SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.05.2014
Avaldamismärge:RT IV, 21.05.2013, 47

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

Vastu võetud 26.08.2010 nr 42
jõustumine 01.09.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 1 ja § 282 lõike 5 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Määrus kehtestab:
 1) täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra;
 2) täisealise isiku hooldajale, puudega lapse vanemale, vanemaga abielus olevale isikule või eestkostjale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra.

 (2) Määruse eesmärk on:
 1) hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega tagada vaimse või kehalise puudega täisealisele isikule tema õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel kohane abi, pannes hooldajaks sobivale isikule konkreetsed ülesanded;
 2) hooldajatoetuse maksmisega tagada keskmise, raske või sügava puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab puudega isiku iseseisvat toimetulekut.

§ 2.  Hooldus

  Hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 3.  Hooldaja

 (1) Hooldaja on teovõimeline isik, kes on võimeline hooldust vajavat isikut vajalikul moel hooldama.

 (2) Hooldajaks ei määrata isikut, kes:
 1) töötab;
 2) õpib päevases õppevormis;
 3) on registreeritud töötuna;
 4) kasutab lapsehoolduspuhkust;
 5) on raske või sügava puudega.

 (3) Isik saab olla ainult ühe hooldust vajava isiku hooldajaks. Erandina saab isik olla kahe või enama hooldust vajava isiku hooldaja, kui hooldust vajavad isikud on tema pereliikmed või hooldust vajavad isikud elavad samas eluruumis. Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni (edaspidi sotsiaalhoolekande komisjon) ettepanekul võib isiku määrata hooldajaks kahele või enamale hooldust vajavale isikule, kui hooldust vajavad isikud ei ole tema pereliikmed või ei ela samas eluruumis.

 (4) Hooldaja elukohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn. Sotsiaalhoolekande komisjoni ettepanekul võib määrata hooldajaks ka isiku, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud muu kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 4.  Hooldatav

 (1) Hooldatav on täisealine raske või sügava puudega isik, kelle hoolduse vajadus on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme määramise otsusega.

 (2) Hooldatava elukohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja tema tegelikult kasutatav eluruum peab asuma Tallinna linna haldusterritooriumil. Sotsiaalhoolekande komisjoni ettepanekul võib hoolduse seada ka isikule, kes ajutiselt kasutab eluruumi muu kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.

§ 5.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemine

 (1) Hoolduse seadmist ja hooldajaks määramist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab hooldust vajava isiku rahvastikuregistri järgse elukoha linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi hoolekandeosakond) kirjaliku vormikohase taotluse, milles:
 1) annab enda ja hooldust vajava isiku isikuandmed;
 2) põhjendab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise vajaduse;
 3) annab loa töödelda enda isikuandmeid;
 4) võtab kohustuse teatada hoolekandeosakonnale kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise, kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest;
 5) kinnitab esitatud andmete õigsust.

 (2) Taotleja esitab koos taotlusega:
 1) Sotsiaalkindlustusameti otsuse hooldust vajava isiku puude raskusastme tuvastamise kohta;
 2) hooldust vajava isiku kirjaliku nõusoleku hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks;
 3) hooldust vajava isiku loa töödelda tema isikuandmeid;
 4) enda ja hooldust vajava isiku isikut tõendavad dokumendid.

 (3) Hoolekandeosakonnal on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või -dokumente, millest taotlejat teavitatakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.

 (4) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotluse vormi kinnitab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (edaspidi ameti) juhataja.

§ 6.  Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine

 (1) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotluse lahendamisel külastab hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja nimetatud isik hooldust vajava isiku elukohta eesmärgiga kontrollida taotleja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldust vajava isiku vajadustele. Kontrolli tulemused fikseeritakse kirjalikult.

 (2) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korduva taotlemise korral ei ole vaja kontrolli korrata, kui taotleja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele on kontrollitud vähem kui kolm aastat tagasi ja sellega on tuvastatud hooldamise vastavus ja hooldaja sobivus.

 (3) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja teeb otsuse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse või nõutud lisadokumendi või -andmete esitamist või esitamise tähtaja möödumist.

 (4) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või sellest keeldumise motiveeritud otsus tehakse taotlejale ja hooldust vajavale isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (5) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise otsuses märgitakse:
 1) hooldatava ja hooldaja isikuandmed;
 2) hoolduse seadmise põhjused;
 3) hooldaja ülesanded;
 4) hoolduse tähtaeg.

 (6) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata:
 1) kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga ja/või tugiteenustega kompenseerida;
 2) kui hooldust vajav isik vajab abi ainult majapidamistöödes ja/või toidu- ja tarbekaupade kättesaamisel ning taotleja kasutab hooldust vajava isikuga sama eluruumi.

 (7) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise otsuse näidise kinnitab ameti juhataja.

§ 7.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtaeg

 (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt hooldust vajava isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei tingi taotlejast või hooldust vajavast isikust tulenevad asjaolud.

 (2) Hoolduse võib seada ja hooldaja määrata tähtajatult, kui hooldust vajava isiku puude raskusaste on määratud tähtajatult. Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kontrollitakse tähtajatult seatud hoolduse ja määratud hooldaja korral vähemalt üks kord kolme aasta jooksul alates hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest.

 (3) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel jätkub hoolduse vajadus ja hooldaja, kes jätkuvalt vastab hooldaja nõuetele, on esitanud hoolduse jätkamise taotluse hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkemata. Kui hooldaja esitab taotluse hiljem, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

 (4) Hoolduse jätkamiseks esitab hooldaja hoolekandeosakonnale taotluse, millele lisab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtajalisuse tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid.

 (5) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja teeb otsuse hoolduse jätkamise kohta §-s 6 sätestatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise regulatsiooni alusel.

§ 8.  Hoolduse lõpetamine

 (1) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja teeb otsuse hoolduse lõpetamise kohta, kui:
 1) langevad ära hoolduse seadmise asjaolud;
 2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele ning uut hooldajat ei ole võimalik määrata;
 3) hooldaja taotleb hoolduse lõpetamist;
 4) hooldatav taotleb hoolduse lõpetamist.

 (2) Hoolduse lõpetamise otsus tehakse hooldajale ja hooldatavale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Hooldus lõpeb otsuse kättesaamisel, kui otsuses ei ole märgitud teistsugust kuupäeva.

 (3) Hoolduse lõpetamise otsuse näidise kinnitab ameti juhataja.

§ 9.  Hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetust on õigus saada käesoleva määruse alusel täisealise isiku hooldajaks määratud isikul.

 (2) Hooldajatoetust on õigus saada 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega või 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus oleval isikul või eestkostjal, kui:
 1) puudega lapse vanema, vanemaga abielus oleva isiku või eestkostja tegevus vastab hooldusele käesoleva määruse mõttes ning puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja vastab hooldaja määramise tingimustele;
 2) puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn;
 3) puudega lapse vanema, vanemaga abielus oleva isiku või eestkostja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.

 (3) Sotsiaalhoolekande komisjoni ettepanekul võib määrata hooldajatoetuse ka isikule, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud muu kohaliku omavalitsuse üksus.

 (4) Kui isik on määratud mitme hooldust vajava isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest. Kui isik on mitme puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja, on ta õigus saada toetust iga puudega lapse eest.

 (5) Hooldajatoetuse määrad kehtestab Tallinna Linnavalitsus.

§ 10.  Hooldajatoetuse taotlemine

 (1) Hooldajatoetuse taotleja esitab hooldatava või puudega lapse rahvastikuregistri järgse elukoha linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale kirjaliku vormikohase taotluse, milles:
 1) annab enda ja hooldatava või puudega lapse isikuandmed;
 2) annab loa töödelda isikuandmeid;
 3) võtab kohustuse teatada hoolekandeosakonnale kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse määra muutumise või maksmise lõpetamise, kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest;
 4) kinnitab esitatud andmete õigsust.

 (2) Hooldajatoetuse taotleja esitab koos taotlusega:
 1) Sotsiaalkindlustusameti otsuse hooldatava või lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
 2) enda ja hooldatava või puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
 3) hooldajaks, lapse vanemaks, vanemaga abielus olemist või eestkostjaks olemist tõendava dokumendi.

 (3) Hoolekandeosakonnal on vajaduse korral õigus nõuda hooldajatoetuse taotlejalt lisaandmeid või -dokumente, millest hooldajatoetuse taotlejat teavitatakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. Hooldajatoetuse taotleja ei pea esitama andmeid ja dokumente, mis on esitatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemisel.

 (4) Hooldajatoetuse taotluse vormi kinnitab ameti juhataja.

§ 11.  Hooldajatoetuse määramine

 (1) Hooldajatoetuse määramine toimub §-s 6 sätestatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise regulatsiooni alusel.

 (2) Hooldajatoetuse otsuse näidise kinnitab ameti juhataja.

§ 12.  Hooldajatoetuse tähtaeg

 (1) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt hooldatava või puudega lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid maksimaalselt:
 1) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamiseni;
 2) raske või sügava puudega alla 18-aastase lapse täisealiseks saamiseni;
 3) tähtajalise eestkoste, hoolduse või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.

 (2) Hooldajatoetuse võib määrata tähtajatult, kui hooldus on seatud ja hooldaja on määratud tähtajatult.

 (3) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemise korral jätkub õigus saada hooldajatoetust ja hooldajatoetuse saaja on esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamise taotluse hiljemalt hooldajatoetuse maksmise lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, siis hooldajatoetuse maksmine ei katke. Kui taotlus esitatakse hiljem, jätkatakse maksmist hooldajatoetuse taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

 (4) Hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks esitab hooldajatoetuse saaja hoolekandeosakonnale taotluse, millele lisab hooldajatoetuse tähtajalist määramist tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid.

 (5) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja teeb otsuse hooldajatoetuse jätkamise kohta §-s 6 sätestatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise regulatsiooni alusel.

§ 13.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

 (2) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest.

§ 14.  Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui:
 1) on ära langenud hooldajatoetuse maksmise alused;
 2) hooldajatoetuse saaja on hooldajatoetuse saamiseks teadvalt andmeid varjanud või esitanud valeandmeid.

 (2) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamiseks teeb hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja motiveeritud otsuse, mis tehakse hooldajatoetuse saajale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Kui hooldajatoetust on makstud alusetult, sätestatakse otsuses hooldajatoetuse saaja kohustus tagastada alusetult saadud hooldajatoetus ning määratakse kindlaks selle tagastamise tähtaeg ja summa.

 (3) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

 (4) Kui hooldajatoetuse saaja keeldub alusetult saadud hooldajatoetust tagastamast, võib linnavalitsus teha hooldajatoetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

 (5) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamise otsuse näidise kinnitab ameti juhataja.

§ 15.  Vaidluste lahendamine

 (1) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega ning hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seotud vaidlusi lahendab linnaosa vanem, vormistades oma otsustuse korraldusega. Linnaosa vanema korraldusega mittenõustumisel saab esitada vaide linnavalitsusele või maavanemale. Linnavalitsusele esitatud vaide vaatab läbi ja linnavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette linna sisekontrolöri teenistus. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

 (2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

§ 16.  Hooldajatoetuse maksmise arvestus ja järelevalve

 (1) Hooldajatoetuse maksmist korraldab ja maksmiseks linnaeelarvest eraldatud vahendite üle peab arvestust hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja.

 (2) Tallinna linna eelarves ametile hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite jaotamist linnaosade valitsuste vahel, arvestuse pidamist ning järelevalvet nende sihipärase kasutamise üle korraldab ameti juhataja.

§ 17.  Määruse rakendamine

 (1) Kuni 1. juulini 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 105 alusel tehtud hooldaja määramise korraldused kehtivad kuni neis märgitud tähtajani. Kui tähtajatult hooldajaks määratud isik taotleb hooldajatoetuse määramist, tehakse käesoleva määruse alusel uus otsus hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks ning tähtajatult hooldajaks määramise korralduse andnud linnaosa vanem tunnistab korralduse kehtetuks.

 (2) Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2009 määruse nr 5 "Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord" alusel tehtud hooldajatoetuse määramise otsused kehtivad kuni neis märgitud tähtajani.

 (3) Kui hooldajatoetus on määratud tähtajatult Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2009 määruse nr 5 "Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord" alusel, kontrollitakse hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kolme aasta möödumisel viimasest hindamisest nimetatud määruse alusel.

§ 18.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2009 määrus nr 5 "Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord".

§ 19.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2010.

Toomas Vitsut
Tallinna Linnavolikogu esimees