Lääneranna valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Vastu võetud 19.11.2025 nr 9
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine“ § 1 lõike 1 punkti 25 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Lääneranna valla (edaspidi vald) korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse taseme ja teenuse osutamise valmisoleku kohta ning nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja taastamise prioriteedid ning tingimused, mille korral on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja on juriidiline isik, kelle pädevuses on Hädaolukorra lahendamise seadus( edaspidi HOS) §-s 36 elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine, või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik.
(4) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille täitmise korral loetakse ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks.
2. peatükk KAUGKÜTTEGA VARUSTAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA TOIMEPIDEVUSE NÕUDED
§ 2. Kaugküttega varustamise kirjeldus
Kaugküttega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi kaugküttega varustamise teenus) on soojuse tootmine, soojuse edastamine teisele soojusettevõtjale, kaugküttevõrgu kaudu soojuse jaotamine liitumispunktini ja klientide varustamine soojusega. Kaugküttega varustamise teenust osutab soojusetootja või võrguettevõtjast soojusettevõtja (edaspidi soojusettevõtja).
§ 3. Kaugküttega varustamise teenuse nõutud tase ja soojusettevõtja valmisolek
(1) Soojusettevõtja tagab tema omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate pideva varustamise soojusega ja kaugküttesüsteemis järjepideva soojusringluse.Soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallika temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhu temperatuurist, ilmaprognoosist, tuule kiirusest ja soojusvõrgu inertsist.
(2) Soojusettevõtja võib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras langetada teenuse taset, vähendades toodangu mahu või langetades süsteemi juhitava vee temperatuuri.
§ 4. Nõuded kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Soojusettevõtja peab kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev ringi, et kindlustada teenusega seotud ülesannete täitmine;
2) suutlikkuse jätkata teenuse osutamist elektrikatkestuse korral vähemalt 8 tundi ja selle kohustuse täitmiseks varustab soojusettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised kaugküttega varustamise teenuse osutamiseks;
3) töökorras ja töövalmiduses katla olemasolu;
4) lisalepingute olemasolu oluliste vahendite varustajatega ja muude oluliste lepingupartneritega;
5) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine, veega varustamine, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine ning küttematerjali tarne.
6) Kui elektrikatkestus kestab enam kui 8 tundi, tarnib soojusettevõtja avariielektrigeneraatorite töö tagamiseks vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui soojusettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta kas laeb selle süsteemi või asendab teenuse osutamise jätkamiseks uuega.
(2) Soojusettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama toimepidevuse plaani koostamisel järgmisega:
1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad toimepidevuse tagamisel;
2) olulise seadme või torujuhtme ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk kliente;
3) ulatuslik tulekahju soojusettevõttes;
4) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
5) elektrikatkestus;
6) soojatootmiseks vajaliku põhikütuse ja reservkütuse varustamise katkestus;
7) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
8) erakordselt rasked ilmastikuolud;
9) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;
10) personalirisk.
§ 5. Kaugküttega varustamise teenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord
(1) Kaugküttega varustamise teenus loetakse katkenuks, kui soojusettevõtja ei ole võimeline järjepidevalt ja täies mahus osutama teenust käesoleva määruse § 3 lõike 1 kohaselt.
(2) Kaugküttega varustamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus soojusettevõtja ei ole kütteperioodil võimeline pärast teenuse katkestust taastama teenuse osutamist 6 tunni jooksul.
(3) Soojusettevõtja rakendab kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(4) Kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral või ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras taastab soojusettevõtja teenuse toimimise esmalt lasteaias, koolis, sotsiaalhoolekande asutuses, evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel kutsub kriisikomisjoni esimees või tema äraolekul kriisikomisjoni aseesimees vajadusel kokku kriisikomisjoni.
§ 6. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Soojusettevõtja teavitab hädaolukorrast või selle ohust, samuti elutähtsa teenuse katkestusest, kui katkestuse likvideerimine kestab prognoositult vähemalt 2 tundi, katkestuse piirkonnas elab vähemalt 50 inimest, piirkonnas on häiritud koolide, lasteaedade, haiglate, majutusasutuste tegevus või teenuse katkestusega võib kaasneda reaalne oht inimeste tervisele, elule või nende varale, viivitamatavalla kriisi e-postile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ning hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks rakendatavad meetmed;
4) prognoositav kahju teenuse tarbijatele;
5) prognoositav mõju teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) prognoositav keskkonnamõju.
(3) Soojusettevõtja teavitab avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust vähemalt massimeedia kaudu.
3. peatükk VEEGA VARUSTAMISE JA KANALISATSIOONITEENUSE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA TOIMEPIDEVUSE NÕUDED
§ 7. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse kirjeldus
Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus kui elutähtis teenus (edaspidi veega varustamise ja kanalisatsiooniteenus) on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus, mida osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses vee-ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja).
§ 8. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse nõutud tase ja vee-ettevõtja valmisolek
(1) Vee-ettevõtja tagab kliendile kvaliteetse ja vähemalt miinimumrõhuga vee kättesaadavuse ühisveevärgi kaudu ja korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise.
(2) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele.
(3) Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis veerõhu vähemalt üks baar.
(4) Hädaolukorras või muus sarnases olukorras võib vee-ettevõtja olenevalt ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse häirest või katkestusest kliendil ajutiselt piirata vee tarbimist ja kanalisatsiooni kasutamist või need mõjuval põhjusel lühiajaliselt katkestada.
§ 9. Nõuded veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Vee-ettevõtja peab veevarustamis- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev ringi, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine;
2) elektrikatkestuse või plaaniliste remonttööde korral jätkata teenuse osutamist vastavalt kokkulepitud toimepidevusplaanile. Kui veekatkestus toimub plaaniliste remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 6 tundi, tagab vee-ettevõtja vähemalt 6 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks;
3) lisalepingute olemasolu oluliste vahendite varustajatega ja muude oluliste lepingupartneritega;
4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine ning telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine.
(2) Elektrikatkestuse või plaaniliste remonttööde korral kehtestatud kohustuse täitmiseks varustab vee-ettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Autonoomne elektritoitesüsteem tagab elektritoite pärast põhielektritoite katkestust vähemalt 0,5-6 tunniks ööpäeva jooksul, vastavalt kokkulepitud toimepidevusplaanile.
(3) Kui elektrikatkestus kestab enam kui 6 tundi, tarnib vee-ettevõtja avariielektrigeneraatorite töö tagamiseks vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui vee-ettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta kas laeb selle süsteemi või asendab teenuse osutamise jätkamiseks uuega.
(4) Vee-ettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad toimepidevuse tagamisel;
2) olulise seadme või torustiku (magistraaltoru, pumpla, reoveepuhasti) ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk kliente;
3) joogivee reostumine ja kõlbmatuks muutumine;
4) ulatuslik tulekahju vee-ettevõttes;
5) elektrikatkestus;
6) vedelkütusega varustamise katkestus;
7) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
8) erakordselt rasked ilmastikuolud;
9) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
10) küberintsidentvõi olulise infosüsteemi häire ja rike;
11) personalirisk.
§ 10. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord
(1) Vee-ettevõtja osutatav veevarustamise ja kanalisatsiooniteenus loetakse katkenuks, kui vee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse § 8 lõigetes 1–3 kehtestatud tasemel.
(2) Veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus vee-ettevõtja ei ole võimeline pärast teenuse katkestust taastama teenuse osutamist 16 tunni jooksul.
(3) Vee-ettevõtja rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(4) Teenuse vähemalt 16 tundi kestva katkestuse korral tagab vee-ettevõtja klientidele ajutise veevõtuvõimaluse kuni teenuse taastamiseni. Vee-ettevõtja taastab veevarustuse toimimise esmalt tiheasustusaladel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel kutsub kriisikomisjoni esimees või tema äraolekul kriisikomisjoni aseesimees vajadusel kokku kriisikomisjoni.
§ 11. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Vee-ettevõtja teavitab hädaolukorrast või selle ohust, samuti elutähtsa teenuse katkestusest, kui katkestuse likvideerimine kestab prognoositult vähemalt 2 tundi ning katkestusest mõjutatud piirkonnas elab vähemalt 50 inimest, piirkonnas on häiritud koolide, lasteaedade, haiglate või majutusasutuste tegevus või teenuse katkestusega võib kaasneda reaalne oht inimeste elule, tervisele või looduskeskkonnale, viivitamatavalla kriisi e-postil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ning hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks rakendatavad meetmed;
4) prognoositav kahju teenuse tarbijatele;
5) prognoositav mõju teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) prognoositav keskkonnamõju.
(3) Vee-ettevõtja teavitab avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust oma veebilehel ja massimeedia vahendusel.
4. peatükk KOHALIKU TEE SÕIDETAVUSE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA TOIMEPIDEVUSE NÕUDED
§ 12. Kohaliku tee sõidetavuse tagamise kirjeldus
Kohaliku tee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus (edaspidi kohaliku tee sõidetavuse teenus) on kohaliku tee korrashoiu teenus, mis tagab kohalike teedevõrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks ning mida osutab ehitusseadustiku § 97 lõikes 8 nimetatud ettevõtja (edaspidi tee-ettevõtja).
§ 13. Kohaliku tee sõidetavuse teenuse tagamise nõutud tase
Hädaolukorras või muus sarnases olukorras peab tee-ettevõtja valla territooriumil tagama kohaliku tee sõidetavuse, lähtudes teenuse käesoleva määruse §-s 12 ette nähtud tasemest.
§ 14. Nõuded kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Tee-ettevõtja peab kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) töövõtulepingus esitatud nõuete täitmise;
2) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev ringi, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine;
3) lähtudes ilmastikuoludest vajalikus koguses töövalmiduses teehooldetehnikat ja abivahendeid;
4) lisalepingute olemasolu, et vajaduse korral kaasata lisatehnikat ja -tööjõudu ning rakendada muid asjakohaseid meetmeid;
5) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamise, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine.
(2) Tee-ettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) erakordselt rasked ilmaolud;
2) oluliste sõidukite, tehnika või seadmete ulatuslik rike;
3) vedelkütusega varustamise katkestus;
4) ulatuslik tulekahju tee-ettevõttes;
5) oluliste vahendite või materjalivarude puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
6) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;
7) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.
§ 15. Kohaliku tee sõidetavuse tagamise katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus, taastamise kord ja prioriteedid
(1) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenus loetakse katkenuks juhul, kui tee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse §-s13 kehtestatud tasemel.
(2) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks on olukord, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, mille tõttu ei suuda tee-ettevõtja teenuse osutamist §-s 13 kehtestatud tasemel tagada:
1) katkematu lumesadu, mille jooksul sajab 4 tunni jooksul vähemalt 10 sentimeetrit lund;
2) lumesadu, mille jooksul sajab 4 tunni jooksul vähemalt 5 sentimeetrit lund, kui sellega kaasneb tugev tuul kiirusega vähemalt 12 meetrit sekundis ja tekivad ohtlikud tuisuvaalud üle lumekihi kriitilise paksuse majandus- ja taristu ministri 14. juuli 2015. a määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ tähenduses;
3) muu ilmastikutingimustest tingitud olukord, kus kehtestatud seisundinõuete tagamine võib olla märkimisväärselt raskem.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hädaolukorras, sealhulgas tugeva lumesaju või tuisu korral tagab tee-ettevõtja:
1) lumetõrje alates 10 sentimeetri paksusest lumekihist;
2) põhitänavate ja teede, ohtlike tänavalõikude, koolibussiliinide kasutatavate teede ja tuletõrje veevõtukohtade juurde viivate teede hoolduse hiljemalt 6 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;
3) väljakute, parkimisplatside ja jalgteede hoolduse hiljemalt 8 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 loetletud olukordades tagab tee-ettevõtja võimaluse korral teehoolduse asjakohastes sätetes esitatud järjekorras.
(5) Tee-ettevõtja rakendab teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(6) Tee-ettevõtja võtab teenuse osutamise taastamiseks vajaduse korral kasutusele lisatehnika, rakendab vajaduse korral lisatööjõudu ja alltöövõtjaid ning muid asjakohaseid meetmeid.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel kutsub kriisikomisjoni esimees või tema äraolekul kriisikomisjoni aseesimees vajadusel kokku kriisikomisjoni.
§ 16. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Tee-ettevõtja teavitab hädaolukorrast või selleohust, samuti elutähtsa teenuse katkestusest,
kui katkestuse likvideerimine kestab prognoositult vähemalt 2 tundi ning katkestuse piirkonnas elab vähemalt 50 inimest, piirkonnas on häiritud koolide, lasteaedade, haiglate, majutusasutuste tegevus või teenuse katkemisega võib kaasneda reaalne oht liiklejate tervisele, elule või nende varale, viivitamata valla kriisi e-postile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks rakendatavad meetmed;
4) prognoositav kahju teenuse tarbijatele;
5) prognoositav mõju teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.
(3) Tee-ettevõtja teavitab avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust vähemalt oma veebilehel või massimeedia vahendusel.
5. peatükk ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAMISE TOIMEPIDEVUSE NÕUDED
§ 17. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on juriidiline isik, kelle pädevuses on HOS §-s 36 elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1) koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOS §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt;
2) rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ninginfosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
3) tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
4) teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
5) osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
6) andma elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
7) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
8) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Rakendussätted
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Ingvar Saare
vallavanem
Karoliina Post
vallasekretär
Facebook
X.com