Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Laeva valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Väljaandja:Laeva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.03.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.04.2018
Avaldamismärge:RT IV, 22.03.2013, 33

Laeva valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Vastu võetud 29.01.2008 nr 53

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365, Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ning Pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel

§ 1.   Üldsätted

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Laeva vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Laeva valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Laeva valla haldusterritooriumil.

§ 2.   Jäätmehoolduse korraldamine

 (1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Laeva Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.

 (2) Vallavalitsus korraldab jäätmekäitlust, st korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduse arendamist ja jäätmeloa taotlustele arvamuse andmist.

 (3) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
 1) nõustab elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
 2) kontrollib jäätmete käitlemist ja jäätmekäitlus lepinguid;
 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ning võimalusel ka selle kompostimist valla territooriumil selleks rajataval kompostimisväljakul;

 (4) korraldab jäätmete liigiti kogumist vähemalt alljärgnevatele jäätmetele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja pargijäätmed (20 02 01).

§ 3.  Mõisted

  Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ning kartong;
 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 8) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
 9) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 10) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 11) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 12) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
 13) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 14) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;
 15) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
 16) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
 17) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);
 18) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 19) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse jäätmekäitlusettevõtte poolt;
 20) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid;
 21) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu.
 22) äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmist või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Olmejäätmete taaskasutamise võimaldamiseks võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia läheduse põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks jäätmeluba omavasse lõppkäitluskohta.

 (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

 (4) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

 (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (6) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, s.h. kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa annab Tartumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister.

 (7) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (8) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

 (9) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, v.a. suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 6 lõikes 3.

 (10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (11) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva määrusega määratud korrale.

 (2) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

 (3) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut kokkuleppel territooriumi haldajaga, vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada kättesaadavate vahenditega tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva eeskirjaga määratud korras.

 (6) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ning juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 6.   Jäätmete kogumine

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.

 (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga “*” tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja pargijäätmed (20 02 02);

 (4) Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.

 (5) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (6) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (7) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (8) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

§ 7.  Taaskasutatavate- ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Taaskasutatavad jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: paber ja kartong (20 01 01)
 1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (s.h korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) paberit ja kartongi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
 2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel paberit ja kartongi, immutamata puitu, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas;
 3) võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel; pakendid (15 01)
 4) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (s.h korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) alates 1. juulist 2008 kokkuleppel pakendiettevõtjate või nende ühendustega pakendeid, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
 5) pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele;
 6) tarbija paremaks teenindamiseks korraldab pakendiorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtukohad;
 7) pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise;
 8) pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas; ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed)
 9) ohtlike jäätmete käitlus on toodud paragrahvis 8; biolagunevad aia- ja pargijäätmed (20 02 01)
 10) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (s.h korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) alates 1. juulist 2010 biolagunevaid aia - ja pargijäätmeid kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
 11) biolagunevate jäätmete käitlus on toodud paragrahvis 15.

 (2) Vallavalitsuse poolt korraldatud liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalused on toodud välja valla kodulehel.

§ 8.   Ohtlike jäätmete kogumine

  Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi;
 2) ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister;
 3) mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad;
 4) ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud määrusele ( keskkonnaministri 29. aprilli 2004.a. määrus nr 39);
 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni;
 6) koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohad ja töökorralduse määrab vallavalitsus.
 7) ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele;
 8) ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele;
 9) ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 9.   Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete kogumine

  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekkivad jäätmed, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 10.  Ehitusjäätmete kogumine ja käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti.

 (3) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
 5) kooskõlastama Vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse ja haljasaladele.

 (4) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall;
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) pakendid;
 6) ohtlikud ehitusjäätmed. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel.

 (5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

 (6) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas või antakse taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

 (10) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kus on näidatud tekkivad jäätmed ja nende käitlemine.

§ 11.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmevedu korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse.

 (2) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalal mitte harvemini, kui üks kord kuu jooksul. Juhul, kui hajaasustuse väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirjas toodule ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, peab kuni 240 l mahuteid tühjendama vähemalt neli korda aastas tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

 (3) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

 (4) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda vallavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohta.

 (5) Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu.

 (6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (9) Kogu valla haldusterritoorium on üks korraldatud olmejäätmete veopiirkond. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmekoodiga 20 03 01). Kui see osutub otstarbekaks, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

§ 12.   Korraldatud jäätmevedu ja sellega liitumine

 (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumilt jäätmekäitluskohta jäätmekäitlusettevõtte poolt. Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord, sealhulgas jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu ülempiir määratakse vallavalitsuse õigusaktidega.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele valla haldusterritooriumil. Jäätmevaldaja on ka ühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu tootmismaa sihtotstarbega kinnistutele ja jäätmekäitluskohtadele, s.h sortimisettevõtetele ja jäätmejaamadele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise.

 (4) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta vaatamata sellele liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning tema suhtes rakendatakse kõiki lepingulise kliendi nõudeid.

 (5) Jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel võib vallavalitsus lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas vallavalitsusele selle määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

§ 13.   Jäätmete kõrvaldamine

 (1) Vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse jäätmeluba omavates ja nõuetele vastavates lõppkäitluskohtades. Ladestatavad jäätmed tuleb võimaluse korral eelnevalt töödelda.

 (2) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust. Samuti võib hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas.

 (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.

§ 14.   Saastetasu

 (1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt keskkonnatasude seadustele.

 (2) Vallaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamiseks.

§ 15.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

 (1) Aia- ja haljastusjäätmeid tuleb kompostida omal kinnistul või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

 (2) Omal kinnistul võib biolagundavaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud, kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning oleks tervisele ja ümbruskonnale kahjutu. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (5) Reovee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (6) Vallale kuuluvatel haljasaladel ja kalmistul tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb võimalikult suures koguses eraldi koguda ja kompostida selleks ettenähtud kohas (info kodulehelt).

 (7) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb üle anda kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

§ 16.   Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, veega pestavad ja ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) käsitsi teisaldatavaid standartseid 80, 120, 140, 240, 370 või 600 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 2) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 3) presskonteinereid.

 (3) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (4) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (6) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 6 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (7) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (8) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (9) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

 (10) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi.

 (11) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 17.   Vastutus

 (1) Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased vastutusele keskkonnajärelevalve seaduses, jäätmeseaduses ja pakendiseaduses ettenähtud korras.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (4) Kui saastaja ei täida eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.

 (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 18.   Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 31. mai 2000. aasta määrus nr 16 Laeva valla jäätmehoolduseeskiri.

 (2) Määrus avalikustatakse Laeva valla veebilehel ja elektroonilise Riigi Teataja andmebaasis.

 (3) Määrus jõustub 31. märtsil 2008. a.

Liilia Raimets
Vallavolikogu esimees