Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 13.06.2024 nr 43
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Tapa valla eelarvest ja riigieelarvest vallale sotsiaalhoolekande abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning Tapa vallas osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste taotlemise ja osutamise kord.
(2) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Tapa valla ülesandeid täidab Tapa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), kes võib otsustamise delegeerida ametnikule, kelle õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (põhimäärus, ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).
(3) Vallavalitsus võib vajadusel kehtestada teenuste osutamise ja toetuste määramise täpsema regulatsiooni.
§ 2. Tapa valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi
(1) Tapa vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.
(2) Tapa valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
1) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Tapa valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus (edaspidi toetus);
2) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Tapa valla osutatav või korraldatav sotsiaalteenus (edaspidi teenus).
§ 3. Õigustatud isik
Hüvitisele on õigustatud:
1) isik, kes on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tapa valla elanik;
2) põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata;
3) põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tapa vallas. Võimalusel osutatakse hüvitist kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse üksusega.
§ 4. Rahastamine
(1) Tapa vallas osutatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest, struktuurifondidest, sihtfinantseeringutest, vallaeelarvest ja annetustest.
(2) Korras sätestatud juhtudel võib teenuse eest võtta isikult tasu. Isiku poolt tasutava osa suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Kaalutlusotsusega võib vabastada isiku täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
(3) Isik, kes kasutab sotsiaaltranspordi teenust, isikliku abistaja teenust, eluaseme- või koduteenust, tasub saadud teenuse eest osaliselt ise.
(4) Teenuse osutamise eest võetava tasu tasub teenuse saaja või muu isik vallavalitsuse poolt esitatava arve alusel.
(5) Toetuste määrad kehtestab vallavolikogu ning teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.
§ 5. Hüvitise taotlemine ja abivajaduse hindamine
(1) Hüvitise saamiseks esitab isik allkirjastatud taotluse, milles on märgitud taotleja andmed ja hüvitise taotlemise põhjus v.a. eakate sünnipäevatoetus, ranitsatoetus.
(2) Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond (edaspidi osakond) tagab või korraldab hüvitise osutamise üldjuhul isiku, tema seadusliku või volitatud esindaja poolt taotluse esitamisel.
(3) Osakond peab abivajadusest teada saamisel selgitama välja hüvitise vajaduse ja ulatuse ning vajadusel abistama isikut taotluse esitamisel ja toimingute tegemisel.
(4) Hüvitise taotlust menetleval teenistujal on kohustus, v.a abivajadusest mittesõltuvate hüvitiste andmisel, hinnata isiku abivajadust ning õigus nõuda abivajajalt täiendavaid andmeid ja dokumente ning kontrollida esitatud andmete ja asjaolude õigsust, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Vajadusel külastab teenistuja taotluse esitanud isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima hüvitise väljaselgitamiseks.
(5) Hüvitise taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral taotluse menetlemine ja/või teenuse osutamine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus teenuse kulud seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.
§ 6. Hüvitise andmine ja hüvitisest määramisest keeldumine
(1) Hüvitise määramisel arvestatakse isiku abivajadust, teenuse maksumust ning teenust vajava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda.
(2) Otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta teeb ametnik kümne tööpäeva jooksul alates hüvitamise taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või dokumendi esitamise tähtajast.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotluse esitanud isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mis on vähemalt 14 kalendripäeva. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks esitanud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke dokumente või andmeid võib jätta taotlus rahuldamata.
(4) Toetuse taotlust menetletakse ja otsus koostatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Teenuste taotlust menetletakse STAR-is ning määramise või mittemääramise osas koostatakse ametniku otsus, kus on üldjuhul määratud teenuse saamise maht, periood, maksumus ning toimingud, mida teenus sisaldab (v.a sotsiaaltransporditeenus).
(5) Määratud toetus kantakse viie tööpäeva jooksul pärast toetuse määramise otsust taotluses esitatud arveldusarvele või makstakse välja sularahas.
(6) Põhjendatud otsus hüvitise määramise või määramata jätmise kohta tehakse taotlejale kirjalikus taasesitatavas vormis teatavaks viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest taotleja poolt esitatud kontaktaadressile.
(7) Hüvitise määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud valeandmeid;
2) taotluse esitanud isik ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta toetuse, riigi teenuse või muu abiga;
4) isik ei esita teenistuja poolt küsitud täiendavaid dokumente;
5) isiku ja/või tema perekonna kasutuses ja/või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
6) täisealine töövõimeline isik, kes ei tööta ega õpi, keeldub ilma mõjuva põhjuseta kasutamast tööturuteenuseid ja -toetuseid;
7) isiku poolt taotletav toetus ei leia kasutust toetuse kirjelduses märgitud eesmärgil;
8) isik ei ole kasutanud muid õigusaktidega ettenähtud võimalusi oma toimetuleku parandamiseks;
9) hüvitise vajadus ei ole leidnud kinnitust.
(8) Taotlejal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtusse. Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide vallavalitsusele esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
§ 7. Toetuste liigid
(1) Tapa vallas makstavad toetused on:
1) abivajadusest mittesõltuvad toetused;
2) abivajadusest sõltuvad toetused.
(2) Abivajadusest mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) matusetoetus;
4) eaka sünnipäevatoetus.
(3) Abivajadusest sõltuvad toetused on:
1) toimetuleku tagamise toetus;
2) täisealise isiku hooldajatoetus;
3) puudega lapse hooldajatoetus;
4) vältimatu sotsiaalabi.
§ 8. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus on lapse sünniga kaasnevate osaliste kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Toetust makstakse pärast lapse sünni registreerimist.
(3) Toetust makstakse ühele lapsevanemale või eestkostjale, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tapa vald ja sündinud lapse elukohaks on rahvastikuregistri andmetel esmakandena kantud Tapa vald.
(4) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale, lapse tegelikule hooldajale või hoolduspere vanemale.
(5) Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Tapa valla elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht esmakandena on Tapa vald.
(6) Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga lapse eest.
(7) Toetuse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus hiljemalt kolme kuu jooksul alates lapse sünni registreerimisest.
§ 9. Ranitsatoetus
(1) Ranitsatoetus on rahaline toetus, mida makstakse osaliste kulude katmiseks esimesse klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või hooldusperele.
(2) Toetust makstakse Tapa valla munitsipaalkooli esimesse klassi astuva õpilase eest.
(3) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse toetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(4) Lapse üks vanem või eestkostja ja kooli minev laps peavad olema toetuse taotlemisel ja lapse kooli minemise aasta 1. septembri seisuga rahvastikuregistri andmetel Tapa valla elanikud.
(5) Toetuse määramisel võetakse aluseks koolide esitatud 1. klassi õpilaste nimekirjad 10. septembri seisuga.
(6) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps ei asu õppima Tapa valla kooli erivajaduse tõttu või on vallavalitsuse poolt suunatud õppima väljaspool Tapa valda asuvasse kooli ning lapsevanem esitab toetuse saamiseks taotluse, milles märgitakse lisaks lapse andmed ja kooli nimetus ning esitatakse koolitõend. Taotlus toetuse maksmiseks tuleb esitada õppeaasta algusest kolme kuu jooksul.
§ 10. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on matuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Toetust ei maksta:
1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kõik kulud on hüvitatud seaduse või muu õigusakti alusel täies ulatuses riigieelarvest.
(3) Toetust makstakse matuse korraldajale isiku surma korral, kelle viimane elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Tapa vald.
(4) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb toetust.
(5) Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt kolme kuu jooksul lahkunu surmapäevast arvates.
§ 11. Eaka sünnipäevatoetus
(1) Eaka sünnipäevatoetus on eakale isikule sünnipäeva puhul makstav toetus, mis koosneb rahalisest hüvitisest, õnnitluskaadist ja lilledest.
(2) Alates aastas 2025 on toetust õigus saada isikul 75. ja 80. sünnipäeva puhul ning alates 85. eluaastast iga sünnipäeva puhul, kui tema elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tapa vald.
§ 12. Toimetuleku tagamise toetus
(1) Toimetuleku tagamise toetus on toetus vähekindlustatud isikutele või peredele, toimetuleku tagamiseks, kui isiku või pere sissetulek jääb alla kehtestatud piirmäära.
(2) Piirmääraks on isiku või perekonna sissetulek, kelle ühe kuu sissetulek esimese pereliikme kohta jääb alla kahekordset riiklikku toimetulekupiiri. Pere teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 50% pere esimese liikme sissetuleku toimetulekupiirist.
(3) Toetuse määramisel arvestatakse toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete netosissetulekuid ning perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud toetusi ja sissetulekuid.
(4) Toetust on õigus taotleda kahe kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse. Toetuse taotlemisel on vaja esitada kuludokumendid, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse.
(5) Teenistujal on õigus määrata toetust õnnetusjuhtumite või muude ettenägematute asjaolude puhul ühekordselt, võttes arvesse isiku individuaalset abivajadust sõltumata isiku sissetulekust.
(6) Isikul on võimalik saada toetust volikogu poolt kinnitatud aastase piirmäära ulatuses, kui isik vastab käesolevas paragrahvis nõuetele.
(7) Vallavalitsusel on erandkorras põhjendatud otsusega õigus määrata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmäärast suurema sissetulekuga isikule/peredele toetust.
§ 13. Täisealise puudega isiku hooldaja toetus
(1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on igakuine toetus, mida makstakse raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks.
(2) Toetust on õigus saada raske või sügava puudega isiku hooldajal, kui on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
1) hooldatav vajab oma puude tõttu igapäevast juhendamist ja järelevalvet;
2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.
(3) Toetust makstakse igakuiselt alates hooldajaks määramisele järgnevast kuust hooldaja poolt taotluses esitatud arveldusarvele.
(4) Toetust makstakse kuni hoolduse seadmise lõppemiseni. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.
§ 14. Puudega lapse hooldaja toetus
(1) Puudega lapse hooldaja toetus on igakuine toetus, mida on õigus saada 3-18-aastast puudega last kasvataval ja hooldaval vanemal, vanavanemal, füüsilisest isikust eestkostjal või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul, kes puudega lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ning kellele ei maksta töötutoetust või riiklikku pensioni.
(2) Toetus määratakse isikule, kelle enda elukoht ja hooldatava lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tapa vallas ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.
(3) Ametnik selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.
(4) Toetus määratakse tähtajaliselt:
1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
2) lapse 18 aastaseks saamiseni;
3) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.
(5) Toetust ei määrata:
1) isikule, kes töötab;
2) isikule, kellel on puue;
3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(6) Toetust makstakse igakuiselt alates toetuse määramisele järgnevast kuust hooldaja poolt taotluses esitatud arveldusarvele.
(7) Toetust makstakse igakuiselt taotluses esitatud arveldusarvele. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.
§ 15. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse või hädavajalike ravimite ning ajutise majutamise kulude katmiseks makstav toetus.
(2) Toetust makstakse tegelike kulude ulatuses, mida on vaja teha, et isik ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.
(3) Toetuse saamiseks võib sotsiaalses abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel teenistuja esitada taotluse. Taotluse esitamisel hinnatakse koostöös abitus olukorras isikuga sotsiaalsest abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse taotlusesse.
(4) Toetust makstakse olenevalt isiku abivajadusest ning sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalikku ajaperioodi hinnates, kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.
(5) Isikul on võimalik saada toetust volikogu poolt kinnitatud aastase piirmäära ulatuses, kui isik vastab käesolevas paragrahvis nõuetele.
§ 16. Teenuste liigid
Tapa vallas osutatavad sotsiaalteenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamine;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendus- ja järelhooldusteenus;
13) nõustamisteenus;
14) vajaduspõhine sotsiaalteenus.
§ 17. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Teenust on õigust taotleda eakatel või puudega isikutel, sh osalise või puuduva töövõimega isikul. kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.
(3) Teenus hõlmab koduabi ja isikuabi:
1) koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine sh toiduainete varustamisel, vajalike maksete maksmisel abistamine jne;
2) isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, ravimi varustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes.
§ 18. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.
(2) Vallavalitsus kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.
(3) Kui teenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised käesoleva paragrahvi lõikes 1 välja toodud kulude eest tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Tapa valla eelarvest.
(4) Teenuse rahastamisel tuleb arvestada ka, et teenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda vastavalt vajadusele kuni 10% igakuisest sissetulekust.
§ 19. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse üldeesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus laps või täiskasvanu vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule teenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
(3) Lapsele teenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.
(4) Teenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(5) Tugiisiku tegevused on:
1) igapäevaelu tegevuste õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, seahulgas teenust saava isiku õpetamine iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) ametniku informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) teenusesaaja motiveerimine erinevate spetsialistide teenustele jõudmiseks;
8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
(6) Teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
3) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, hoolduspere teenuse või eestkoste lõppemisel;
4) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.
§ 20. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kellele on määratud raske või sügav puue ja kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.
(2) Üldjuhul ei määrata hooldajaks isikut, kes on hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega või kellel on sügav või raske puue.
(3) Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.
(4) Hooldust teostab osakonna ametniku otsusega määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.
§ 21. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikliku abistaja teenuse saaja esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast või isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga või isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara.
§ 22. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.
(2) Teenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.
§ 23. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Teenus tagatakse perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.
§ 24. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus erivajadusest tulenevalt takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Teenuse taotlemiseks esitab teenust vajav isik või tema hooldust tagav isik osakonnale taotluse, milles märgitakse teenuse vajaduse aeg, marsruut ning põhjus. Teenuse vajadusest tuleb vastutavat teenistujat teavitada üldjuhul vähemalt viis tööpäeva enne teenuse kasutamist kirjaliku taotlusena või suuliselt.
(3) Teenust taotlev isik teavitab vastutavat ametnikku teenust vajava isiku erivajadusest, millega tuleb transportimisel arvestada.
(4) Teenuse määramiseks hindab vastav teenistuja isiku abivajadust taotletava sotsiaaltransporditeenuse järele.
(5) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) teenuse taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 24 lõige 1 sätestatud tingimustele;
2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
4) isikul on võlgnevus sotsiaaltransporditeenuse või muu teenuse eest tasumisel.
§ 25. Eluruumi tagamine
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikutele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kelle kasutuses eluruum vajab kohandust, et leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel.
(2) Teenistuja abistab sobiva eluruumi leidmisel või eluruumi kohandamisel inimesi, kellel puuduvad teadmised ja oskused eluruumi leidmisel ning rahalised vahendid selle eest tasumiseks või kellel on puudest tingituna raskused eluruumis liikumisel, endaga toimetulekul või suhtlemisel.
(3) Teenuse ja muu abi andmise alus on teenistuja läbiviidav abivajaduse hindamine. Hindamise läbiviimiseks teevad teenistujad ka kodukülastusi inimese hetkel kasutavasse elukohta.
(4) Teenuse alusel abistatakse ka ajutise öömaja tagamisega inimesi, kes on sattunud kriisiolukorda tulekahju, loodusõnnetuse, perevägivalla vm põhjuste tõttu. Ajutise öömaja tagamise teenusega on tagatud vältimatu sotsiaalabina ööbimiseks voodikoht, pesemisvõimalus, turvaline keskkond ning vajadusel toit ja riided.
§ 26. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
§ 27. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Teenuse sihtgrupiks on suurenenud abivajadusega lapsed.
(3) Teenistuja peab lapse abivajadusest teada saamisel selgitama välja teenuse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut teenuse saamiseks taotluse esitamisel või toimingu tegemisel.
(4) Teenistuja abistab vajadusel teenust saama õigustatud isikut teenuse osutaja leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks teenuse osutajaga, kes teenust osutama hakkab.
(5) Teenuse vajaduse hindamine toimub iga lapse puhul eraldi, arvestades konkreetse lapse ja tema perekonna vajadusi.
§ 28. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.
(3) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.
§ 29. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenuse eesmärgiks on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Tapa vald tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
§ 30. Nõustamisteenus
(1) Nõustamisteenuse eesmärk on isikute vaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel.
(2) Nõustamisteenuse määramise otsuses märgitakse vähemalt teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg.
§ 31. Vajaduspõhine sotsiaalteenus
(1) Vajaduspõhine sotsiaalteenuse eesmärk on täisealise toimetulekuraskustes isiku, tema perekonna või kooselus elavate isikute (leibkonna) iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades isiku või perekonna elukvaliteeti.
(2) Toimetulekuraskustes olev isik on 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna või leibkonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane.
(3) Teenuse osutamisel nõustatakse isikut või perekonda või leibkonda turvalisuse tagamise ja hoolduskoormuse vähendamise meetmetest, korraldatakse tehniliste vahenditega abivajaduse täiendav jälgimine, abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, korraldatakse või tagatakse transport isikule vajalikeks asjaajamisteks.
(4) Teenus võib sisaldada teiste määruses kirjeldatud teenuste komponente või muid käesolevas määruses kirjeldamata teenuseid, mis tulenevad konkreetse isiku abivajadusest. Lõimitud sotsiaalteenuse komponendid ja maht selgitatakse välja menetluse käigus, lähtudes isiku, perekonna või leibkonna abivajadusest.
§ 32. Teenistuslik järelevalve
Teenistuslikku järelevalvet teenistujate tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
§ 33. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 01.07.2024.
(2) Vallavalitsusel korraldada:
1) enne käesoleva määruse jõustumist isikule määratud hooldaja toetuse maksmine toetuse määramise otsuses sätestatud tähtajani;
2) enne käesoleva määruse jõustumist teenuste osutamiseks antud õigusaktide käesoleva määruse regulatsiooniga kooskõlla viimine hiljemalt kolme kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
§ 34. Õigusakti kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks 30.05.2018 Tapa vallavolikogu määrus nr 21 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Tapa vallas".
Maksim Butšenkov
volikogu esimees
Facebook
X.com