ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Harku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.07.2016
Avaldamismärge:RT IV, 22.01.2013, 47

Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 28.08.2008 nr 20
jõustumine 01.09.2008

Määrus kehtestatakse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 5 lõike 21 ja § 6 lõike 1 alusel ning kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega § 6 lõikega 1 ja § 22 lõike 1 punktiga 37.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja ülesanne

  (1) Käesolev Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) on koostatud lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja selle ülesanne on reguleerida suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku (valdaja), veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Harku valla territooriumil.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Harku vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Sademe- ja drenaaživee ning muid pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ei loeta käesoleva eeskirja tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi üldjuhul kuuluvaiks;
  2) klient – isik, kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
  3) arendamise kava – Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava;
  4) allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniteenuseid kliendi kaudu;
  5) abonenttasu – teenuse hinnakomponent ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest katmaks teatud kokkuleppelise osa vee-ettevõtja püsikuludest ja mida tasutakse sõltumata teenuse tarbimisest;
  6) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seadejms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
  7) ehitis – hoone või rajatis;
  8) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  9) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi;
  10) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis;
  11) hoonestus – hoonete kogum;
  12) kanaliseerimine – heit-, sademe- ja drenaaživee ning muu vee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  13) kinnistu – kinnisasi või ehitiste kui vallasasjade teenindamiseks määratud maa;
  14) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehituse kui vallasasja omanik;
  15) kinnistutorustik – kinnistupoolsed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates piiritluspunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitise sisevõrgud;
  16) liituja – ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või, liitumise taotluse esitamise hetkel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnistu omanik või valdaja;
  17) liitumine – ühinemine ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste edaspidiseks saamiseke;
  18) liitumisleping – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping;
  19) liitumisprojekt – kinnistu liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude (välisvõrkude) skeem, mille alusel ehitatakse kinnistu veevärk ja kanalisatsioon. Eramu puhul võrdsustatakse liitumisprojektiga võrkude põhimõtteline lahendus ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti asendiplaanil;
  20) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga;
  21) olmevesi – joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi, mille kvaliteet vastab joogiveele kehtestatud normidele;
  22) paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  23) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist; peakraan lõpetab ühendustoru;
  24) peatoru – ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik, mille kaudu toimub mitme kinnistu veega varustamine või millesse kanaliseeritakse mitme kinnistu heitvesi;
  25) liitumispunkt – koht, mis on piiriks ühis-vk ja kinnistutorustike vahel, liitumispunkt on piiriks omandite vahel;
  26) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  27) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  28) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone;
  29) reostus – vee omadusi halvendav saasteaine, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
  30) reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi; on heitvee alaliik;
  31) reovee kanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks;
  32) sademevee kanalisatsioon – rajatised sademe-, drenaaži- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks;
  33) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  34) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  35) vaba veerõhk – rõhk ühisveevärgi liitumispunktis nullvooluhulga korral kinnistu torustikus. Mõõdetakse kõrgusena maapinnast (ühik m H20 sammast);
  36) veeandmise sulgemine – veevoolu sulgemine peatorust kinnistu veearvestini kulgevas torus selleks sobivas kohas;
  37) veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks;
  38) veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm;
  39) vee-ettevõtja – äriühing, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohalik omavalitsus volikogu otsusega.
  40) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  41) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust piiritluspunktini;
  42) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud ala – ala, kus ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni peatorud ja rajatised on välja ehitatud enne 22. märtsi 1999 ning pärast nimetatud kuupäeva ei ole neid rekonstrueeritud ega nende rekonstrueerimiseks koostatud projekti;
  43) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga katmata ala – ala, kus puuduvad ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni peatorud ja rajatised või need on välja ehitatud pärast 22. märtsi 1999 või pärast nimetatud kuupäeva on neid rekonstrueeritud või on nende rekonstrueerimiseks koostatud projekt;
  44) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikkiminek, mille tulemusena katkeb või halveneb klientide veevarustus ja /või nende reovee ning sademetevee kanaliseerimine ja/või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  45) lubatud piirkontsentratsioon – normatiivsuurus, mida saasteaine kontsentratsioon heitvees ei tohi ületada (edaspidi LPK);
  46) kastmisvesi – ühisveevärgist võetud haljasalade ja õuepindade kastmiseks kasutatav vesi.

§ 3.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Harku volikogu otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Harku vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

  (2) Veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning sademetevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga vastavalt Harku volikogu poolt kehtestatud „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja“ alusel liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (4) Käesolev eeskiri ei reguleeri kastmisvee kasutamist ja arvestamist. Kastmisvee kasutamist ja arvestamist reguleerib vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, mis ei ole teenuslepingu osa.

  (5) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale vallavalitsuse poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

  (6) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
  2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
  3) sademetevee kanalisatsiooni puhul sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

§ 4.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise halduslepinguga.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele halduslepingule.

  (3) Reovee väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda vallavolikogu poolt kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast.

  (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja § 10 lõige 1 le.

  (5) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Põhja-Eesti Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad vallavalitsus vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale.

  (7) Sademete - drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga.

2. peatükk Veevarustus ja reovee ning sademetevee ärajuhtimine 

§ 5.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal 0,5–1,0 meeterit väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel;

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,5 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe meetri kaugusel hoone välisseinast.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,5 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.

  (5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Juhul kui liitumispunktid ei ole kirjalikult fikseeritud, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja/või 4.

  (6) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis asub Harku valla omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Nimetatud liitumispunkte ei fikseerita piiritlusaktiga.

  (7) Olemasoleva hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (8) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 10 lõige 1 kohaselt vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda.

  (9) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

§ 6.   Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustaseme piirväärtus

  (1) Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on 100 kilo paskalit. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

  (2) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ja sademetevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning ühisvoolse ja sademetevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 7.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti tulekustutusvee võtmiseks ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

  (2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele.

  (3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega.

  (4) Klient on kohustatud:
  1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
  2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
  4) tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

  (5) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (6) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Harku valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (7) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 8.   Veesulgurite plommid

  (1) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (4) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (5) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 9.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigusteostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele.

  (2) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

  (3) Eeskirja § 7 lõike 4 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 7 lõike 4 punkti 3 ja 4 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 10 lõige 1-le.

  (4) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja § 10 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (5) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avarii olukorras. 

§ 10.   Vee andmine ja reovee ning sademetevee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine

  (1) Kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast vallavalitsuse kirjalikku kooskõlastust ja kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule ning ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

  (2) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel kliendile vee andmise või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemisel, sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena või maapinnast allpool asuvate kinnitu ja /või ruumide torustike sulgurseadmete puudumise või mittekorrasoleku tõttu.
Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja- kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

§ 11.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist või reovee ning sademetevee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.

  (2) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama vallavalitsuse koduleheküljel olevale operatiivinfo andmebaasi ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatiste ehitamise ning plaaniliste remonttööde aja hiljemalt üks kuu enne ehitustööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõttes registreeritud avariiteavet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitatakse kliente kirjalikult ja vallavalitsuse poolt määratud massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne tööde algust. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõte koheselt pärast avariiteate saamist vallavalitust tel: 6003840 ja e-posti aadressil: harku@harku.ee

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja /või reovee ning sademetevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle kaheteistkümne tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja remonttööde puhul kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (4) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

  (5) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1:
  1) kui rikutakse eeskirja § 7 lõike 4 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
  2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 7 lõike 4 punkti 4 kohast juurdepääsu.

4. peatükk Omavoliline, keelatud ja ajutine vee ja reovee ning sademetevee kanaliseerimine 

§ 12.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee ning sademetevee määratlemine

  (1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
  2) kliendil, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 4 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

  (3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kuus kuud. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest üks kuu.

  (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult vee-ettevõtjale tekitatud kahjust, kuid mitte vähem kui täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 13.   Omavoliline veekasutus ja reovee ning sademetevee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhud;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
  8) toimub sademetevee, pinnase- või pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimine ilma vee-ettevõtjaga vastavat lepingut omamata;
  9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Omavolilise veekasutamise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest.

  (4) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
  3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 16 lõike 3 punktis 2 toodud arvestuskorrale;
  4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohase omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja § 12 lõikele 4.

§ 14.   Vastutus ühisveevärgist omavolilise veekasutamise eest

  (1) Omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle 12 kuu tagasi.

  (2) Eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

  (3) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1 kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (4) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

  (5) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 4 lõikes 5 ja § 8 lõikes 5 toodud juhtusid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhtudel kannab klient.

§ 15.   Keelatud ühendused

  (1) Keelatud ühenduseks loetakse:
  1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest.
  2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetu ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademetevee kanalisatsiooni;
  5) ühendust, mis võimaldab sademetevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

§ 16.   Tegevus keelatud ühenduse ilmsikstulemisel

  (1) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (2) Eeskirja § 15 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 15 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

  (3) Eeskirja § 15 punktide 2 ja 3 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) Eeskirja § 15 punktis 4 toodud juhul vastavalt eeskirja § 13 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale;
  2) Eeskirja § 15 punktis 5 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 100 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 12 lõike 3 kohaselt.

  (5) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

§ 17.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

  (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (6) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

5. peatükk Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostusnäitajate piirväärtused ja kontrollimise kord 

§ 18.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (2) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (4) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40º C.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

  (6) Reovee ning sademetevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (7) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 19.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa tabelis 1 veerus 2 toodud piirväärtusi, mille puhul reoveepuhastist väljuv vesi vastab Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Tabeli 1 veerus 2 toodud reostusnäitajate piirväärtus nr 2 ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks.

  (2) Tabelis 1 veerus 1 toodud piirväärtusega nr 1 on tagatud, et reovee puhastist väljuv vesi vastab Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis. Piirväärtus on normiks seda ületava reovee reoaine või ohtliku aine kontsentratsiooni puhul ülenormatiivse reostuse tasu arvestamisel vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud „Harku valla ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hinnalisandi määramise juhendile“.

  (3) Reoainete kontsentratsioonide tabel 1:

Tabel nr 1
Reostusnäitajate piirväärtused
ReostusnäitajaTähisMõõtühikPiirväärtus nr 1Piirväärtus nr 2
ABC12
Vesinikioonide minimaalne sisaldus reoveespH minpH-ühik6,505,00
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reoveespH maxpH-ühik8,5011,50
Heljuvainesisaldusmg/l500,002000,00
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l375,001500,00
Keemiline hapnikutarveKHTmg/l750,002500,00
Polaarsete süsivesinike sisaldusmg/l50,00300,00
Naftasaadustesisaldusmg/l5,5022,00
Üldlämmastikusisaldusmg/l125,00225,00
Ühealuseliste fenoolide sisaldusmg/l2,9011,60
Pindaktiivsete ainete sisaldusmg/l44,00176,00
Üldfosforisisaldusmg/l15,0028,50
Elavhõbeda sisaldusHgmg/l0,050,20
Hõbeda sisaldusAgmg/l0,200,80
Kaadmiumi sisaldusCdmg/l0,200,80
Üldkroomi sisaldusCrmg/l0,502,00
Kroomiühendite sisaldusCr(VI)mg/l0,100,50
Vase sisaldusCumg/l2,008,00
Plii sisaldusPbmg/l0,502,00
Nikli sisaldusNimg/l1,004,00
Tsingi sisaldusZnmg/l2,008,00
Tina sisaldusSnmg/l0,502,00
Tsüaniidide sisaldusmg/l0,200,80
Arseeni sisaldusAsmg/l0,200,80

  (4) Harku Vallavalitsus, võib vee-ettevõtja ettepanekul, oma määrusega suurendada või/ja vähendada tabelis nr. 1 toodud piirväärtusi nr.1 ja nr.2 iga konkreetse reoveeala jaoks, lähtudes reoveekogumisala eelvoolu iseärasustest ja tehnilistest võimalustest.

§ 20.   Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigustutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

  (3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja inspektor-proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Inspektor-proovivõtja peab olema atesteeritud Keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

  (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.

  (7) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (8) Kliendil on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.

6. peatükk Vee ja reovee mõõtmine ja arvestus ning veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord. 

§ 21.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

§ 22.   Nõuded veemõõdusõlmele

  (1) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m.

  (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele ja antakse üle vee-ettevõtja omandisse.

  (3) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 23.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
  5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

  (2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

  (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

  (5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 24.   Kliendi veearvestus

  (1) Klientidele antav vesi mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, siis võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 sätestatut eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.

  (4) Kui eeskirja § 23 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.

§ 25.   Veearvestus muul otstarbel vee kasutamise eest

  (1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (3) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

  (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 8 lõike 5 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 26.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 27 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

  (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 23 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

  (5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 13 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 27.   Reovee arvestus

  (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib, tasudes mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 24 lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 4 sätestatud sanktsioone eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (6) Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

  (7) Reovee koguse arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub eeskirja § 4 lõike 3 kohaselt.

§ 28.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee-(reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt võlaõigusseadusele.

  (3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ja mitte rohkem kui Võlaõigusseaduses sätestatud suurusest lähtuvalt füüsilisele isikule tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

  (4) Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.

  (5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

  (6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt.

7. peatükk Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 

§ 29.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademetevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu.

  (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 30.   Tähtajalise teenuselepingu sõlmimine

  (1) Eeskirja § 17 lõike 1 kohase tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

  (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 29 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 31.   Teenuslepingu lõpetamine

  (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise omavoliliseks.

  (2) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) ehitiste lammutamisel või hävimisel;
  4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (4) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 32.   Teenuslepingu uuendamine

  (1) Kliendil on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (2) Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kliendil sõlmida liitumisleping.

8. peatükk Lõppsätted 

§ 33.   Vaidluste lahendamine

  (1) Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 34.   Määruse rakendamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 21.12.2000 määrus nr 26 ”Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine”.

  (2) Määrus jõustub vastavalt seadusele.

Helikar Õepa
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json