Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Viru-Nigula valla raamatupidamise sise-eeskiri

Viru-Nigula valla raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Viru-Nigula Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 21.07.2020, 1

Viru-Nigula valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 09.07.2020 nr 10
jõustumine 01.08.2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4, raamatupidamise seaduse § 11 ja rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 1 lõigete 4 ja 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Viru-Nigula valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk, alus ja raamatupidamise korraldamine

  (1) Viru-Nigula valla kui kohaliku omavalitsusüksuse (edaspidi vald) raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

  (2) Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) tulenevatest arvestusmeetoditest ja –põhimõtetest, avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuetest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS), Eesti finantsaruandluse standardis rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginevast avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogumist, mida täiendavad Raamatupidamise toimkonna juhendid (edaspidi RTJ).

  (3) Vald korraldab raamatupidamiskohustuslasena oma raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Viru-Nigula vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) kaudu. Tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ametiasutuse finantsjuht.

  (4) Ametiasutus teostab tsentraliseeritud raamatupidamist ja finantsaruandlust järgmistes hallatavates asutustes:
  1) Kunda Ühisgümnaasium;
  2) Aseri Kool;
  3) Vasta Kool;
  4) Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke;
  5) Aseri Muusikakool (alates 01.09.2020 Viru-Nigula valla muusikakool);
  6) Kunda Muusikakool (alates 01.09.2020 Viru-Nigula valla muusikakool);
  7) Viru-Nigula Avatud Noortekeskus;
  8) Viru-Nigula valla raamatukogu;
  9) Viru-Nigula Kultuurikeskus;
  10) Viru-Nigula Muuseumid;
  11) Viru-Nigula Sotsiaalhoolekande Keskus;
  12) Aseri Vabaajakeskus;
  13) Kunda Spordikeskus;
  14) Viru-Nigula valla majanduskeskus.

  (5) Finantsosakond teostab raamatupidamist majandustarkvaras PMen ja kasutab infohaldustarkvara Amphora (edaspidi Amphora) arvete menetlemiseks ja dokumentide säilitamiseks.

§ 2.   Eeskirjas kasutatavad mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) finantsosakond - ametiasutuse raamatupidamine;
  2) töötaja - töötaja (töölepingu seaduse mõistes) ja ametnik (avaliku teenistuse seaduse mõistes);
  3) töötasu - tasu tehtud töö eest (TLS lg 1 p 5) ja (ATS § 34 lg 1);
  4) palgapäev - töötasu või tasu maksmise päev ( TLS § 33 lg 2);
  5) tehingupartner - avaliku sektori üksus, kellele on omistatud tehingupartnerikood;

  6) valdkond - ametiasutuse struktuuris kinnitatud erinevad tegevusalad;
  7) valdkonna juht - ametiasutuses kindla tegevusala eest vastutav töötaja;
  8) asutus - ametiasutus ja hallatav asutus.

2. peatükk KONTOPLAANI NING KOODIDE KASUTAMINE 

§ 3.   Kontoplaan ja koodid

  (1) Vald kasutab üldeeskirjas kehtestatud kontoplaani ja koode, mis on eraldi välja toodud üldeeskirja lisades nr 1, 2, 3, 4, 5.

  (2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:
  1) kontode koodid;
  2) tehingupartnerite koodid;
  3) tegevusalade koodid;
  4) allikate koodid;
  5) rahavoo koodid.

  (3) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto-, tehingupartneri-, tegevusala-, allika- ja rahavoo koodist, nimetatakse kontokombinatsiooniks.

  (4) Majandustehingute kirjendamisel võib lisaks kontokombinatsioonile lisada täiendavaid tunnuseid, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt, näiteks objekti-, projekti-, subjekti- ja teisi lisatunnuseid.

  (5) Vajadusel võib vald kasutada parema arvestuse tagamiseks täiendavaid allkontosid.

3. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.   Algdokumentide käive

  (1) Algdokumentide käive:

Dokumendi nimetusFinantsosakonnale dokumendi esitamise tähtaegDokumendi esitamise eest vastutaja
Vallavalitsuse ja Vallavolikogu õigusaktidJärgmisel tööpäeval peale allkirjastamist. Vastutab kantselei
Rahalisteks väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiadHiljemalt järgmisel tööpäeval peale allkirjastamist ning dokumendiregistris registreerimist.Lepingu täitmise eest vastutav isik
Võla- ja asjaõiguslepingSeitsme päeva jooksul peale lepingu sõlmimist.Jurist, lepingu sõlmija
Käskkirjad töötasude, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohtaHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist.Käskkirjade koostaja
Käskkiri töölepingu lõpetamise kohtaHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist.Käskkirja koostaja
Töövõtu- või käsunduslepingud tasu maksmiseksHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist.Asutuste juhid
Töötasude arvestuse algandmed – tööaja arvestuse tabelidHiljemalt 25. kuupäevaks, erisused juunis ja detsembris.Asutuste juhid
Avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 20. kuupäevaks. Asutuste juhid või maksuvaba tulu soovija
Isikliku- ja ametisõiduki sõidupäevikAruandekuule järgneva kuu 5. tööpäevaks.Auto kasutaja
Lähetuskulude aruanneViie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist.Lähetatu
Majanduskulude aruanne Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks.Kulu tegija
Hankijate arvedKulu tegija hoolitseb, et hankija arve laekuks masinloetavalt. Kulutegija informeerib hankijat.Kulu tegija
Ühekordsed müügiarvedArve tellija ühekordse arve puhul, esitab tekkinud vajadusel.Arve tellija
Akt vara arvele võtmiseks, maha kandmiseks, alla- või ümberhindamiseksHiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel pärast akti kinnitamist.Valdkonnajuht
Kassa orderidRaha laekumisel/väljamaksmisel koheselt.Finantsosakonna töötaja
Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehedHiljemalt kolm tööpäeva enne toetuse väljamaksmise kohustust.Sotsiaalvaldkonna töötaja

  (2) Hallatavate asutuste algdokumentide õigeaegse esitamise eest finantsosakonnale vastutab iga hallatava asutuse juht oma asutuse lõikes.

  (3) Algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

  (4) Ametiasutuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas füüsilistele isikutele eraldatud toetuste algdokumendid vormistab valdkonnajuht ja allkirjastavad valdkonnajuht ning finantsjuht.

§ 5.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.

  (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.

  (4) Raamatupidamiskirjend sisestatakse majandustarkvara programmi PMen.

§ 6.   Raamatupidamisregistrid

  (1) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.

  (2) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.

  (3) Raamatupidamisregistrid on majandustarkvaraprogrammi PMen erinevad kasutusel olevad moodulid:
  1) pearaamat;
  2) pank/kassa;
  3) arveldused;
  4) arved;
  5) palk;
  6) varad (materjalid, põhivarad);
  7) eelarve.

§ 7.   Müügiarvete koostamise erisused

  (1) Müügiarved koostatakse lepingute või operatiivandmete alusel.

  (2) Müügiarvete koostamine:

Müügiarve Väljastamise aeg Algandmed ning nende edastaja
Lasteaedade kohamaksumuse arvedIga kuu 5.-10. kuupäevaks jooksva kuu eest.Lasteaia direktor edastab finantsosakonnale vastavad tabelid hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks.
Muusikakooli arvedIga kuu 5.-10. kuupäevaks jooksva kuu eest.Muusikakooli direktor edastab nimekirjad iga kuu 3. kuupäevaks.
Kohamaksuarved teistele omavalitsusteleIga kuu 10. kuupäevast, jooksva kuu eest.Finantsosakonna töötaja võtab iga kuu EHISest õppurite andmed. Arvlemine vastavalt seadusele või lepingutele.
Sotsiaalteenuste arvedEelmise kuu eestAndmed esitab sotsiaaltöötaja jooksvalt.
Üüri- ja kommunaalteenuste arvedIga kuu 10. kuupäevaks, eelmise kuu eestAndmed esitab Viru-Nigula valla majanduskeskus iga kuu 5. kuupäevaks. Andmed lepingust.
Kunda Spordikeskuse ärikliendi arvedIga kuu 3.-5. kuupäevaks, eelmise kuu eest.Andmed edastab spordivaldkonna juht iga kuu 3. kuupäevaks.
Lepingutest tulenevad rendiarvedVastavalt lepingutele ja/või iga kuu 30. kuupäevaks.Andmed lepingutest ja/või edastatud andmetest.
Muud arvedVastavalt vajadusele.Andmeesitaja.

  (3) Arvete vormistamisel järgitakse RPS nõudeid. Erinõue on kajastada arvel tehingupartnerikoodi ja registrikoodi.

  (4) Arved väljastatakse kliendile kas masinloetavalt või pdf-vormingus. Avaliku sektori üksustele väljastatakse masinloetavaid arveid.

  (5) Arve koostaja vastutab arvete koostamise ja raamatupidamiskirjendite õigsuse eest. Arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab lepingu allkirjastaja ja/või operatiivandmete esitaja.

  (6) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarvete koostamisel järgitakse tekkepõhisuse printsiipi.

§ 8.   Ostuarvete menetlemise erisused

  (1) Ostuarveid ehk hankijate arveid menetletakse Amphoras mõistliku aja jooksul. Kulutegija peab informeerima hankijat e-arve saatmise kohustuslikkusest ning vajadusest rakendada vähemalt 14. kalendripäevast maksetähtaega.

  (2) Üldeeskirja § 15 lõike 7 alusel peavad reeglina ülekandmise tingimused andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning tulevaste rahavoogude planeerimiseks.

  (3) Finantsosakonna töötaja peab veenduma hankija nime, registrikoodi ning tehingupartnerikoodi olemasolus PMen programmis (Amphora ja PMen ei sünkroniseeri andmeid).

4. peatükk RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED 

§ 9.   Varade ja kohustuste kajastamine

  (1) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle hallatava asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (2) Kohustused kajastatakse järgides tekkepõhisuse printsiipi ning arvestatakse selle hallatava asutuse või valdkonna kuludes, kes kulu tegi.

  (3) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisarvestuses.

§ 10.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt.

  (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle hallatava asutuse tuludes, kes vastava tulu ulatuses kaupu müüs või teenuseid osutas.

  (3) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle hallatava asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

  (4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle hallatava asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus.

§ 11.   Raha arvestus

  (1) Raha hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel.

  (2) Pangaülekannete teostamisel on allkirjaõigusega isikuteks vallavanem, majandusvaldkonna juht, finantsjuht ja finantsosakonna töötajad.

§ 12.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Maksimaalseks kassalimiidiks on ametiasutuses 5000 eurot ning hallatavates asutustes 2000 eurot.

  (2) Kassa sissetuleku tehinguid teostavad hallatavad asutused on märgitud eeskirja Lisas 1.

  (3) Ametiasutusel on õigus teostada erinevaid kassaoperatsioone.

  (4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha parandusi.

  (5) Ametiasutuses sisestab kassaoperatsioone teostav isik sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi PMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder. Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab finantsosakonna töötaja.

  (6) Väljaspool kassat sularaha vastu võtma volitatud isik kannab vastuvõetud summad sularaha saatelehele (eeskirja Lisa 2), mille esitab finantsosakonna töötajale koos sissemakstava summaga.

  (7) Võimalusel tuleb vältida sularahatehinguid ja arveldada panga kaudu.

§ 13.   Tehingud ametiasutuse pangakaardiga

  (1) Deebetkaardi kasutamise õiguse annab finantsjuht, tema äraolekul asendaja.

  (2) Kaardi valdaja vastutab deebetkaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Deebetkaarti kasutatakse sularaha sissemakseks. Erandjuhul võib deebetkaarti kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks.

  (3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi rikkumise, hävimise või kaotsiminekuga tekitatud kahju.

  (4) Kaardi valdaja ei tohi anda deebetkaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

  (5) Kaardi valdaja esitab finantsosakonnale tehingu tegemisele järgneval tööpäeval algdokumendid. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.

§ 14.   Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

  (1) Raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuded sätestab RPS § 7.

  (2) Kõik kuludokumendid allkirjastab kulu teinud isik, tegevusalade eelarvete eest vastutav isik ja finantsjuht. Projektipõhiseid kuludokumente allkirjastab lisaks projekti eest vastutav isik.

  (3) Hallatavates asutustes on vastutav isik asutuse juht. Kui hallatava asutuse juht viibib töölähetuses või temaga on tööleping peatatud, on kulusid tegema volitatud isikuks hallatava asutuse juhi poolt kirjalikult määratud isik.

  (4) Kuludokumendil allkirja või kinnitusega kinnitab tegevusalade eelarvete eest (oma asutuse piires) vastutav isik, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) teenus on kätte saadud või kaup vastu võetud;
  4) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  5) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud säästlikkuse printsiibist;
  6) tehing on kooskõlas Viru-Nigula valla eelarvega;
  7) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise ülekande vormistamiseks.

  (5) Finantsosakonna töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja dokumentide ülekande ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamise infosüsteemi:
  1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
  2) raamatupidamiskontode, kululiigi, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude koodide õigsuse;
  3) maksetähtpäeva ja tehingu summad;
  4) tekkepõhise perioodi;
  5) tehingu vastaspoole andmed;
  6) arvete korral nende vastavuse käibemaksuseaduse vastavatele sätetele;
  7) asjaolu, kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud.

  (6) Dokumentide kontrolli nõuded peavad tagama allkirjaõigusliku isiku ja finantsosakonna töötaja isikulahususe.

  (7) Rahalisi ülekandeid teostab finantsosakonna töötaja.

  (8) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse (üldeeskirja § 15 lõige 9):
  1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

  (9) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul peale kauba, teenuse või muu hüve saamist.

5. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS  

§ 15.   Nõuete ja kohustuste arvestus

  (1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. Vajadusel saadetakse meeldetuletuskirjad.

  (3) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, mille allkirjastab finantsjuht.

  (4) Kui nõue kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Vormistatakse raamatupidamisõiend, mille allkirjastab finantsjuht.

  (5) Aruandeaasta lõpu seisuga kontrollitakse nõuete ja kohustuste saldosid. Võrreldakse nõudeid, mille summa on alates 100 eurot ja kohustusi, mille summa on alates 500 eurot.

§ 16.   Ettemaksude arvestus

  (1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida.

  (2) Ettemaksud tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemaksu summa on väiksem kui 50 eurot.

§ 17.   Arveldused aruandvate isikutega

  (1) Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi asutuse töötajatele seletuskirja alusel, mille kinnitab asutuse juht. Avanss makstakse välja ametiasutuse kassast või pangaülekandega. Avansisaaja esitab majanduskulu tõendava kuludokumendi finantsosakonnale pärast tehingu tegemist.

  (2) Töötasu avanssi üldjuhul ei anta.

  (3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste tarbeks tehtud majanduskulud hüvitatakse töötajale aruande alusel, mis tuleb esitada finantsosakonnale koos kulutusi tõendavate originaaldokumentidega hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks eeskirja Lisana nr 3 kinnitatud vormil.

  (4) Kuluaruande kinnitab kulutegija, vastava hallatava asutuse juht ja finantsjuht. Kuluaruandeid menetletakse Amphoras.

§ 18.   Sihtfinantseerimise arvestus

  (1) Sihtfinantseerimist kajastatakse vastavuses üldeeskirja sätetega.

  (2) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

  (3) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulu katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 5000 eurot. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

§ 19.   Töö-, puhkusetasu ja hüvitiste arvestus

  (1) Töötasu, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu) või Viru-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) õigusaktides või töötaja töölepingus märgitud summa, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel.

  (2) Tööaja kindlaks määramiseks ja töötasu täpseks arvestamiseks võetakse aluseks tööajatabel. Asutuste juhid esitavad tööajatabelid finantsosakonnale hiljemalt 25. kuupäevaks digiallkirjastatult.

  (3) Töötasu makstakse üks kord kuus (kuu viimasel tööpäeval) ülekandega töötaja pangakontole.

  (4) Töötaja esitab finantsosakonnale teatise, kus märgib ära oma arvelduskonto numbri ning panga, kuhu igakuiselt töötasu kantakse.

  (5) Töötaja esitab finantsosakonnale avalduse (eeskirja Lisa 4), kus avaldab soovi üksikisiku tulumaksuvabastuse arvestamiseks. Peale 20. kuupäeva esitatud avalduse puhul rakendatakse tulumaksuvabastust avalduse esitamisele järgnevast kuust.

  (6) Puhkusetasu õigeaegse arvestamise ja väljamaksmise aluseks on ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhtide käskkiri ja/või puhkusegraafik.

  (7) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (8) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitab finantsosakonnale personaliarvestusega tegelev töötaja ja hallatava asutuse juht hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

  (9) Palgalehed koostatakse asutuste ja/või tegevusalade lõikes. Töötajale esitatakse palgateatis kas trükitult või e-kirjaga töötaja kirjalikul nõudmisel.

  (10) Palgalehed kinnitab valdkonnajuht, asutuse juht ning lisaks finantsjuht. Palgalehtede allkirjastamine ja säilitamine toimub Amphoras.

  (11) Töötasu arveldamisel võib teha kinnipidamisi ja juurdemakseid, millised tulenevad õigusaktidest, kohtu täitelehtedest või töötaja avaldusest.

  (12) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele.

6. peatükk PÕHIVARA JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS  

§ 20.   Põhivarad ja bilansivälised varad

  (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest.

  (2) Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse ning võetakse arvele bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes alates 500 eurost. Erandina võetakse arvele bilansiväliselt projektidega eraldatud varad, mille väärtus jääb alla 500 euro, juhul, kui seda lepingus nõutakse.

§ 21.   Materiaalse põhivara arvestus

  (1) Üldeeskirja § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).

  (2) Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

  (3) Finantsosakonnale esitatakse põhivara arvele võtmise kuupäeva seisuga akt (eeskirja Lisa 5), millel kajastatakse järgmised andmed: põhivara nimetus, inventari number, info vara kohta (hoone aadress, maa katastritunnus, transpordivahendi registreerimisnumber ja muu info), soetusmaksumus, amortisatsiooninorm aastas, vastutava isiku nimi ja allkiri. Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale antakse inventarinumber vöötkoodina. Võimalusel kleebitakse vöötkood varale. Hoonete, teede, rajatiste ja muude põhivarade puhul, kui vöötkoodi peale kleepimine ei ole võimalik või otstarbekas, koostatakse nimekirjad, kuhu kleebitakse igale vara kajastavale reale individuaalne vöötkood.

  (4) Põhivara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Viru-Nigula vallavara valitsemise korras sätestatud alustel.

§ 22.   Põhivara amortisatsioon ja amortisatsiooninormid

  (1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning arvestus lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

  (2) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastatesAmortisatsiooni norm protsentides
Hooned20-50 a 2-5%
Rajatised 10-40 a 2,5-10%
Masinad ja seadmed5-10 a10-20%
Inventar 2-10 a 10-50%
Arvutustehnika2-3 a33-50%
Immateriaalne põhivara 2-20 a 5-50%

  (3) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab asutuse juht ja majandusvaldkonna juht.

7. peatükk VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE  

§ 23.   Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

  (1) Raha tegelikku jääki võrreldakse igapäevaselt raamatupidamiskontodel kajastatuga.

  (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse kontode saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

  (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega.

  (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt e-posti teel. Kui võrdlejad jäävad saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

  (5) Vähemalt üks kord aastas tehakse asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu.

  (6) Inventeerimise käigus teostatakse:
  1) materiaalse põhivara inventuur;
  2) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel;
  3) kohustuste ja saadud ettemaksude inventuur;
  4) sularaha inventuur kassades;
  5) pangakontode saldode võrdlus;
  6) avaliku sektori saldoandmike võrdlus;
  7) bilansiväliselt kajastatavate varade ja kohustuste võrdlemine.

  (7) Üks kord aasta jooksul inventeeritakse aastainventuuride käigus bilansivälist väheväärtuslikku vara.

  (8) Aastainventuuri tegemist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

  (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (10) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel tehakse erakorralised inventuurid.

  (11) Aastainventuuri teostamiseks moodustatakse vallavanema käskkirjaga kolmeliikmeline inventuurikomisjon. Vajadusel võib inventuurikomisjoni koosseisu muuta igal aastal.

§ 24.   Inventeerimise ja hindamise protseduurid

  (1) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri tegemise kuupäev;
  2) komisjoni kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (2) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse:
  1) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
  2) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  3) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  4) üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul, kui nõue on tasumata pikema perioodi eest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 150 eurot.

  (3) Materiaalse põhivara ja bilansivälise vara inventuuri tegemisel kasutatakse vöötkoodilugejat. Inventeeritud varad loetakse vöötkoodilugejast raamatupidamisprogrammi PMen, kust trükitakse välja inventeerimisnimestikud, milles on kajastatud arvel oleva ja inventeeritud vara kogused ja maksumused ning põhivara puhul ka andmed järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta.

  (4) Inventuuriga seoses tehakse lisaks järgmised toimingud:
  1) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
  2) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  3) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse vara mahakandmise ja allahindluse aktid.

  (5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  3) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
  4) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  6) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.

8. peatükk ARUANDED  

§ 25.   Aruannete esitamine

  (1) Finantsosakond koostab ja esitab saldoandmiku Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt vastavalt üldeeskirjas kehtestatud nõuetele.

  (2) Alates 01.01.2021 esitab finantsosakond kord kuus saldoandmiku esitamise tähtajal lisaks saldoandmikule makseandmiku, milles esitatakse info aruandekuul tehtud maksete kohta. Makseandmik esitatakse üldeeskirja Lisas 9 toodud vormil.

  (3) Makseandmikus ei kajastata:
  1) makseid füüsilistele isikutele, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad;
  2) maksude ja muude tasude maksmist Maksu- ja Tolliametile;
  3) täiendavate puhkepäevade hüvitiste maksmist Sotsiaalkindlustusameti poolt;
  4) enamlaekunud või edasikantavate tulude ega laekumisel kohustistena arvele võetud summade tagasimakseid, välja arvatud võetud laenude tagasimaksed;
  5) riigisaladuse all olevaid makseid;
  6) makseid, mille summa on väiksem kui 100 eurot.

  (4) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (5) Maksudeklaratsioonid ja -aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (6) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (7) Finantsosakond koostab ja vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande. Vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse audiitorile järeldusotsuse saamiseks. Vallavalitsus kiidab majandusaasta aruande heaks protokollilise otsusega ning esitab heaks kiidetud ja vallavanema poolt allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Vallavolikogule kinnitamiseks vastavalt KOFS-s sätestatule.

§ 26.   Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

  (1) Valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse RPS-s ja Eesti finantsaruandluse standardis ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

  (2) Kui Eesti finantsaruandluse standardis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida-realt ja grupisisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

9. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE  

§ 27.   Raamatupidamisdokumentide säilitamine

  (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

  (2) Finantsosakonnale esitatud algdokumendid säilitatakse Amphoras arvete moodulis.

  (3) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

  (4) Raamatupidamise dokumente hoitakse finantsosakonnas 2 aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt dokumendile kehtestatud säilitusajale.

  (5) E-arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e-arvekeskuse keskkonnas ja nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator. E-arvekeskuses säilitatakse:
  1) tarnijatelt saabunud ostuarved;
  2) majanduskulude aruanded.

10. peatükk SISEKONTROLLIMEETMED JA NENDE RAKENDAMINE  

§ 28.   Ülevaade sisekontrollist ja selle rakendamisest

  (1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 481 lõike 1 alusel tagab Vallavolikogu sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses ja sama seaduse paragrahvi lõike 2 alusel rakendab ning vastutab sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse eest ametiasutus.

  (2) Ametiasutuses ei ole loodud vastavat struktuuriüksust ega ole moodustatud siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastavat ametikohta.

  (3) Viru-Nigula valla põhimääruse § 25 lõike 2 alusel kontrollib revisjonikomisjon kohaliku omavalitsuse tegevust vastavalt seadustes ja muudes õigusaktides sätestatule. Kontrolli aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse Vallavolikogu ülesandel.

  (4) KOKS § 48 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel on revisjonikomisjonil õigus kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, ametiasutuse ja selle hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust ning kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (5) Asutuse sisekontrollisüsteemi tagavad järgmised meetmed:
  1) revisjonikomisjoni kontroll;
  2) raamatupidamise ja dokumendihalduse tarkvarasüsteeme täiendatakse ja kaasajastatakse pidevalt;
  3) juurdepääs infosüsteemidele on ainult selleks volitatud isikutel.

  (6) Majandusaasta aruande auditeerib Vallavolikogu poolt kinnitatud audiitor.

11. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED  

§ 29.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavalitsuse 11.10.2018 määrus nr 26 “Viru-Nigula valla raamatupidamise sise-eeskiri”.

§ 30.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01.08.2020.

Einar Vallbaum
vallavanem

Reeli Eiche
jurist vallasekretäri ülesannetes

Lisa 1 Kassaoperatsioone teostavad asutused

Lisa 2 Sularaha saateleht

Lisa 3 Majanduskulude aruanne

Lisa 4 Tulumaksuvaba miinimumi avaldus

Lisa 5 Põhivara arvele võtmise akt

Lisa 6  Põhivara mahakandmise akt

/otsingu_soovitused.json