HaridusKool

HaridusLasteasutus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Siimusti Lasteaed-Algkooli põhimäärus

Siimusti Lasteaed-Algkooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Jõgeva Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.04.2014
Avaldamismärge:RT IV, 21.03.2014, 29

Siimusti Lasteaed-Algkooli põhimäärus

Vastu võetud 17.03.2014 nr 1

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 66 lõigete 1 ja 2 ning „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 9 lõigete 2 ja 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Nimetus

  Lasteaed-algkooli nimetus on Siimusti Lasteaed-Algkool (edaspidi lasteaed-algkool).

§ 2.  Lasteaed-algkooli tegutsemise vorm, liik ja haldusala

 (1) Lasteaed-algkool on Jõgeva Vallavalitsuse valitsemisalas tegutsev munitsipaalkool.

 (2) Lasteaed-algkool on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

 (3) Põhikoolis toimub õpe I ja II kooliastmel.

 (4) Lasteaias on üks sõimerühm ja kaks rühma pooleteise kuni seitsmeaastastele lastele.

 (5) Põhikooli õppekava täitmiseks on nominaalne õppeaeg kuus aastat.

§ 3.  Asukoht ja tegutsemiskohad

 (1) Lasteaed-algkool asub kooli tegutsemise aadressil Kaave tee 10, Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444.

 (2) Lasteaed asub aadressil Metsa tänav 3, Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444, Jõgevamaa.

§ 4.  Pitsat, sümboolika ja kodulehekülg

 (1) Lasteaed-algkoolil on oma nimetusega pitsat ja sümboolika.

 (2) Lasteaed-algkoolil on oma kodulehekülg http://www.siimustilak.edu.ee.

§ 5.  Asjaajamise alused

 (1) Lasteaed-algkooli asjaajamise keel on eesti keel.

 (2) Lasteaed-algkooli asjaajamine reguleeritakse asjaajamiskorraga.

 (3) Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatusalaseid dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt.

 (4) Lasteaed-algkooli arhiivikorralduse ja kohustuslike dokumentide avalikustamise eest vastutab direktor.

§ 6.  Lasteaed-algkooli arengukava

 (1) Lasteaed-algkooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu ning vajadusel ekspertidega arengukava.

 (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse lasteaia- ja kooliarenduse põhisuunad ja eesmärgid.

2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 7.  Õppekeel

  Lasteaed-algkooli õppekeel on eesti keel. A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt, B-võõrkeelena vene keelt.

§ 8.  Õppevorm

  Lastead-algkooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.

§ 9.  Lasteaed-algkooli vastuvõtmine ja väljaarvamine

 (1) Õpilaste kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

 (2) Lasteaial on teeninduspiirkond. Väljaspool teeninduspiirkonda võib lapsi vastu võtta vabade kohtade olemasolul.

 (3) Laste lasteaeda vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine toimub Jõgeva Vallavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 10.  Lasteaed-algkooli ülesanded

  Lasteaia-algkooli ülesanne on:
 1) täiendada perekonda lapse arendamisel ning luua võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks I ja II kooliastmel;
 2) toetada kodu lapse täisväärtuslikuks inimeseks kasvamisel;
 3) luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav keskkond mis toetab õpilase õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;
 4) luua tingimused, mis tagavad õpilase võimete tasakaalustatud arengu ja eneseteostuse ning tervikliku maailmapildi kujunemise;
 5) kujundada moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks;
 6) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isikuks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus;
 7) arvestada õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
 8) laste keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine ja keskkonnasõbralike väärtushinnangute kujundamine;
 9) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt terviskaitsenõuetele;
 10) korraldada lasteaialaste ja õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale.

§ 11.  Õppekavad

 (1) Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumentideks on õppekavad, mis koostatakse lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja põhikooli riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

 (2) Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.

 (3) Lasteaed-algkooli õppekavad kehtestab direktor, kes vastutab koostamise ning arendamise demokraatliku korraldamise eest.

 (4) Lasteaed-algkooli õppekavad ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule ja õppenõukogule.

 (5) Lasteaed-algkool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

§ 12.  Hariduslike erivajadustega lapsed ja õpilased

 (1) Erivajadustega on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.

 (2) Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab direktor.

 (3) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.

 (4) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

 (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

§ 13.  Individuaalne õppekava ja arenduskava

 (1) Vajadusel koostavad rühma õpetajad õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

 (2) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.

 (3) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

 (4) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

§ 14.  Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid

 (1) Vallavalitsus võib lasteaed-algkooli direktori ettepanekul moodustada vastavalt vajadusele sobitusrühma, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega.

 (2) Erivajadustega laps võetakse sobitusrühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni soovituse alusel.

 (3) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib lasteaed-algkool moodustada rühma ja klassi, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.

§ 15.  Lasteaed-algkooli tööaeg ja õppekorraldus

 (1) Lasteaia aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul.

 (2) Koolipäev algab kell 8.30. Lasteaia päevase lahtiolekuaja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

 (3) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.

 (4) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

 (5) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

 (6) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita.

 (7) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

 (8) Lasteaed-algkooli direktor kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra.

 (9) Õpilase täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, hindamisest teavitamise kord kooli kodukorras.

§ 16.  Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed

 (1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

 (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb lasteaed-algkool ette kodukorras.

 (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

 (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine.

 (5) Mõjutusmeetmete rakendamise, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuvalt, otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.

3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 17.  Pikapäevarühm

 (1) Lasteaia-algkooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada kooli pikapäevarühma, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

 (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel.

§ 18.  Huvitegevus

 (1) Huvitegevus on lasteaed-algkoolis toimuv või lasteaed-algkooli korraldatud õppekavaväline tegevus.

 (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid.

 (3) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma lasteaia-algkooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid lasteaia-algkooli kodukorras sätestatud korras.

4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 19.  Laste ja õpilaste õigused

 (1) Lastel on lasteaias õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning õpetajate igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

 (2) Õpilastel on õigus:
 1) kvaliteetsele üldharidusele;
 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
 3) kasutada lasteaia-algkooli kodukorras sätestatud tingimustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti;
 4) teha lasteaia-algkooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;
 5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
 6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale lasteaia-algkooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
 7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;
 8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
 9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma lasteaia-algkooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
 10) pöörduda lasteaia-algkooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
 11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses;
 12) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
 13) saada koolitervishoiuteenust;
 14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
 16) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 17) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
 18) saada tasuta õpilaspilet.

§ 20.  Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
 1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;
 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
 3) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
 4) täitma lasteaia-algkooli kodukorda;
 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt;
 6) hoidma lasteaia-algkooli kasutuses olevat vara.

§ 21.  Vanemate õigused

  Vanemal on õigus:
 1) esindada last iseseisvalt eeldusel, et on olemas teise vanema nõusolek;
 2) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanemale sobival ajal lasteaia päevakava järgides;
 3) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
 4) tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga;
 5) saada teavet lasteaia töökorralduse kohta;
 6) osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteaia-algkooli tegevusele;
 7) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel;
 8) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes;
 9) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks;
 10) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
 11) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 12) omada juurdepääsu lasteaia-algkooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
 13) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 14) olla teavitatud õpilase hinnetest;
 15) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
 16) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
 17) esitada taotlus õpilasele tasuta õpilaspileti saamiseks;
 18) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
 19) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

§ 22.  Vanemate kohustused

  Vanem kohustub:
 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias;
 2) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
 3) arvestama hariduse andmisel ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi, küsides vajaduse korral nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
 4) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 5) esitama lasteaed-algkoolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 6) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
 7) tegema koostööd lasteaed-algkooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel;
 8) pöörduma lasteaed-algkooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
 9) osalema lasteaialapse ja/või õpilase arenguvestlusel;
 10) koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa;
 11) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäevallasteaeda-kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest;
 12) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.

§ 23.  Vanema vastutus

  Vanem vastutab õpilase koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt seadusele.

5. peatükk LASTEAIA-ALGKOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED  

§ 24.  Lasteaed-algkooli töötajad

 (1) Lasteaias-algkoolis on direktor, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad (edaspidi koolitöötajad).

 (2) Koolitöötajate kooseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.

 (3) Õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

 (4) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

 (5) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.

§ 25.  Lasteaed-algkooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Lasteaia-algkooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingute, ametijuhendite ja tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega, mis on kooskõlas kehtiva seadusega.

 (2) Lasteaia-algkooli töötajatel on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.

 (3) Lasteaia-algkooli töötajad on kohustatud andma teavet vallavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

 (4) Lasteaia-algkooli töötajad tagavad asutuse vara säilimise, selle taastamise ja täiendamise ning sihipärase kasutamise.

 (5) Õpetajad on kohustatud nõustama lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

 (6) Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste vanematega.

6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE 

§ 26.  Lasteaed-algkooli juhtimine

 (1) Lasteaeda-algkooli juhib direktor.

 (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi vallavalitsus. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.

 (3) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude lastead-algkoolis läbiviidavate tegevuste, lastead-algkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 27.  Õppenõukogu

 (1) Lasteaial-algkoolil on õppenõukogu, mille liikmeteks on kõik õpetajad.

 (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli ja lasteaia õppe ning kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

§ 28.  Hoolekogu

 (1) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu ja pedagoogilise nõukogu ning nii kooli õpilaste vanemate kui ka lasteaia laste vanemate esindajad.

 (2) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, lasteaialaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

7. peatükk MAJANDAMISE ALUSED, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 29.  Lasteaed-algkooli vara

 (1) Lasteaed-algkooli vara moodustavad Jõgeva valla poolt lasteaed – algkoolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hoone, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Lasteaed-algkooli vara haldamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt volikogu kehtestatud vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale.

§ 30.  Lasteaed-algkooli eelarve

 (1) Lasteaed-algkoolil on oma eelarve valla eelarves.

 (2) Lasteaed-algkooli eelarve tuludeks on eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laekumised projektidest ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, vanemate poolt kaetavast osast, annetustest ning tulud kooli tasulisest õppekavavälisest tegevusest. Tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse õigusaktidega sätestatud korras.

 (3) Lasteaed-algkool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata tegeleda võistluste, festivalide, kursuste, kontsertide ja näituste korraldamise, vara ja ruumide rentimisega.

 (4) Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Kõik muud kulud katab kooli pidaja.

§ 31.  Aruandlus

 (1) Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

 (2) Lasteaed-algkool koostab sisehindamise aruande vähemalt kord kolme õppeaasta jooksul.

§ 32.  Järelevalve

 (1) Riiklikku järelevalvet lasteaia-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel maavanem.

 (2) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.

8. peatükk ÜMBERKORRALDAMISE, ÜMBERKUJUNDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD 

§ 33.  Lasteaed-algkooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Lasteaed-algkooli korraldab ja kujundab ümber Jõgeva vallavolikogu otsusel vallavalitsus. Ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja teadusministeeriumi, maavanemat, lasteaed-algkooli ja vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või ümberkujundamise tähtaega.

 (2) Lasteaed-algkooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud lasteaed-algkoolile taotletakse koolitusluba.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 34.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Jõgeva Vallavalitsuse 29. märtsi 2010. a määrus nr 5 „Siimusti Lasteaed-Algkooli põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 35.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Enn Kurg
Vallavanem

Ülle Sihver
Vallasekretär