ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kaugküttepiirkonna määramine

Väljaandja:Elva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 21.12.2012, 30

Kaugküttepiirkonna määramine

Vastu võetud 17.12.2012 nr 43

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja kaugkütteseaduse § 5 lg 2 ja lg 6 alusel.

§ 1.   Kaugküttepiirkond

  (1) Elva linna kaugküttepiirkonnad on vastavalt lisale 1 jagatud kolme piirkonda:
  1) I piirkond – Kirde tn katlamaja piirkond;
  2) II piirkond – Nooruse tn katlamaja piirkond;
  3) III piirkond – Supelranna tn katlamaja piirkond.

  (2) Kaugküttepiirkonna hulka arvatakse ka kaugküttepiirkonna piiriga vahetult külgnevad krundid.

  (3) Elva linna kaugküttepiirkondades I, II ja III on soojusettevõtjaks OÜ Elva Soojus (registrikood 10255847).

§ 2.   Kaugküttevõrguga liitumine

  (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega (soojusenergiaga) varustamiseks, välja arvatud käesoleva määruse § 3 nimetatud erandjuhtudel.

  (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ning ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

  (3) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

  (4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

  (5) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

§ 3.   Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks

  (1) Erandid, mille esinemise korral lubatakse kasutada muud kütteviisi kui on kaugküte:
  1) ajutised ehitised;
  2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojakoormus küttele ja ventilatsioonile on alla (40 kW);
  3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui (2 kW);
  4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
  5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise: maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne.

  (2) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Elva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) projektide läbivaatamise ja kooskõlastamise käigus.

§ 4.   Kaugküttevõrgust eraldumine

  (1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.

  (2) Soojavarustuse katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduses.

  (3) Soojavarustuse katkestamine ja taastamine tarbija (aotlusel peab olema kooskõlastatud soojusettevõtjaga.

  (4) Käesolevas korras ei käsitleta mõistet tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses.

  (5) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

  (6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
  1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
  2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;
  3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.

  (7) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolme kuulise etteteatamisega.

  (8) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

  (9) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul arvates eraldumistaotluse esitamisest;
  2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

  (10) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

  (11) Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama soojusettevõtjale kõik sellega tekitatud kahjud.

§ 5.   Kvaliteedinõuete tagamine

  (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate püsiva varustamise vajalikus koguses soojusega ning hoidma kaugküttevõrgus stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.

  (2) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.

§ 6.   Soojusettevõtja arenduskohustus

  (1) Soojusettevõtja peab arendama võrke lähtudes linna üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest, kasutades oma tegevuses eelkõige keskkonda säästvat lahendust. Kaugküttepiirkonnas algatatud planeeringud kooskõlastatakse soojusettevõtjaga.

  (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ning seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

§ 7.   Soojuse piirhinna kooskõlastamine

  (1) Piirhind on hind, millest kõrgemat hinda ei või soojusettevõte soojuse müügil tarbijatele rakendada. Ettevõttel on lubatud müüa soojust piirhinnast madalama hinnaga.

  (2) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub vastavalt Kaugkütteseadusele.

  (3) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
  1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnanõuete täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus.

  (4) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlus tuleb soojusettevõtjal esitada Konkurentsiametile lähtudes ameti poolt välja töötatud metoodikast ja hinnataotluse esitamise vorminõuetest.

  (5) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne piirhinna kehtima hakkamist.

  (6) Järelevalvet määruse täitmise üle teostavad linnavalitsus ja vastavad ametid.

§ 8.   Määruse jõustumine


Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.

Leelo Suidt
Linnavolikogu esimees

Lisa 1 Elva linna kaugküttepiirkonnad

/otsingu_soovitused.json