Audru valla finantsjuhtimise kord
Vastu võetud 06.11.2014 nr 35
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 21 lõike 1 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Audru valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) reguleerib Audru valla (edaspidi vald) eelarve ülesehitust ja liigendust, määratakse eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaastaaruande koostamise olulisemad tähtajad, reguleeritakse eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist volikogus, sätestatud otsused, mis tehakse eelarve vastuvõtmisega samaaegselt, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist ja aruandlust.
§ 2. Määruse kohaldumisala
Käesolevat määrust kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabi vahenditega rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.
§ 3. Eelarveaasta
(1) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.
2. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Eelarve kassapõhisus
Eelarve koostatakse kassapõhisena (eelarves kavandatakse majandustehinguid selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine).
§ 5. Eelarve ülesehitus
(1) Eelarve osad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
(2) Eelarves on põhitegevuse kulude hulgas reservfond ettenägematute kulude katteks. Reservfondi suurus on kindlaks määratud Audru Vallavolikogu määrusega „Reservfondi kasutamise kord”.
§ 6. Eelarve liigendus
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(2) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
(3) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud;
11) finantstulud ja finantskulud.
(4) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine; emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
(5) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(6) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
(7) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(8) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
3. peatükk EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE, TÄITMINE JA RESERVFOND
§ 7. Eelarve eelnõu koostamise põhimõtted
(1) Eelarve eelnõu koostamist juhib vallavalitsus.
(2) Valdkondade eest vastutavad isikud ja hallatavate asutuste juhid esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve taotlused vallavalitsuse poolt etteantud vormil koos selgitava seletuskirjaga hiljemalt 01. oktoobriks.
(3) Eelarve eelnõu koostamisel hindab vallavalitsus eelarvete taotlustes esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, valla arengukavale ja muudele õigusaktidele.
(4) Eelarve eelnõu koostamisel peetakse vajadusel läbirääkimisi valdkondade eest vastutavate isikutega ja hallatavate asutuste juhtide ning vallavalitsuse liikmete vahel.
(5) Eelarve eelnõu koostamisel lähtub vallavalitsus otstarbekuse, optimaalsuse ja säästlikkuse põhimõttest, vältides vajaduseta rahaliste vahendite lülitamist eelarvesse.
(6) Läbirääkimiste järgselt koostab finantsteenistus valla eelarve eelnõu vastavalt §-s 6 fikseeritud liigendustele ning esitab selle koos seletuskirjaga vallavalitsusele.
(7) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) selgitused ja põhjendused jooksva aasta ning eelseisva eelarve aasta olulisemate muutuste kohta käesoleva määruse § 6 kirjeldatud detailsuses;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
4) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.
§ 8. Eelarve eelnõu esitamine, menetlemine ja vastuvõtmine
(1) Vallavalitsus esitab eelarvega tegeleva vallavolikogu komisjoni heakskiidu saanud eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust volikogule ning eelnõu suunatakse seejärel volikogu komisjonidele arvamuse avaldamiseks. Eelnõu tuleb avalikustada seaduses sätestatud korras.
(2) Volikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõu ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu määratud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.
(3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude vähendamise/suurendamise, ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(4) Volikogu on kohustatud muudatusettepanekute kohta ära kuulama vallavalitsuse seisukoha.
(5) Vallavalitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muutmisettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid.
(6) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Volikogu võib eelarve teise lugemise järel samal istungil vastu võtta.
(7) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(8) Eelarve vastuvõtmisega samal ajal võib volikogu määrata kassatagavara suuruse ja otsustada kohustuste (laenu võtmine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad.
(9) Vastuvõetud eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(10) Veebilehel avalikustatakse eelarve (ka lisaeelarve) menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide protokollid.
(11) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
§ 9. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
1) õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
4) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
6) kohtuotsusest.
(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib valitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(3) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
§ 10. Lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve jaotuse kohta.
(2) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.
(3) Lisaeelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt üks lugemine. Volikogu võib lisaeelarve samal istungil vastu võtta.
(4) Lisaeelarvet ei koostata, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.
(6) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.
(7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(8) Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 9.
§ 11. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.
(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
§ 12. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Vallavalitsusel ja tema hallatavatel asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud. Tegutseda tuleb eelarves ettenähtud kulude piires.
(3) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud kulude tegemist.
(4) Vallavalitsus ja tema hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega kaasnevad väljaminekud tulevastel eelarveaastatel, juhul kui lepinguga kaasnevate väljaminekutega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.
(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(6) Eelarve täitmise analüüsimiseks esitab finantsteenistus vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele kord kuus ülevaate eelarve täitmisest.
(7) Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile ettenähtud lingil andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta tegevusalade lõikes igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
§ 13. Reservfond
Reservfondi suurus ja selle kasutamine on kindlaks määratud Audru Vallavolikogu määrusega „Reservfondi kasutamise kord”.
4. peatükk ARUANDLUS
§ 14. Majandusaastaaruande koostamine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisustest.
(2) Majandusaasta aruande koostamist juhib valla finantsjuht.
(3) Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui valitsus on aruande heaks kiitnud.
(4) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(5) Valitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Majandusaastaaruanne, mille koosseisus on valla eelarve täitmise aruanne, kinnitatakse ühel lugemisel lihthäälteenamusega. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(6) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. detsembril 2014.
Jaanus Põldmaa
volikogu esimees
Facebook
Twitter