Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 22.04.2021 nr 155
RT IV, 30.04.2021, 31
jõustumine 03.05.2021
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 14.10.2021 | RT IV, 21.10.2021, 5 | 24.10.2021 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse Jõgeva valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve jäätmekäitluse üle.
(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt, vastava määratluse puudumisel aga lähtutakse termini üldlevinud tähendusest.
§ 3. Jäätmealase teabe levitamine
Jõgeva vallavalitsus avaldab valla veebilehel info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta, sealhulgas plasti-, suur-, bio-, klaasi-, puidu-, metalli- ning tekstiili- ja rõivajäätmete, vanarehvide, mootorsõidukite ja nende osade ning bioloogiliste mittelagunevate jäätmete äraandmise võimaluste ja avalike pakendipunktide asukohtade kohta.
2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
2) ohtlikke jäätmeid;
3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
4) vedelaid jäätmeid;
5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
6) suurjäätmeid;
7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
8) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
9) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.
(2) Kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paber- või kilekotti paktitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(3) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.
(4) Jäätmete käitlemine, ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete põletamine või biojäätmete kompostimine oma kinnistul.
(5) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
Jäätmevaldaja kohustused:
1) sordib ja kogub liigiti enda valduses olevaid jäätmed ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas annab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
2) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks tellib jäätmeveo keskkonnakaitseluba omavalt ettevõttelt või veab tema tekitatud või valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutab neid nõuete kohaselt;
3) sõlmib jäätmekäitluslepingu ja annab jäätmed üle isikule, kes omab keskkonnakaitseluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis jäätmete vedamiseks;
4) kasutab piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagab nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
5) hoiab mahuti tervena ja puhtana ning vajadusel puhastab korrapäraselt, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
6) tagab veopäeval jäätmemahuti kättesaadavuse, sealhulgas lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise;
7) eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustustest;
8) korraldab tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse, jäätmejaama või jäätmekogumiskohta, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.
§ 6. Kogumismahutile esitavad nõuded
(1) Kogumismahutina võib kasutada:
1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel autosse ei puruneks. Jäätmekott peab olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu ees;
2) käsitsi teisaldatavat, üldjuhul 80- kuni 1100-liitrist, kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
4) sügavkogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokiga tühjendada;
5) presskogumismahutit.
(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid.
(3) Jäätmemahutite soovituslikud värvid:
1) segaolmejäätmed – hall, must või roheline;
2) paber ja kartong, sealhulgas vanapaber – sinine;
3) biolagunevad jäätmed – pruun;
4) segapakend – kollane.
(4) Biojäätmete mahutisse peab olema paigaldatud vooderduskott, et tagada mahuti puhtus.
(5) Avalikul tootjavastutusega hõlmatud jäätmete jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogutavale jäätmeliigile ning jäätmemahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest.
(6) Jäätmemahuti, välja arvatud avalik jäätmemahuti, tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse.
(7) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(8) Jäätmemahuti, välja arvatud avaliku jäätmemahuti, ja jäätmekoti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Mahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.
(9) Erandkorras ja kokkuleppel võib jäätmemahuti paigutada ka väljapoole krundi või kinnistu piire kokkuleppel maaomanikuga, kui see on vajalik parema ligipääsetavuse tagamiseks.
(10) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui jäätmemahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.
(11) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti paigutatakse seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja mahuti teisaldamise teenustasu. Mahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel mahuti teisaldamine veokini.
(12) Suurem kui 1100-liitrine mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt.
(13) Eriotstarbeline jäätmemahuti paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Mahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik vallavalitsuse kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.
(14) Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti või prügiurn, mille olemasolu ja õigeaegse tühjendamise ning korrashoiu eest vastutab haldaja.
§ 7. Jäätmete vedamine
(1) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.
(2) Jõgeva linnas tuleb samaliigiliste jäätmete veopäeva kindlaksmääramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, arvestada nõudega, et kahel pool tänavat paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava kontsessiooni hankedokumentides.
§ 8. Jäätmekäitluse korraldus avalike üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sealhulgas jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituste korraldaja. Liigiti kogutud jäätmete konteinerid peavad olema selgitava teavitustahvliga.
(2) Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed ja panditaara ning suunama need taaskasutusse.
§ 9. Jäätmekäitluse korraldus supluskohtades
(1) Avalikus supluskohas peab olema piisavas koguses jäätmemahuteid, sealhulgas eraldi kogumismahuti pakendijäätmetele.
(2) Kuremaa rannas ja supluskohtades vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest teenuse osutaja.
§ 10. Jäätmekäitlus kalmistutel
(1) Kalmistutel korraldatav jäätmekäitlus võib olla kaasatud korraldatud jäätmeveosse. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikuks kasutuseks olevad jäätmemahutid.
(2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 11. Jäätmete põletamine
(1) Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik süütamiseks.
(2) Tiheasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.
(3) Hajaasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Aia- ja haljastujäätmete põletamisele tuleb eelistada kompostimist.
3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 12. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutisse või pakendikotti või viia selleks ettenähtud segapakendikonteinerisse tühjalt, puhtalt ja kokku pressitult.
(2) Erandina on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendi ja pakendijäätmete kogumine kohustuslik toitlustamisega tegelevatel asutustel ja ettevõtetel ning kortermajadel, välja arvatud hajaasustuses paiknevatel üksikutel kortermajadel. Soovi korral on võimalik korraldatud jäätmeveoga pakendeid ja pakendijäätmeid ära anda ka eramute ja hajaasustuses paiknevate üksikute kortermajade jäätmevaldajatel ning asutustel ja ettevõtetel. Teenus võib olla tasuline. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutitesse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta.
(3) Pakendijäätmeid kogutakse avalike kogumispunktide pakendimahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult eraldi pakendimahuti või läbipaistvast kilematerjalist jäätmekotiga.
(4) Igas avalikus kogumispunktis peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike, sealjuures klaaspakendid tuleb koguda teistest pakendimaterjalidest eraldi. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kogumismahutite asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
(5) Pakendijäätmete veosagedus avalikest mahutitest on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul, kortermajade mahutitest vastavalt taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingutele. Mahuti ületäitumise ja mahutiväliste jäätmete tekkel korraldab taaskasutusorganisatsioon lisaveo mõistliku aja jooksul.
(6) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise avalikest pakendimahutitest ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.
(7) Tagatisrahaga pakendid ehk pandipakend tagastatakse müügikohta või taaravastuvõtu punkti.
(8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendikonteinerid puhtad ja tervena, vältima kogumismahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate kogumismahutite ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada hiljemalt 5 päeva jooksul täitumisest.
§ 13. Biojäätmed
(1) Biojäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on aia- ja haljastujäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad.
(2) Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida oma kinnistu piires, samale omanikule kuuluval kinnistul sama asula piires või üle anda vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta või Jõgeva jäätmejaama.
(3) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja sobimatusse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.
(4) Hajaasustuses paiknevates kortermajades ja üksikelamutes tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostaunas või kompostris.
(5) Kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Selliste jäätmete kompostimine, mis kahjustab komposti või muudab selle kasutuskõlbmatuks, näiteks heitvee ja settekaevude setted ning käimlajäätmed, on keelatud.
§ 14. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed saab viia jäätmejaama või anda käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 15. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta või anda käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu jäätmejaamas, kogumispunktis või antakse ära ohtlike jäätmete kogumisringil.
(4) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise ning annavad ohtlikud jäätmed üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale.
(5) Mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale ettevõttele.
(6) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.
§ 16. Probleemtoodete jäätmed
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid tasuta üle anda.
(2) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon tühjendab oma vahenditega tema hallatava kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu ning väldib konteineri ületäitumist. Jäätmejaamas ja -kogumiskohtades vanarehvide ületäitumisel tuleb vastuvõtja tellimuse esitamisest tühjendada ala 7 tööpäeva jooksul.
(3) Elektroonikaromud, sealhulgas külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmejaama või -kogumiskohta või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(4) Vanarehve saab üle anda Jõgeva linna jäätmejaama, jäätmekogumiskohtadesse, tootja määratud kogumiskohta või uue rehvi ostmisel vastavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(5) Vanad patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(7) Põllumajandusplast, nagu silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk, plastnöör ja muu, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 17. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, näiteks autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmakapid, elektripliidid, ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.
(3) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, taaskasutusega tegelevale ettevõttele või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Suurjäätmeid võib paigutada mahutite lähedusse vaid juhul, kui nende äravedu on eelnevalt tellitud ja nende jätmine mahutite kõrvale on eelnevalt jäätmevedajaga kokku lepitud.
(4) Ehituse või remondi käigus tekkivad ehitusmaterjalide ja sanitaartehnika jäätmed ei ole suurjäätmed ning need antakse jäätmekäitlejale üle ehitus-lammutusprahina.
§ 18. Metallijäätmed
Metallijäätmed, sealhulgas must ja värviline vanametall, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.
§ 19. Plastijäätmed
Plastijäätmed tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
§ 20. Klaasijäätmed
Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 21. Puidujäätmed
Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 22. Tekstiili- ja rõivajäätmed
Tekstiil- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, taaskasutuskeskusesse või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või ära anda Jõgeva vallavalitsuse korraldatud kampaaniatel.
4. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 23. Korraldatud jäätmevedu
(1) Alates 1. oktoobrist 2021 on Jõgeva vald tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ja jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle.
(2) Korraldatud jäätmeveo piirkond on jagatud tiheasustus-, hajaasustus- ja kompaktseks alaks. Tiheasustus- ja kompaktsed alad on loetletud määruse lisas.
(3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vähemalt järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01) – kogu piirkond;
2) paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01) – kõik kortermajad, välja arvatud hajaasustuses paiknevad üksikud kortermajad, asutused ja ettevõtted, jäätmevaldaja soovil eramud tiheasustus- ja kompaktsel alal;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08) – kõik kortermajad, välja arvatud hajaasustuses paiknevad üksikud kortermajad, eramud tiheasustus- ja kompaktsel alal, jäätmevaldaja soovil asutused ja ettevõtted, eramud ja üksikud kortermajad hajaasustusalal;
4) segapakend (jäätmekood 15 01 06) lisateenusena – kõik kortermajad, välja arvatud hajaasustuses paiknevad üksikud kortermajad, toitlustamisega tegelevad asutused ja ettevõtted, jäätmevaldaja soovil eramud, hajaasustuses paiknevad üksikud kortermajad ning asutused ja ettevõtted.
(4) Tiheasustus- ja kompaktsel alal võib üksikelamutes ja kortermajades, kus kompostimise kasutamise võimalus on olemas, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Hajaasustusega aladel võib üksikelamutes ja üksikult paiknevates kortermajades tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida lahtiselt kompostimisaunades.
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
(5) Toitlustusasutustes, koolides, lasteaedades, hoolekandeasutustes, kauplustes ja teistes asutustes ning ettevõtetes, kus tekib nädalas rohkem kui 20 kg köögi- ja sööklajäätmeid, tuleb need koguda teistest jäätmetest eraldi jäätmemahutisse ja anda üle korraldatud jäätmeveo raames.
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
(6) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.
(7) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, haljasaladel ja avalikel üritustel paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.
(8) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kokku lepitud asukohta jäätmemahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu jäätmemahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest 100% jäätmemahuti tühjendamise teenustasust.
(9) Kui segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, köögi- ja sööklajäätmete või pakendimahutis on ohtlikud või elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil ära, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega.
§ 24. Ühismahuti kasutamine
(1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõikide jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks. Ühismahuti kasutamine on lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel (sealhulgas eramajades , korter- ja ridaelamutes) tekkivate jäätmete kogumisel. Ühismahutina ei või kasutada jäätmekotti.
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
(2) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks pärast seda, kui ühismahuti omanik on kirjalikult esitanud vallavalitsuse vastavale osakonnale ühismahutit kasutava isiku nime, kinnistu aadressi ja muud kontaktandmed, kinnitades sellega oma nõusolekut ühismahuti kasutamiseks ning vallavalitsuse vastav ametnik on kandnud andmed jäätmevaldajate registrisse.
(3) Ühismahuti kasutamise kokkulepe lõpetatakse avalduse alusel või kui tuvastatakse käesoleva eeskirja nõuete rikkumine ühismahutit kasutaval kinnistul.
§ 25. Jäätmete vedamise sagedus ja aeg
(1) Jäätmemahutite minimaalne tühjendussagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
1) eramud tiheasustus- ja kompaktsel alal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul või kui biojäätmete üleandmine või kompostmine on jäätmetekkekohas tagatud, võib keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku taotluse alusel regulaarset ära vedada üks kord 12 nädala jooksul, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vähemalt kord 2 nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud nõuetekohane kompostimine;
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
2) eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
3) [kehtetu - RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
4) kortermajad tiheasustus- ja kompaktsel alal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vähemalt kord 2 nädala jooksul või keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku taotluse alusel võib saada vabastuse kui jäätmetekkekohas on tagatud nõuetekohane kompostimine, paber ja kartong vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
5) kortermajad hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul või kui biojäätmete kompostimine on tekkekohas tagatud, siis üks kord 12 nädala jooksul;
6) jaemüügikoht, toitlustusasutus ja muu asutus, kus tekib toidu- ja köögijäätmeid – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vähemalt kord 2 nädala jooksul või keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku taotluse alusel võib saada vabastuse kui jäätmetekkekohas on tagatud nõuetekohane kompostimine, paber ja kartong vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
7) [kehtetu - RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
8) juriidilised isikud, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud asutused ja ettevõtted – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
(2) Tegelik veosagedus lepitakse kokku jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmeveolepingus, kusjuures jäätmevedu peab toimuma sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise.
(3) Kui määratud mahuti tühjendamise miinimumsagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb suurendada mahuti tühjendamise sagedust või tellida mahuti tühjendamine kohe, et vältida ümbruskonna reostumise ohtu.
(4) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub ajavahemikus kella 7.00-st kuni 22.00-ni. Muul ajal võib jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimuda vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna eriloa alusel.
[RT IV, 21.10.2021, 5 - jõust. 24.10.2021]
(5) Jäätmevedaja korraldab kinnistult või krundilt, millel on ärihoone, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo tööpäeval. Kokkuleppel jäätmevaldajaga võib vedu toimuda nädalavahetusel.
(6) Korraldatud jäätmeveo ühe- või mitmekordne ärajäämine ei vabasta jäätmevaldajat eeskirja nõuete täitmise kohustusest.
(7) Juhul kui jäätmevedu ei ole võimalik ligipääsu probleemide tõttu, peab jäätmevaldaja tagama ligipääsu jäätmemahuti asukohale 7 päeva jooksul või leppima jäätmevedajaga kokku jäätmemahuti uue paiknemise koha.
§ 26. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsuse vastavale osakonnale taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Vallavalitsuse vastav osakond teeb jäätmevaldaja esitatud andmete põhjal otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks teatud tähtajaks.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsuse vastavale osakonnale kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsuse vastavat osakonda tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
§ 27. Jäätmekäitluslepingud
(1) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.
(2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.
(3) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
§ 28. Teenustasu suuruse määramine ja muutmine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.
(2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, tagurdamine jäätmeveokiga kuni 100 m juhtumil kui jäätmevaldaja juures puudub ümberpööramise võimalus, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja jäätmemahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.
(3) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu proportsionaalses ulatuses.
(4) Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne kahe aasta möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest. Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele ja see peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga;
2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.
(5) Jäätmevedaja ei saa taotleda teenustasu muutmist rohkem kui kaks korda hankelepingu perioodi jooksul.
(6) Teenustasu muutmise õigus on vallavalitsusel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.
(7) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast vallavalitsuse korralduse avalikustamist valla veebilehel.
(8) Jäätmevedaja on kohustatud teavitama jäätmevaldajat kirjalikult jäätmeveo teenustasude muutmisest vähemalt 30 päeva ette.
§ 29. Lisateenused
(1) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 30. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik
(1) Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks.
(2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõttele ainuõiguse osutada korraldatud jäätmeveo teenust.
(3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
(4) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma lisaks riigihangete seaduses nõutule ka jäätmeseaduses sätestatud andmed.
5. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded
§ 31. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnakaitseluba.
(3) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa:
1) puit, töödeldud ja töötlemata puit eraldi;
2) paber ja papp;
3) pakendid;
4) metallijäätmed, must ja värviline metall eraldi;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal ja muu);
6) betoondetailid ja raudbetoon;
7) plastijäätmed, sealhulgas kile;
8) ohtlikud jäätmed;
9) segaolmejäätmed.
(4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.
(5) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.
§ 32. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, bituumenitaolised segud, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused ja muu;
4) saastunud pinnas.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(3) Vedelad ohtlikud jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(5) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda isikule, kellele on väljastatud vastav keskkonnakaitseluba.
6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine
§ 33. Üldnõuded
(1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete, nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad koguma tervishoiujäätmeid liigiti.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.
(4) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida ja märgistada tekkekohas.
(5) Liikide kaupa ja eraldi tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad-torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
8) diskreetne vanapaber.
(6) Ohtlike jäätmete käitlemisel lähtutakse eeskirjas toodud üldistest nõuetest.
(7) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmeid, tuleb hoida tervishoiu- ja veterinaarasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis, mis peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.
(8) Kõik tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnakaitseluba.
§ 34. Bioloogilised jäätmed
Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sealhulgas amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid ja muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja ehk tervishoiu- või veterinaarasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
§ 35. Teravad ja ohtlikud jäätmed
Teravad ja ohtlikud jäätmed nagu nõelad, ampullikillud, ühekordsed süstlad ja muu tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja ehk tervishoiu- või veterinaarasutuse nimi ja pakkimise kuupäev.
§ 36. Ohtlikud tervishoiu- ja veterinaarjäätmed
(1) Tervishoiu- või veterinaarasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(4) Ravimijäätmed, sealhulgas kasutuskõlbmatud vaktsiinid, tuleb koguda nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed, nagu kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid, tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda, mis tekib näiteks purunenud kraadiklaasist, aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad ja muu) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
§ 37. Diskreetne vanapaber
Diskreetne vanapaber tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiu- või veterinaarasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
7. peatükk Jäätmete taaskasutamise eesmärgid
§ 38. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded ja tähtajad
(1) Liigiti kogutud jäätmete kogumise ja sortimise arendamise tähtajad on määratud „Jõgeva valla jäätmekavas 2021–2026“. Alates 01.10.2021 hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga paber ja kartong, köögi- ja sööklajäätmed ning pakendid.
(2) Pakendite liigiti kogumise eesmärgiks on pakendikonteinerite võrgustiku täiendamine, konteineripargi uuendamine, ühtsem märgistussüsteem ja kohtkogumise võimaldamine. Igas avalikus pakendijäätmete kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine ning sealjuures peab klaaspakendi kogumine toimuma teistest pakendimaterjalidest eraldi. Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või jäätmemahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseks kortermajades, välja arvatud hajaasustuses üksikult paiknevates kortermajades, toitlustusega tegelevates asutustes ja ettevõtetes. Kuid eramutes, hajaasustuses üksikult paiknevates kortermajades ning asutustes ja ettevõtetes toimub kogumine vastavalt jäätmevaldaja soovile. Eesmärgi saavutamiseks tuleb elanikkonda rohkem teavitada pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Paberi ja kartongi kogumise, sealhulgas taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Paberi ja kartongi kogumisel ning taaskasutusse suunamisel tuleb järgida nende vastuvõtja poolt kehtestatud tingimusi ja sortimisjuhiseid. Korraldatud jäätmeveo raames on kohustuslik kõikidel kortermajadel, välja arvatud hajaasustuses paiknevatel kortermajadel, koguda eraldi paberit ja kartongi, sealhulgas vanapaberit. Tiheasustus- ja kompaktsel alal on eramajapidamistel võimalus korraldatud jäätmeveo raames koguda paberit ja kartongi muudest jäätmetest eraldi kui jäätmevaldaja seda soovib.
(4) Biolagunevate ja bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmise jätkamine Jõgeva jäätmejaama.
(5) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on liita tiheasustus- ja kompaktsel alal kõik majapidamised korraldatud jäätmeveoga, hajaasustuses asuvad eramud saavad liituda vastavalt jäätmevaldaja soovile.
(6) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine Jõgeva jäätmejaamas ja jäätmekogumiskohtades. Jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta. Võimalusel korraldada kogumisringe.
(7) Elektri- ja elektroonikajäätmete, vanarehvide ja ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine Jõgeva jäätmejaamas ja jäätmekogumiskohtades. Jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta. Võimalusel ja vajadusel jätkata ohtlike jäätmete, sealhulgas eterniidijäätmete, kogumisringide korraldamist.
(8) Plasti, metalli, klaasi, puidu ja tekstiili liigiti kogumise eesmärgil jätkata vastuvõtmist jäätmejaamas. Jäätmekogumiskohtades jätkatakse plasti, klaasi ja tekstiili vastuvõtmist. Jätkatakse koostööd erinevate keskustega, kuhu on võimalik viia kasutatud ja korralikku mööblit, rõivaid, elektri- ja elektroonikaseadmeid.
(9) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2021 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimuks kohapeal materjalipõhiselt. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on jätkata nende jäätmete vastuvõtmist Jõgeva jäätmejaamas.
8. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 39. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (näiteks jäätmejaam, jäätmekogumiskoht, pinnasetäitekoht). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 40. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada ja puhastada seal leiduvatest jäätmetest.
(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostuse peab likvideerima jäätmetekitaja.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
9. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 41. Järelevalve
Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teeb vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. Ametiasutuse sisene teenistujate pädevus riikliku järelevalve ülesannete täitmisel määratakse ametijuhenditega.
§ 42. Vastutus
Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses. Väärteo kohtuvälised menetlejad määratakse vallavalitsuse siseselt.
10. peatükk Rakendussätted
§ 43. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Lisa Tiheasustusalad ja kompaktsed alad
Facebook
Twitter