Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Kalmistu kasutamise eeskiri

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.03.2018
Avaldamismärge:RT IV, 22.03.2013, 18

Kalmistu kasutamise eeskiri

Vastu võetud 28.02.2013 nr 3

Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Väike-Maarja valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Väike-Maarja valla haldusterritooriumil asuvate valla omandis olevate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.

  (2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel veel kalmistuseadusest muinsuskaitseseadusest ning Väike-Maarja vallas kehtivatest avaliku korra ja heakorra eeskirjadest.

  (3) Väike-Maarja valla omandis on neli kalmistut:
  1) Väike-Maarja vana kalmistu;
  2) Väike-Maarja uus kalmistu;
  3) Simuna kalmistu;
  4) Avispea kalmistu.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kalmistu – üldkasutatav maa- ala, mis vastavalt valla üldplaneeringule on ettenähtud surnute matmiseks;
  2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
  3) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või tuhaurni matmiseks;
  4) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus ja kellega on sõlmitud hauaplatsi kasutamise leping;
  5) kalmistumeister – isik, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga;
  6) matmisraamat – matmise registreerimise raamat;
  7) kalmisturegister – hauaplatside ja nende valdajate andmekogu;
  8) kalmistu plaan- plaan, kuhu o n peale kantud nummerdatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid ning hooned ja rajatised.

§ 3.   Kalmistu haldamine

  (1) Kalmistute haldajaks on Väike-Maarja Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) ning nende korrashoidu korraldab vallavalitsus või tema poolt määratud haldaja.

  (2) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab hauaplatsi, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Väike-Maarja valla kalmistute registrit, võtab arvele hooldamata ja kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Vallavalitsusel on õigus volitada teisi isikuid täitma kalmistu haldaja ülesandeid.

  (4) Kalmistul korraldab töid kalmistumeister, kelle õigused ja kohustused määrab vallavalitsus kindlaks töölepinguga.

  (5) Kalmistu kohta peab kalmistumeister matmise registrit ja kalmistuplaani ning esitab iga kuu lõpus Vallavalitsusele andmed kalmisturegistrisse kandmiseks.

  (6) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Vallavalitsuse arhiivis.

  (7) Kalmistul peab olema:
  1) infostend, kuhu on paigutatud kalmistu skeem koos olulise infoga, kalmistu kasutamise eeskiri ja muu vajalik info;
  2) matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;
  3) tähistatud prügikonteinerid ladestamisele kuuluvate jäätmete (küünla topsid, lillepotid, määrdunud pakendid) ja mittepuitunud biolagunevate haljastusjäätmete kogumiseks;
  4) tähistatud koht puitunud biolagunevate haljastusjäätmete (oksad, tüved, kännud) kogumiseks.

  (8) Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras, kooskõlastatud Terviseametiga.

§ 4.   Hauaplatsi kasutusse andmise tingimused ja kord

  (1) Hauaplatsi kasutusse andmiseks sõlmib kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping). Kasutuslepingu tingimused ja vormi kinnitab vallavalitsus.

  (2) Juhul kui hauaplatsi kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord.

  (3) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 25 aastat.

  (4) Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale avalduse ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi kasutamist.

  (5) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu üle anda omastele, teavitades sellest kirjalikult kalmistu haldajat. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult.

  (6) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse hauaplatsi kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.

  (7) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

  (8) Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi leping lõpetada, kui hauaplats on jäetud hooldamata (rohtunud, risustunud, hauatähised, pingid ja teised rajatised on korrastamata). Haldaja tähistab sellise hauaplatsi ja informeerib sellest kasutajat. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse platsi kasutamisõigus.

  (9) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud/lõpetatud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi.

§ 5.   Matmine

  (1) Kalmistumeister annab hauaplatsi taotlejale maetava surmatõendi alusel matmisloa. Matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud.

  (2) Kalmistumeister registreerib matmise matmisregistris, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatõendi number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed matuse korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta.

  (3) Kalmistumeister peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama hauaplatsi asukoha, märkima kohapeal maha hauaplatsi mõõdud ja informeerima hauaplatsi taotlejat või tema esindajat õigustest ja kohustustest.

  (4) Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 1,25x2,5m ühe surnu matmiseks.

  (5) Urnimatuseks eraldatav maa-ala on 1 m² ühe tuhastatud surnu matmiseks urnis.

  (6) Hauaplatse eraldades tuleb järgida üldjuhul põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis.

  (7) Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistumeistrile olema etteteatatud mitte vähem kui kaks ööpäeva. Riiklikel pühadel matmisi üldjuhul ei toimu. Matmine on lubatud valgel ajal üldjuhul kell 10.00-16.00.

  (8) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema esmamatmisel 2,0 m, urniga matmisel vähemalt 1 m. Pealematmise korral peab kirstuhaua sügavus olema vähemalt 1,5 m.

  (9) Pealematmine võib toimuda mitte vähem kui kolmekümne viie aasta möödumisel eelmisest matusest. Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmed, siis tuleb need matta sama haua põhja kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

  (10) Matmist takistavate hauatähiste ja muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine ning hauaplatsi korrastamine toimub matja kulul. Pärast matust korrastab matuse korraldaja matuse käigus kõrvalolevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt kolme päeva jooksul. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu hooldaja tekitatud kahjustused matuse korraldaja kulul.

  (11) Matuse korraldaja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistumeistriga või kahjukannatajaga.

  (12) Haua kaevamisel väljakaevatud kivid ja kännud tuleb hauakaevajal toimetada kalmistumeistri poolt näidatud kohta.

  (13) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

  (14) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

  (15) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

§ 6.   Hauaplatside kujundamine ja hooldamine

  (1) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistu kvartalis väljakujunenud kujunduse põhimõtteid.

  (2) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ega tohi oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside, teede ja kalmistut ümbritseva kiviaia kasutamist ja korrastamist.

  (3) Hauatähiste või hauarajatiste rajamine, teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kalmistumeistriga kooskõlastada.

  (4) Hauaplats või perekonnaplats tähistatakse nimelise hauatähisega (rist, hauaplaat, hauakivi, hauasammas).

  (5) Hauatähised ja hauarajatised on valdaja omand ja nende hooldamise korraldavad hauaplatsi kasutajad.

  (6) Kalmistumeistril on õigus eemaldada või korraldada kalmistu ilmet häirivate või ohtlike puude ja põõsaste raiet. Puude mahavõtmine peab olema eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

  (7) Omasteta surnud maetakse valla kulul ja nende hauaplatside korrasoleku tagab kalmistumeister.

§ 7.   Kalmistu sisekord

  (1) Kalmistul ei tohi:
  1) rikkuda kalmistu rahu;
  2) risustada ja rikkuda matmisplatse ja üldkasutatavat territooriumi;
  3) jalutada kodu- ja lemmikloomi;
  4) võtta maha omavoliliselt kasvavaid puid ja põõsaid;
  5) sõita kalmistul mistahes mootorsõidukiga ilma kalmistumeistri loata;
  6) teha lõket ega prahi põletamiseks tuld ilma kalmistumeistri loata;
  7) laiendada omavoliliselt hauaplatse;
  8) matta kodu-ja lemmikloomi;
  9) tõsta ringi hauatähiseid ühelt hauaplatsilt teisele.

  (2) Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt peab kalmistu miljöölise väärtuse säilitamiseks:
  1) mahajäetud hauaplatsidel vanemad, kui viiekümne aastased hauatähised ja piirded jätma need algsetele kohtadele;
  2) jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik kohapeal eksponeerida, tuleb viia kalmistumeistri poolt määratud kohta;
  3) sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestisena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada muinsuskaitseinspektoriga.

  (3) Kalmistumeistril on õigus ja kohustus juhtida hauaplatsi kasutajate tähelepanu kalmistu eeskirjas kehtestatud nõuete täitmiseks.

§ 8.   Kalmistu eeskirja rikkumine, menetlemine, järelevalve

  (1) Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on vallavalitsusel õigusteha ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib vallavalitsus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

  (2) Kalmistuseaduse 2. peatükis sätestatud juhtudel teostab § 3 lõikes 2 nimetatud eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamisel riiklikku järelevalvet Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel.

§ 9.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2013.a.

Olev Liblikmann
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json