ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri

Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri - sisukord
Väljaandja:Ambla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 22.01.2014, 8

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri

Vastu võetud 18.01.2007 nr 1
RT IV, 08.05.2013, 24
jõustumine 01.02.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.01.2014RT IV, 22.01.2014, 325.01.2014

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lg 21, § 8 lg 4 ja § 14 lg 2 alusel

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.   Mõisted:

  (1) abonenttasu – tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ja nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike püsikulude osaliseks katmiseks ja kulude õiglasemaks jaotamiseks klientide vahel;

  (2) asutused ja ettevõtjad – ettevõtjad (väljaspool oma elamispinda tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud), muud eraõiguslikud juriidilised isikud (va. elamu- ja korteriühistud), avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja asjaomast lepingute sõlmimise õigust omavad riigi- ja munitsipaalasutuse;

  (3) allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuseid kliendi kaudu;

  (4) BHT7 – bioloogiline hapnikutarve;

  (5) drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav kuivendusvesi;

  (6) elanikkond – elamu- ja korteriühistud ning füüsilised isikud, kes kasutavad vee- ja kanalisatsiooniteenust isiklikus majapidamises;

  (7) fekaalid – mahutisse kogutavad ja aeg-ajalt eemaldatavad ning purgimiskohas kanalisatsioonitorustikku lastavad inimväljaheited;

  (8) heitvesi - inimese kasutatud ja loodusesse tagasi lastud vesi, mis võib olla reostunud (reovesi) või mitte (näit. reoveepuhastist jõkke lastav vesi);

  (9) infiltratsioonivesi - kanalisatsioonitorustikku tunginud põhjavesi ning muudest torustikest sinna lekkinud vesi;

  (10) KHT – keemiline hapnikutarve;

  (11) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa;

  (12) klient - kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendilepingu;

  (13) kliendi kanalisatsioonitorustik - kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni või hoone vundamendini või kliendi kanalisatsioonivõrguni;

  (14) kliendi kanalisatsioonivõrk - kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kliendi kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik;

  (15) kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;

  (16) kliendi veetorustik - liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik;

  (17) kliendi veevõrk - veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud);

  (18) kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne laskmist ühiskanalisatsiooni;

  (19) komminuutor – jahvatusvõre reovee töötlemiseks;

  (20) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga;

  (21) liitumistasu – ühisveevärgiga või kanalisatsiooniga liitumiseks ühekordne tasu, mis tuleneb liitumisega kaasnevatest kuludest;

  (22) Nüld – üldlämmastik;

  (23) pH – vesinikueksponent;

  (24) reostusnäitajate piirväärtused – ülemäärast reostumust väljendav saastenäitaja, mida ei tohi ületada;

  (25) olmereovesi - inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi;

  (26) Püld - üldfosfor;

  (27) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;

  (28) peatorustik - vee-ettevõtja omanduses olev või tema haldusse antud veevärgi- või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;

  (29) purgimine – tekkekohast äraveetud fekaalide, reo-, sademe- või drenaaživee ühiskanalisatsiooni juhtimine selleks ettenähtud kohtades;

  (30) reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;

  (31) restkaev - restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni;

  (32) reovesi - kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav reoaineid sisaldav vesi olmest, tootmisettevõttest vm, mille hulgas võib olla ka sademe- (vihma- ja lumesulamisvesi), drenaaži- ja torustikku tunginud infiltratsioonivett;

  (33) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles kanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;

  (34) sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi;

  (35) sulgur - kliendi krundi piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kliendi lahutamiseks peatorustikust;

  (36) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid;

  (37) vee- ja heitveemõõtesõlm - kliendi veetorustiku kliendipoolses otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga;

  (38) veevõtupunkt - avalik veevõtukoht ühisveevärgil asuva veevõtmise seadmega;

  (39) ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;

  (40) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;

  (41) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi rajatiste või -seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond;

  (42) ühisveevärk ja -kanalisatsioon –ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

§ 2.   Üldsätted

  (1) Käesoleva eeskirja eesmärk on kindlaks määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise, nendega liitumise, nende kasutamise ning muu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tuleneva rakendamise kord Ambla valla haldusterritooriumil.

  (2) Iga kinnistu omanikul on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatistega haaratud alal õigus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

  (3) Väljaspool ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga haaratud ala asuvatele klientidele seatakse liitumistingimused Ambla Vallavalitsuse, kliendi ja vee-ettevõtja kokkuleppega.

  (4) Käesolevat eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning Ambla Vallavolikogu ja Ambla Vallavalitsuse kehtestatud õigusaktidega.

  (5) Klientide nõuetekohase varustamise ühisveevärgiveega ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.

§ 3.   Omandi piiritlemine

  (1) Omandi kuuluvus seab piiri veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste vahele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab vee-ettevõtja või klient.

  (2) Omandivaheliseks piiriks nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni puhul on liitumispunkt.

  (3) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.

  (4) Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomanduses olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama.

  (5) Omaniku poolt aktiga üle andmata ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikke vee-ettevõtja ei teeninda.

§ 4.   Vee kvaliteet, rõhk ja otstarve

  (1) Vesi peab vastama sotsiaalministri kehtestatud kvaliteedinõuetele.

  (2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kliendi veetorustikus ega veevõrgus.

  (3) Veerõhu peatorustikus määrab vee-ettevõtja valdava hoonestuskõrguse ja veevõrgurajatiste tehnilise lahenduse järgi ning annab sellest kliendile teada ühendamistingimustes. Vee miinimumrõhk liitumispunktis on 2 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

  (4) Veevärgivee kasutamine on mõeldud olme- ja tehnoloogiliste vajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.

§ 5.   Ühiskanalisatsiooni kasutamine ja paigaldus

  (1) Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja sellele lähedase reostumusega reovee ning sademevee vastuvõtmiseks. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul.

  (2) Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muid vastuvõtutingimusi.

  (3) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ning reo- ja sademetevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning ühisvoolse ja sademetevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- ja/või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- ja/või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 6.   Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine

  (1) Vee müümine ja reovee vastuvõtmine toimub kliendilepingu alusel. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja kliendilepingut ei sõlmi. Neile vahendatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust vastavalt omavahelisele kokkuleppele.

  (2) Uute klientide ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrku lülitamine, kliendi veetarbimise ning ärajuhitava reovee hulga ja reostumuse oluline suurendamine, kliendi veetorustiku ja veemõõtesõlme ümberehitamine või allklientide juurdelülitamine võib toimuda ainult vee-ettevõtja seatud tingimustel.

§ 7.   Keelatud ühendused

  (1) Ühisveevõrku ega sellega ühendatud kliendi veevõrku ei tohi ühendada teiste veevarustussüsteemidega.

  (2) Veetorustiku vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike ja -kaevude ning vedelikumahutitega (joogiveemahutid välja arvatud) on keelatud.

  (3) Kanalisatsiooniga ei tohi vee-ettevõtja loata ühendada sademe- ega drenaaživeetorustikke.

  (4) Keelatud ühenduse ilmnemisel võib vee-ettevõtja katkestada vee andmise kliendile kuni eeskirjavastase ühenduse kõrvaldamiseni. Kui veevärgivesi on keelatud ühenduse tõttu reostunud, langeb vastutus süüdiolevale kliendile.

§ 8.   Omavolilised ühendused

  (1) (1) Omavoliliseks ühenduseks loetakse:
  1) ühendust ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud vee-ettevõtja loata;
  2) kliendi veetorustiku ja/või kliendi kanalisatsioonitorustiku ümberehitamist vee-ettevõtjaga kooskõlastamata;
  3) vee-ettevõtja paigaldatud torustikuarmatuuri ja veearvesti taatlusplommide omavolilist eemaldamist ning veearvesti rikkumist;
  4) vee-ettevõtjaga kooskõlastamata veevõttu ühisveevärgist ja/või reovee laskmist ühiskanalisatsiooni.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus omavoliline ühendus viivitamatult sulgeda.

  (3) Omavolilise ühenduse ilmnemisel koostab vee-ettevõtja sellekohase akti.

§ 9.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes kaubandusettevõtetes, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kasutuslepingu alusel.

  (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada ainult vee-ettevõtja antud tingimustel, kusjuures neid võib ühendada nii ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni kui mõne teise kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vaja selle kliendi nõusolekut.

  (3) Ajutiste veetorustike ühendamine tuletõrjehüdrantidele ei tohi takistada nende sihtotstarbelist kasutamist.

  (4) Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub taotleja kulul.

2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 

§ 10.   Taotluse esitamine

  (1) Objekti liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning olemasolevate ühenduste veehulga ja/või ärajuhitava reoveehulga muutmisel peab tellija arvestama vee-ettevõtja liitumistingimusi.

  (2) Kinnistu omanik, kes soovib ühendada oma vee- ja /või kanalisatsioonirajatisi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või kes suurendab vee ja ärajuhitava reovee hulka, peab liitumistingimuste saamiseks esitama vee-ettevõtjale avalduse koos lähteandmetega, s.o andmetega omandi ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, vee ööpäevatarbe, suurima tunnitarbe, tuletõrjevee vajaduse, ärajuhitava reovee hulga, koostise jne kohta. Avaldusele tuleb lisada kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), millel on näidatud kõik olemasolevad rajatised ja nende ühendused tänavavõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.

  (3) Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

§ 11.   Taotluse läbivaatamine

  (1) Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul (alates esitamise kuupäevast) ja teatab oma otsuse.

  (2) Liitumise taotluse rahuldamisest keeldumist peab vee-ettevõtja kirjalikult põhjendama.

  (3) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
  1) Veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) Tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) Reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

§ 12.   Liitumistingimused

  (1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumise tingimustes näidatakse:
  1) ühenduskohad;
  2) projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord;
  3) tehnilised erinõuded;
  4) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  5) ärajuhitava reovee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta.

  (2) Käesoleva eeskirja § 11. (3) 3) loetletud juhtumitel võib vee-ettevõtja sõlmida erilepingu, milles nähakse ette lisatingimused ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumiseks.

  (3) Kui liitumistingimused ei ole täidetud, võib vee-ettevõtja keelduda taotleja ühendamisest ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga.

§ 13.   Liitumiseks vajaliku projekti koostamine, kooskõlastamine ja muutmine

  (1) Liitumiseks vajaliku projekti koostab vee-ettevõtja antud liitumistingimuste alusel tegevuslitsentsiga projekteerija ehitusseaduses sätestatud korras. Projekteerija vastutab projekti vastavuse eest kehtivatele normidele, eeskirjadele ja muudele nõuetele.

  (2) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumise projekt peab sisaldama (kui liitumistingimustes ei ole nõutud teisiti):
  1) kinnistu ja sellega piirneva tänava üldplaani (mõõtkavas 1:500), millel on näidatud ühenduskohad ning kõik olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud ja nende põhiandmed;
  2) veemõõtesõlme, survetõsteseadmete, survepaakide, veemahutite ja reovee kohtpuhastite jooniseid;
  3) välisvõrgumaterjalide, veemõõtesõlme ja survetõsteseadmete spetsifikatsioone;
  4) seletuskirja koos veetarbe suuruse ja režiimi, reovee hulga ja reostusnäitajate ning kanalisatsiooniuputuste vältimise abinõudega;
  5) kooskõlastusi AS Eesti Energiaga ja AS Elioniga.

  (3) Liitumisprojekt võib vee-ettevõtja nõusolekul sisaldada ka vähem andmeid.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus läbi vaadata kogu kinnistu vee- ja kanalisatsiooniprojekt ning saada andmeid vett tarbiva ja reovett eraldava tehnoloogiaseadmestiku kohta.

  (5) Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning ehitusaegne kõrvalekaldumine projektist tuleb taotlejal kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

§ 14.   Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamine

  (1) Kui liitumistingimuste kehtivusaja jooksul veevärgi ja/või kanalisatsiooni ehitamisega valmis ei jõuta, tuleb taotleda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist.

  (2) Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid nõudmisi.

§ 15.   Ühendustorustiku ehitamine ja kasutusele võtmine

  (1) Ühendustorustikud ja nende sisselõiked vee- ja/või kanalisatsiooni peatorustikesse teeb vee-ettevõtja pärast liitumislepingu sõlmimist.

  (2) Kokkuleppel võib ühendustorustikke ja sisselõikeid vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ja kooskõlastatud tingimustel ning tööde eelarvet ja tähtaega järgides teha ka vee-ettevõtjale vastuvõetav ehitaja.

  (3) Liitumispunktist kinnistu poole jäävate ühendustorustike ehitamise eest tasub taotleja ning nende ehitusmaksumust liitumistasu hulka ei arvata.

  (4) Vett võib hakata kasutama ning reovett ära juhtima alles pärast kliendilepingu sõlmimist.

  (5) Vee-ettevõtja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

  (6) Kui klient soovib vee tarbimist või ärajuhitava reovee hulka suurendada määral, mis tingib ühendustorustike ümberehitamist või veearvesti vahetamist, tuleb kliendil seda vee-ettevõtjalt taotleda samal moel kui ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumist.

§ 16.   Kinnistutorustike kasutusele võtmine

  (1) Kinnistutorustikud esitatakse vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja kasutusloa (õiendi) saamiseks koos vajaliku dokumentatsiooniga.

  (2) Vee-ettevõtja kontrollib välisvõrkude teostust, milleks tuleb esitada:
  1) teostusjoonised;
  2) kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;
  3) torustike ja rajatiste katsetusaktid;
  4) veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;
  5) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.

  (4) Uusi või lisavett vajavaid või lisareovett eraldavaid tehnoloogiaseadmeid võib kliendivõrguga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus vajadusel nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kliendivõrgu ühe või mitme välisõhku avaneva ventilatsiooniava kaudu.

§ 17.   Liitumistasu

  (1) Liitumistasuga tagatakse:
  1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine;
  2) Kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

  (2) Ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu.

  (3) Liitumistasu arvutab vee-ettevõtja eraldi iga liitumise jaoks.

  (4) Liitumistasu ei või ületada liitumispunkti ja liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku/rajatise ehitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Juhul, kui ehitusprojekti koostab vee-ettevõtja, arvestatakse liitumistasu hulka ka projekti koostamise kulud.

  (5) Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise ning põhjustab vee-ettevõtjale lisakulutusi.

  (6) Liitumistasu tuleb tasuda arvel näidatud kuupäevaks, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (7) Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus.

  (8) Kinnistusisese torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu.

  (9) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu.

  (10) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest.

3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI KASUTAMINE 

§ 18.   Kliendile müüdud vee kogus määramine

  (1) Kliendile müüdud vee kogus määratakse üldjuhul veearvesti näitude järgi kuupmeetrites.

  (2) Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus.

§ 19.   Veearvesti

  (1) Ühisveevärgist vett tarbival kliendil peab olema veearvesti. Kui klient soovib oma kinnistule paigaldada üle ühe arvesti, peab ta selleks saama vee-ettevõtja loa.

  (2) Kinnistu veevärgile veearvestite paigaldamise kohustus lasub vee-ettevõtjal, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Kinnistus veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ei tohi teha takistusi veearvesti paigaldamisel tema kinnistule. Veearvesti paigaldatakse veemõõtesõlme.

  (3) Veearvestit kontrollida, reguleerida, hooldada või vahetada on õigus ainult vee-ettevõtjal.

  (4) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja. Veearvesteid taadeldakse õigusaktides ettenähtud korras.

  (5) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui selgub, et arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.

  (6) Klient peab tagama Ambla Vallavolikogu ja/või vee-ettevõtja volitatud isikule vaba juurdepääsu veearvestile.

§ 20.   Veemõõtesõlm

  (1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C.

  (2) Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja selle kliendi rajatud kaevu.

  (3) Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamise) ja hooldamise eest tasub klient.

  (4) Veemõõtesõlm tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab vaba. Klient vastutab sõlme hooldamise, sisustuse ning võtme hoidmise ja väljaandmise eest.

  (5) Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

  (6) Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient kohe teatama vee-ettevõtjale.

§ 21.   Veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumine või riknemine

  (1) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu käesoleva eeskirja järgi ümber arvutada, alates veearvesti viimase vallavolikogu või vee-ettevõtja volitatud isiku kontrollimise päevast või valeandmetega hõlmatud aja eest.

§ 22.   Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus

  (1) Tulekustutusvee võtmist ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.

  (2) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.

§ 23.   Registreerimata veetarvituse arvestus

  (1) Omavoliliste ühenduste (vt 1. peatükk. § 8) ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustiku läbilaskevõime järgi. Arvutusaeg algab omavolilise ühenduse tegemise ja lõpeb ühenduse sulgemise päeval. Kui ühenduse tegemise aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse omavolilise ühenduse ajaks 3 aastat.

  (2) Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud reovee hulga arvutab vee-ettevõtja kanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi kirjeldatud arvestustähtaegadest lähtudes.

  (3) Kui vett võetakse omavoliliselt tuletõrjehüdrantidest, arvutab vee-ettevõtja tarbitud veehulga hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui omavolilise veevõtu algust tuletõrjehüdrandist ei ole võimalik määrata, loetakse kasutusajaks üks kuu.

  (4) Vee võtmist tuletõrjehüdrandist tulekahju kustutamiseks omavoliliseks veevõtuks ei loeta.

  (5) Kui vee-ettevõtja avastab lekke kliendi veetorustikus kliendivõrgus on vee-ettevõtjal õigus vee varustamine katkestada. Lekke läbi kaotsi läinud vee koguse arvutab vee-ettevõtja samal moel kui omavolilise ühenduse ilmnemise puhul.

§ 24.   Reovee ühiskanalisatsiooni laskmise tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri kanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimet, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

  (2) Piirangud
  1) Kanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab:
1.1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) Kanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms.
  3) Kanalisatsiooniga ühendatud komminuutoreid võib kasutada ainult vee-ettevõtja eriloal.
  4) Kanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
  5) Avalikelt teede, tänavate, väljakute ja parkimiskohtade sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning puhastamine toimub vee-ettevõtja ja Ambla Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu alusel.
  6) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsiooni nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (3) Reovee ja fekaalide purgimine kanalisatsiooni on lubatud vaid kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

  (4) Reovee ja fekaalide purgimiskohad määrab vee-ettevõtja.

  (5) Reovee ja fekaalide veo ning purgimisega on lubatud tegeleda ainult vastava nõuetekohase jäätmeloa või vee-erikasutusloa omanikul.

  (6) Reovee ja fekaalide veo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust vedaja.

  (7) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused:

ReostusnäitajaMõõtühikMaksimaalsed piirväärtused
BHT7mgO2/l900
Hõljuvainemg/l800
Püldmg/l20,0
Nüldmg/l80,0
Rasvad mg/l150
KHT mgO2/l1400
Naftasaadused mg/l5,0
TemperatuurºC40
pHmitte väiksem kui 6,0 ja mitte suurem kui 9,0

§ 25.   Eelpuhastamise nõue

  (1) Kui kliendi reovesi ei vasta nõuetele (vt § 24. (2) ja § 24. (7) ), peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.

  (2) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

  (3) Klient on kohustatud oma kohtpuhasteid hooldama ja töökorras hoidma.

  (4) Vallavolikogu poolt volitatud isikul ja vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate puhastite tööd.

§ 26.   Ärajuhitava reovee arvestus

  (1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee hulk kas mõõdetakse või võetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega.

  (2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et kanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi arvesti.

  (3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks. Kui klient seda ei tee, on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve kanalisatsiooniteenuse tariifi alusel.

§ 27.   Sadevete hulga määr

  (1) Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult kliendiga.

§ 28.   Asutuse ja ettevõtja reovee reostumuse määramine

  (1) Kliendi poolt kanalisatsiooni juhitava reovee reostumuse määrab vee- ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Olmereoveest regulaarseid proove ei võeta.

  (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja ettekirjutuste kohaselt rajama. Kui kliendil on mitu väljalaset kanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.

  (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.

  (4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja reostumuse määrab akrediteeritud laboratoorium. Proov võetakse kliendi või tema esindaja juuresolekul.

  (5) Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.

  (6) Regulaarsete proovide võtmise kulud kannab vee-ettevõtja.

§ 29.   Arvlemine vee kasutamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

  (1) Kliendile müüdud vee ja kanalisatsiooni lastud reovee eest arveldatakse kehtestatud hindade ja käesoleva eeskirja alusel.

  (2) Vee ja reovee eest arveldatakse kliendilepingus kehtestatud korras.

  (3) Vee-ettevõtja maksenõude saanud klient on kohustatud arve tasuma arvel näidatud ajaks.

  (4) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks pühadejärgne päev.

  (5) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul alates nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Kliendi poolt enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

  (6) Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja § 23. (1) kohaselt maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

§ 30.   Vee andmise ja reovee vastuvõtmise katkestamise, peatamise ja taastamise kord

  (1) Vett antakse ja reovett võetakse vastu pidevalt, kui kliendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib katkestada, peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ja Veeseaduses ettenähtud juhtudel.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata täielikult või osaliselt katkestada vee andmist ja/või reovee vastuvõtmist:
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) energiavarustuse katkestamise puhul;
  3) veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;
  4) kui on vaja suurendada tuletõrjevee andmist;
  5) muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt katkestada või piirata vee andmist või reovee vastuvõtmist, kui see on vajalik veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud kliente sellest kohalike massiteabevahendite kaudu või muul viisil informeerima vähemalt 3 päev ette.

  (4) Kui vee andmine katkestati vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja etteteatamata katkestuse korral 18 tunni ning etteteatatud katkestuse puhul 24 tunni jooksul korraldama elanike ajutise varustamise veega.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmise või reovee vastuvõtmise, kui klient:
  1) on arve jätnud tasumata;
  2) ei luba vee-ettevõtja esindajal või Ambla Vallavolikogu volitatud isikul veemõõtesõlme, vee- ja kanalisatsioonirajatisi ega veeseadmeid üle vaadata, veearvestit ja selle näite kontrollida, veeseadmeid plommida või teha muid vajalikke töid;
  3) ei täida vee-ettevõtja tehtud käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
  4) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus veeandmist või reovee vastuvõtmist ette teatamata peatada, kui:
  1) kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevõrku ja/või kanalisatsiooni ning teisi kliente või kui tulevad ilmsiks keelatud ühendused;
  2) avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus.

  (7) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamiskulude tasumist vee-ettevõtjale.

§ 31.   Vee-ettevõtja ja klientide kohustused, õigused ja vastutus

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

  (2) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega lähtudes sotsiaalministri määrustest ning reovee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale. Mittenõuetekohast vett võib anda vaid õigus- ja normatiivaktidega ning kliendilepinguga määratud tingimustel.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida klientide vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

  (4) Vee-ettevõtja võib teha klientidele ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja anda nõu hoolduse korraldamiseks.

  (5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, kui see ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.

  (6) Kui vee kvaliteet ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele, teavitab vee-ettevõtja sellest koheselt vee tarbijaid.

§ 32.   Kliendi õigused ja kohustused

  (1) Kliendil on õigus vee-ettevõtjalt nõuda kliendilepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist.

  (2) Klient on kohustatud tagama oma vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku.

  (3) Klient peab kindlustama vee-ettevõtja esindajaile ja Ambla Vallavolikogu volitatud isikule vaba juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele ning -seadmetele.

  (4) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.

  (5) Klient vastutab tema hoole alla antud vee-ettevõtja pandud plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning peab nende kadumisest või rikkumisest kohe teatama vee-ettevõtjale.

  (6) Kliendi veetorustiku peale ei tohi püstitada ehitisi ega ladustada materjale. Kui klient avastab oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus lekke, peab ta sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

  (7) Klient peab oma hooldusalusel territooriumil olevate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri katted hoidma vabana lumest ja jääst.

§ 33.   Tuletõrjehüdrantidelt ja -sulguritelt võib plomme maha võtta:

  (1) tuletõrjeveesüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;

  (2) tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest tuleb vee-ettevõtjale teatada 72 tunni jooksul.

§ 34.   Vastutus tekitatud kahju eest

  (1) Klient vastutab ise kanalisatsiooni paisutuskõrgusest allapoole ehitatud ruumide üleujutamise eest.

  (2) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad õigusaktidega ja käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras vastutust vee-ettevõtjale tekitatud kahju, sealhulgas ka raisatud vee eest. Veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatiste või -seadmete vigastamisest peab viivitamatult teatama vee-ettevõtjale.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta käesolevas eeskirjas käsitletud vee andmise ja reovee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tõttu.

§ 35.   Vastutus ühiskanalisatsiooni juhitud vee ülemäärase reostumuse eest

  (1) Sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava vee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.

  (2) Kui reovees leitakse kanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavaid aineid, mille kohta kanalisatsiooni jaoks kinnitatud piirväärtus puudub või mille kohta vee-ettevõtja ei ole kliendile andnud väljalasketingimusi, võib vee-ettevõtja reovee vastuvõtmise hinda saastetasu seaduse kohaselt suurendada.

  (3) Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega reovett, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, rakendatakse selles süüdi olevate isikute suhtes sanktsioone õigusaktidega ettenähtud korras ning nõutakse tekitatud kahju hüvitamist.

§ 36.   Kliendilepingu lõpetamine

  (1) Vee andmise ja reovee ärajuhtimise leping lõpetatakse kliendi taotluse alusel. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama kirjalikult 7 päeva ette ning tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud reovee eest. Kui leping lõpetatakse kinnistu võõrandamise tõttu, peab uus omanik 7 päeva jooksul vee-ettevõtjale teatama eelmise omaniku kohustuste ülevõtmisest ning sõlmima kliendilepingu. Kui ta seda ei tee, siis võib vee-ettevõtja vee andmise ja reovee vastuvõtmise katkestada.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus kliendiga sõlmitud leping lõpetada, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjused, mille tõttu vee andmine või reovee vastuvõtmine peatati.

  (3) Pärast lepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kliendi veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja/või -kanalisatsioonist. Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (4) Kui leping tühistati käesoleva eeskirja (2) alusel, siis uuendatakse leping vaid siis, kui hooletuse tagajärjed või muu kahju ja kulu on korvatud. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka taasühendamise kulud.

§ 37.   Kliendi ja vee-ettevõtja vahelised vaidlused

  (1) Kõik kliendi ja vee-ettevõtja vahelised vaidlused lahendatakse kehtivate õigusaktide ja käesoleva eeskirja kohaselt.

4. peatükk VEEVARUSTUSE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE HINNA REGULEERIMISE KORD 

§ 38.   Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest.

§ 39.   Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:


1) tootmiskulude katmine;
2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine;
4) põhjendatud tulukus.

§ 40.   Teenuste hinnad kehtestab Ambla Vallavolikogu määrusega alljärgnevatele teenustele:


1) veevarustus;
2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
3) sade-, drenaazi- ning muu pinna- ja pinnasevee ärajuhtimine ning puhastamine.

§ 41.   Teenuste hinnad kehtestatakse eraldi järgmistele kliendigruppidele:


1) elanikkond;
2) asutused ja ettevõtjad.

§ 42.   Abonenttasu

  (1) Abonenttasu kehtestatakse Ambla vallas olevate ühisveevärkide ja -kanalisatsioonide korrasoleku ja nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike püsikulude osaliseks katmiseks ja kulude õiglasemaks jaotamiseks klientide vahel.

  (2) Abonenttasu maksavad kõik kliendid, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud valla veevärgi ja kanalisatsiooniga ning kellel on kehtiv kliendileping.

  (3) Abonenttasu arvestatakse kõikidele klientidele ühistel alustel.

  (4) Abonenttasu määr kehtestatakse vee-ettevõtja kirjaliku taotluse alusel Ambla Vallavalitsus poolt määrusega, lähtudes käesolevast eeskirjast.

  (5) Kui klient kasutab ainult üht: kas veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenust, maksab ta pool abonenttasust.

§ 43.   Asutuste ja ettevõtjate reovee ärajuhtimise hinna määramine

  (1) Reovee kanalisatsiooni juhtimise hind asutustele ja ettevõtjatele oleneb selle reostumusest.

  (2) Asutuste ja ettevõtjate kanalisatsiooniteenuste hind koosneb põhitariifist (reovee ärajuhtimine, pumpamine ja puhastamine) ning hinnalisandist:

ReostusnäitajaMõõtühikBaashindI saastegruppII saastegruppIII saastegrupp
BHT7 mgO2/l=<300301-500501-700701-900
Hõljuvaine mg/l=<200201-400401-600
Püld mg/l=<5,05,1-10,010,1-15,015,1-20,0
Nüld mg/l=<20,020,1-40,040,1-60,060,1-80,0
Rasvad mg/l=<8,08,1-20,020,1-60,060,1-80,0
KHT mgO2/l=<500501-700701-10001001-1400
Naftasaadused mg/l =<1,01,1-4,04,1-8,08,1-10,0
pH6,0-9,0---
Hinnaindeks1,01,31,52

  (3) Kasvõi ühe saasteaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasumisel aluseks järgmine grupp.

  (4) Kui kliendi reovee reostumus ületab mistahes ajahetkel baashinna grupis toodud väärtusi, võetakse ülemääraselt reostunud reovee juhtimise eest kanalisatsiooni kõrgemat hinda. Hind kehtestatakse kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuukeskmiste järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

  (5) Kui kliendil on mitu väljalaset kanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Juhul, kui kliendi eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad.

  (6) Reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral võib vee-ettevõtja rakendada kuni kahekordset III saastegrupi hinda ülereostuse eest kogu arvestusliku proovivõtuperioodi jooksul. Reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral võib vee-ettevõtja sulgeda kanalisatsiooni kuni reovee saasteainete viimiseni vastuvõetavatesse piiridesse.

  (7) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostumuse määramist.

§ 44.   Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamise ettepanek

  (1) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad kehtestatakse vee-ettevõtja poolse kirjaliku taotluse alusel, mis sisaldab:
  1) põhjendatud ettepanekut hinna kehtestamise aja ning kehtivusperioodi kohta;
  2) hinnakalkulatsiooni teenustegruppide lõikes kehtivusperioodi majandusaasta lõikes;
  3) Ambla Vallavolikogul on õigus nõuda vee-ettevõtjalt teenuste hindu mõjutavaid andmeid.

§ 45.   Teenuste hindade kehtestamine

  (1) Veeteenuse hinnad kehtestab vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ettenähtud korras.
[RT IV, 22.01.2014, 3 - jõust. 25.01.2014]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 22.01.2014, 3 - jõust. 25.01.2014]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 22.01.2014, 3 - jõust. 25.01.2014]

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 46.   Kliendilepingu uuendamine

  Vee-ettevõtjal viia kliendilepingud vastavusse käesoleva eeskirjaga hiljemalt 01.07.2007.

§ 47.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 48.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. veebruaril 2007. a

/otsingu_soovitused.json