Viljandi linna hankekord
Vastu võetud 12.02.2024 nr 5
Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõike 1 ja Viljandi Linnavolikogu 27.09.2018 määruse nr 29,,Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse ülesande delegeerimine Viljandi Linnavalitsusele“ alusel ja arvestades riigihangete seaduse § 9 lõikes 4 sätestatut.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Hankekord reguleerib hangete korraldamist Viljandi Linnavalitsuses (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavas asutuses.
(2) Määrust rakendatakse koos riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
(3) Viljandi linna nimel korraldab riigihankeid linnavalitsuse struktuuriüksus, teenistus või linnavalitsuse hallatav asutus (edaspidi nimetatakse struktuuriüksuseks), kui seadusest või linnavolikogu poolt pandud ülesandest lähtuvalt on riigihanke korraldamine vajalik ning kui eelarves on vastava tegevuse jaoks vajalikud vahendid kavandatud, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.
(4) Riigihanke nõuetekohase korraldamise eest vastutab riigihanget korraldava linnavalitsuse struktuuriüksuse või teenistuse juht või linnavalitsuse hallatava asutuse juht (edaspidi struktuuriüksuse juht).
(5) Käesoleva korras juhindutakse riigihangete seadusega määratud ja käesolevas määruses nimetatud hankelepingu maksumuse piirmääradest:
1) väikehanke piirmäär on asjade ja teenuste ostmisel alla 7500 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde tellimisel 10 000 eurot ilma käibemaksuta;
2) lihthanke piirmäär on asjade ja teenuste ostmisel alla 30 000 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde tellimisel 60 000 eurot ilma käibemaksuta;
3) riigihanke piirmäär asjade ja teenuste ostmisel alla 60 000 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde tellimisel 150 000 eurot ilma käibemaksuta.
2. peatükk Riigihangete planeerimine
§ 2. Riigihangete planeerimine
(1) Riigihangete planeerimisel võetakse aluseks eelkõige linna arengukava ja linnaeelarve.
(2) Riigihangete planeerimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan. Hankeplaani kantakse riigihanked, mille eeldatava maksumuse asjade ja teenuste puhul ületab 7500 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul 10 000 eurot ilma käibemaksuta.
(3) Hankeid planeerides tuleb jälgida põhimõtet, et funktsionaalselt koos toimivad, samalaadsed või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd ostetakse ühe eelarveaasta raames ühe hankelepingu alusel. Lähtudes finantsjuhtimise korrast või volikogu otsustest ja juhul kui selleks on rahalised vahendid planeeritud, võivad hankeplaanis olla hanked, mille järgi ostetakse asju või tarbitakse teenused ja tellitakse töid järgnevatel aastatel.
(4) Ostude jaotamine eraldi hangeteks on lubatud vaid juhul, kui rakendatakse kõigi ostude summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. Asutused on iseseisvad hankijad va kontserniüleste hangete korral.
(5) Struktuuriüksuse juht esitab kahe nädala jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist hangete peaspetsialistile kirjaliku informatsiooni planeeritavate riigihangete kohta, mille eeldatav maksumuse piirmäär asjade ja teenuste puhul ületab 7500 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul 10 000 eurot ilma käibemaksuta.
(6) Hankeplaani ajakohastatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. Ajakohastatud hankeplaani kinnitab linnavalitsus ja see avalikustatakse Viljandi linna veebilehel. Hankeplaani kantakse ka selleks hetkeks teadaolevad linnavalitsuse ja allasutuste toimepidevuseks vajalikud järgmise aasta riigihanked.
(7) Planeerimisperioodiks on üldjuhul kalendriaasta.
(8) Hankeplaani märgitakse:
1) riigihanke nimetus;
2) hankemenetluse liik ja hankelepingu eeldatav maksumus;
3) hankelepingu eeldatav täitmise periood või tähtpäev;
4) riigihanke eest vastutav(ad) isik(ud);
5) hankelepingu finantseerimise klassifikaator eelarves;
6) lepingu eest vastutav isik ja lepingu allkirjastaja;
7) riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg kalendrikuu täpsusega;
8) riigihanget algatav struktuuriüksus ja hanke tehnilise kirjelduse koostaja.
(9) Riigihanget, mis tuleb kanda hankeplaani, üldjuhul enne jooksva aasta eelarve ja hankeplaani kinnitamist ei korraldata. Põhjendatud juhul on lubatud hankeplaani kavandatud riigihange korraldada enne hankeplaani kinnitamist. Sel juhul peab hanke algataja seda põhjendama.
(10) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb kohustuste võtmine üle ühe eelarveaasta, on riigihanke korraldamine ilma Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) otsuseta lubatud, kui kohustuste võtmine on sätestatud linna eelarvestrateegias või finantsjuhtimise korras.
(11) Riigihanke planeerimisel vajalikud andmed kannab hankeplaani hangete peaspetsialist, kes kooskõlastab hankeplaani projekti rahandusameti juhatajaga. Hankeplaani kinnitamise korraldab hangete peaspetsialist ja selle kinnitab linnavalitsus hiljemalt nelja nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogu poolt. Kinnitatud hankeplaan avalikustatakse hangete peaspetsialisti korraldamisel Viljandi linna veebilehel.
§ 3. Riigihanke eest vastutavad isikud
(1) Struktuuriüksuses korraldatavaid riigihankeid koordineerib struktuuriüksuse juht. Hankeplaaniga seotud tegevusi koordineerib hangete peaspetsialist.
(2) Riigihanke eest vastutava isiku ülesanded:
1) koostab hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse (tehnilised parameetrid, tingimused, nõuded, garantii jmt);
2) määrab pakkuja kvalifitseerimistingimused;
3) määrab hankelepingu põhitingimused hanke sisu ja sellega seotud osas;
4) vastutab hanke õigeaegse korraldamise eest;
5) teeb koostööd hangete peaspetsialistiga ja esitab talle hankeplaani elluviimiseks riigihanke alusdokumentide koostamiseks punktides 1-3 nimetatud andmed;
6) kooskõlastab ja allkirjastab talle riigihangete registri vahendusel saadetud hankedokumendid;
7) võimalusel/vajadusel esitab kirjaliku kalkulatsiooni hankelepingu eeldatava maksumuse kohta, kasutades selle saamiseks turu-uuringut riigihangete seaduses ettenähtud korras;
8) hanke eest vastutav isik tagab, et hankedokumendid sisaldaksid pakkujale vajalikku sisulist teavet riigihanke hankemenetluses osalemiseks.
(3) Hangete peaspetsialist nõustab linnavalitsust, struktuuriüksuse juhte ja riigihanke eest vastutavaid isikuid va hanke sisu (tehniline kirjeldus, teostamise tingimused jmt) osas. Hangete peaspetsialist vormistab riigihanke lõplikud alusdokumendid, lähtudes vastutava isiku poolt esitatust ja tagab, et need vastaksid riigihangete seaduses nõutud tingimustele ning sisestab vajalikud dokumendid riigihangete registrisse ja korraldab registris hanke avaldamise.
3. peatükk Riigihanke korraldamine
§ 4. Riigihanke korraldamise keskkond
(1) Kõik riigihanked, mille hankelepingu eeldatav maksumus ületab asjade ja teenuste puhul 7500 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul 10 000 eurot ilma käibemaksuta korraldatakse riigihangete keskkonnas e-hangetena (e-riigihangete keskkond https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/ ). Riigihangete registris koostatud dokumente ei registreerita Viljandi linna dokumendihaldussüsteemis.
(2) Otseostu mitte kasutamise korral (alla 7500 eurose (ilma käibemaksuta) maksumusega asjade ja teenuste ostu ja alla 10 000 eurose (ilma käibemaksuta) maksumusega ehitustööde tellimise korral), koostatakse hankedokumendid (alusdokumendid, taotlused, selgitused, pakkumused, otsused) ja lisatakse Viljandi linna dokumendihaldussüsteemi.
(3) Hanke alusdokumendid peab enne ettevõtjatele saatmist kooskõlastama struktuuriüksuse juht.
(4) Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui käesolev kord või riigihangete seadus seda ei nõua.
(5) Riigihangete registris teostatavaid toiminguid administreerib hangete peaspetsialist, kes annab registritoiminguteks volitusi struktuuriüksuste juhtidele ja struktuuriüksuse juhtide poolt nimetatud isikutele, samuti hankekomisjoni liikmetele.
§ 5. Riigihanke ettevalmistamine
(1) Riigihankeid korraldatakse vastavalt kinnitatud hankeplaanile järgides riigihangete seadust.
(2) Hankeplaani kandmata riigihanke korraldamise algatab struktuuriüksuse juht, kooskõlastades hanke eelnevalt linnapea või vastava valdkonna abilinnapeaga ning hanke finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kululiigi rahandusameti juhatajaga. Hallatava asutuse juht kooskõlastab hanke eelnevalt linnavalitsuse vastava struktuuriüksuse juhiga ning hanke finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kululiigi rahandusameti juhatajaga.
(3) Linnavalitsuse pädevuses on riigihangete, mille hankelepingu eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära, korraldus- ja menetlusotsuste tegemine, sh:
1) alusdokumentide ja hanketeate avaldamise kinnitamine;
2) hankemenetlusega seotud toiminguteks komisjoni moodustamine;
3) hankemenetlusega seotud toimingute volitamine;
4) riigihanke otsuste kinnitamine.
(4) Struktuuriüksuse juhi pädevuses on riigihangete, mille hankelepingu eeldatav maksumus on alla lihthanke piirmäära menetlusotsuste tegemine. Asjakohane kord on sätestatud §-s 6.
(5) Struktuuriüksuse juht võib riigihanke korraldus- ja menetlusotsuste tegemise erandkorras delegeerida linnavalitsusele.
(6) Samalaadsed asjad, teenused ja ehitustööd tuleb eelarveaastal osta ja tellida korraga, välja arvatud juhul, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud (avariiolukord, eelarve muudatused jmt põhjendatud juhud).
(7) Linnavalitsus võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga ühishankija asukoha järgse, või kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses.
§ 6. Alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamine (väikehanked)
(1) Asjade ostmisel ja teenuse, mille eeldatav maksumus on alates 7500 eurost ilma käibemaksuta kuni 30 000 euroni ilma käibemaksuta, ostmisel teostatakse hanked riigihangete registris väikehangetena sarnaselt 4. peatükis sätestatule.
(2) Ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on alates 10 000 eurot ilma käibemaksuta kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta, tellimisel teostatakse hanked riigihangete registris väikehangetena sarnaselt 4. peatükis sätestatule.
(3) Asjade ja teenuste, mille eeldatav maksumus jääb alla 7500 euro ilma käibemaksuta, ostmisel ning ehitustööde, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta (minihange) tellimisel, võib teha pakkumuse esitamise ettepaneku ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes nimetatud riigihangete otsused kinnitab struktuuriüksuse juht.
(5) Kui hanke eeldatav maksumus on väiksem kui käesoleva § lõikes 3 sätestatud ja ei kasutata otseostu, pole riigihanke kirjalik dokumenteerimine nõutav. Valdkonna eest vastutav isik võib ostu teostamiseks küsida pakkumusi või teha iseseisva hinnavõrdluse ja lisada asjakohase info ostuarve kinnitusringil e-arvekeskuses. Hanke jagamine iseseisvateks osadeks ehk väikeostudeks pole lubatud, kui see on vastuolus hanke osadeks jagamise põhimõttega ja samalaadseid asju, teenuseid või ehitustöid on võimalik osta ühe hankega. Hankelepingu osadeks jaotamine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel.
(6) § 6 lg 3 toodud ostude tegemisel ei tohi ületada struktuuriüksuses otseostuks lubatud summat, selle märkamisel teavitab hankijaid rahandusamet.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud väikehangete läbiviimisel ei või pakkumise esitamise tähtaeg olla lühem kui 5 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates.
(8) Kõiki hankes osalevaid või osaleda soovivaid isikuid tuleb kohelda võrdselt.
§ 7. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete läbiviimise kord
(1) Sotsiaal- ja eriteenuste hanke erimenetluse korda kohaldatakse teenuste suhtes, mille loetelu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta XIV lisas.
(2) Sotsiaal- ja eriteenuste hanke erimenetluse korraldamisel järgitakse RHS §-des 126, 127 ja 144 ning korras sätestatut. Alla riigihanke piirmäära jäävate sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel lähtutakse paragrahvis 6 sätestatust.
§ 8. Ideekonkursi korraldamine
(1) Ideekonkursi, mille eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, milles:
1) määratakse ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik;
2) määratakse ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii;
3) näidatakse ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjatele auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid;
4) määratakse auhindade või osalemistasude suurused.
(2) Ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik esitab ideekonkursi väljakuulutamiseks vajalikud andmed hangete peaspetsialistile.
(3) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib vastutav isik enne kavanditežüriile edastamist osalejate kvalifikatsiooni vastavust.
(4) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse koos põhjendusega, võimalikudžüriiliikmete eriarvamused ja täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.
(5) Ideekonkursi võitja kinnitab linnavalitsus, lõikes 4 nimetatudžürii otsus on linnavalitsusele siduv.
(6) Alla lihthanke piirmäära jääva ideekonkursi korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht, lähtudes riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest.
4. peatükk Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke menetlemise toimingud
§ 9. Hangete peaspetsialisti toimingud
(1) Riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud toimingud riigihangete registris teeb hangete peaspetsialist.
(2) Hangete peaspetsialist:
1) korraldab hanketeate ja riigihanke alusdokumentide lõpliku koostamise;
2) teeb toimingud riigihanke väljakuulutamiseks, sh esitab riigihangete registrile hanketeate ning vajaduse korral eelteate ja vabatahtliku teate;
3) koostab hankemenetluses kõik vajalikud valitsuse või vajaduse korral volikogu õigusaktide eelnõud;
4) valmistab ette hankekomisjoni otsuste tegemiseks vajalikud materjalid, vormistab hankekomisjoni koosolekute protokollid;
5) vahendab teavet ning annab hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta infot hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele, saades hanke tehnilise sisu osas sisendi hanke eest vastutavalt isikult;
6) tagab riigihangete registri ja hankemenetluses osalejate teavitamise riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest;
7) avab riigihanke pakkumused või taotlused hanketeates, riigihanke alusdokumentides või pakkumuse või taotluse esitamise ettepanekus näidatud ajal;
8) tagab hankija otsuste kohta pakkujatele teadete saatmise RHS-is sätestatud tähtajal;
9) tagab hanketeate, hankelepingu sõlmimise teate, lepingu lõppemise andmete ja muude dokumentide ning andmete õigeaegse esitamise riigihangete registrile;
10) tagab riigihanke kohta teabe avaldamise linna veebilehel;
11) täidab muid RHS-ist ja sellest määrusest tulenevaid ülesandeid.
(3) Teenistussuhte peatumisel asendab riigihanke eest vastutavat isikut ning hangete peaspetsialisti tema ametijuhendijärgne asendaja.
§ 10. Hankelepingu sõlmimine
(1) Kirjaliku hankelepingu sõlmimine on kohustuslik, kui maksumus asjade ja teenuste puhul ületab 7500 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul ületab 10 000 eurot ilma käibemaksuta.
(2) Hangelepingute sõlmimisel kohaldatakse riigihangete seaduses ettenähtud ooteaega, välja arvatud käesoleva hankekorra §-s 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väikehangete korral, kus ooteaega ei kohaldata.
(3) Lihthanke piirmäära ületavate riigihangete hankelepingud allkirjastab linnapea või valdkonda kureeriv abilinnapea, kui linnavalitsus pole otsustanud teisiti. Kui hanke alusdokumentides on määratud, et lepingu sõlmib linnavalitsuse hallatav asutus, siis allkirjastab hankelepingu hallatava asutuse juht.
(4) Alla lihthanke piirmäära jäävate hankelepingute allkirjastamise õigus on struktuuriüksuse juhil, teised hankelepingud allkirjastatakse vastavalt hankeplaanile.
(5) Struktuuriüksuse juhil on õigus:
1) nõuda eduka pakkumuse esitanud ettevõtjalt kirjaliku hankelepingu sõlmimist ka lõikes 1 piirmääradest madalamate maksumuste korral;
2) kirjalikku hankelepingut mitte sõlmida, kui tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega ja tegemist on avariilise või ettenägemata kiire olukorra lahendamisega ning pakkumuse esitamise ettepanekus on kirjeldatud.
(6) Kui kirjalikku hankelepingut ei sõlmita, asendab hankelepingut pakkuja poolt esitatud arve või muu asja ja teenuse ostmist või ehitustöö tellimist tõendav dokument, mille on kinnitanud või allkirjastanud hankija esindaja.
§ 11. Hankelepingu täitmine
(1) Hankelepingu täitmise korraldab ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldanud struktuuriüksuse juht, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.
(2) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik määratakse kas hankeplaanis või enne hankelepingu sõlmimist. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus või lepitakse hankelepingus kokku selles, kuidas vastutav isik määratakse ja kuidas lepingu teist poolt sellest teavitatakse.
(3) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik jälgib hankelepingu nõuetekohast täitmist, sh:
1) jälgib hankelepingu tähtaegadest kinnipidamist ja lepingu mahtu;
2) kontrollib hangitavate asjade, teenuste ja ehitustööde kogust ja kvaliteeti;
3) sõlmib või kooskõlastab hankelepingu eseme üleandmise akti;
4) tagab lepingu rikkumisel sanktsioonide rakendamiseks vajaliku teabe õigeaegse saatmise õigusteenistusele;
5) esitab kirjaliku põhjenduse ja materjalid hankelepingu muutmiseks või lõpetamiseks hangete peaspetsialistile;
6) algatab ja kontrollib garantiikohustuste täitmist;
7) esitab hankelepingu lõppemisel koheselt hankespetsialistile RHR-i jaoks vajalikud andmed – lõppemise kuupäev, hanke maksumus jmt;
8) projektitoetuse abil finantseeritavate hankelepingute korral taotleb pearaamatupidajalt projektikoodi ja jälgib, et seda kasutatakse kuludokumentidel.
(4) Kui hankemenetluse tulemusena sõlmitakse raamleping, on raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks üldjuhul isik, kelle poolt tellitav osa on selle raamlepingu eeldatavast mahust suurim ning isikul on lisaks lõikes 3 nimetatule järgmised ülesanded:
1) korraldab hankelepingute sõlmimiseks minikonkursse;
2) jälgib raamlepingu ning hankelepingu täitmist ja mahtu;
3) teavitab struktuuriüksuse juhti lepingute täitmisel tekkivatest probleemidest ja uue riigihanke õigeaegse algatamise vajadusest.
(5) Hankeleping lõpeb üldjuhul lepingu täitmisega. Juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud garantii, lõpeb hankeleping garantii lõppemisega.
§ 12. Hankelepingu muutmine
(1) Hankelepingu muutmisel juhindutakse riigihangete seaduses sätestatud võimalustest ja tingimustest.
(2) Hankelepingu muutmise otsustab:
1) Linnavalitsus, kui hankelepingu muutmine toob linnale kaasa täiendava rahalise kulu, mis on suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta või kui puuduvad rahalised vahendid hankelepingu muutmiseks.
2) Struktuuriüksuse juht, kui hankelepingu muutmise kulu ei ületa 20 000 eurot ilma käibemaksuta ja rahalised vahendid on hankelepingu muutmiseks vastaval eelarvereal tagatud.
(3) Hankelepingu muutmise algatab hankelepingu täitmise eest vastatav isik, vajadusel võttes hinnapakkumised ning esitades muutmise põhjendused. Hankelepingu muutmise vormistab ja kooskõlastab hangete peaspetsialist.
§ 13. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks
(1) Riigihanke läbiviimisel peab olema välditud konkurentsi kahjustav huvide konflikt. Konkreetse riigihankega seoses ei või ettevalmistamis- ja otsustusprotsessist osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses.
(2) Kui hanke läbiviimiseks moodustatakse komisjon, siis saadetakse enne komisjoni koosseisu kinnitamist kõigile komisjoni määratavatele liikmetele dokumendihaldussüsteemis kooskõlastamiseks komisjoni moodustamise eelnõu. Komisjoni liikmed peavad dokumendihaldussüsteemis andma kooskõlastuse, et neil puudub konkreetse hankega seoses huvide konflikt ning ei esine asjaolu, mis annab alust kahelda nende erapooletuses.
(3) Isik, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes saab muul moel mõjutada selle tulemust ning kellel on või tekib huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses, peab viivitamatult sellisest asjaolust teatama ja selle riigihankega seoses end taandama. Ametnik või töötaja teavitab sellisest asjaolust oma otsest juhti ning hanke eest vastutavat isikut ja muu komisjoni või organi juhti, mille koosseisus ta konkreetse hankega seotud toimingutes osaleb.
§ 14. Vaidlustuste menetlemine
Riigihangete vaidlustusmenetlust korraldab ja juhib õigusteenistus.
§ 15. Järelevalve
Hankekorra täitmise järelevalvet teostab linnasekretär.
§ 16. Rakendussätted
(1) Tunnistatakse kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 29.10.2018 määrus nr 21 „Viljandi linna hankekord“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Kalvi Märtin
abilinnapea linnapea ülesannetes
Ene Rink
linnasekretär
Facebook
X.com