SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaaltransporditeenuse kord

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 21.12.2018, 33

Sotsiaaltransporditeenuse kord

Vastu võetud 07.09.2017 nr 16
RT IV, 12.09.2017, 56
jõustumine 01.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.12.2018RT IV, 21.12.2018, 301.01.2019
13.12.2018RT IV, 21.12.2018, 4001.01.2019

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja § 38 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Sotsiaaltransporditeenuse kord reguleerib sotsiaaltransporditeenuse (edaspidi teenus) taotlemist, määramist ja selle eest tasumist, määrab kindlaks isikud, kellel on õigus teenust kasutada, ning teenusele ja teenuse osutajale esitatavad nõuded.

§ 2.  Teenuse eesmärk ja liigid

 (1) Teenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada enda vajadustele vastavat sõidukit sõitmiseks tema toimetulekuks vajalikesse sihtkohtadesse.

 (2) Teenusel on järgmised liigid:
 1) liiniveoteenus;
 2) juhuveoteenus;
 3) taksoveoteenus.

§ 3.  Liiniveoteenus

 (1) Liiniveoteenus on teenus, mille puhul puudega inimeste veoks kohandatud sõiduk läbib Tallinna linna (edaspidi ka linn) haldusterritooriumil kindlatel kellaaegadel kindla liikumistee (veoliin).

 (2) Liiniveoteenust on õigus kasutada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tingimustele vastaval isikul:
 1) kellel on liikumis-, nägemis- või vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja kes vajab teenust regulaarselt tööle, hoolekande- või õppeasutusse sõitmiseks;
 2) kes vajab teenust regulaarselt dialüüsiprotseduurile sõitmiseks.

 (3) Veoliini määrab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi amet) kindlaks koostöös transpordiettevõtjaga (edaspidi vedaja) arvestusega, et:
 1) samal veoliinil on võimalik korraga vedada maksimaalset arvu teenuse kasutajaid;
 2) liiniveoteenuse kasutaja ühe sõidukorra kestus võib olla kuni 1 tund ja 15 minutit.

 (31) Amet võib veoliini määrata väljaspool Tallinna linna haldusterritooriumi asuva õppeasutuseni, kui Tallinna linna haldusterritooriumil ei ole teenuse kasutaja vajadustele vastavat õppeasutust.
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (4) Liiniveoteenuse maht ühele kasutajale on kuni kaks sõidukorda päevas. Kui teenuse kasutaja vajab teenust lisaks tööle või õppeasutusse sõidule ka hoolekandeasutusse sõitmiseks, on teenuse maht ühele kasutajale kuni neli sõidukorda päevas.
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (5) Liiniveoteenuse kasutaja registreerib iga sõidukorra elektroonilise sõidukaardiga.

 (6) Liiniveoteenus on kasutajale tasuta.

 (7) Liiniveoteenust osutab vedaja, kelle amet valib riigihanke põhimõtteid järgides.

 (8) Vedaja kasutab M2- või M3-kategooria mootorsõidukeid:
 1) kuhu saab kas istmete asemele või lisaks istmetele paigutada liikumise abivahendeid;
 2) millel on kaldtee või invatõstuk;
 3) millel on liikumise abivahendite kinnitamiseks turvavööd ja lukustussüsteem.

 (9) Vedaja sõidukijuht:
 1) abistab teenuse kasutajat sõidukisse sisenemisel, sõidukist väljumisel ja sõidu registreerimisel;
 2) kinnitab teenuse kasutaja turvavöö ja fikseerib liikumise abivahendi;
 3) teavitab teenuse kasutajat takistustest teenuse osutamisel (sõiduk ei jõua õigeks ajaks kokkulepitud lähte- või sihtkohta jms);
 4) on sõidukijuhina töötanud vähemalt kolm aastat ja oskab töötada puudega inimestega.

§ 4.  Juhuveoteenus

 (1) Juhuveoteenus on teenus, mille puhul sõidu lähte- ja sihtkoht ja aeg määratakse kindlaks ja kasutatav sõiduk valitakse teenuse kasutaja vajadusest lähtuvalt.

 (2) Juhuveoteenust on õigus kasutada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tingimustele vastaval isikul:
 1) kellel on liikumis-, nägemis- või vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja
 2) kes vajab teenust üksiksõiduks tervishoiu- või hoolekandeasutusse või avalike teenuste kasutamiseks.

 (3) Juhuveoteenuse kasutaja registreerib iga sõidu elektroonilise sõidukaardiga.

 (4) Juhuveoteenust osutatakse nii linna haldusterritooriumil kui ka sealt mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi sõitmiseks.

 (5) Juhuveoteenus linna haldusterritooriumil on teenuse kasutajale tasuta Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) määratud arv kordi kalendriaastas ja osaliselt tasuline linnavalitsuse määratud arv kordi kalendriaastas.
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (6) Juhuveoteenus linna haldusterritooriumilt mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi on teenuse kasutajale osaliselt tasuline.

 (7) Linnavalitsus kehtestab:
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
 1) teenuse kasutaja maksimaalse sõidukordade arvu kalendriaastas;
 2) teenuse kasutaja omaosalustasu teenuse igakordse kasutamise hinnast.

 (8) Juhuveoteenust osutab vedaja, kelle amet valib riigihanke põhimõtteid järgides.

 (9) Vedaja sõidukijuht vastab käesoleva määruse § 3 lõike 9 tingimustele.

§ 5.  Taksoveoteenus

 (1) Taksoveoteenus on teenus, mille puhul liikumise abivahendi vedamiseks kohandatud sõiduki või tavasõiduki tellib ning sõidu lähte- ja sihtkoha ja aja valib teenuse kasutaja.

 (2) Taksoveoteenust on õigus kasutada isikul, kes vastab § 6 punktides 2-4 sätestatud tingimustele ja kellel nägemisfunktsiooni täieliku puudumise tõttu on Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud sügava puude raskusastme. Samuti on taksoveoteenust õigus kasutada liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega isikul, kes vastab §-s 6 sätestatud tingimustele ja liigub väljaspool kodu ainult:
 1) elektrilise mootorjuhtimisega ratastooliga (aktiivsusgrupp I kuni III) või
 2) abistaja juhitavas passiivratastoolis või kahekäeratastoolis (aktiivsusgrupp II kuni IV) või
 3) ratastel ning käsivarte toetamiseks mõeldud laua või alusega käimislauaga, mille lükkamisel kasutatakse ülakeha abi, või käimistooliga (laste puhul), millel on keha toestav ratastel raam ja mis võib olla kas istmega või istmeta, või
 4) kärus (iste koos toa- või õueraamiga).

 (3) Taksoveoteenust osutatakse linna haldusterritooriumil ja linna piirist kuni 30 km kaugusele ja sealt tagasi.

 (4) Alaealine kasutab taksoveoteenust koos saatjaga.

 (5) Taksoveoteenus on kasutajale osaliselt tasuline. Taksoveoteenuse kasutaja saab ühes kalendrikuus kasutada teenust talle määratud kalendrikuu limiidi ulatuses. Kalendrikuu või summeeritud perioodi limiidist kasutamata jäänud summat ei viida üle järgmisesse kalendrikuusse ega perioodi.

 (6) Linnavalitsus kehtestab:
 1) taksoveoteenuse eest linnaeelarve vahenditest isiku kohta kalendrikuus tasutava maksumuse limiidi;
 2) teenuse kasutaja omaosalustasu teenuse igakordse kasutamise hinnast.

 (7) Taksoveoteenust osutab vedaja, kelle amet valib riigihanke põhimõtteid järgides.

 (8) Vedajal peab olema taksoveoluba, mis tõendab tema õigust korraldada linna haldusterritooriumil taksovedu.

 (9) Vedaja sõidukijuht:
 1) vastab käesoleva määruse § 3 lõike 9 tingimustele;
 2) abistab taksoveoteenuse kasutajat liikumisel hoone esimeselt korruselt sõidukini ja sõiduki juurest hoone esimesele korrusele.

§ 6.  Teenuse kasutaja

  Teenust on õigus kasutada isikul:
 1) kellel on Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud raske või sügava puude raskusastme ja
 2) kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist ja
 3) kes on vähemalt kolmeaastane ja
 4) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.

§ 7.  Teenuse kasutamise tähtaeg

  Teenuse kasutamise otsus tehakse teenuse kasutaja puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei tingi taotlejast tulenevad asjaolud. Taotlejale, kelle puude raskusaste on tuvastatud tähtajatult, tehakse teenuse kasutamise otsus kuni viieks aastaks.

§ 8.  Teenuse taotlemine

 (1) Teenust vajav isik (edaspidi taotleja) esitab rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi hoolekandeosakond) kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) taotleja nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed;
 2) taotleja esindaja kontaktandmed;
 3) teenusevajaduse põhjendus: nimetatakse asjaolud, miks taotlejal ei ole võimalik kasutada ühissõidukit või isiklikku sõidukit; selgitatakse, miks ei ole võimalik abivajadust katta teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega; esitatakse andmed liikumise abivahendite ja liikumisel kõrvalise abi kasutamise kohta;
 4) taotletava teenuse liik;
 5) liiniveoteenuse taotlemisel teenuse kasutamise eesmärk, sõidu lähte- ja sihtkoht ja aeg, isikud, kes annavad taotleja sõidu lähte- ja sihtkohas vedajale üle ja võtavad vedajalt vastu, ja nende isikute kontaktandmed;
 6) juhuveoteenuse taotlemisel teenuse kasutamise eesmärk;
 7) taksoveoteenuse taotlemisel kasutatav liikumise abivahend;
 8) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
 9) nõusolek isikuandmete töötlemiseks;
 10) otsuse teatavaks tegemise viis (e-posti teel, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, hoolekandeosakonnas, posti teel lihtkirjaga);
 11) liiniveoteenuse osutamise ootejärjekorra, peatamise, jätkamise ja lõpetamise teatavaks tegemise viis (e-posti teel, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, ametis, posti teel lihtkirjaga);
 12) millisele elektroonilisele kaardile kantakse liini- ja juhuveoteenuse kasutamise õigus;
 13) taksoveoteenuse elektroonilise sõidukaardi kättesaamise viis (ametis, posti teel lihtkirjaga).

 (2) Taotlusele lisatakse teenusevajadust ning liiniveo puhul soovitud sihtkoha kohasust tõendavad dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmekogudest.

§ 9.  Taotluse menetlemine

 (1) Hoolekandeosakond kontrollib taotleja teenusevajadust ja liiniveo puhul soovitud sihtkoha kohasust, kasutades puude raskusastme määramisel, töövõime hindamisel ja muudele sotsiaalteenustele suunamisel kogutud andmeid.

 (2) Hoolekandeosakonnal on õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid ja -dokumente. Lisaandmete ja -dokumentide nõue esitatakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Hoolekandeosakonnal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, vajaduse korral külastada taotlejat tema elu- või viibimiskohas, hinnata teenusevajadust ning taotleja võimet ühissõidukiga liikuda.

§ 10.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
 1) teenuse kasutaja andmed;
 2) taotluse kokkuvõte;
 3) otsuse õiguslik alus ja põhjendus;
 4) kasutatava teenuse liik ja selle kasutamise tingimused;
 5) teenuse korraldamise kord;
 6) teenuse kasutamise peatamise, sõidu lähte- ja sihtkoha või aja muutmise kord ning taksoveoteenuse puhul limiidi summeerimise taotlemise kord;
 7) teenuse kasutaja kohustus teavitada hoolekandeosakonda ja ametit teenuse kasutamise aluste äralangemisest või muutumisest;
 8) otsuse kehtivuse aeg;
 9) vaidlustamise kord.

 (2) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:
 1) taotleja ei võimalda teenusevajadust kontrollida;
 2) taotleja vajadusi on võimalik ja otstarbekas katta muude sotsiaal- või transporditeenustega.

 (3) Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja kõigi nõutud lisadokumentide või -andmete esitamist või nende esitamise tähtaja möödumist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud viisil viie tööpäeva jooksul selle tegemisest.

§ 101.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Kui isik, kelle liiniveoteenuse kasutamise taotlus on rahuldatud, soovib kasutada teenust otsuses märgitust erineval eesmärgil, esitab ta hoolekandeosakonnale otsuse muutmise taotluse.

 (2) Hoolekandeosakond kontrollib soovitud eesmärgi kohasust ja otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise.
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 11.  Liiniveoteenuse kasutamise korraldamine

 (1) Amet menetleb otsuseid nende tegemise järjekorras, kasutades teenuse osutamist korraldades linnaeelarve vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

 (2) Amet selgitab välja teenuse kasutajale sobiva veoliini.

 (3) Amet teatab vedajale:
 1) teenuse kasutaja andmed;
 2) veoliini, mida isik hakkab kasutama;
 3) veoliini kasutamise andmed (aadressid, nädalapäevad, kellaajad).

 (4) Amet teatab teenuse kasutajale:
 1) veoliini kasutamise alguse kuupäeva, kasutamise nädalapäevad ja kellaajad;
 2) vedaja kontaktandmed.

 (5) Kui teenuse kasutajale ei sobi ükski veoliin või kui sobival veoliinil ei ole isikule sobivat kohta, paneb amet otsuse ootejärjekorda.

 (6) Kui teenuse kasutaja ei vaja teenust teatud perioodil, saab ta esitada taotluse, mille alusel amet peatab teenuse osutamise.

 (7) Amet lõpetab teenuse osutamise teenuse kasutaja taotluse alusel või juhul, kui lõppeb teenuse kasutaja seos töökoha, hoolekande- või õppeasutusega, kuhu sõiduks ta teenust kasutas.

 (8) Amet muudab sõidu lähte- ja sihtkohta või aega teenuse kasutaja taotluse alusel, kui kasutatav veoliin seda võimaldab.

 (9) Kui teenuse korduval taotlemisel teeb hoolekandeosakond enne eelmise otsuse tähtaja möödumist otsuse anda isikule teenuse kasutamise õigus, jätkatakse liiniveoteenuse osutamist katkematult.

 (10) Isik, kellele teenuse osutamine on lõpetatud, esitab teenuse uuesti kasutama hakkamiseks ametile § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetega liiniveoteenuse taotluse. Amet menetleb liiniveoteenuse taotlusi otsustega samadel alustel.

 (11) Amet teavitab teenuse kasutamise õigusega isikut otsuse ootejärjekorda panemisest, teenuse osutamise peatamisest, jätkamisest ja lõpetamisest.

 (12) Amet võib anda liiniveoteenuse osutamise korraldamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või valitsusasutuse hallatavale asutusele.

§ 12.  Juhuveoteenuse kasutamise korraldamine

 (1) Teenuse kasutaja esitab vähemalt viis tööpäeva enne soovitud sõitu ametile tellimuse, milles märgib:
 1) enda nime ja isikukoodi;
 2) teenuse kasutamise soovitud kuupäeva, kellaaja, lähte- ja sihtkoha ning sõidu eesmärgi;
 3) saatja kaasamise.

 (2) Amet kooskõlastab tellimuse vedajaga ja edastab teenuse kasutajale tellimuse täitmise kinnituse või täitmisest keeldumise.

 (3) Ametil on vedaja võimalusi arvestades õigus muuta tellimuses märgitud kellaaega, kui see ei muuda märkimisväärselt teenuse kasutamise eesmärki.

 (4) Ametil on õigus korraldada sama sõidukiga teenuse samaaegset osutamist mitmele isikule.

 (5) Ametil on õigus keelduda tellimuse täitmisest, kui:
 1) vedajal ei ole soovitud ajal võimalik teenust osutada;
 2) teenuse kasutaja on jätnud varem kasutatud teenuse eest tasumata.

 (6) Amet võib anda juhuveoteenuse osutamise korraldamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või valitsusasutuse hallatavale asutusele.

§ 13.  Taksoveoteenuse kasutamise korraldamine

 (1) Amet väljastab taksoveoteenuse kasutajale elektroonilise sõidukaardi, mis võimaldab teenust kasutada kasutajale määratud limiidi ulatuses. Amet kannab raha sõidukaardile iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks, limiidi summeerimise korral perioodi esimeseks kuupäevaks.

 (2) Teenuse kasutaja põhjendatud taotluse alusel summeerib amet kuni kuue kalendrikuu limiidi sama kalendriaasta sees. Teenuse kasutaja esitab ametile limiidi summeerimise taotluse perioodile eelneval kalendrikuul.
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 14.  Otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja tunnistab otsuse kehtetuks, kui:
 1) teenuse kasutajal ei ole enam alust teenust kasutada;
 2) teenuse kasutaja terviseseisund ei võimalda tal teenust kasutada;
 3) teenuse kasutaja käitumine ohustab vedaja sõidukijuhti või vara või teisi teenuse kasutajaid või nende vara;
 4) teenuse kasutaja on võimaldanud teenust enda asemel kasutada kolmandal isikul;
 5) isik ei ole asunud liiniveoteenust kasutama 30 päeva jooksul alates veoliini kasutamise alguse kuupäevast, juhuveo- või taksoveoteenust 12 kuu jooksul alates kasutamise õiguse andmisest.

 (2) Otsust ei pea vormistama, kui teenuse kasutamise õigus lõppeb, sest teenuse kasutaja elukohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.

§ 15.  Rakendussätted

 (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

 (2) Isikule, kellele on linna eelarvevahenditest rahastatavat taksoveoteenust ja juhuveoteenust osutatud enne 1. jaanuari 2019, osutatakse teenust käesolevat määrust rakendamata 30. juunini 2019.
[RT IV, 21.12.2018, 40 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Isikule, kellele on linna eelarvevahenditest rahastatavat liiniveoteenust osutatud enne 1. jaanuari 2019, jätkatakse teenuse osutamist käesolevat määrust rakendamata 30. juunini 2019.

 (4) Kui isikul on õigus juhuveoteenust kasutada osa kalendriaastast, arvutatakse talle ette nähtud sõidukordade arv proportsionaalselt selle osaga kalendriaastast, kui tal on õigus juhuveoteenust kasutada.
[RT IV, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]