Väljaandja: Ruhnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 24.02.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 21.02.2018, 23 Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord Ruhnu vallas Vastu võetud 15.02.2018 nr 2 Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega sätestatakse Ruhnu valla eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord). § 2. Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted (1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. (2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita. (3) Määruses kasutatakse mõisteid, millede tähendust ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seadustes ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides, alljärgnevas tähenduses: 1) sotsiaaltoetus – toimetuleku soodustamiseks makstav sissetulekust sõltuv või sissetulekust mittesõltuv täiendav rahaline hüvitis; 2) sotsiaalteenus – toimetuleku soodustamiseks antav mitterahaline hüvitis; 3) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 4) vältimatu abi- on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. 5) perekond – samas eluruumis elavad abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad ühise majapidamisega isikud; 6) paljulapseline pere – perekond, kus on 3 või enam kuni 18 aastast last; 7) sissetulek – kõik töised sissetulekud ja töist sissetulekut asendavad hüvitised, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja perehüvitiste seaduse alusel määratud toetused; 8) vähekindlustatud isik/perekond – isik või perekond, kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riikliku kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra; 9) toetuse määr – volikogu poolt kinnitatud ja toetuse liigiga seotud kindel summa; 10) taotleja – hüvitise määramiseks pöördunud isik; 11) isik – füüsiline isik. § 3. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted () Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse iskut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. § 4. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ruhnu vald. (2) Isikule, kelle RR järgne elukoht ei ole Ruhnu vald, osutatakse abi ilmnenud vajadusel ning kooskõlastatult isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsusega. (3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Ruhnu vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Ruhnu valla haldusterritooriumil. 2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi menetlused 1. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi saamine § 5. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja Ruhnu Vallavalitsusele vormikohase või vabas vormis avalduse ning vajadusel kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks. (2) Sotsiaalhoolekandelise abi avalduse vormid kinnitab Ruhnu vallavalitsus. (3) Ruhnu vallavalitsus võib sissetulekust sõltuva toetuse taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente taotleja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks. § 6. Sotsiaalhoolekandelise abi andmine (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Ruhnu vallavalitsus. (2) Sotsiaaltoetuse andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga. (3) Sotsiaalteenuse osutamine või mitteosutamine isikule otsustatakse haldusaktiga ja/või halduslepinguga. (4) Sotsiaalteenuse osutamine otsustatakse halduslepinguga eelkõige juhul kui sotsiaalteenuse osutamise tingimused määratakse kindlaks Ruhnu vallavalitsuse ja sotsiaalteenuse saaja või Ruhnu Vallavalitsuse, sotsiaalteenuse saaja ja kolmanda isiku koostöös. § 7. Tähtajad sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel (1) Ruhnu Vallavalitsus otsustab sotsiaalhoolekandelise abi andmise kümne tööpäeva jooksul isikult avalduse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates. (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise otsus tehakse isikule või tema esindajale teatavaks kirjalikult avalduses märgitud aadressil. (3) Ruhnu Vallavalitsus maksab sotsiaaltoetuse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (4) Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, isikule sularahas või isiku kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis. 2. jagu Alusetult saadu tagastamine § 8. Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmine (1) Ruhnu Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi. (2) Ruhnu Vallavalitsusel on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel. 3. peatükk Sotsiaaltoetused 1. jagu Üldsätted § 9. Sotsiaaltoetuste liigid () Ruhnu valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks. § 10. Sotsiaaltoetuste taotlemise õiguse tekkimine (1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. (2) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib, kui isiku või pere netosissetulek pereliikme kohta ühes kuus on alla 2-kordse riikliku toimetuleku piiri. 2. jagu Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused § 11. Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused  () Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) matusetoetus; 2) sünnitoetus; 3) koolitoetus; 4) lastehoiutoetus; 5) eakate inimeste toetus; 6) kolimistoetus § 12. Matusetoetus (1) Matusetoetus on Ruhnu valla eelarvest makstav ühekordne sotsiaaltoetus (edaspidi matusetoetus) matusekulude osaliseks kompenseerimiseks. (2) Matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Ruhnu vald. Vajadusel lähtutakse vallavalitsuse kaalutlus-otsusest, kusjuures lähenetakse olukorrale juhtumipõhiselt, et ükski inimene, kes vajab abi, ei jääks abita. (3) Matusetoetust võib taotleda surnu abikaasa, sugulane või muu füüsiline või juriidiline isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud (edaspidi matusekorraldaja). (4) Matusekorraldaja elukoht ei pea olema Ruhnu vald. (5) Matusekorraldaja on kohustatud lisaks taotlusele esitama vallavalitsusele: 1) surmateatise /tõendi koopia; 2) vajadusel muud asjakohased dokumendid. (6) Matusetoetust ei maksta teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise korral. (7) Matusetoetuse suurus on 250 eurot. (8) Matusetoetuse määramise otsuse teeb vallavalitsus . (9) Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse taotlus on esitatud kahe kuu jooksul surmapäevast arvates. (10) Vallavalitsus teeb otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide saamise päevale järgneval tööpäeval. (11) Matusetoetuse määramata jätmisest teatatakse matusetoetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, märkides ära keeldumise põhjuse. (12) Matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Ruhnu valla eelarve kaudu ja vajadusel Ruhnu valla eelarvest. § 13. Sünnitoetus (1) Sünnitoetus on ühekordne toetus elusalt sündinud lapse sünni puhul. (2) Sünnitoetust on õigus saada: 1) sünnitoetus, mida makstakse lapsele, kelle mõlemad vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Ruhnu valla elanikud vähemalt 1 (üks) aasta enne lapse sündi järgmiselt: 2) Sünnitoetuse suurus on 320 eurot. (3) Sünnitoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada Ruhnu Vallavalitsusele kirjalik taotlus koos sünnikande väljatrükiga. Sünnitoetuse määrab vallavalitsus. (4) Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud korras ja määras. § 14. Koolitoetus (1) Koolitoetused on õppetoetus ja kooli lõpetamise toetus. Koolitoetusi makstakse väljas-pool Ruhnut üldkesk-, kutsekeskharidust omandavatele õpilastele ja statsionaarses õppes õppivaile üliõpilastele, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Ruhnu vald ja kes on lõpetanud Ruhnu Põhikooli. Erandkorras makstakse koolitoetusi õpilastele, kellel tulenevalt hariduslikust erivajadusest või muust objektiivsest põhjusest tingituna ei ole võimalik omandada põhiharidust Ruhnu Koolis. Kuni 18-aastaste õpilaste toetus makstakse välja nende vanematele (eestkostjatele). (2) Väljaspool Ruhnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste, õppetoetuse suurus on 64 eurot kuus, mis makstakse välja eelmise kuu eest järgneva kuu 10. kuupäevaks. Õppetoetus üliõpilastele on 40 eurot kuus. (3) Kooli lõpetamise toetuse suurus on 64 eurot, mis makstakse välja jooksvalt kooli lõpetamise kuul. Kooli lõpetamise toetuse saamise aluseks on Ruhnu Kooli poolt esitatud kooli lõpetavate õpilaste nimekiri, väljaspool Ruhnut üldkesk- ja kutsekeskharidust tõendav dokument. (4) Ruhnu Põhikooli esimesse klassi mineva õpilase vanemale makstakse ranitsatoetust 32 eurot lapse kohta. (5) Koolitoetuste saamiseks esitatakse kirjalik avaldus Ruhnu Vallavalitsusele. § 15. Lastehoiutoetus (1) Lastehoiutoetus on rahaline toetus 64 eurot kuus, eelkooliealise lapse vanemale lapse päevahoiu tagamiseks, lapse 2 aastaseks saamisest kuni kooli minekuni. (2) Lastehoiutoetuse saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Ruhnu Vallavalitsusele. § 16. Eakate inimeste toetus (1) Eakate inimeste toetus on mittematriaalne toetus, mis määratakse vanaduspensionäridele, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Ruhnu vald. (2) Eakate inimeste toetuse saamiseks avaldust ei esitata. § 17. Kolimistoetus () Kolimistoetust makstakse valla eelarvest palka saavale töötajale Ruhnu saarele tööle- ja elamaasumisel. Kolimistoetuse suuruseks on 60 eurot. § 18. Teatamise kohustus () Toetuse saaja või tema eestkostja on kohustatud teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuste maksmise lõpetamise või suuruse muutmise kümne päeva jooksul asjaolude tekkimise päevast alates. 3. jagu Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused § 19. Sissetulekust sõltuvad toetused () Sissetulekust sõltuvad toetused on: Lisatoetus § 20. Lisatoetus (1) Rahaliste vahendite olemasolul võib vallavalitsus maksta ühekordseid lisatoetusi leibkonna hädavajalike kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks: 1) tekkinud materiaalse kahju osaliseks katmiseks tule- ja loodusõnnetuse puhul; 2) tehniliste abivahendite muretsemisel; 3) üksikute eakate, puuetega isikute ning üksi last (lapsi) kasvatavate vanemate või eestkostjate toimetulekuraskuste leevendamisel; 4) kindlustamata isikute ravitoetuseks (määratakse perearsti saatekirja alusel ja makstakse hiljem esitatud arve alusel); 5) kütte ostmiseks (aluseks kulutuste tegemist tõestav dokument). 6) muudel juhtudel otsustab toetuse andmise vallavalitsus. (2) Lisatoetusi makstakse eesmärgiga tagamaks taotleja või tema leibkonna võimalikult iseseisev toimetulek ja hoidmaks ära abituse süvenemist. (3) Lisatoetuste määramise aluseks on taotleja esitatud kirjalik avaldus vallavalitsuse nimele, milles on põhjendatud toetuse vajadus, suurus ja maksmisviis ning toetuse maksmisel võetakse arvesse leibkonna kõikide liikmete sissetulekud. 4. jagu Riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused § 21. Toimetulekutoetus (1) Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mida Ruhnu Vallavalitsus maksab valla eelarvesse eraldatud riigieelarvelistest vahenditest puuduses inimestele, kui kõik muud puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. (2) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning riiklikult kehtestatud toimetulekupiir. (3) Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks järgmised eluruumide alaliste kulude piirmäärad: 1) üür – kuni 2.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu – kuni 2 eurot 1 m2 kohta kuus; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenutagasimakse – kuni 2.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus – kuni 12 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 8 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; 5) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus – kuni 2.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 6) elektrienergia tarbimisega seotud kulu – kuni 30 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 20 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; 7) majapidamisgaasi maksumus – kuni 16 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 8 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; 8) maamaksukulud kolmekordse elamualuse pinna ulatuses – kuni 0.80 eurot 1 m2 kohta kuus; 9) hoonekindlustuse kulud – kuni 0.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 10) olmejäätmete veotasu – kuni 3 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 2 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus. (4) Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. (5) Toimetulekutoetuse määrab vallavalitsus. 4. peatükk Sotsiaalteenused 1. jagu Üldsätted § 22. Sotsiaalteenuste liigid () Ruhnu Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi hooldusteenus) 3) tugiisikuteenus 4) täisealise isiku hooldus 5) Isikliku abistaja teenus 6) lapsehoiuteenus 7) varjupaigateenus 8) turvakoduteenus 9) sotsiaaltransporditeenus 10) eluruumi tagamine 11) võlanõustamine § 23. Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta (1) Ruhnu Vallavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. § 24. Tasu sotsiaalteenuste eest (1) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. (2) Sotsiaalteenuste eest tasumise tingimused, korra ja tasumäärad kehtestab Ruhnu vallavalitsus. § 25. Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmine (1) Ruhnu Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi. (2) Ruhnu Vallavalitsusel on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel. 2. jagu Koduteenus § 26. Koduteenuse eesmärk ja sisu (1) Koduteenus on Ruhnu Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. § 27. Koduteenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine (1) Koduteenuse osutamisel hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi. (2) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise. (3) Ruhnu Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. § 28. Koduteenuse mõisted ja liigid (1) Koduteenused on täisealisele isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. (2) Koduteenuste liigid on: 1) koduabiteenus – abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine; 2) isikuabiteenus – abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad hooldatavaga füüsilist kontakti. § 29. Koduteenuste loetelu (1) Koduabiteenused on: 1) eluruumi koristamine isikule kuuluvate vahenditega ühe isiku kohta kuni 51 m2 või 2-toaline korter; 2) riiete hooldus ja pesemine; 3) kütmisabi; 4) toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete toomine lähimast müügikohast; 5) terviseabi korraldamine; 6) ühekordne asjaajamine. (2) Isikuabiteenused on: 1) abistamine pesemisel; 2) abistamine riietumisel; 3) abistamine söömisel; 4) abistamine liikumisel; 5) abistamine tualetis käimisel; 6) abistamine mähkmete vahetamisel. § 30. Koduteenustele õigust omavad isikud (1) Koduteenuseid on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Ruhnu vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel: 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks; 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks; 3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad mõjuvatel põhjustel oma kohustusi täitmast või ei saa neid täita; 4) kelle seadusjärgsete ülalpidajatega pole võimalik kontakti saada. (2) Ressursside olemasolul võib koduteenuseid osutada isikutele, kes vastavad lõike 1 esimeses lauses toodud tingimustele ja kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kes tasuvad koduteenuste osutamise eest vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale. § 31. Koduteenuste taotlemine () Koduteenuste saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, kus märgitakse järgnevad andmed: 1) isiku nimi, sünniaeg, elukoht; 2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed; 3) koduteenuste vajaduse põhjendus; 4) isiku kinnitus seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta. § 32. Koduteenuste osutamise otsustamine () Koduteenuste osutamise otsustamiseks teeb vallavalitsuse sotsiaaltöötaja pärast dokumentide laekumist 7 päeva jooksul kodukülastuse, mille käigus hindab hooldusvajaduse hindamistestiga teenuse taotleja toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust. § 33. Koduteenuste osutajad () Koduteenuseid osutab vallavalitsus § 34. Koduteenuste osutamise leping () Koduteenuste osutamiseks sõlmivad teenuse osutaja ja teenuse saaja koduteenuste osutamise lepingu (edaspidi leping). § 35. Koduteenuste osutamise lepingu lõpetamine (1) Teenuse osutajal on õigus koduteenuste osutamise leping koheselt lõpetada alljärgnevatel tingimustel: 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma koduteenusteta; 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile; 3) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutusse; 4) kui teenuse osutamine on muudel objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks võiklient on rikkunud sõlmitud lepingut; 5) seoses teenuse saaja surmaga. (2) Teenuse osutaja teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale lepingu lõpetamisest kirjalikult 10 tööpäeva jooksul. § 36. Koduteenuse eest tasumine (1) Koduteenuste eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuste eest tasumine toimub esitatud arve alusel koduteenuse osutamise lepinguga sätestatud tingimustel. (2) Koduteenuste hinnakirja kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsuse korraldusega võib tasu määra vähendada vastavalt kliendi majanduslikule olukorrale. 3. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus § 37. Teenuse eesmärk ja sisu (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on Ruhnu vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Ruhnu Vallavalitsuse poolt finantseeritavale üldhooldekodu kohale on õigus eakatel ja puudega isikul kes ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada käesoleva määruse paragrahvis 20 lõigetes 1 ja 3 kuni 5 nimetatud teenustega ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülapidajad. (3) Juhul kui seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi, vanuse või majandusliku olukorra tõttu ei ole suutelised oma ülalpidamiskohustust täitma või on võimelised täitma ülalpidamiskohustust osaliselt, sõlmitakse vallavalitsuse ja seadusjärgse ülalpidaja vahel teenuse osutamise leping, milles sätestatakse muuhulgas, et teenuse saaja peab ise tasuma väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest vähemalt 90% oma sissetulekute ulatuses. (4) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumust toetatakse vallavalitsuse korralduse alusel. 4. jagu Tugiisikuteenus § 38. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Tugiisik ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige. (3) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on: 1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut; 2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu; 3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 4) asenduskoduteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuv isik. (4) Tugiisiku tegevused on: 1) igapäevaelu õpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga; 3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu; 4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine; 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine; 6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest; 7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks; 8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine. (5) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades. (6) Ruhnu Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. (7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub Ruhnu Vallavalitsus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest. § 39. Tugiisikuteenuse taotlemine (1) Tugiisikuteenuse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus VV-le, Iisaks võib taotlusesse lisada endale sobiliku tugiisiku nime ja kontaktandmed. (2) Tugiisikuteenuse taotluse võivad esitada teenust vajava isiku perekonnaliikmed, haridusasutuse töötaja, sotsiaaltöötaja jt. lähedalseisvad isikud. § 40. Tugiisikuteenuse määramine (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab sotsiaaltöötaja isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse ulatust. (2) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab sotsiaaltöötaja välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab sotsiaaltöötaja hooldatava hooldusvajadusest ning kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sobiva tugiisiku leidmisel. (3) Tugiisikuteenus määratakse vallavalitsuse korraldusega sotsiaaltöötaja ettepanekul. (4) Tugiisikuteenuse osutamine toimub lepingu alusel, milles lisaks muudele lepingu nõuetele sätestatakse: 1) abi saaja; 2) tugiisikuteenuse osutaja; 3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht; 4) teenuse eest tasumise põhimõtted. § 41. Tugiisikuteenuse eest tasumine (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta. (2) Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt tugiisiku esitatud arve või tugiisikuga sõlmitud lepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuseosutaja esitama Ruhnu Vallavalitsusele koos arvega ka kuuaruande teenuse osutamise mahu, tegevuste ja püstitatud eesmärkide täitmise kohta teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. 5. jagu Täisealise isiku hooldus § 42. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu () Täisealise isiku hoolduse eesmärgiks on puuetega isikutele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajavad abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. § 43. Hoolduse seadmine (1) Hooldus seatakse hooldusvajadusega täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. (2) Hooldust ei seata kui abi vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada Ruhnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise või muu abi osutamise teel. (3) Hooldus seatakse hooldatavale, kelle elukohana on Rahvastikuregistrisse kantud Ruhnu vald ja kelle tegelik elukoht on Ruhnu vald. § 44. Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemine (1) Hooldajaks taotleja esitab vallavalitsusele taotluse, millele lisatakse: 1) sotsiaalkindlustusameti otsus hooldatava isiku puude raskusastme määramise kohta; 2) taotleja ja hooldatava isikut tõendavate dokumentide koopiad; 3) hooldatava kirjalik nõusolek talle hooldaja määramise kohta. (2) Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teeb hooldatavale kodukülastuse, mille käigus täidetakse hooldusvajaduse hindamise akt. Hindamise akti põhjal selgitatakse välja hooldatava hooldusvajadus ja taotleja võimalused puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelvalve tagamiseks. Hindamise akti vormi kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab vallavalitsus taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. § 45. Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine (1) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse talle hooldaja vallavalitsuse korraldusega 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest või hoolduse seadmiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast. (2) Hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult, esitades keeldumise põhjused, mis tulenevad hoolduse seadmise ja hooldusvajaduse hindamise tulemustest. (3) Hooldajaga sõlmitakse teenuse osutamise leping. (4) Hooldajaks võib määrata teovõimelist isikut, kelle alaline elukoht on Ruhnu vallas. (5) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue (6) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni: 1) määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. (7) Üks hooldaja võib hooldada kuni kahte hooldatavat. § 46. Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise lõpetamine (1) Hoolduse seadmine ja/või hooldajaks määramine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega kui: 1) on ära langenud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tinginud asjaolud; 2) hooldatav soovib uue hooldaja määramist; 3) hooldatav on paigutatud ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvasse hoolekandeasutusse; 4) hooldatav asub alaliselt elama teise omavalitsuse territooriumile; 5) isiku hooldusvajadus tagatakse muul viisil; 6) hooldaja ei täida või ei saa täita hooldaja kohustusi; 7) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine omal agatusel lõpetada. (3) Hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine lõpetatakse alates hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest. § 47. Perekonnaseaduse alusel määratud hoolduste kehtivus () Ruhnu Vallavalitsuse korraldusega perekonnaseaduse alusel seatud hooldused ja hooldaja määramised kehtivad kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani. 6. jagu Isikliku abistaja teenus § 48. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu (1) Isikliku abistaja teenus on füüsilist kõrvalabi vajavale puudega isikule, et toetada tema iseseisvust ja ühiskonnaelus osalemist (nt tööl, koolis või avalikel teenustel käimine). (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos. (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd. (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest. (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. § 49. Isikliku abistaja teenuse saamist õigustatud isikud () Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus. § 50. Isikliku abistaja teenuse taotlemine (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb Ruhnu Vallavalitsusele esitada kirjalik taotlus, milles märgitakse lisaks isikuandmetele: 1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste; 2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse; 3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed. (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta. § 51. Isikliku abistaja teenuse määramine (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab sotsiaaltöötaja puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised. (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab sotsiaaltöötaja välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöötaja puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Sotsiaaltöötaja poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku või tema seadusliku esindaja, eestkostja, kellel vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek. (3) Isikliku abistaja määratamine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega ja määratud isikuga sõlmitakse leping, milles lisaks muudele lepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg. (4) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue. § 52. Isikliku abistaja teenuse eest tasumine (1) Teenuse osutajale tasutakse isikliku abistaja teenuse eest ning teenuse saaja tasub omaosalustasu vastavalt vallavalitsuse pool kehtestatud hinnakirjale. (2) Vallavalitsuse korraldusega võib tasu määra vähendada sõltuvalt kliendi majanduslikust olukorrast. (3) Isikliku abistaja teenuse eest tasutakse vastavalt isikliku abistaja esitatud arve või isikliku abistajaga sõlmitud lepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuseosutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta. (4) Arve koos aruandega või aruanne tuleb Ruhnu Vallavalitsusele esitada teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks 7. jagu Lapsehoiuteenus § 53. Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu () Lapsehoitennus on Ruhnu Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on toetada lapse hooldusõigust omava isiku või isiku, kes soovib hooldada oma perekonnas last, kelle suhtes tal ei ole perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust (edaspidi hooldaja) toimetulekut või töötamist. § 54. Lapsehoiuteenust saama õigustatud isik () Lapsehooldusteenust on õigust saada pooleteise- kuni kolmeaastasel lapsel, kelle elukoht on Ruhnu valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga ning talle ei ole tagatud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteasutuses. § 55. Lapsehoiuteenuse taotlemine ja määramine (1) Lapsehoiuteenuse saamiseks esitab lapsevanem või hooldaja kirjaliku taotluse Ruhnu Vallavalitsusele, milles põhjendab teenuse vajadust. (2) Sotsiaaltöötaja hindab teenuse vajadust, vajadusel nõustab teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul. (3) Raske ja sügava puudega laste puhul hinnatakse lapsehoiteenuse vajadust igal lapsel eraldi. (4) Lapsehoiuteenuse tagamiseks on Ruhnu Vallavalitsus kohustatud selgitama isiku, kes on valmis vastavat teenust vajavale isikule osutama. (5) Lapsehoiuteenus määratakse ja otsus kinnitatakse sotsiaaltöötaja ettepanekul vallavalitsuse korraldusega. § 56. Lapsehoiuteenuse eest tasumine (1) Lastehoiuteenuse rahastamine toimub riigieelarve ja vallaeelarve vahenditest ning isiku omaosalusest, mille suuruse kehtestab vallavalitsus koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõigetes 3-4 sätestatud nõudeid järgides. (2) Lastehoiuteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse Ruhnu Vallavalitsuse ning lastehoiuteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted. 8. jagu Varjupaigateenus § 57. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu (1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine. (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub Ruhnu Vallavalitsus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest. (3) Ruhnu Vallavalitsus korraldab varjupaigateenust määruses sätestatud ulatuses ja korras seni, kuni vallavalitsus ei ole varjupaigateenuse osutamise otsustamist halduslepinguga volitanud eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele. § 58. Varjupaigateenust saama õigustatud isik (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Ruhnu valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaal-hoolekandelise teenusega või meetmega alalist ööbimiskohta tagada. (2) Ruhnu Vallavalitsus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on Ruhnu Vallavalitsusele teada antud. § 59. Varjupaigateenuse taotlemine (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid Ruhnu Vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata. (2) Taotlust esitamata peab sotsiaaltöötaja välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks. § 60. Varjupaigateenuse määramine (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on Ruhnu Vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Ruhnu valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama. (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse Ruhnu Valla-valitsuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted. (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse teenuse andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav leping Ruhnu Vallavalitsuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel. § 61. Varjupaigateenuse eest tasumine (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele. (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Ruhnu valla eelarvest. (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Ruhnu vallale esitatud arvete alusel. 9. jagu Turvakoduteenus § 62. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (2) Turvakoduteenus tagatakse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. 3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks. 4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub Ruhnu Vallavalitsus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest. § 63. Turvakoduteenust saama õigustatud isikud (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda. (2) Ruhnu Vallavalitsus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on teada antud. § 64. Turvakoduteenuse taotlemine (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid Ruhnu Vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata. (2) Taotlust esitamata peab Ruhnu Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks. § 65. Turvakoduteenuse määramine (1) Turvakoduteenuse tagamiseks on Ruhnu Vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama. (2) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse Ruhnu Vallavalitsuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted. (3) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse teenuse andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav leping Ruhnu Vallavalitsuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel. § 66. Turvakoduteenuse eest tasumine (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Ruhnu vald valla eelarvest. (2) Turvakoduteenuse rahastamine toimub vastavalt koostöökokkuleppele teenusepakkujaga. 10. jagu Sotsiaaltransporditeenus § 67. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu (1) Sotsiaaltransporditeenus on Ruhnu VV korraldatav sotsiaalteenus ja kasutajate üle peab arvestust teenuse osutaja. (2) Transporditeenus käesoleva määruse kohaselt on järgmised reisijateveo teenused: 1) transport avalike teenuste kasutamiseks (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kaupluse, arstiabi kasutamine, raamatukogu külastamine jms). (3) Transporditeenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Ruhnu vallas alaliselt elavatele inimestele, kes vajavad tervislikust seisundist, puudest või east tulenevalt transporti ning kellel ei ole võimalik: 1) kasutada isiklikku sõiduautot või; 2) kasutada valla poolt korraldatud ühistransporti. § 68. Transporditeenuse taotlemine () Transporditeenust vajav isik või tema seaduslik esindaja esitab sotsiaaltöötajale kirjaliku (e-kirja või mobiiltelefoni sõnumi teel) või suulise avalduse teenuse vajalikkuse kohta võimalusel üks ööpäev ette, nimetades ära ka külastatavad asutused. § 69. Transporditeenuse hind () Transporditeenuse hinna ja tasumise korra kehtestab Ruhnu vallavalitsus. 11. jagu Eluruumi tagamine § 70. Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu () Eluruumi tagamise eesmärk on sotsiaaleluruumi (edaspidi sotsiaalkorter) kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. § 71. Sotsiaalkorteri üürile andja () Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab Ruhnu vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). § 72. Sotsiaalkorteri taotleja (1) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Ruhnu vald (edaspidi taotleja). (2) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei ole Ruhnu vald, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Ruhnu valla territooriumil ning kellele vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tuleb anda vältimatut sotsiaalabi. (3) Sotsiaalkorteri lühiajalist kasutamist võib taotleda vabade pindade olemasolul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isik. § 73. Sotsiaalkorteri üürile andmise tingimused ja alused (1) Eelisjärjekorras antakse sotsiaalkorter üürile järgmistele taotlejatele: 1) puuetega inimestele; 2) vanemliku hoolitsuseta lastele ja noortele; 3) isikutele, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 4) pensionäridele ja eakatele; 5) paljulapselistele peredele (vähemalt 3 last); 6) noortele peredele. (2) taotlejatele, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistris ei ole Ruhnu vald, antakse üürile sotsiaalelamispind vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. § 74. Sotsiaalkorteri üürilepingu tähtaeg (1) Sotsiaalkorteri võib üürile anda kuni kolmeks (3) aastaks koos kohustusega sotsiaalkorter pärast tähtaja möödumist vabastada. (2) Sotsiaalkorteri üürile andmise tähtaja määrab vallavalitsus. § 75. Sotsiaalkorteri taotlemine (1) Sotsiaalkorteri üürimiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse. (2) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed); 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus. (3) Asjaolude selgitamiseks on vajadusel õigustaotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid. § 76. Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustamine (1) Vallavalitsus kinnitab sotsiaalkorteri üürile andmise või mitteandmise oma korraldusega. (2) Kui isik on keeldunud talle pakutud sotsiaalkorterist, võib vallavalitsus jätta taotlejale sotsiaalkorteri üürile andmata. § 77. Üürilepingu sõlmimine (1) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel sotsiaalkorteri eraldas, sõlmitakse nimetatud sotsiaalkorteri kasutamiseks kirjalik üürileping. (2) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavaks-tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks. 12. jagu Võlanõustamisteenus § 78. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu (1) Võlanõustamisteenus on Ruhnu Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on võlanõustamisteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub Ruhnu Vallavalitsus võlanõustamisteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest. § 79. Võlanõustamiseteenusele õigustatud isik () Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. § 80. Võlanõustamisteenuse määramine (1) Võlanõustamisteenuse osutaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui Ruhnu Vallavalitsuse koosseisus ei ole nõuetele vastavat teenistujat, korraldatakse teenuse pakkumine vastava pädevusega isiku poolt. (2) Võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (3) Võlanõustamisteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse Ruhnu Vallavalitsuse ning võlanõustamisteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted. (4) Võlanõustamisteenus määratakse sotsiaalnõuniku ettepanekul vallavalitsuse korraldusega. § 81. Võlanõustamisteenuse eest tasumine () Võlanõustamisteenuse osutamise eest tasub Ruhnu vald valla eelarvest. 5. peatükk Järelevalve § 82. Kohaliku omavalitsuse järelevalve (1) Ruhnu Vallavalitsuse ja ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus. (2) Ruhnu Vallavalitsuse ja vallavalitsuse poolt määruses sätestatud nõuete täimist ning määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib vallavolikogu ja revisjonikomisjon. § 83. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine () Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet . 6. peatükk Rakendussätted § 84. Määruse jõustumine () Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist. Heiki Kukk Volikogu esimees