naaberkinnisasja omanikele ja teistele võimalikele puudutatud isikutele.
(4) Projekteerimistingimustes määratletakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
1) ehitusala seotuna krundi või katastriüksuse piiridega;
2) hoonete maksimaalne ehitisealune pindala või krundi täisehitusprotsendi (so ehitusaluse pindala suhe krundi pindalasse);
3) hoone maksimaalne lubatud kõrgus ja/või korruselisus;
4) hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/- 0,00);
5) ehitise kasutamise otstarve;
6) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;
7) välisviimistlusmaterjal;
8) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;
9) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
10) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;
11) haljastuse ja heakorrastuse nõuded;
12) ehitisega seotud juurdepääsud, parkimiskorraldus ja jäätmekäitlus;
13) hoonete maksimaalne arv krundil;
14) maksimaalne korterite arv krundil;
15) vertikaalplaneerimise vajadus;
16) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.
(5) Projekteerimistingimused kehtivad kuni 2 aastat, kui tingimuste määramise otsuses ei ole määratud teisiti.
§ 22. Ehitusprojekt
(1) Ehitusprojekt esitatakse paberkandjal ettenähtud eksemplarides ja elektrooniliselt DWG-formaadis ja PDF-formaadis.
(2) Ehitusprojekt peab vastama asjassepuutuvatele järgmistele dokumentidele:
1) detailplaneering ja olemasolu korral ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
2) projekteerimistingimused;
3) üldplaneering, sh teemaplaneering;
4) maakonnaplaneering;
5) miljööväärtuslikul hoonestusalal vastavad ehitamise põhimõtted ja nõuded;
6) seaduses ette nähtud juhtudel muinsuskaitse eritingimused;
7) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused;
8) ehitusmäärus.
(3) Ehitusprojekt esitatakse kooskõlastamiseks või arvamuse saamiseks õigusaktis, detailplaneeringus, projekteerimistingimustes või arhitektuur-ehituslikes tingimustes määratud isikutele ja asutustele ning põhjendatud vajaduse korral teistele isikutele või asutustele. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.
(4) Kui ehitusprojekti kooskõlastamine või arvamuse saamine ehitusprojekti kohta on tasuline, maksab taotleja tasu otse teenuse osutajale.
(5) Ehitusprojekti täiendamist või lisaandmete esitamist nõutakse lähtudes ehitusprojektile antud kooskõlastustest ja esitatud arvamustest ning planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehitustingimustest ning keskkonnanõuetest.
(6) Kui ehitamise käigustekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis esitatud tehnilisi lahendusi, esitatakse asjakohane taotlus koos ehitusprojektiga, milles sisaldub muudatuse kohta koostatud täiendav seletuskiri, kus on kajastatud muudatuse tegemise põhjused, uue lahenduse põhjendused ja selgitused ning muudatuse tegemisest tulenev võimalik mõju, kui seda ei ole esitatud joonisel.
(7) Ehitusprojekti muudatus kiidetakse heaks, kui muudatuste ulatuse, iseloomu või mahu tõttu ei tule anda uut ehitusluba või muud ehitamist käsitlevat luba. Ehitusprojekti muudatuse osas on õigus nõuda kooskõlastamist või arvamuse avaldamist asjaomastelt isikutelt ja asutustelt. Ehitusprojekti muudatuse heakskiitmisel lisatakse muudetud ehitusprojekt ehitusloa või muu ehitamist käsitleva loa taotlemisel esitatud ehitusprojekti juurde.
§ 23. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamine
(1) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest ehitise omanik teavitama vallavalitsust. Teavitamiseks tuleb väikeehitise püstitamise alustamist esitada vormikohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundi asendiskeemil või –plaanil.
(2) Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluse saamisest arvates on seaduses sätestatud tähtaja jooksul õigus esitada kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuda ehitise omanikult lisaandmeid. Eelnimetatud juhul võib kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamist alustada pärast kooskõlastuse saamist.
(3) Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotlus kooskõlastatakse õigusaktist ettenähtud juhtudel ning põhjendatud vajaduse korral edastatakse taotlus arvamuse avaldamiseks teistele isikutele, sh naaberkinnistute omanikele või asutustele. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.
§ 24. Ehitusvaldkonna luba
(1) Ehitamist käsitleva loa võib väljastada kõrvaltingimusega, et ehitise kasutamise eelduseks on teise ehitist teenindava ehitise või kolmandate isikute vahelise kokkuleppe olemasolu või muud asjaolud, mis võimaldavad ehitist kasutada vastavalt väljakujunenud heale tavale.
(2) Loa väljastamisega samaaegselt määratakse vajadusel uuele ehitatavale hoonele aadress ja kinnistu aadress.
(3) Ehitamist käsitleva loa taotlemise korral on õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti planeeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuur-ehituslikest tingimustest lähtuvalt eskiisprojekti, millel on näidatud väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vaated või ehitusprojekti koostamist.
(4) Kasutusloa taotlemise korral on õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise teostusjooniseid.
(5) Ehitusvaldkonna lubade väljastamisega seotud dokumente säilitatakse kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide seaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
§ 25. Ehitise kasutamise otstarbe muutmine
(1) Ehitise kasutamise otstarve peab olema kooskõlas katastriüksuse sihtotstarbega. Ehitise kasutamise otstarbe muutmisel, kui sellega kaasneb katastriüksuse sihtotstarbe muutmise vajadus, lubatavuse hindamisel lähtutakse detail- ja üldplaneeringust.
(2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine, kui see ei too kaasa ehitamist, otsustatakse kasutusloa väljastamisega.
(3) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine, kui see toob kaasa ehitamise, milleks ei ole vajalik detailplaneeringu koostamine, otsustatakse ehitusloa või muu ehitamist käsitleva loa väljastamisel.
(4) Kui ehitusloa või muu ehitamist käsitleva loa või kasutusloa väljastamine tingib katastriüksuse sihtotstarbe muutmise, määratakse katastriüksuse sihtotstarve ehitusloas, muus ehitamist käsitlevas loas või kasutusloas nimetatud ehitise kasutamise otstarvete alusel. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsuse edastab Maa-ameti katastribüroole osakond.
§ 26. Riikliku järelevalve korraldamine ehitustegevuse üle
(1) Riiklikku järelevalvet ehitustegevuse ja ehitusvaldkonda reguleerivate nõuete üle teostab vallavalitsus.
(2) Ehitusvaldkonda reguleerivate nõuete rikkumisel on järelevalve meetmena ettekirjutuse tegemise õigus vallavalitsus korraldusega volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul.
4. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
§ 27. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, korraldamine ja teavitamine
(1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab vastava loa andja või planeeringu algatamise õigust omav organ.
(2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu ühildatakse vastavalt planeeringu, projekteerimistingimuste ja ehitus- või kasutusloa menetlusega ning vastava toimumise aja ja koha otsustab vastavalt vallavolikogu või vallavalitsus.
(3) Keskkonnamõju hindamise osas avalikustatakse keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ja arutelu, asjakohaste teadete ilmumine, sh ajalehes ja koguleheküljel ning asjassepuutuvatele isikutele teadete edastamine vastavalt seadusele ning info kättesaadavus samaselt planeeringute, projekteerimistingimuste ja ehitus- ja kasutuslubadega.
(4) Keskkonnamõju strateegilise hindamise osas korraldatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, asjakohaste teadete ilmumine, sh ajalehes ja koguleheküljel ning asjassepuutuvatele isikutele teadete edastamine vastavalt seadusele ning teavitatakse strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest vastavalt seadusele.
(5) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse planeeringu kehtestamise eeldusena, siis võib vallavalitsus sõlmida huvitatud isikuga lepingu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise rahastamise kohta.
(6) Kui keskkonnamõju hindamine on vajalik projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa väljastamise eeldusena, siis võib vallavalitsus sõlmida huvitatud isikuga lepingu keskkonnamõju hindamise koostamise rahastamise kohta.
5. peatükk MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA
§ 28. Ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal
(1) Üldised nõuded ehitamiseks miljööväärtuslikul hoonestusalal sätestatakse planeeringus, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala ning selle kaitse- ja kasutamistingimused.
(2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse täpsemad ehitamise tingimused detailplaneeringuga, mis koostatakse miljööväärtuslikul hoonestusalal ehitusõiguse määramiseks ja miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste seadmiseks.
(3) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määratakse täpsemad nõuded miljööväärtuslikul hoonestusalal ehitamiseks vastava ehitise kohta antavates projekteerimistingimustes.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Määruse kehtetuks tunnistamine
Jõelähtme Vallavolikogu 17.06.2003.a määrus nr 20 „Jõelähtme valla ehitusmääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2015. a.
Art Kuum
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter