Sporditoetuste andmise kord
Vastu võetud 12.06.2025 nr 31
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja lg 2 ning spordiseaduse § 3 p-de 2, 21 ja 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Sporditoetuste andmise kord (edaspidi määrus) reguleerib lastele ja noortele, puuetega inimestele ja osalise töövõimega inimestele sporditoetuste andmise kriteeriume, toetuste taotlemist, taotluste hindamist, toetuste andmist ja kasutamist ning järelevalvet toetuste kasutamise üle.
(2) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi. Toetuste maksmist korraldab, makstud toetuste üle peab arvestust ning järelevalvet teeb Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet (edaspidi amet) Tallinna sporditegevuse toetuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem).
(3) Määruses kasutatakse termineid spordiseaduse tähenduses, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.
§ 2. Sporditoetuste liigid
Määruse alusel antakse järgmisi toetusi:
1) projekti „Sport kooli“ toetus;
2) sporditegevuse toetus;
3) saavutusspordi toetus.
2. peatükk Projekti „Sport kooli“ toetus
§ 3. Projekti „Sport kooli“ toetus
(1) Projekti „Sport kooli“ toetusega (edaspidi liikumistunni toetus) toetatakse Tallinna munitsipaalkoolide (edaspidi kool) esimese klassi õpilastele (edaspidi õpilased) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud riiklikule õppekavale lisanduvate liikumistundide korraldamist.
(2) Liikumistunni toetuse eesmärk on panna alus elukestvatele liikumisharjumustele juba varases koolieas, tutvustada õpilastele eri spordialasid ja tekitada nende vastu huvi ning suurendada õpilaste teadlikkust sportlikust ja tervislikust eluviisist.
(3) Amet korraldab liikumistunni toetuse andmist koostöös Tallinna Haridusametiga ja koolidega.
§ 4. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Liikumistunni toetust saab taotleda spordiklubi ja -kool.
(2) Spordiklubi ja -kool peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on registreeritud nõuetekohaselt äriregistris ja Eesti spordiregistris ning selle andmed on nõutud korras kantud Eesti hariduse infosüsteemi ja seal uuendatud;
2) on tasunud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole Tallinna linnale (edaspidi linn) muid võlgu või on need ajatatud. Kui võlg on ajatatud, peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt;
3) on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded seaduses ettenähtud korras ja tähtajal;
4) spordiklubi või -kooli suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
5) on kasutanud varem linnalt saadud toetusi sihipäraselt, on esitanud toetuste kasutamise kohta korrektsed ja tähtaegsed aruanded ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse õigel ajal ja nõutud summas.
§ 5. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluste esitamise tähtpäev määratakse kindlaks ameti juhi käskkirjaga ja avaldatakse linna veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist.
(2) Liikumistunni toetuse taotlus esitatakse infosüsteemi kaudu. Kui infosüsteemi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse vormikohane taotlus ja nõutud teave ameti e-posti aadressile, mis on avaldatud Tallinna veebilehel.
(3) Taotlusele tuleb märkida spordiala nimetus, eelistatud liikumistunni aeg (nädalapäev ja kellaaeg), tegevust korraldava treeneri nimi, isikukood, treeneri kvalifikatsioonitase ja selle kehtivuse aeg ning taotletav toetuse suurus ühe liikumistunni kohta.
§ 6. Liikumistunnile esitatavad nõuded
Liikumistund peab vastama järgmistele nõuetele:
1) liikumistund korraldatakse koostöös ameti pakutud kooliga;
2) ühe liikumistunni kestus on 45 minutit. Liikumistund ei asenda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud riiklikus õppekavas ette nähtud kehalise kasvatuse tunde;
3) liikumistund korraldatakse ameti esitatud ajakava alusel;
4) liikumistunni korraldab vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EKR) 4. tasemega treener, kellel on spordiklubi või -kooliga sõlmitud tööleping vähemalt toetuse kasutamise perioodiks. Tööleping võib olla sõlmitud lühemaks perioodiks, kui see on sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks;
5) liikumistundi korraldav treener ei tohi olla rikkunud spordiseaduse §-s 11 sätestatud reegleid ja treenerilt ei tohi olla võetud spordialal tegutsemise või lastega töötamise õigust.
§ 7. Toetuse määr, toetuse kasutamise piirangud ja toetatavad kulud
(1) Toetust antakse liikumistundi korraldava treeneri tööjõu- ja sõidukuludeks.
(2) Ühe liikumistunni toetuse määr on kuni 3% riigi arvestatud treeneri tööjõukulu ühe kuu miinimumist.
(3) Sularahatehingud on keelatud.
§ 8. Toetuse kasutamise periood
Liikumistunni toetuse kasutamise periood märgitakse toetuse andmise käskkirjas.
§ 9. Taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi, määrab amet taotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Amet teavitab taotlejat sellest, millised asjaolud vajavad selgitamist ja/või täiendamist. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(2) Amet tagastab taotluse seda läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
§ 10. Liikumistunni toetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine
(1) Liikumistunni toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht käskkirjaga 30 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse kooli eelistustest, taotletava toetuse suurusest ühe liikumistunni kohta, spordialade mitmekesisusest ja spordiklubile või -koolile pakutud aegade sobivusest.
(3) Liikumistunni toetuse andmise otsus tehakse, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub rahuldamisele.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
2) kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) esineb muu mõjuv põhjus.
§ 11. Liikumistunni toetuse väljamaksmine
Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja ametile nõuetekohaselt korraldatud liikumistundide kohta vormikohase akti kümne tööpäeva jooksul viimasest liikumistunnist. Akti allkirjastavad treener, toetuse saaja esindaja ning kooli kontaktisik. Amet kinnitab akti ja maksab liikumistunni toetuse 21 kalendripäeva jooksul akti kinnitamisest taotlusel märgitud arvelduskontole.
§ 12. Liikumistunni toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetust korraldatud liikumistundide eest;
2) saada ametilt teavet ja juhiseid määruse, seotud õigusaktide ja toetuse andmise otsuse kohta.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) korraldama liikumistunde vastavalt käesoleva määruse §-le 6;
2) teavitama ametit viivitamata kirjalikult liikumistunde puudutavatest muudatustest või asjaoludest, mis takistavad toetuse saajat tegevust korraldamast;
3) pidama treeningpäevikut, milles on esitatud liikumistunni lühikirjeldus, õpilaste arv ja liikumistunni läbi viinud treeneri nimi;
4) tagama õpilaste ohutuse liikumistunnis;
5) leidma asendustreeneri samal spordialal vähemalt EKRi 4. tasemega, kui treener ei saa ajutiselt liikumistundi läbi viia, ja teavitama ametit sellest eelnevalt kirjalikult;
6) tagama liikumistunni läbiviimiseks vajaliku inventari;
7) maksma treenerile liikumistunni läbiviimise eest tasu;
8) esitama ametile koostöös kooli kontaktisikuga korraldatud liikumistundide kohta vormikohase akti kümne tööpäeva jooksul viimasest liikumistunnist. Aktile tuleb lisada treeningpäevik.
§ 13. Ameti õigused ja kohustused
(1) Ametil on õigus:
1) kontrollida liikumistundide korraldamist ning küsida toetuse saajalt kirjalikult taasesitatavas vormis lisadokumente ja selgitusi liikumistundide korraldamise kohta;
2) tasaarvestada väljamaksmata liikumistunni toetuse summa toetuse saaja võlaga, kui enne selle väljamaksmist selgub, et toetuse saajal on linna ees võlg. Tasaarvestuse tegemiseks esitab amet toetuse saajale tasaarvestuse avalduse.
(2) Amet kohustub:
1) koostama koostöös koolidega, kus liikumistunnid korraldatakse, liikumistundide aja- ja tegevuskava ja osalejate nimekirja ning tagama tasuta ruumid liikumistunni korraldamiseks;
2) kandma liikumistunni toetuse taotlusel märgitud arvelduskontole vastavalt käesoleva määruse §-le 11.
§ 14. Liikumistunni toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine
(1) Ameti juhil on õigus käskkirjaga tunnistada liikumistunni toetuse andmise otsus kehtetuks või muuta seda, kui:
1) toetuse saaja on rikkunud käesoleva määruse § 12 lõike 2 punktist 1 või 8 tulenevat kohustust;
2) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud liikumistunni toetuse andmise otsuse tegemise;
3) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda liikumistunde korraldada;
4) toetuse saaja loobub liikumistunni toetusest;
5) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud liikumistunni toetuse kasutamisega seotud lisadokumente ja selgitusi;
6) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
7) esineb muu mõjuv põhjus.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud liikumistunni toetus tagastada otsuses nimetatud tähtpäevaks, lähtudes toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise otsusest.
(3) Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutavat liikumistunni toetust tagasi tähtaja jooksul, nõuab amet selle tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
3. peatükk Sporditegevuse toetus
§ 15. Sporditegevuse toetus
(1) Sporditegevuse toetusega toetatakse organiseeritud sporditegevuse korraldamist rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele 5–19-aastastele lastele ja noortele ning puuetega inimestele ja osalise töövõimega inimestele (edaspidi koos harrastajad) spordialal, mille rahvusvaheline alaliit kuulub liikmena ühte järgmistest organisatsioonidest: The Association of Summer Olympic International Federations (ASOIF), Winter Olympic Federations (WOF) või The Association of IOC Recognised International Sports Federations (ARISF).
(2) Sporditegevuse toetuse eesmärgid on:
1) parandada laste ja noorte üldist liikumisharjumust;
2) parandada laste ja noorte tervisenäitajaid ja tervisele antavat hinnangut;
3) propageerida organiseeritud sporditegevust;
4) võimaldada spordiklubidel ja -koolidel osutada kvaliteetset teenust;
5) hoida ja tõsta treenerite kvalifikatsiooni;
6) võimaldada puuetega inimestel ja osalise töövõimega inimestel ning vähekindlustatud perede lastel treeningutel osaleda.
§ 16. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Sporditegevuse toetust saab taotleda spordiklubi ja -kool.
(2) Spordiklubi ja -kool peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on registreeritud nõuetekohaselt äriregistris ja Eesti spordiregistris ning selle andmed on nõutud korras kantud Eesti hariduse infosüsteemi ja seal uuendatud;
2) on tasunud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole linnale muid võlgu või on need ajatatud. Kui võlg on ajatatud, peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt;
3) on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded seaduses ettenähtud korras ja tähtajal;
4) spordiklubi ega -kooli suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
5) on kasutanud varem linnalt saadud toetusi sihipäraselt, on esitanud toetuste kasutamise kohta korrektsed ja tähtaegsed aruanded ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse õigel ajal ja nõutud summas;
6) korraldab organiseeritud sporditegevust puuetega inimestele ja osalise töövõimega inimestele ja/või vähemalt 15-le 5–19-aastasele harrastajale;
7) vähemalt üks teovõimeline tallinlasest harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja on kinnitanud soovi, et sporditegevuse toetust antaks spordiklubile või -koolile;
8) spordiklubis või -koolis töötavad harrastajate treeningrühmadega vähemalt EKRi 4. tasemega treenerid, kes ei tohi olla rikkunud spordiseaduse §-s 11 sätestatud reegleid ja treenerilt ei tohi olla võetud spordialal tegutsemise või lastega töötamise õigust;
9) harrastaja treenimine spordiklubis või -koolis peab olema tõendatav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu või muu dokumendiga;
10) spordiklubil või -koolil on tunniplaanis kajastatud treeningute läbiviimiseks ruumid või treeningpaigad ning vajadusel on ruumide või treeningpaikade kasutamiseks sõlmitud lepingud nende omanike või haldajatega.
§ 17. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Sporditegevuse toetuse taotlus esitatakse hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobril infosüsteemi kaudu. Kui infosüsteemi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse vormikohane taotlus ja nõutud teave ameti e-posti aadressile, mis on avaldatud Tallinna veebilehel.
(2) Taotlusele tuleb lisada järgmine teave:
1) toetatava kalendriaasta kogueelarve;
2) treenerite andmed – treenerite nimed ja isikukoodid, spordiala nimetus, kehtiv kutsetase;
3) harrastajate andmed – harrastajate nimed ja isikukoodid spordiala ja treeningrühmade kaupa. Vanuserühmadesse jaotamisel arvestatakse harrastajate vanust taotluse esitamise kalendriaasta 31. detsembri seisuga;
4) treeningrühmade andmed – spordiala, treeningrühma nimetus ja nädalane treeningkoormus (treeningute arv ja treeningu kestus minutites), treeneri nimi või treenerite nimed, treeningrühma tunniplaan (nädalapäev, treeningu algus- ja lõpuaeg) koos treeningu toimumise kohaga ja vastutava treeneri nimega (mitme treeneriga treeningrühma puhul);
5) koopia dokumendist, mis tõendab treeneri väljaõpet puuetega inimeste ja osalise töövõimega inimestega töötamiseks.
(3) Lisatoetuse saamiseks erineva emakeelega harrastajate lõimimistegevuste läbiviimiseks esitab spordiklubi või -kool lõimimistegevuste kava ning tegevustega hõlmatud harrastajate arvu.
(4) Toetuse saamiseks peab taotleja tagama, et teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja on kinnitanud taotlejale sporditegevuse toetuse andmise soovi taotluse esitamise aasta 31. detsembriks. Teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja esitab kinnituse allkirjastatult või Tallinna e-teeninduses. Korraga saab esitada kinnituse kuni kahele taotlejale. Kui harrastaja kuulub vähekindlustatud peresse ja soovib saada osalustasust vabastust, tuleb harrastajal või harrastaja seaduslikul esindajal anda nõusolek, et amet võib välja selgitada tema õiguse saada osalustasust vabastus.
§ 18. Sporditegevusele esitatavad nõuded
Sporditegevus peab olema korraldatud järgmiselt:
1) sporditegevus toimub toetuse kasutamise perioodi jooksul vähemalt üheksa kuud;
2) harrastajate treeningrühmadega töötavad vähemalt EKRi 4. tasemega treenerid, kellel on spordiklubi või -kooliga sõlmitud tööleping vähemalt toetuse kasutamise perioodiks. Tööleping võib olla sõlmitud lühemaks perioodiks, kui see on sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks;
3) 5–6-aastaste harrastajate sporditegevus toimub vähemalt kaks korda nädalas (treeningkoormus vähemalt 90 minutit nädalas);
4) 7–13-aastaste harrastajate sporditegevus toimub vähemalt kaks korda nädalas (treeningkoormus vähemalt 120 minutit nädalas);
5) 14–19-aastaste harrastajate sporditegevus toimub vähemalt kaks korda nädalas (treeningkoormus vähemalt 180 minutit nädalas);
6) puuetega inimeste ja osalise töövõimega inimeste sporditegevus toimub nende terviseseisundile vastava treeningkoormusega, kuid vähemalt korra nädalas;
7) treeningrühma kuulub 6–30 harrastajat;
8) harrastajatega ei tööta treener, kellel on lastekaitseseaduse järgi keelatud harrastajatega töötada;
9) vähemalt 66% treeningrühma sporditegevuse treeningkoormusest peab läbi viima treeningrühma treeneriks märgitud treener.
§ 19. Toetuse kasutamise piirangud ja toetatavad kulud
(1) Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust järgmisel sihtotstarbel:
1) EKRi 3.–8. tasemega treeneri tööjõukuludeks;
2) harrastajate sporditegevusega seotud spordirajatiste ja/või -ehitiste üürikuludeks;
3) kuni 30% toetusest harrastajate muude sporditegevusega seotud kulude katteks (võistlustel osalemisega (transport, majutus, toitlustus ja osavõtutasud, spordiinventari ja -varustuse soetamise kulud) ja spordilaagritega seotud kulud (transport, majutus, spordiehitiste üüri- või rendikulud, toitlustamine)).
(2) Sporditegevuse toetusest tehtud kulud on sihtotstarbelised, kui need on kirjendatud raamatupidamises käesoleva määruse § 25 lõike 2 punkti 3 kohaselt.
(3) Sularahatehingud on keelatud.
§ 20. Toetuse kasutamise periood
Sporditegevuse toetuse puhul on toetuse kasutamise periood kalendriaasta.
§ 21. Taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi, määrab amet taotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Amet teavitab taotlejat sellest, millised asjaolud vajavad selgitamist ja/või täiendamist. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(2) Amet tagastab taotluse seda läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
§ 22. Sporditegevuse toetuse suurus
(1) Olümpiamängude (edaspidi olümpiaala), olümpia- ja paralümpia ning kurtide olümpia programmi kuuluval spordialal osalevate harrastajate sporditegevuse toetuse suurused on järgmised:
1) 5–6-aastase harrastaja kohta 100 eurot;
2) 7–13-aastase harrastaja kohta 200 eurot;
3) 14–19-aastase harrastaja kohta 300 eurot;
4) puuetega inimese ja osalise töövõimega harrastaja kohta 300 eurot.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud harrastaja nädalane treeningkoormus ületab käesoleva määruse § 18 punktis 4 või 5 sätestatud treeningkoormuse miinimumnõuet vähemalt 60 minutit nädalas, lisandub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetusele 75 eurot.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud harrastaja tegeleb iluuisutamise, jäähoki või kiiruisutamisega, korrutatakse harrastaja kohta saadud toetuse suurus koefitsiendiga 1,2, ning kui ujumisega, siis koefitsiendiga 1,1.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud harrastaja osaleb olümpiamängude programmi mittekuuluvas sporditegevuses (edaspidi mitteolümpiaala), korrutatakse lõike 1 või 2 alusel harrastaja kohta arvestatud toetuse määr koefitsiendiga 0,75.
(5) Kui teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja on kinnitanud toetuse andmist kahele spordiklubile või -koolile, siis saab kumbki toetuse saaja poole harrastaja kohta arvestatud toetusest. Kui kahele spordiklubile või -koolile harrastaja kohta arvestatud toetuse suurus on erinev, võetakse toetuse andmisel aluseks toetuse saajale soodsaim toetussumma.
(6) Treenerile, kes korraldab sporditegevust Tallinna haldusterritooriumil vähemalt 25-le tallinlasest harrastajale, arvestatakse toetussumma 24-treeningtunnise nädalakoormuse kohta järgmiselt:
1) EKRi 5. taseme treeneri toetus on 6% riigi arvestatud treeneri tööjõukulu aastasest miinimumist;
2) EKRi 6. taseme treeneri toetus on 9% riigi arvestatud treeneri tööjõukulu aastasest miinimumist;
3) EKRi 7. ja 8. taseme treeneri toetus on 12% riigi arvestatud treeneri tööjõukulu aastasest miinimumist.
(7) Treenerile antakse käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1, 2 või 3 alusel arvestatud toetust proportsionaalselt tema töökoormusega. Mitmes spordiklubis või -koolis harrastajaid treeniva treeneri toetus jaotatakse treeneri tööandjateks olevate spordiklubide või -koolide vahel proportsionaalselt treeneri töökoormusega neis spordiklubides või -koolides.
(8) Kuni 2% linna eelarves sporditegevuse toetuse maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite mahust antakse spordiklubidele või -koolidele lisatoetusena lõimimistegevuste läbiviimiseks. Lisatoetuse maksmise ettepaneku teeb mittetulundustegevuse toetuse andmise korra alusel moodustatud spordikomisjon. Mittetulundustegevuse toetuse andmise korras kehtestatud spordikomisjoni töökorraldusest lähtudes hindab komisjon lõimimistegevust järgmiste kriteeriumite alusel:
1) tegevused edendavad kogukondadevahelist mõistmist ja toetavad koolide üleminekut eestikeelsele õppele;
2) tegevustesse kaasatakse nii eesti kui ka muu emakeelega kohalikke elanikke ja kohalikku spordikogukonda;
3) tegevuste maht ja mõju.
§ 23. Sporditegevuse toetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine
(1) Sporditegevuse toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht käskkirjaga hiljemalt kalendriaasta 15. jaanuaril.
(2) Sporditegevuse toetuse andmise otsus tehakse, arvestades käesoleva määruse § 22, kui taotleja, taotlus ja sporditegevus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub rahuldamisele.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
2) kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) esineb muu mõjuv põhjus.
§ 24. Sporditegevuse toetuse väljamaksmine
(1) Amet edastab pärast sporditegevuse toetuse andmise otsuse tegemist viivitamata infosüsteemi kaudu taotlejale kinnitamiseks sporditegevuse toetuse kasutamise nõusoleku.
(2) Taotlejal on õigus sporditegevuse toetuse kasutamise nõusolek kinnitada või toetusest loobuda 14 kalendripäeva jooksul arvates talle nõusoleku esitamisest. Ametil on õigus pikendada sporditegevuse toetuse kasutamise nõusoleku kinnitamise tähtaega.
(3) Sporditegevuse toetus makstakse välja proportsionaalselt toetuse kasutamise perioodiga kord kuus alates 20. kuupäevast taotluses nimetatud arvelduskontole.
§ 25. Sporditegevuse toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada antud toetust;
2) saada ametilt teavet ja juhiseid määruse, seotud õigusaktide ja toetuse andmise otsuse kohta;
3) toetusest loobuda või toetus osaliselt või täielikult tagastada;
4) teha harrastajate ja treenerite nimekirjas muudatusi.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) korraldama sporditegevust vastavalt käesoleva määruse §-le 18;
2) kasutama sporditegevuse toetust sihipäraselt;
3) pidama enda raamatupidamises sporditegevuse toetuse kasutamise kohta eraldi arvestust, eristades sporditegevuse toetusest tehtavad kulud;
4) pidama treening- või tunniplaani infosüsteemis ja avaldama enda veebilehel kehtivad treening- või tunniplaanid ning teabe treenerite, treeningrühmade ja treeningpaikade kohta;
5) korraldama sporditegevust treening- või tunniplaanis märgitud ajal ja kohas;
6) värskendama infosüsteemis harrastajate ja treenerite nimekirja ning tagama, et lisandunud teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja on kinnitanud hiljemalt kalendriaasta 31. märtsil, 30. juunil või 30. septembril soovi, et sporditegevuse toetust antaks toetuse saajale;
7) omama spordiala kohta registreeritud õppekava kogu toetuse kasutamise perioodil;
8) esitama ameti nõudel viie tööpäeva jooksul treeningpaiga omandi- või kasutusõigust ja harrastaja spordiklubis või -koolis treenimist tõendava dokumendi koopia;
9) teavitama teovõimelist harrastajat või harrastaja seaduslikku esindajat osalustasust (õppemaksust) vabastuse saamise võimalusest. Toetuse saaja vabastab osalustasust kuni 10% harrastajatest (vähekindlustatud perede lapsed), kes saavad sporditegevuse toetust käesoleva määruse alusel. Toetuse saaja peab ameti nõudmisel esitama osalustasust vabastatute kohta andmed viie tööpäeva jooksul;
10) pidama infosüsteemis arvestust osalustasust vabastatud harrastajate üle;
11) avaldama teabe saadud sporditegevuse toetuse kohta enda veebilehel ja harrastajale või harrastaja seaduslikule esindajale treeningtegevuse eest väljastatud arvel;
12) esitama aruande määruses nimetatud tähtpäevaks;
13) tagastama kasutamata jäänud toetuse, kui summa ületab 50 eurot, või mittesihipäraselt kasutatud toetuse. Sporditegevuse toetus tuleb tagastada ameti arvelduskontole ameti edastatud kirjalikus teatises või toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud tähtpäevaks.
§ 26. Ameti õigused ja kohustused
(1) Ametil on õigus:
1) kontrollida sporditegevuse korraldamist ning küsida toetuse saajalt vahearuandeid ja selgitusi sporditegevuse korraldamise kohta;
2) tasaarvestada väljamaksmata sporditegevuse toetuse summa toetuse saaja võlaga, kui enne selle väljamaksmist selgub, et toetuse saajal on linna ees võlg. Tasaarvestuse tegemiseks esitab amet toetuse saajale tasaarvestuse avalduse.
(2) Ametil on õigus peatada toetuse maksmine:
1) käesoleva määruse § 25 lõike 2 punktist 1 tuleneva kohustuse korduva rikkumise korral rikkumise tuvastamisest kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Kui toetuse maksmine on peatatud kaheks või enamaks kuuks, siis tagasiulatuvalt toetust ei maksta;
2) kui toetuse saajal tekib maksuvõlg. Toetuse maksmine peatatakse kuni võla tasumiseni või kokkuleppe sõlmimiseni võla ajatamise kohta. Toetuse maksmist jätkatakse võla tasumise või võla ajatamise kokkuleppe sõlmimise kuust alates. Kui toetuse maksmine on peatatud kaheks või enamaks kuuks, siis tagasiulatuvalt toetust ei maksta;
3) määruse tingimuste täitmise järelevalve ajaks;
4) kui on alust arvata, et toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda tal tegevust jätkata või toetuse saaja seab ohtu toetuse sihtotstarbelise kasutamise.
(3) Ametil on õigus vähendada toetust järgmiselt:
1) 25% antud toetusest, kui toetuse saaja ei ole tähtpäevaks esitanud aruannet eelmise toetuse kasutamise perioodi kohta;
2) kui amet on toetuse väljamaksed peatanud toetuse saaja võla või määruse § 25 lõike 2 punktist 1 tuleneva kohustuse korduva rikkumise tõttu kauemaks kui kaheks kuuks, jätkatakse toetuse maksmist võla tasumise või võla ajatamise kokkuleppe sõlmimise kuust või kohustuse rikkumise kõrvaldamisest alates, kuid tagasiulatuvalt toetust ei maksta;
3) 5% ühes kuus väljamakstavast toetusest määruse § 25 lõike 2 punktist 1, 3, 4, 5, 6, 9, 10 või 11 tuleneva kohustuse esmakordse rikkumise korral;
4) 15% ühes kuus väljamakstavast toetusest määruse § 25 lõike 2 punktist 1, 3, 4, 5, 6, 9, 10 või 11 tuleneva kohustuse korduva rikkumise korral.
(4) Amet:
1) kannab sporditegevuse toetuse taotlusel märgitud arvelduskontole, kui kõik määruses sätestatud tingimused on täidetud ja toetus on antud;
2) kontrollib kalendriaasta 1. aprilli, 1. juuli ja 1. oktoobri seisuga toetuse saaja harrastajate ja treenerite arvu ning teovõimelise harrastaja või harrastaja seadusliku esindaja kinnitusi toetuse saaja kohta;
3) muudab toetuse suurust hiljemalt kalendriaasta 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks, kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kontrolli tulemusena on tuvastatud muutused harrastajate või treenerite ning teovõimelise harrastaja või harrastaja seadusliku esindaja kinnituste arvus;
4) teavitab toetuse saajat infosüsteemi kaudu harrastajatest, kellel on õigus saada osalustasust vabastus.
§ 27. Sporditegevuse toetuse aruanne
(1) Toetuse saaja esitab infosüsteemi kaudu ametile toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande hiljemalt kalendriaasta 31. jaanuariks. Kui toetuse maksmine lõpetatakse toetuse kasutamise perioodi kestel, on toetuse saaja kohustatud esitama vormikohase aruande toetuse kasutamise kohta ametile ühe kuu jooksul pärast toetuse maksmise lõpetamist.
(2) Aruanne peab sisaldama ülevaadet:
1) eelarve täitmisest: kuluaruanne esitatakse sporditegevuse toetuse taotluses esitatud eelarvega võrreldavana;
2) tegevustest, mida korraldati lisaks treening- või tunniplaanile;
3) lõimimistegevustest, kui toetuse saaja sai lisatoetust erineva emakeelega harrastajate lõimimistegevuste läbiviimiseks.
(3) Aruande esitamise ajaks peavad kõik toetusest tehtud kulud olema tasutud. Ametil on õigus igal ajal nõuda toetuse kasutamisega seotud lisa-, kulu- ja maksedokumente ning selgitusi spordi- ja lõimimistegevuste korraldamise kohta ning määrata nende esitamise tähtaeg.
(4) Amet võib pikendada aruande või lisateabe esitamise tähtaega, kui toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse, või anda kohustuste täitmiseks kümne kalendripäeva pikkuse lisatähtaja.
(5) Amet kontrollib pärast toetuse kasutamise perioodi lõppu esitatud aruande hiljemalt 31. märtsiks ning perioodi kestel esitatud aruande ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist.
§ 28. Sporditegevuse toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine
(1) Ameti juhil on õigus käskkirjaga tunnistada sporditegevuse toetuse andmise otsus kehtetuks või seda muuta, kui:
1) toetuse saaja ei ole kinnitanud sporditegevuse toetuse kasutamise nõusolekut 14 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest toetuse saajale;
2) toetuse saaja jätab vabatahtlikult tagastamata kasutamata jäänud või mittesihipäraselt kasutatud toetuse käesoleva määruse § 25 lõike 2 punkti 13 alusel või toetuse suurust muudetakse § 26 lõike 3 või lõike 4 punkti 3 alusel;
3) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud sporditegevuse toetuse andmise otsuse tegemise;
4) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda sporditegevust korraldada;
5) toetuse saaja loobub sporditegevuse toetusest;
6) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
7) esineb muu mõjuv põhjus.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud sporditegevuse toetus tagastada otsuses nimetatud tähtpäevaks, lähtudes toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või selle muutmise otsusest.
(3) Kui tagasinõutav toetus oleks kuni 50 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.
(4) Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutavat sporditegevuse toetust tagasi tähtaja jooksul, nõuab amet selle tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
4. peatükk Saavutusspordi toetus
§ 29. Saavutusspordi toetus
(1) Saavutusspordi toetusega toetatakse lisatreenimisvõimaluste korraldamist rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele 14–23-aastastele sportlastele ning kuni 29-aastastele kurtide olümpiamängude ja paralümpiamängude spordialade sportlastele (edaspidi koos saavutussportlased).
(2) Saavutusspordi toetuse eesmärk on toetada andekate Tallinna noorsportlaste arengut lisavõimaluste loomisega, et tagada nende konkurentsivõime rahvusvahelisel tasemel.
§ 30. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Saavutusspordi toetust saab taotleda spordialaliit, spordiklubi ja spordikool (edaspidi koos spordiorganisatsioon).
(2) Spordiorganisatsioon peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on registreeritud nõuetekohaselt äriregistris ja Eesti spordiregistris ning tema andmed on nõutud korras kantud Eesti hariduse infosüsteemi ja seal uuendatud;
2) on tasunud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole linnale muid võlgu või on need ajatatud. Kui võlg on ajatatud, peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt;
3) on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded seaduses ettenähtud korras ja tähtajal;
4) spordiorganisatsiooni suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
5) on kasutanud varem linnalt saadud toetusi sihipäraselt, on esitanud toetuste kasutamise kohta korrektsed ja tähtaegsed aruanded ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse õigel ajal ja nõutud summas;
6) spordiorganisatsioonis töötav treener ei tohi olla rikkunud spordiseaduse §-s 11 sätestatud reegleid ja treenerilt ei tohi olla võetud spordialal tegutsemise või lastega töötamise õigust;
7) saavutussportlase treenimine spordiorganisatsioonis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu või muu dokumendiga tõendatav;
8) spordiorganisatsioonil on ruumid või treeningpaigad tunniplaanis kajastatud treeningute läbiviimiseks ja nende kasutamiseks on vajadusel sõlmitud lepingud nende omanike või haldajatega.
§ 31. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Saavutusspordi toetuse taotlus esitatakse hiljemalt kalendriaasta 1. juunil infosüsteemi kaudu. Kui infosüsteemi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse vormikohane taotlus ja nõutud teave ameti e-posti aadressile, mis on avaldatud Tallinna veebilehel.
(2) Taotlusele tuleb lisada järgmine teave:
1) saavutussportlaste lisatreeningute korraldamise ja muude lisavõimaluste tagamise eelarve kogu toetuse perioodi kohta;
2) saavutussportlaste andmed – nimed ja isikukoodid, spordiala, vanuseklass ja võistlusklass. Toetuse määramisel arvestatakse saavutussportlase vanust taotluse esitamise aasta 31. detsembri seisuga;
3) treenerite andmed – treenerite nimed ja isikukoodid, spordiala nimetus, kehtiv kutsetase;
4) kasvandike andmed – nimekiri spordiorganisatsioonist võrsunud tippsportlastest, kes kuuluvad või on kuulunud täiskasvanute Eesti koondisesse ja kellel on oma spordialal rahvusvahelisel tasemel silmapaistvaid saavutusi;
5) ülevaade saavutussportlase kahe viimase hooaja võistlustel osalemisest, sh võistluste nimedest, kuupäevadest ja toimumiskohtadest, võistlustel osalenud riikide ja/või osalejate arvust ning rahvusvahelisel võistlusel saadud tulemustest ja püstitatud rekorditest;
6) võistkondlike pallimängualade (edaspidi sportmängud) puhul ülevaade kahe viimase hooaja Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste tulemustest;
7) ülevaade saavutussportlaste rahvuskoondisesse kuulumise kohta (eelmise hooaja koosseis, rahvuskoondisesse kuulumise ajavahemik, osaletud tiitlivõistlused);
8) spordiorganisatsiooni treening- või tunni- ja võistlusplaan, sh laagrid;
9) planeeritud tugiteenuste loetelu.
§ 32. Sporditegevusele ja saavutussportlasele esitatavad nõuded
(1) Sporditegevus peab olema korraldatud järgmiselt:
1) sporditegevus toimub toetuse kasutamise perioodi jooksul vähemalt 11 kuud;
2) saavutussportlastega töötavad vähemalt EKRi 5. tasemega treenerid, kellel on spordiorganisatsiooniga sõlmitud tööleping vähemalt toetuse kasutamise perioodiks. Tööleping võib olla sõlmitud lühemaks perioodiks, kui see on sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Amet võib erandkorras arvestada saavutussportlasega töötava treenerina ka treenerit, kes ei vasta kutsetaseme nõudele;
3) 14–23-aastaste sportlaste sporditegevus toimub vähemalt neli korda nädalas (treeningkoormus vähemalt 360 minutit nädalas);
4) kuni 29-aastaste kurtide ja paralümpiaalade sportlaste sporditegevus toimub vähemalt neli korda nädalas (treeningkoormus vähemalt 300 minutit nädalas);
5) sportmängude alal on treeningrühmas kuni 16 saavutussportlast (v.a jäähoki ja jalgpall), jäähoki ja jalgpalli treeningrühmas kuni 22 saavutussportlast. Vähemalt 75% võistkonna liikmetest peavad elama rahvastikuregistri andmetel Tallinnas;
6) sportmängude võistkonna sporditegevust korraldab vähemalt kaks treenerit, sh vähemalt üks treener vähemalt EKRi 5. tasemega.
(2) Saavutussportlane peab vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) Eesti Olümpiakomitee on arvanud ta Team Estonia noorsportlaste nimekirja või C-taseme sportlaseks;
2) on saavutanud 1.–16. koha sellistel rahvusvahelisel tippvõistlusel nagu maailma karikavõistluse etapp, Euroopa karikavõistluse etapp või traditsioonilised ja rahvusvahelise spordialaliidu kalenderplaani võistlused;
3) on saavutanud 1.–12. koha noorte või juunioride maailmameistrivõistlusel, Euroopa meistrivõistlusel, juunioride maailma karikavõistluse etapil, juunioride Euroopa karikavõistluse etapil, noorte olümpiamängudel, Euroopa noorte olümpiafestivalil, Euroopa mängudel, universiaadil või üliõpilaste maailmameistrivõistlusel;
4) on kinnitatud noorte, juunioride, noorsoo või täiskasvanute vanuseklassides Eesti koondvõistkonda või koondvõistkonna kandidaadiks osalemaks ja valmistumaks vastava vanuseklassi maailmameistrivõistluseks, Euroopa meistrivõistluseks, olümpiamängudeks (sh noorte), Euroopa Noorte Olümpiafestivaliks, Euroopa Mängudeks, universiaadiks või üliõpilaste maailmameistrivõistluseks;
5) on osalenud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel jalgpalli, jäähoki, korvpalli, käsipalli või võrkpalli kõrgeimas liigas;
6) on saavutanud oma vanuseklassis Baltimaade või Põhjamaade meistrivõistlustel 1.–6. koha;
7) on saavutanud oma vanuseklassis Eesti karika- või meistrivõistlustel 1.–3. koha.
§ 33. Toetuse kasutamise periood
Saavutusspordi toetuse puhul on toetuse kasutamise periood kalendriaasta 1. septembrist järgmise kalendriaasta 31. augustini.
§ 34. Toetuse kasutamise piirangud ja toetatavad kulud
(1) Saavutusspordi toetust võib kasutada:
1) EKRi 5.–8. tasemega treeneri tööjõukuludeks;
2) treeningutega seotud kuludeks (treeningpinna üür, treeningkorra makse);
3) laagrite ja võistluste osavõtutasude maksmiseks;
4) laagrite korraldamise kuludeks;
5) majutus-, transpordi- ja toitlustuskulude katmiseks (laagrid ja võistlused);
6) spordiinventari ja -varustuse soetamiseks;
7) meditsiinikuludeks (füsioteraapia, spordipsühholoog jm);
8) erialasteks koolituskuludeks.
(2) Saavutusspordi toetuse kulud ei tohi kattuda käesoleva määruse 3. peatükis toetatud sporditegevuse kuludega.
(3) Saavutusspordi toetusest tehtud kulud on sihtotstarbelised, kui need on kirjendatud raamatupidamises käesoleva määruse § 43 lõike 2 punkti 3 kohaselt.
(4) Sularahatehingud on keelatud.
§ 35. Taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi, määrab amet taotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Amet teavitab taotlejat sellest, millised asjaolud vajavad selgitamist ja/või täiendamist. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(2) Amet tagastab taotluse seda läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
§ 36. Saavutusspordi toetuse taotluste komisjoni moodustamine
(1) Ameti juht moodustab käskkirjaga saavutusspordi taotluste läbivaatamise komisjoni (edaspidi komisjon), kinnitab selle koosseisu ja määrab komisjoni sekretäri. Komisjoni sekretär on üldjuhul ameti teenistuja.
(2) Komisjon on kuni viieliikmeline. Selle koosseisu kuulub esimehena ameti teenistuja ja kuni neli valdkondlikku eksperti.
(3) Kui komisjoni liige on toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhtorgani või nõukogu liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse komisjoni protokollis.
§ 37. Saavutusspordi toetuse taotluse hindamine
(1) Ameti juht kinnitab käskkirjaga saavutusspordi taotlustele hindamise juhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu, arvestades käesolevas määruses sätestatut.
(2) Komisjon hindab taotlust järgmiste kriteeriumite alusel:
1) viimase kahe hooaja tulemus spordialal või kategoorias – hinnatakse saavutussportlase või võistkonna saavutatud tulemust, arvestades võistlusklassi ning osalejate arvu konkreetsetel võistlustel;
2) saavutussportlase või võistkonna arengutrend – hinnatakse tulemuste dünaamikat viimase kahe hooaja jooksul ning arvestatakse riiklikke rekordeid ja rahvuskoondisesse kuulumist;
3) spordiala kandepind Eestis ja rahvusvaheliselt – arvesse võetakse spordiala populaarsust, harrastajate arvu ning võistlussüsteemi ulatust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt;
4) spordiorganisatsiooni kasvandike saavutused.
(3) Komisjonil on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule õigus saavutusspordi toetuse taotluse hindamiseks küsida spordialaliidult arvamust saavutussportlase või sportmängude võistkonna saavutuse olulisuse ja mõju kohta.
(4) Komisjon koostab hindamise alusel saavutussportlaste paremusjärjestuse ning teeb ametile ettepaneku anda toetust, arvestades järgmist:
1) individuaalala olümpiaalal ja kuni neljaliikmelise võistkonna olümpiaalal, kus on harrastajaid spordiregistri andmetel 1000 või enam, antakse toetust kuni 15 tallinlasele ala kohta;
2) individuaalala olümpiaalal ja kuni neljaliikmelise võistkonna olümpiaalal, kus on harrastajaid spordiregistri andmetel alla 1000, antakse toetust kuni kümnele tallinlasele ala kohta;
3) individuaalala mitteolümpiaalal, kus on harrastajaid spordiregistri andmetel 1000 või enam, antakse toetust kuni kümnele tallinlasele ala kohta;
4) paralümpiaalal ja kurtide olümpiaalal antakse toetust kuni kümnele tallinlasele ala kohta;
5) olümpiamängude programmi kuuluval sportmängude alal, kus on harrastajaid spordiregistri andmetel 1000 või enam, antakse toetust kuni kolmele võistkonnale ala kohta. Kui ühel alal saab toetust kolm võistkonda, siis vähemalt üks toetuse saaja peab olema tüdrukute võistkond juhul, kui tüdrukute võistkonnad on taotlusvoorus esindatud ja vastavad toetuse saaja nõuetele;
6) olümpiamängude programmi kuuluval sportmängude alal, kus on harrastajaid spordiregistri andmetel alla 1000, ja olümpiamängude programmi mittekuuluval sportmängude alal, kus on harrastajaid spordiregistri andmetel 1000 või enam, antakse toetust kuni ühele võistkonnale ala kohta.
(5) Eelarveliste vahendite olemasolul võib komisjon teha ametile ettepaneku toetada erandina rohkem kui 15 saavutussportlast ala kohta, toetada rohkemat arvu sportmängude võistkondi, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punkt 5 või 6 võimaldab, või toetada saavutussportlast, kes ei vasta määruse nõuetele.
§ 38. Komisjoni töö korraldamine
(1) Komisjon menetleb nõuetele vastavad taotlused, lähtudes linna eelarves saavutusspordi toetuse maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite mahust ja ameti kinnitatud hindamisjuhendist.
(2) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Koosolek võib toimuda elektrooniliselt.
(3) Koosoleku kutsub kokku, päevakava kinnitab, koosoleku toimumise aja ja elektroonilise koosoleku korral komisjoni otsuse tähtpäeva määrab komisjoni esimees või sekretär.
(4) Koosoleku päevakava ja materjalid edastab komisjoni sekretär komisjonile vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist või komisjoni otsuse tähtpäeva saabumist.
(5) Komisjoni esimehel või tema asendajal on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst hääleõiguseta osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate ja puudujate nimed, päevakava ja selle kohta esitatud ettepanekud, eriarvamused ja vastuvõetud otsused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
(7) Elektroonilise hääletuse korral peavad komisjoni liikmed komisjoni otsuse tähtpäevaks edastama elektrooniliselt oma seisukoha päevakavas nimetatud taotluste kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.
(8) Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja sekretär.
(9) Komisjon teeb ameti juhile ettepaneku toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise, toetuse suuruse ning vajaduse korral taotluse menetlemise edasilükkamise ja toetuse määramise tingimuste kohta, arvestades saavutusspordi toetuse taotluste hindamise tulemust ja eelarvelisi vahendeid.
§ 39. Komisjoni liikmete ülesanded ja nende tasustamine
(1) Komisjoni liikme ülesanne on osaleda komisjoni töös, sh koosolekute ettevalmistamises, läbiviimises ja kokkuvõtete tegemises.
(2) Komisjoni liikmele, kes ei ole ameti teenistuses, võib maksta komisjoni töös osalemise eest tasu.
(3) Ameti juht otsustab komisjoni liikmele tasu määramise ja selle suuruse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoniliikme panust komisjoni töösse ning ameti eelarvelisi vahendeid.
§ 40. Saavutusspordi toetuse suurus
(1) Linna eelarvest saavutusspordi toetamiseks eraldatud summa jagatakse saavutussportlaste ja sportmängude võistkondade vahel alljärgnevalt, arvestades määruse § 37 lõike 4 alusel tehtud ettepanekut:
1) kuni 55% moodustab individuaalala saavutussportlaste ja kuni neljaliikmeliste võistkondade koosseisu kuuluvate saavutussportlaste toetuste kogusumma;
2) vähemalt 35% moodustab sportmängude võistkondade toetuste kogusumma;
3) kuni 10% moodustab komisjoni ettepaneku alusel jaotatav toetuse kogusumma.
(2) Individuaalala saavutussportlase ja kuni neljaliikmelise võistkonna nõuetele vastava võistkonnaliikme kohta antava toetuse suuruse arvutamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuste kogusumma toetust saavate saavutussportlaste arvuga.
(3) Sportmängude võistkonna kohta toetuse suuruse arvutamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud toetuste kogusumma kõikide võistkondade rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavate võistkonnaliikmete arvuga. Iga võistkonna toetuse suuruse saamiseks korrutatakse jagatis rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavate võistkonnaliikmete arvuga.
(4) Komisjon võib jaotada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud toetuse kogusumma mõne olulise algatuse toetuseks või konkreetse spordialaga seotud probleemi lahendamiseks. Toetatav tegevus peab olema vähemalt ühe spordiala spordiorganisatsioonide ülene ning lähtuma saavutusspordi toetuse eesmärkidest. Komisjon peab võtma arvesse järgmist:
1) algatuse või spordiala ühiskondlik mõju – võetakse arvesse panust liikumisharjumuste kujundamisse, spordi väärtustamisse ning võimet edendada ühiskondlikke väärtusi, nagu koostöö, distsipliin, aus mäng ja kaasatus;
2) potentsiaal – arvestatakse algatuste võimalikku mõju või spordiala noorsportlaste varasemaid tulemusi rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Samuti võetakse arvesse potentsiaali saavutada rahvusvahelist edu;
3) kandepind – hinnatakse algatuse või spordiala populaarsust ja kaasatute arvu, sealhulgas eraldi noorte seas;
4) spordialaga tegelemise kallidus ja finantsiline vajadus – hinnatakse mõne konkreetse spordialaga kaasnevate treeningute, võistluste ja spetsiifilise varustuse soetamise kulusid, aga ka vajadust kasutada spetsiifilisi treeningpaiku ja rajatisi (nt ujula, jäähall);
5) muud mõjuvad kaalutlused – võetakse arvesse asjaolusid, mida eelnimetatud hindamiskriteeriumid ei pruugi hõlmata, kuid millel võib olla oluline mõju toetuse andmise põhjendatusele.
§ 41. Saavutusspordi toetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine
(1) Saavutusspordi toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht käskkirjaga 60 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest.
(2) Saavutusspordi toetuse andmise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning komisjon on teinud ameti juhile vastava ettepaneku. Kui komisjon ei ole toetuse määramisel arvestanud määruses sätestatud tingimusi, on ameti juhil õigus saata taotlus komisjonile uuesti hindamiseks. Komisjon peab taotluse uuesti hindama 14 kalendripäeva jooksul.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
2) kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ja eelarvelisi vahendeid arvestades.
§ 42. Saavutusspordi toetuse väljamaksmine
(1) Amet edastab pärast saavutusspordi toetuse andmise otsuse tegemist viivitamata infosüsteemi kaudu või taotleja e-posti aadressile kinnitamiseks saavutusspordi toetuse kasutamise nõusoleku.
(2) Taotlejal on õigus saavutusspordi toetuse kasutamise nõusolek kinnitada või toetusest loobuda 14 kalendripäeva jooksul arvates talle nõusoleku esitamisest. Ametil on õigus pikendada saavutusspordi toetuse kasutamise nõusoleku kinnitamise tähtaega.
(3) Saavutusspordi toetus makstakse välja taotluses nimetatud arvelduskontole kaks korda aastas järgmiselt:
1) 1. septembrist 31. detsembrini kestva toetuse kasutamise perioodi eest 21 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku kinnitamisest;
2) 1. jaanuarist 31. augustini kestva toetuse kasutamise perioodi eest hiljemalt 31. jaanuaril.
§ 43. Saavutusspordi toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada antud toetust;
2) saada ametilt teavet ja juhiseid määruse, seotud õigusaktide ja toetuse andmise otsuse kohta;
3) toetusest loobuda või toetus osaliselt või täielikult tagastada.
(2) Toetuse saaja kohustub:
1) korraldama sporditegevust vastavalt määruse § 32 lõikele 1;
2) kasutama saavutusspordi toetust sihipäraselt;
3) pidama enda raamatupidamises saavutusspordi toetuse kasutamise kohta eraldi arvestust, eristades saavutusspordi toetusest tehtavad kulud;
4) korraldama sporditegevust treening- või tunniplaanis märgitud ajal ja kohas;
5) omama spordiala kohta registreeritud õppekava kogu toetuse kasutamise perioodil;
6) pidama treening- või tunniplaani ning treeningpäevikut;
7) avaldama enda veebilehel kehtivad tunniplaanid, info treenerite, treeningrühmade ja treeningpaikade ning linna toetuse kohta;
8) nimetama linna enda toetajana ning kasutama trükistes linna logo või ameti määratud logo;
9) teavitama toetuse saanud saavutussportlast või tema seaduslikku esindajat toetuse saamisest ja kirjeldama lühidalt, kuidas on saadud toetust plaanis kasutada;
10) esitama ameti nõudmisel viie tööpäeva jooksul kirjalikult taasesitatavas vormis dokumente, vahearuandeid ja selgitusi tegevuse kohta;
11) esitama aruande määruses nimetatud tähtajaks;
12) tagastama kasutamata jäänud toetuse, kui summa ületab 50 eurot, või mittesihipäraselt kasutatud toetuse. Saavutusspordi toetus tuleb tagastada ameti arvelduskontole ameti edastatud kirjalikus teatises või toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud tähtpäevaks.
§ 44. Ameti õigused ja kohustused
(1) Ametil on õigus:
1) kontrollida saavutusspordi tegevuse korraldamist ning küsida toetuse saajalt kirjalikult taasesitatavas vormis lisadokumente, vahearuandeid ja selgitusi tegevuse korraldamise kohta;
2) tasaarvestada väljamaksmata saavutusspordi toetuse summa toetuse saaja võlaga, kui enne selle väljamaksmist selgub, et toetuse saajal on linna ees võlg. Tasaarvestuse tegemiseks esitab amet toetuse saajale tasaarvestuse avalduse.
(2) Ametil on õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi kuni 10% toetuse summast, kui toetuse saaja on rikkunud käesoleva määruse § 43 lõike 2 punktist 1, 3, 4, 6, 7, 8, 9 või 10 tulenevat kohustust.
(3) Amet:
1) kannab toetuse taotlusel märgitud arvelduskontole, kui kõik määruses sätestatud tingimused on täidetud ja toetus on antud;
2) nõuab toetuse saajalt põhjendatud juhul saavutussporditegevusega seotud kulu- ja maksedokumentide koopiaid.
§ 45. Saavutusspordi toetuse aruanne
(1) Saavutusspordi toetuse saaja esitab järgmised aruanded:
1) vahearuande ameti nõudmisel;
2) lõpparuande hiljemalt 30. septembril;
3) kui toetuse maksmine lõpetatakse toetuse kasutamise perioodi kestel, on toetuse saaja kohustatud esitama aruande toetuse kasutamise kohta ametile ühe kuu jooksul pärast toetuse maksmise lõpetamist.
(2) Lõpparuanne peab sisaldama järgmist teavet:
1) ülevaade eelarve täitmisest: kuluaruanne esitatakse saavutusspordi toetuse taotluses esitatud eelarvega võrreldavana;
2) ülevaade sporditegevustest, tuues vajaduse korral esile nende erinevuse tegevusplaanist;
3) hooaja tulemused ja tulemuste analüüs;
4) võimaluse korral foto, millelt on näha linna logo kasutamine trükises, reklaamis või muul teabekandjal;
5) muu vajalik info sporditegevuse kohta.
(3) Lisaks lõikes 2 nimetatud teabele lisab toetuse saaja lõpparuandele kasutatud toetuse ulatuses kulu- ja maksedokumentide koopiad järgmistel juhtudel:
1) tegemist on esmakordse toetuse saajaga;
2) toetuse summa ületab 15 000 eurot;
3) ameti nõudmisel.
(4) Lõpparuande esitamise ajaks peavad kõik toetusest tehtud kulud olema tasutud. Ametil on õigus küsida toetuse saajalt kulu- ja maksedokumentide koopiaid ning vähemalt kolme hinnapakkumist turuhinnaga kauba ja/või teenuse ostmise tõendamiseks, kui toetuse saaja on teinud tehingu tulumaksuseaduse § 8 tähenduses temaga seotud isikute või iseendaga.
(5) Ametil on õigus nõuda kolme aasta jooksul alates saavutusspordi toetuse väljamaksmisest toetuse saajalt kirjalikult taasesitatavas vormis lisadokumente, vahearuandeid ja selgitusi, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
(6) Amet võib pikendada aruande või lisateabe esitamise tähtaega, kui toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse, või anda kohustuste täitmiseks kümne kalendripäeva pikkuse lisatähtaja.
(7) Amet kontrollib pärast toetuse kasutamise perioodi lõppu esitatud aruande hiljemalt 30. novembriks ning perioodi kestel esitatud aruande ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist.
§ 46. Saavutusspordi toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine
(1) Ameti juhil on õigus käskkirjaga tunnistada saavutusspordi toetuse andmise otsus kehtetuks või seda muuta, kui:
1) toetuse saaja ei ole kinnitanud saavutusspordi toetuse kasutamise nõusolekut 14 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest toetuse saajale;
2) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud saavutusspordi toetuse andmise otsuse tegemise;
3) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda sporditegevust korraldada;
4) toetuse saaja loobub saavutusspordi toetusest;
5) toetuse saaja ei kasuta saavutusspordi toetust sihipäraselt;
6) toetuse saaja on jätnud vahe- või lõpparuande esitamata;
7) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud saavutusspordi toetuse kasutamisega seotud lisadokumente, vahearuandeid, kuludokumente või kirjalikke selgitusi;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
9) esineb muu mõjuv põhjus.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud saavutusspordi toetus tagastada otsuses nimetatud tähtpäevaks, lähtudes toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise otsusest.
(3) Kui tagasinõutav toetus oleks kuni 50 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.
(4) Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutavat saavutusspordi toetust tagasi tähtaja jooksul, nõuab amet selle tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
5. peatükk Rakendussätted
§ 47. Sporditegevuse toetuse andmine
(1) Määruse 3. peatükki rakendatakse täismahus alates 2026. aasta kohta esitatavate taotluste suhtes.
(2) Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2024 määrusega nr 20 „Tallinna linna 2025. aasta eelarve“ sporditegevuse toetuse saajate sihtrühma laiendamiseks ja sporditegevuse toetuse suurendamiseks eraldatud 1 700 000 eurot antakse 2025. aastal käesoleva määruse 3. peatüki alusel, arvestades järgmist:
1) sporditegevuse toetuse taotlus esitatakse hiljemalt 15. augustil 2025 infosüsteemi kaudu. Kui infosüsteemi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse vormikohane taotlus ja nõutud teave ameti e-posti aadressile, mis on avaldatud Tallinna veebilehel;
2) toetuse saamiseks peab taotleja tagama, et teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja on kinnitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud harrastaja kohta hiljemalt 15. septembril 2025 soovi, et sporditegevuse toetust antaks toetuse saajale;
3) sporditegevuse toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht käskkirjaga hiljemalt 30. septembril 2025;
4) määruse § 22 ja § 26 lõike 4 punkt 3 ei rakendu;
5) toetuse kasutamise periood kestab 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2025.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sporditegevuse toetuse suurust arvestatakse kolmes osas:
1) kuni 100 000 eurot antakse spordiklubidele või -koolidele lisatoetusena erineva emakeelega harrastajate lõimimistegevuste läbiviimiseks;
2) harrastaja kohta, kes on nimetatud hiljemalt 15. augustil 2025 esitatud taotluses ja ei saa 2025. aastal toetust Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruse nr 28 „Sporditegevuse toetamise kord“ alusel;
3) harrastaja kohta, kes saab 2025. aastal toetust Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruse nr 28 „Sporditegevuse toetamise kord“ alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud harrastaja sporditegevuse toetuse suurused on:
1) 5–6-aastaste harrastaja kohta 33 eurot;
2) 7–13-aastaste harrastaja kohta 67 eurot;
3) 14–19-aastaste ning puuetega inimese ja osalise töövõimega harrastaja kohta 100 eurot.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud harrastaja sporditegevuse toetuse arvutamiseks lahutatakse toetuse kogusummast käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse summa ja lõike 4 alusel harrastajatele arvestatud toetuse summa. Ülejäänud toetus jagatakse kõikide käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud harrastajatega.
§ 48. Saavutusspordi toetuse andmine
(1) Määruse 4. peatükki rakendatakse täismahus alates hooaja 2027/2028 kohta esitatavate taotluste suhtes.
(2) 2025. aastal antakse käesoleva määruse 4. peatüki alusel saavutusspordi toetust hooajaks 2025/2026, arvestades järgmist:
1) toetuse taotlus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2025 Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi kaudu;
2) toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht käskkirjaga hiljemalt 15. septembril 2025;
3) määruse § 37 lõike 4 punktis 1 nimetatud toetust antakse kuni 15 tallinlasele ala kohta, v.a ujumine ja iluuisutamine, mille kohta antakse toetust kuni 25 tallinlasele;
4) määruse § 37 lõike 4 punktis 2 nimetatud toetust antakse kuni kahele tallinlasele freestyle-suusatamise ja aerutamise kohta, kuni kümnele tallinlasele kiiruisutamise ja purjetamise kohta ning kuni 15 tallinlasele vehklemise ja 20 tallinlasele laskesuusatamise kohta;
5) määruse § 37 lõike 4 punktis 3 nimetatud toetust antakse kuni kümnele tallinlasele karate kohta;
6) määruse § 37 lõike 4 punktis 5 nimetatud toetust antakse kuni kolmele sportmängude võistkonnale jalgpalli, jäähoki ja käsipalli kohta ning kuni viiele sportmängude võistkonnale võrkpalli ja korvpalli kohta;
7) määruse § 37 lõike 4 punkt 6 ei rakendu;
8) määruse § 40 lõike 1 punktid 1–3 ei rakendu. Saavutusspordi toetuse kogusummast jaotatakse kuni 51% individuaalala saavutussportlaste ja kuni neljaliikmeliste võistkondade koosseisu kuuluvate saavutussportlaste toetusteks, vähemalt 35% sportmängude võistkondade toetusteks ja kuni 14% komisjoni ettepaneku alusel jaotatavateks toetusteks;
9) määruse §-s 45 nimetatud aruanne 2025. aastal antud saavutusspordi toetuse kasutamise kohta esitatakse Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi kaudu.
(3) 2026. aastal antakse käesoleva määruse 4. peatüki alusel saavutusspordi toetust hooajaks 2026/2027, arvestades järgmist:
1) saavutusspordi toetuse taotlust menetletakse ja toetuse kasutamise üle peetakse arvestust Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemis, kui seda ei ole võimalik teha sporditegevuse toetuste infosüsteemis;
2) määruse § 37 lõike 4 punktis 1 nimetatud toetust antakse kuni 15 tallinlasele ala kohta, v.a ujumine ja iluuisutamine, mille kohta antakse toetust kuni 20 tallinlasele;
3) määruse § 37 lõike 4 punktis 2 nimetatud toetust antakse kuni kümnele tallinlasele ala kohta, v.a laskesuusatamine, mille kohta antakse toetust kuni 15 tallinlasele;
4) määruse § 37 lõike 4 punktis 3 nimetatud toetust antakse kuni kümnele tallinlasele karate kohta;
5) määruse § 37 lõike 4 punktis 5 nimetatud toetust antakse kuni kolmele sportmängude võistkonnale jalgpalli, jäähoki ja käsipalli kohta ning kuni neljale sportmängude võistkonnale võrkpalli ja korvpalli kohta;
6) määruse § 40 lõike 1 punktid 1–3 rakendu. Saavutusspordi toetuse kogusummast jaotatakse kuni 53% individuaalala saavutussportlaste ja kuni neljaliikmeliste võistkondade koosseisu kuuluvate saavutussportlaste toetusteks, vähemalt 35% sportmängude võistkondade toetusteks ja kuni 12% komisjoni ettepaneku alusel jaotatavateks toetusteks.
§ 49. Volituse andmine
Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhil kinnitada käskkirjaga järgmised vormid:
1) projekti „Sport kooli“ toetuse taotlemise ja akti vormid;
2) sporditegevuse toetuse taotlemise, harrastajate ja treenerite nimekirja ning sporditegevuse toetuse kasutamise aruande vormid;
3) saavutusspordi toetuse taotlemise, harrastajate ja treenerite nimekirja ning saavutusspordi toetuse kasutamise aruande vormid.
§ 50. Määruse kehtetuks tunnistamine
Määrusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määrus nr 28 „Sporditegevuse toetamise kord“.
§ 51. Määruse jõustumine
(1) Määrus, v.a § 50, jõustub üldises korras.
(2) Määruse § 50 jõustub 1. jaanuaril 2026.
Sven Sester
Aseesimees
Facebook
X.com