Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Tori vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Tori vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Tori Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 21.02.2019, 6

Tori vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 07.02.2019 nr 3

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4, raamatupidamise seaduse § 11 ja rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 1 lõigete 4 ja 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Tori Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

 (1) Tori Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on Tori Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

 (2) Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) tulenevatest arvestusmeetoditest ja -põhimõtetest, rahandusministri määrustest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi juhend) ning Tori valla õigusaktidest.

 (3) Vallavalitsuse raamatupidamine hõlmab finantsarvestust ametiasutuses ja järgmistes allüksustes:
 1) Sindi Gümnaasium;
 2) Tori Põhikool;
 3) Sauga Põhikool;
 4) Are Kool;
 5) Sindi Lasteaed;
 6) Tori Lasteaed;
 7) Jänesselja Lasteaed;
 8) Tammiste Lasteaed;
 9) Suigu Lasteaed;
 10) Sindi Muusikakool;
 11) Are Huvikeskus;
 12) Sauga Avatud Noortekeskus;
 13) Sindi Avatud Noortekeskus;
 14) Are Avatud Noortekeskus;
 15) Tori Rahvamaja;
 16) Suigu Seltsimaja;
 17) Sindi Seltsimaja;
 18) Tori Muuseum;
 19) Sindi Muuseum;
 20) Sindi Linnaraamatukogu;
 21) Sauga Raamatukogu;
 22) Tori Raamatukogu;
 23) Urge Raamatukogu;
 24) Suigu Raamatukogu;
 25) Are Raamatukogu;
 26) Sindi Kommunaal;
 27) Sindi Saun;
 28) Tori Sotsiaalmaja;
 29) Sindi Sotsiaaltöökeskus;
 30) Suigu Sotsiaalmaja.

§ 2.  Eeskirja kohaldamine ja sisu

 (1) Eeskirja kohaldatakse vallavalitsuse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutus).

 (2) Eeskiri reguleerib ametiasutuse ja asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustiste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

§ 3.  Mõisted ja nende tõlgendused eeskirjas

 (1) Analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkavara pearaamatust eristatud moodulites (registrites) või teiste tarkvaravahenditega või käsitsi.

 (2) Aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi.

 (3) Aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.

 (4) Eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisega Valla eelarveklassifikaatorite liigenduses.

 (5) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-s, mida täiendavad RTJ-d, Juhend ja Eeskiri.

 (6) Majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes heast raamatupidamise tavast kirjendab Valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja.

 (7) Majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), mis võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks.

 (8) Tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused – tehingupartneri koodid -, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideerituid finantsaruandeid.

2. peatükk KONTOPLAAN JA LÜHENDITE KASUTAMINE 

§ 4.  Kontoplaan

 (1) Ametiasutuses on kasutusel juhendis kehtestatud kontoplaan.

 (2) Kontoplaan on kuuekohaline ning seda täiendatakse vajadusel seitsmenda kohaga.

 (3) Tehingute kirjendamisel tuleb valitud kontole lisada vastavalt kontojuhisele tehingupartneri kood, tegevusala, allika või rahavoo kood, mis on kehtestatud juhendis. Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
 1) eelarveklassifikaatorid – tunnused valla eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris;
 2) objekti-, projekti-, subjekti jne koodid – lisatunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

 (4) Lisaks juhendile kinnitatud kontoplaanikoodidele on kasutusel Tori valla asutuste osakondade tunnused ning projektikoodid (antakse ametiasutuse pearaamatupidaja poolt igale konkreetsele projektile ja investeeringuobjektile, eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludest).

 (5) Raamatupidamisdokumentides kasutatakse alljärgnevaid lühendeid:
 1) D –deebet;
 2) K – kreedit;
 3) TP – tehingupartner;
 4) A – allikas;
 5) RV – rahavoog;
 6) TA – tegevusala.

3. peatükk ARUANDED  

§ 5.  Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

 (1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.

 (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

 (3) Majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

§ 6.  Aruannete esitamine

 (1) Vallavalitsus koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande viivitamata pärast seda kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Tori Vallavolikogule (edaspidi vallavolikogu) kinnitamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega.

 (2) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

 (3) Maksudeklaratsioonid- ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

 (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

 (5) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud raamatupidajate ametijuhendites või töölepingutes.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 

§ 7.  Raamatupidamissüsteemi struktuur

 (1) Tori valla raamatupidamisüksuseks on Tori vald kui kohaliku omavalitsuse üksus.

 (2) Raamatupidamiskohustuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamist korraldab ametiasutus.

 (3) Asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse.

 (4) Ametiasutuse igapäevast tegevust juhib ja finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab vallavanem.

 (5) Asutuste igapäevast tegevust juhib ja finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab asutuse juht.

 (6) Tori valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab ametiasutuse finantsosakond.

 (7) Ametiasutuse ja asutuste finantsarvestust korraldab finantsosakonna juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

 (8) Valla tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

 (9) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad ametiasutuse raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.

 (10) Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse üldjuhul elektrooniliselt, vajadusel paberkandjal.

 (11) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen (edaspidi PMen).

§ 8.  Varade ja kohustuste kajastamine

 (1) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud vastava määruse alusel.

 (2) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab juhendi mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

 (3) Nõuded, kohustused ja laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

 (4) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel.

§ 9.  Tulude ja kulude kajastamine

 (1) Saadud maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

 (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

 (3) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

 (4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus.

§ 10.  Algdokumentidele esitatavad nõuded ja kinnitamine

 (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

 (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed:
 1) toimumisaeg;
 2) majandusliku sisu kirjeldus;
 3) arvnäitajad (kogus, hind, summa);
 4) tehingu osapooled.

 (3) Algdokumentideks on:
 1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);
 2) sularaha kviitungid;
 3) pangakonto väljavõtted;
 4) töötasude arvestamise dokumendid (tööajaarvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud jm);
 5) müügiarved;
 6) ostuarved;
 7) vallavolikogu otsused;
 8) vallavalitsuse korraldused;
 9) vallavanema käskkirjad;
 10) aktid (vara arvele võtmine ja maha kandmine jne);
 11) lepingud;
 12) lähetuskulude aruanded;
 13) majanduskulude aruanded;
 14) sotsiaaltoetuste väljamaksulehed;
 15) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

 (4) Ametiasutus kasutab Tori valla asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks Omniva e-arvete operaatorit (edaspidi Omniva), mis ühendab endas ostuarvete moodulit, kuluaruannete moodulit ja müügiarvete moodulit.

 (5) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning need allkirjastatakse volitatud isiku ja/või tema poolt kirjalikult määratud isiku poolt.

 (6) Ametiasutuses on kulusid tegema ja kinnitama volitatud isikuks vallavanem või tema poolt määratud vastava tegevusala tegevust korraldav ametnik.

 (7) Asutuses on kulusid tegema ja kinnitama volitatud isikuks asutuse juht või tema poolt määratud töötaja.

 (8) Asutuste kuludokumendid, mis ei ole seotud igakuiste lepinguliste püsikulude ning koolide ja lasteaedade toiduarvetega peab lisaks kulusid tegema volitatud isikule kinnitama ka vastava tegevusala tegevust korraldav vallavalitsuse ametnik.

 (9) Seotud isikute poolt esitatavad jooksvad arved kinnitab lisaks eelpool nimetatud kinnitajatele ka vallavanem.

 (10) Kui volitatud isik viibib teenistuslähetuses või tema teostamise õigus on peatatud või kui tehingu tegemiseks on kehtestatud toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud alustel, siis on volitatud isiku pädevuses olevaid kulusid õigus teha vastavat volitatud isikut asendama määratud isikul või vallavanemal endal.

 (11) Algdokumendi kinnitanud isik vastutab selle eest, et:
 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad tegelikkusele ja eelnevalt sõlmitud kokkulepetele;
 3) tehing on õiguspärane;
 4) tehing on kooskõlas Tori valla eelarvega;
 5) tehingu tingimused vastavad parimale analoogse tehingu tingimustele;
 6) dokumendile oleksid märgitud kulu täpsustavad selgitused juhul kui kulu täpsem sisu ei kajastu dokumendis;
 7) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrollimise nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt;
 8) dokument jõuaks õigeaegselt finantsosakonda.

 (12) Raamatupidamisega tegelevad töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekande dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise PMeni-i:
 1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
 2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestusobjektide koodide õigsuse;
 3) tekkepõhise perioodi;
 4) tehingu vastaspoole andmed;
 5) asjaolu, kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
 6) kas algdokument vastab nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

 (13) Dokumentide kontrollimise nõuded peavad tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja lahususe. Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja poolt.

 (14) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse (juhendi § 15 lõige 9):
 1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri;
 2) digitaalallkiri;
 3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

 (15) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul peale kauba, teenuse või muu hüve saamist.

 (16) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

 (17) Tuludokumendi aktsepteerib üldjuhul majandustehingu kirjendaja.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 11.  Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

 (1) Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.

 (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

 (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) majandustehingu kuupäev;
 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad;
 4) majandustehingu lühikirjeldus;
 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

 (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile ja/või algdokumendi numbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.

 (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti või raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

 (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad:
 1) pearaamat;
 2) arveldused;
 3) pank/kassa;
 4) palk;
 5) arved;
 6) põhivarad;
 7) materjalid;
 8) eelarve;
 9) personal.

 (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid:
 1) kassa kassaraamat;
 2) arvelduste koond;
 3) palgalehed.

 (8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid:
 1) põhivarade nimekiri;
 2) bilansiväliste varade nimekiri;
 3) pearaamatu koond;
 4) puhkusereservi arvestused;
 5) arvelduste kanded, mida pole igas kuus välja trükitud.

§ 12.  Algdokumentide käive

 (1) Ametiasutuse ja asutuse algdokumentide esitamise tähtajad raamatupidamisele on välja toodud järgnevas tabelis:

Dokumendi nimetusRaamatupidamisele dokumendi esitamise tähtaeg
Vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktidPeale allkirjastamist ja avaldamist
Rahalisteks väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiadPeale allkirjastamist ning dokumendiregistris registreerimist
Võla- ja asjaõiguslepingSeitsme päeva jooksul peale lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Töötasustamist puudutavad käskkirjadHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Puhkusele lubamise käskkirjadHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Töölepingud ja töölepingu muutmise lisad (koopiad)Kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või muutmist, kuid mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Teatis töölepingu lõpetamise kohtaHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Töövõtu või käsunduslepingud tasu maksmiseksHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Töötasude arvestuse algandmed – tööaja arvestuse tabelidHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Avaldus tulumaksu kinnipidamise kohtaHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist
Isikliku- ja ametisõiduki sõidupäeviku käskkirjadHiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks
Lähetuskulude aruanneHiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaks
Majanduskulude aruanneHiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaks
Hankijate arvedKolme tööpäeva jooksul peale menetluskeskkonda laekumist
Akt vara arvele võtmiseks, maha kandmiseks, alla- või ümberhindamiseksKolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel kinnitamist
KassadokumendidHiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaks
Lasteaia kohalkäimiste tabelidHiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5.kuupäevaks
Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed sotsiaalarvestuse programmistMõistliku aja jooksul pärast menetluse lõppu
Kasutamata puhkusepäevade inventuur 31.detsembri seisugaHiljemalt 31.jaanuar
Puhkuste ajakavadHiljemalt II kvartali 5. tööpäevaks

 (2) Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus hallatava asutuse juhil.

 (3) Ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud toetuste algdokumendid vormistatakse osakonnas ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks vallavanema poolt dokumendiregistris. Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid allkirjastatakse vastavalt Tori Vallavolikogu määrusele „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ ning seejärel suunab koostaja dokumendid pearaamatupidajale. Sotsiaalosakonnas kasutatakse toetuste arvestamisel vastavat programmi, milles koostatud koondokumendi alusel kantakse summad saajate pangakontodele. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja vallavalitsuse kassast.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS  

§ 13.  Raha arvestus arvelduskontodel

 (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel.

 (2) Pangaoperatsioonide teostamisel on esimese allkirjaõigusega isikuks ametiasutuses vallavanem. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuses finantsjuht, pearaamatupidaja ja raamatupidajad.

 (3) Panga operatsioonide teostamine toimub internetipanga vahendusel. Maksekorraldused valmistab internetipangas ette pearaamatupidaja. Maksekorralduse ülekande kinnitavad internetipangas kaks vallavanema poolt ülekannet tegema volitatud isikut, mõlemad 50% õigusega.

 (4) Maksekorraldused trükitakse välja ainult vajadusel (projektikulude, riigilõivumaksete tõendamine jne).

 (5) Igapäevaselt kontrollitakse eelmise päeva laekumised ja väljaminekud ning konteeritakse PMen-is vastavalt pangaväljavõttele. Kontrollitud ja konteeritud maksete kohta koostatakse register, mis allkirjastatakse raamatupidaja ja vallavanema poolt.

§ 14.  Sularahaoperatsioonide arvestus

 (1) Sularahaoperatsioonidega tegeleb ametiasutuse raamatupidaja, kelle kohustused on välja toodud ametijuhendis.

 (2) Maksimaalseks kassalimiidiks on ametiasutuses 3500 eurot.

 (3) Sularaha hoitakse ametiasutuses raamatupidaja kontrolli all olevas seifis.

 (4) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
 1) kassa sissetuleku order;
 2) kassa väljamineku order;
 3) kassaraamat.

 (5) Sularaha laekumised ja väljaminekud:
 1) kassasse raha laekumisel koostatakse Pmen-i moodulis „Kassa/pank“ kassa sissetulekuorder, mille allkirjastab vastav raamatupidaja või neid asendavad töötajad. Maksjale väljastatakse orderi allkirjastatud kviitung.
 2) kassast sularaha väljamaksmise korral koostatakse väljaminekuorder, mille allkirjastavad raamatupidaja, vallavanem ja pearaamatupidaja. Iga nädala alguses koostatakse eelmise nädala kassaraamat ning kontrollitakse kassa jääki. Kui nädal jääb kuuvahetuse peale, siis koostatakse kassaraamat kuu lõpu seisuga.

 (6) Väljaspool kassat sularaha vastu võtma volitatud isik täidab sularaha kogumislehe (lisa 1) ning esitab selle raamatupidajale koos sissemakstava summaga ja tehingu sisukirjeldusega.

 (7) Võimalusel vältida sularahatehinguid ja arveldada arvelduskonto kaudu.

§ 15.  Tehingud asutuse pangakaartidega

 (1) Deebet- ja kreeditkaartide (edaspidi kaart) kasutamise õiguse annab vallavanem.

 (2) Kaart väljastatakse nimeliselt ning kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.

 (3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

 (4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS  

§ 16.  Nõuete arvestus

 (1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

 (2) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.

 (3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud üle 180 päeva, alla 100% ulatuses.

 (4) Nõude allahindamist võivad tingida järgmised asjaolud:
 1) võlgnikule on väljakuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsess;
 2) võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei ole reageeritud;
 3) võlgniku vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus, maksekäsk vms.

 (5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht.

 (6) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadel.

 (7) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

 (8) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel kajastatakse see laekumise perioodis kulu vähendamisena ning vähendatakse ja selle kontrakonto saldot.

 (9) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

 (10) Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud nõuded kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh:
 1) asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral;
 2) võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada.

 (11) Suure hulga nõuete korral kasutatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamiseks inventeerimismeetodit. Aruandeperioodi lõpus hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ning tehakse korrigeerimiskanne. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete kaupa, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse.

 (12) Lootusetud nõuded maksumusega üle 2 000 eurot kantakse bilansist välja vallavalitsuse korraldusega.

§ 17.  Ettemaksude arvestus

 (1) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Kui ettemaksu tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.

 (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

 (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulud koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 1500 eurot.

§ 18.  Arveldused aruandvate isikutega

 (1) Aruandvate isikute arvelduste kohta peetakse arvestust aruandvate isikute kaupa.

 (2) Lähetuskulude hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 (3) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui koolituslähetusi.

 (4) Kuluaruanded lisatakse Omniva e-arvetekeskuse kuluaruannete moodulisse asutuse juhi või tema poolt määratud ametniku või töötaja poolt.

 (5) Arveldusi aruandvate isikutega hüvitatavate tehtud kulude osas peetakse kontol „Võlad töötajatele majanduskulude eest“.

 (6) Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi töötajatele või ametnikele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve ja finantsallikas. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast kinnitatud avalduse alusel. Avansi kasutamise kohta on töövõtja kohustatud esitama avansiaruande.

 (7) Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Kulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.

 (8) Hüvitatavate kulude majanduskulude piirsumma on 200 eurot ühes kuus. Suuremate summade korral tuleb finantsosakonda teavitada.

§ 19.  Saadud ja antud toetused

 (1) Toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised.

 (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, va toetused ettevõtluseks;
 2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel saadud ja antud toetused sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks. Sihtfinantseerimine jaguneb kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks. Projektide ja sihtfinantseeringu kulude eristamiseks kasutatakse raamatupidamiskande tegemisel projekti tunnuskoodi;
 3) mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine - ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused.

 (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem juhendis sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja tagatud on tulude-kulude vastavusprintsiip.

8. peatükk TÖÖTASUDE, MUUDE TASUDE NING HÜVITISTE ARVESTUS 

§ 20.  Töötasude, muude tasude ja hüvitiste arvestus

 (1) Töötasu, lisatasude, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise algdokumentideks on tööajaarvestuse tabelid, asutuse juhi käskkirjad, lepingud, Tori Vallavolikogu ja Tori Vallavalitsuse õigusaktid.

 (2) Töötasu arvestus sisaldab:
 1) töötajatele ja teenistujatele töötasu arvestamist;
 2) puhkusetasude arvestamist;
 3) ühekordsete väljamaksete (hüvitised töösuhte lõpetamisel jm) arvestamist;
 4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasude arvestamist;
 5) kahjuhüvitiste (tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kohtu poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist;
 6) haigushüvitiste arvestamist;
 7) täitedokumentide alusel tehtavaid kinnipidamisi;
 8) maksude kinnipidamisi;
 9) muid vabatahtlikke kinnipidamisi töötasust.

 (3) Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja isiklikule või muule tema poolt kirjaliku avalduse alusel soovitud arvelduskontole.

 (4) Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele avalduse (lisa 2), kus avaldab soovi üksikisiku tulumaksu arvestamise kohta.

 (5) Puhkusele minevale töötajale või teenistujale tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel. Puhkusetasu arvestamise aluseks on ametiasutuse või asutuse juhi käskkirjaga kinnitatud puhkuste ajakava või käskkiri ajakavast erineva puhkusele lubamise kohta.

 (6) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

 (7) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude üle peab arvestust personalitegevusega tegelev ametnik või töötaja kes esitab vastavad andmed raamatupidamisele.

 (8) Töö- või teenistussuhte lõppemisel tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel.

 (9) Töötasu maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid vastavalt asutuse juhi käskkirjale.

 (10) Palgalehed koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes. Töötajale ja teenistujale esitatakse iga väljamakse kohta palgalipik kas trükitult või tema poolt määratud e-posti aadressile.

 (11) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Paberkandjal deklaratsioon säilitatakse finantsosakonnas ja arhiveeritakse vastavalt kehtivale korrale.

9. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS  

§ 21.  Materiaalne põhivara

 (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest.

 (2) Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse ning võetakse arvele bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes alates 300 eurost. Erandina võetakse arvele bilansiväliselt projektidega eraldatud varad, mille väärtus jääb alla 300 euro, juhul, kui seda lepingus nõutakse.

 (3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

§ 22.  Materiaalse põhivara arvestus

 (1) Juhendi § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).

 (2) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele ja lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

 (3) Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

 (4) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

 (5) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

 (6) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

 (7) Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

 (8) Uute põhivarade arvelevõtmisel lähtutakse järgmistest vahemikest:

Põhivara liikEeldatavkasulikeluigaAmortisatsiooninorm
Hooned20-50 aastat2-5 %
Rajatised10-40 aastat2,5-10%
Masinad ja seadmed5-10 aastat10-20%
Transpordivahendid3-10 aastat10-33%
Arvutustehnika2-3 aastat33-50%
Mööbel, bürooseadmed5-10 aastat10-20%
Muu inventar2-10 aastat10-50%
Immateriaalne põhivara2-20 aastat5-50%

 (9) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindluse akti koostab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon ja akti kinnitab asutuse juht.

 (10) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

 (11) Põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik.

 (12) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus vähemalt kapitaliseerimise alampiir).

 (13) Uusehitused, põhivara rekonstrueerimised ja lõpetamata ehitused võetakse arvele soetusmaksumuses vastavalt esitatud aktile (lisa 3), millel kajastatakse järgmised andmed: põhivara nimetus, info vara kohta (hoone aadress, maakatastritunnus, transpordivahendi registreerimisnumber ja muu vajalik info), soetusmaksumus, amortisatsiooninorm aastas, viide dokumendile, kuupäev ja vastava valdkonna vastutava spetsialisti või ametniku nimi ja allkiri.

 (14) Raamatupidamisele esitatava põhivara arvelevõtmise aktile lisab põhivara arvestust pidav raamatupidaja konteeringu, inventari numbri ja allkirja.

 (15) Põhivara võõrandamine, mahakandmine, valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavara valitsemise korra alusel.

§ 23.  Materiaalse põhivara ümberhindlus

 (1) Juhul kui asutuse juhi või vara eest vastutava isiku hinnangul erineb asutusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viib vastav ekspert läbi objekti väärtuse hindamise. Eksperdi valiku peab kinnitama vallavalitsus. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole lubatud põhivara ümber hinnata.

 (2) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

§ 24.  Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes

 (1) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Tori vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat ning omab äriühingute puhul üle 50% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

 (2) Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Tori vald osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks on arvestatud 20-50% hääleõigusest.

 (3) Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses.

 (4) Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida-realt ja grupisisesed nõuded, kohustused tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Alla 50% osalusi mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuludes.

§ 25.  Väheväärtuslik vara

 (1) Väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 300 kuni 4999,99 (ilma käibemaksuta), arvestatakse bilansiväliselt. Odavamate varade puhul peetakse arvestust asutusesiseselt.

 (2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

 (3) Väheväärtuslike varade üle peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

 (4) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. Igale väheväärtuslikule varale määratakse inventarinumber.

 (5) Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vara on:
 1) kasutamiskõlbmatu;
 2) hävinud;
 3) kulunud.

 (6) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:
 1) vara nimetust;
 2) inventari numbrit;
 3) kogust;
 4) soetusmaksumust.

 (7) Varade arvelevõtmise-, õiguspärase kasutamise-, varguse- jms eest vastutab asutuse juht.

10. peatükk INVENTEERIMINE  

§ 26.  Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

 (1) Raha jääki bilansis võrreldakse pangaväljavõtte või kassaraamatu saldoga igapäevaselt pärast raha liikumise kohta raamatupidamiskirjendite tegemist.

 (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

 (3) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

 (4) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa alljärgnevalt:
 1) põhivara inventuur;
 2) väheväärtusliku vara inventuur;
 3) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
 4) kohustuste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustuste kohta saldovõrdluste väljastamine;
 5) sularaha inventuur kassades;
 6) pangakontode saldode võrdlus;
 7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus.

 (5) Aastainventuuri tegemist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

 (6) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste vahel ei ole vajalik saata kirjalikke kinnituskirju, vaid kasutatakse saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringuid ning vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel.

 (7) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

 (8) Aastainventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

 (9) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel tehakse erakorralised inventuurid.

§ 27.  Inventuurikomisjon

 (1) Aastainventuurid toimuvad vallavanema käskkirja alusel, millega määratakse:
 1) inventuurikomisjoni liikmed;
 2) inventuuri läbiviimise, inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad;
 3) inventeerimise objekt ja millised varad inventeeritakse.

 (2) Inventuurikomisjoni moodustamisel juhindutakse järgmisest põhimõtetest:
 1) komisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest üks on komisjoni esimees;
 2) komisjoni liige ei tohi olla inventeeritava vara eest vastutav isik;
 3) komisjoni liikmed valitakse nii, et oleks tagatud objektiivsus;
 4) vara eest vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.

§ 28.  Inventeerimise ja hindamise protseduurid

 (1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

 (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
 1) inventuuri tegemise kuupäev;
 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
 4) komisjoni liikmete ja vastutava isiku allkirjad;
 5) reeglina viiakse sularahakassa inventuur läbi üks kord aastas, aga ka vastutava isiku vahetumise korral.

 (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel allkirja lisamisega.

 (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse:
 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

 (5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
 2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
 3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
 4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
 5) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.

 (6) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, välja arvatud konsolideerimisgrupi sisesed vahed, mis ei tohi olla suuremad kui 1 euro.

 (7) Aasta lõpu seisuga kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust asutuse juht või personalitegevusega tegelev töötaja kes edastab andmed finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. Ametisasutuse teenistujate ja asutuste juhtide kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust ametiasutuse personalitegevusega tegelev ametnik, kes esitab andmed finantsosakonnale aruandeaastale järgneva kuu viimasel päeval.

 (8) Materiaalse põhivara ja bilansivälise vara inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
 1) varad paigutatakse võimalusel nii, et neid oleks võimalik loendada;
 2) varade loendamine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul;
 3) paberkandjal lugemislehtede korral kajastatakse ettetäidetud lugemislehtedel kogused ja summad;
 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
 5) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
 6) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
 7) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
 8) dokumendid kinnitatakse ja allkirjastatakse komisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt.

 (9) Pärast inventeerimist koostab komisjoni esimees varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

 (10) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel.

 (11) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:
 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
 2) süüdlase mitteavastamisel vallavara valitsemise korraga sätestatud alustel.

§ 29.  Konsolideerimise protseduurid

 (1) Tori Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad iseseisvat raamatupidamist omavad asutused koostavad ja esitavad saldoandmikud vastavalt juhendile.

 (2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja.

 (3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib valla pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahelised saldode erinevused ning probleemid ja edastab lahenduseta probleemid rahandusministeeriumile vastuse saamiseks.

11. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄLITAMINE  

§ 30.  Raamatupidamisdokumentide hoidmine

 (1) Raamatupidamise dokumente hoitakse ametiasutuse rahandusosakonnas 2 aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt dokumendile kehtestatud säilitusajale.

 (2) E-arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e-arvekeskuse keskkonnas ja nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator. E-arvekeskuses säilitatakse:
 1) tarnijatelt saabunud ostuarved;
 2) ostjatele esitatud müügiarved;
 3) majanduskulude aruanded.

§ 31.  Rakendussätted

 (1) Sindi Linnavalitsuse 15.12.2015 määrus nr 2 „Sindi Linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Priit Ruut
abivallavanem vallavanema ülesannetes

Siiri Jõerand
vallasekretär

Lisa 1 Sularaha kogumise leht

Lisa 2 Avaldus tulumaksuvabastuse kasutamise kohta

Lisa 3 Akt vara arvelevõtmise kohta