Ehitus

Teksti suurus:

Alajõe valla ehitusmäärus

Sisukord

Alajõe valla ehitusmäärus - sisukord
Väljaandja:Alajõe Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.05.2015
Avaldamismärge:RT IV, 22.03.2014, 47

Alajõe valla ehitusmäärus

Vastu võetud 30.01.2014 nr 4

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 29 ja lõike 2, planeerimisseaduse § 5 ja ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Alajõe valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks määrata Alajõe valla sees ülesannete jaotus ja menetluskord planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti seada kohalikke olusid arvestades valla territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglid.

 (2) Määrus reguleerib Alajõe Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Alajõe Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse), valla asutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel.

§ 2.  Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

 (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik.

 (2) Avalikustamisele kuuluv planeerimis- ja ehitusalane teave avaldatakse ajalehes, mille Alajõe Vallavolikogu on määranud valla ametlike teadete avaldamise kohaks ja Alajõe valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel).

 (3) Planeerimis- ja ehitusmenetluses koostatud teated ja otsused toimetatakse puudutatud isikutele kätte seaduses sätestatud juhtudel ja viisil. Muudel juhtudel tehakse teade või otsus isikule teatavaks vabas vormis.

 (4) Planeerimis- ja ehitusmenetluses kogutud andmed ja materjalid, sealhulgas projekteerimistingimused ja ehitusprojektid säilitatakse ning nende kättesaadavus tagatakse huvitatud isikutele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 3.  Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

 (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Seaduse või ehitusmääruse alusel vallavolikogu pädevusse kuuluvate otsuste ettevalmistamist korraldab vallavalitsus.

 (3) Valla planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimused valmistab otsustamiseks ette vallavalitsus.

 (4) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.

 (5) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimuste otsustamisel ja menetlemisel juhinduvad vallavolikogu ja vallavalitsus eelkõige planeerimisseadusest, ehitusseadusest ning nende seaduste alusel väljaantud õigusaktidest.

2. peatükk PLANEERIMINE 

§ 4.  Üldplaneering

 (1) Üldplaneering koostatakse kogu Alajõe valla territooriumi või selle osa kohta.

 (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest;
 2) ühiselt Alajõe ja naaberomavalitsuste territooriumite või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel.

 (3) Üldplaneeringu ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses.

 (4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljastamisele.

 (5) Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastava ajalehe ja Alajõe kodulehe kaudu üks kord aastas.

§ 5.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

 (2) Detailplaneeringu ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses.

 (3) Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vallavalitsuse kinnitatud detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuetest.

 (4) Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

§ 6.  Planeeringu koostamise algatamine

 (1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatusettepaneku. Vormikohane planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Ettepaneku vormi kinnitab vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsusel on planeeringu koostamise algatamise ettevalmistamiseks õigustaotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringu algatamisega seotud dokumente, sh eskiislahendust.

 (3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse planeeringu koostamise finantseerimist valla kulul, siis algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui planeeringu menetlemine on avalikes huvides ja planeeringu koostamine on kooskõlas valla arengukavaga ning eelarvega.

 (4) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku saamisel selgitab vallavalitsus ettepaneku esitajale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, menetluslikke, õiguslikke ja tehnilisi üksikasju ning sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu ja väljaehitamise vajadust.

 (5) Planeeringu koostamisest huvitatud isik on kohustatud enne planeeringu algatamist sõlmima vallavalitsusega kirjaliku lepingu, millega määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused detailplaneeringu koostamisel ja selle rahastamisel, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kulutuste hüvitamisel, menetlemisel ning detailplaneeringu realiseerimisega tekkivate kohustuste kandmisel.

 (6) Vallavolikogu otsustab:
 1) valla või selle osa üldplaneeringu koostamise algatamise;
 2) üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise algatamise;
 3) olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavalikuks üldplaneeringu koostamise algatamise;
 4) vallaga piirneva(te) kohaliku(e) omavalitsus(t)ega ühise üldplaneeringu koostamise algatamise;
 5) valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise;
 6) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala, koostamise algatamise;
 7) detailplaneeringu, kui planeeritaval maa-alal asub riiklik muinsuskaitseala, koostamise algatamise;
 8) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise ettepanekut sisaldava maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamise;
 9) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu koostamise algatamise.

 (7) Vallavalitsus otsustab planeeringu koostamise algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestamata juhtudel.

 (8) Planeeringu koostamise algatamisel kinnitatakse planeeringu lähteseisukohad ja planeeritava ala piirid. Detailplaneeringu lähtesisukohtade vorminõuded kinnitab vallavalitsus.

§ 7.  Planeeringu koostamise algatamisest loobumine

  Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega:
 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga;
 2) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering;
 3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;
 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
 5) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;
 6) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole sõlminud lepingut, kui planeeringu algataja on teinud ettepaneku sellise lepingu sõlmimiseks § 6 lõike 5 kohaselt;
 7) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.

§ 8.  Planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Planeeringu koostamise algatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse tegemisest ei ole vallavolikogu või vallavalitsus planeeringut vastu võtnud vastavalt käesoleva määruse §-le 14.

 (2) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

§ 9.  Planeeringukavatsusest ja algatatud planeeringust informeerimine

 (1) Algatatud planeeringust informeerib vallavalitsus avalikkust ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:
 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

 (2) Vallavalitsus tagab, et kuu aja jooksul detailplaneeringu koostamise algatamisotsuse tegemisest pannakse detailplaneeringu alal nähtavale kohale vähemalt üheks kuuks infotahvel või teatis. Infotahvli või teatise vormi kinnitab vallavalitsus määrusega ja sellel peab olema esitatud vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud info.

 (3) Vallavalitsus edastab kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud ja naaberkinnisasjade omanikele.

 (4) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

 (5) Kui detailplaneeringu koostamise käigus korraldatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, ühitatakse võimaluse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisega. Sellisel juhul teavitab vallavalitsus avalikustamisest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-des 37 ja 41 sätestatu kohaselt.

§ 10.  Planeeringu koostamise õigus

 (1) Planeeringuid võib koostada isik, kes vastab planeerimisseaduse § 13 sätestatud nõuetele.

 (2) Detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda planeerimisseaduse § 10 lõikes 6¹ 1 sätestatud juhul.

§ 11.  Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal

 (1) Vallavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava planeeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust.

 (2) Vallavalitsus teatab ehituskeelu kehtestamise vajadusest ja põhjustest ning ajutise ehituskeelu kehtestamisest kinnisasja omanikule planeerimisseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud viisil ja tähtajal.

§ 12.  Koostöö planeeringute koostamisel

 (1) Planeering koostatakse koostöös:
 1) planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega;
 2) planeeringualal asuvate ja /või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikega;
 3) Keskkonnaametiga, kui planeeritaval maa-alal asub looduskaitseala, looduskaitsealune objekt või nende kaitsevöönd või planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju;
 4) Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
 5) Päästeametiga, kui riskianalüüsi kohaselt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt;
 6) planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega.

 (2) Planeeringu lisadena tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.

 (3) Juhul kui detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuleb planeeringu koostamisel arvesse võtta selle tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid.

 (4) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsuse ning valla ühise üldplaneeringu koostamisel korraldatakse vallavalitsuse kaudu.

 (5) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja kaitse alla võetud maa-alale koostatava detailplaneeringu osas või muudel planeeringu lähteseisukohtades määratud juhtudel korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu.

 (6) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja koos vallaga piirneva kohaliku omavalitsusega koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetamata planeeringute eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus.

§ 13.  Planeeringu kooskõlastamine

 (1) Planeeringu koostaja koostab planeeringu, mis vastab planeeringu koostamise algatamiskorraldusele ning esitab selle vallavalitsusele elektrooniliselt ja paberkandjal.

 (2) Vallavalitsus analüüsib ja hindab planeeringumenetluse õiguspärasust ning planeeringulahenduse sisulist vastavust õigusaktidele, üldplaneeringule ning muudele alusdokumentidele (keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, arengukavad, ehitusmäärus, standardid jms), sobivust vallaruumi ja eelnenud koostöö piisavust ning esitab vajadusel planeeringu koostajale nõude planeeringut täiendada või esitada lisaandmeid.

 (3) Valla või selle osa üldplaneeringule, valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsuste alade ühisele üldplaneeringule või valla üldplaneeringut või selle osa muutvale detailplaneeringule taotleb maavanemalt kooskõlastuse vajaduse määramise vallavalitsus.

 (4) Maavanema poolt määratud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.

 (5) Planeeringu kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta võtab seisukoha vallavalitsus.

§ 14.  Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

 (1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.

 (2) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab ajalehes, koduleheküljel ja seaduses sätestatud isikutele vallavalitsus.

 (3) Avaliku väljapaneku ajal tagab vallavalitsus tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja vallavalitsuse käsutuses olevale infole, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud infole.

§ 15.  Ettepanekud ja vastuväited planeeringule

 (1) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

 (2) Avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses.

 (3) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid teinud isikutele teatab vallavalitsus kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete suhtes ning avaliku arutelu läbiviimise aja ja koha.

 (4) Vallavalitsus avaldab ajalehes ja koduleheküljel arutelu läbiviimise aja ja koha vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.

 (5) Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, arutab vallavalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise.

 (6) Avaliku arutelu käigus arvesse võetud vastuväited ja ettepanekud edastab vallavalitsus planeeringu koostajale vajalike muudatuste ja täienduste tegemiseks. Planeeringu koostaja teeb vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.

§ 16.  Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering

  Vallavalitsus võib planeerimisseaduse §-s 22 sätestatud juhtudel loobuda planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18-21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega.

§ 17.  Järelevalve planeeringute koostamise üle

 (1) Vallavalitsus esitab planeerimisseadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale ja määrab Alajõe valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes.

 (2) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavalitsus.

 (3) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab vallavalitsus eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise või planeeringu muutmise.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse edastab vallavalitsus planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ning esitab planeeringu vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.

§ 18.  Planeeringute kehtestamine

 (1) Planeeringu kehtestamiseks esitab selle koostaja vallavalitsuse nõude järgi täiendatud ja parandatud planeeringu vallavalitsusele elektrooniliselt ja paberil 2 eksemplaris.

 (2) Vallavalitsus otsustab planeerimisseaduse § 22 lg 1 alusel lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringute kehtestamise.

 (3) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise.

 (4) Kui detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning vallavalitsus kannab muudatused vastavasse planeeringusse.

 (5) Vallavalitsus:
 1) teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel;
 2) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale planeerimisseaduses sätestatud tähtaja jooksul.

 (6) Vallavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:
 1) isikule ja kinnisasja omanikule, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld;
 4) puudutatud isikule.

§ 19.  Planeeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise otsustab vallavolikogu. Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest ajalehes ja koduleheküljel.

§ 20.  Kehtestatud planeeringute kättesaadavus ja ülevaatamine

 (1) Kehtestatud planeeringud säilitatakse vallavalitsuse arhiivis kahes eksemplaris. Igaühel on õigus kehtestatud planeeringuga vallavalitsuse arhiivis tutvuda.

 (2) Kehtestatud detailplaneeringud vaadatakse üle planeerimisseaduse paragrahvis 29 sätestatud korras ning ülevaatuse tulemustest informeerib vallavalitsus avalikkust vastava ajalehe ja kodulehe kaudu.

3. peatükk EHITAMINE 

§ 21.  Ehitisele esitatavad nõuded

 (1) Ehitis peab vastama ehitusseaduse §s 3 ja ehitusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele.

 (2) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama Alajõe vallas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.

 (3) Ehitis tuleb paigutada ja püstitada detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale kui naaberkinnistu omanikega ja kohaliku omavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti.

 (4) Ehitised, mis projekteeritakse naaberkinnistule lähemale kui 4 meetrit, tuleb naaberkinnistu omanikuga kirjalikult kooskõlastada ning arvestada tuleb tuleohutusnõuetega.

 (5) Kui naaberkinnistul on rohkem kui kuus omanikku, võib kirjalikku kokkulepet küsida korteriomanike ühisuselt või korteriühistult.

 (6) Ehitis ja ehitise väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnistu piires, millel ehitis asub.

§ 22.  Ajutise ehitise liigid

 (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikus, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määratakse ehitise kasutamise aeg kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.

 (2) Ajutised ehitised jagunevad kasutusotstarbe ja kasutamise aja kohaselt järgmiselt:
 1) lühiajalised ajutised ehitised, mida kasutatakse ühekordse sündmuse puhul ja mille kasutamise aeg on kuni 30 päeva;
 2) hooajalised ajutised ehitised, mida kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste pakkumiseks ja mille kasutamise aeg on kuni kuus kuud;
 3) aastaringsed ajutised ehitised, mille kasutamise aeg on kuni viis aastat.

§ 23.  Ajutise ehitise ehitamise kord

 (1) Ajutine ehitis, välja arvatud lühiajaline ajutine ehitis, peab vastama käesoleva määruse § 21 esitatud nõuetele.

 (2) Lühiajaline ajutine ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et see ei tekita ohtu inimeste elule, tervisele ega varale või keskkonnale.

 (3) Ajutise ehitise võib lubada ehitada detailplaneeringut koostamata või ehitada lühi- või hooajalise ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, kui:
 1) selle ehitamine ei ole vastuolus avalike huvide ega väärtustega ning on vallaelu seisukohast oluline;
 2) selle ehitamisega ei kaasne olulist muudatust vallaruumis.

 (4) Avalikult kasutatavale maa-alale võib lubada ehitada ajutise ehitise, sealhulgas aastaringse ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, käesoleva paragrahvi lõikes 3 ette nähtud tingimustel, kui ehitist kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste pakkumiseks.

 (5) Avalikult kasutatavale maa-alale ehitatud ajutine ehitis ei või takistada inimeste ja sõidukite liikumist sellel maa-alal.

 (6) Kehtiva detailplaneeringu alale ajutise ehitise ehitamisel määratakse selle kasutamise aeg vastavalt käesoleva määruse § 22 lõikele 2, kuid mitte kauemaks kui detailplaneeringukohase ehituse alustamiseni.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ette nähtud tingimustel ehitatava hooajalise või aastaringse ehitise aluseks oleva kirjaliku nõusoleku või ehitusloa menetlusdokumendid avalikustab vallavalitsus igal korral määratud ulatuses ja viisil.

§ 24.  Ajutise ehitise ehitamise alad

  Ajutise ehitise võib valda lubada ehitada kogu haldusterritooriumil.

§ 25.  Hoonete välisilme muutmine

 (1) Hoone välisilme muutmine on hoone välisviimistluse muutmine, sh värvitoonide, avatäidete jaotuse ja kuju ning fassaadimaterjalide muutmine.

 (2) Hoone välisilme muutmiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku, ehitusloa või fassaadipassi taotlemise vajadus otsustatakse iga konkreetse objekti puhul eraldi.

 (3) Fassaadipass on dokument, millega määratakse olemasoleval hoonel fassaadikujunduse ja väiksemate fassaaditööde tingimused (värvilahendus, materjalid, arhitektuursed detailid jms).

 (4) Fassaadipassi saamiseks esitatakse vallavalitsusele kas elektrooniliselt või paberkandjal vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid mida soovitakse kasutada.

 (5) Vallavalitsus väljastab kinnitatud fassaadipassi 15 päeva jooksul taotluse esitamisest

 (6) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel. Kortermajade puhul antakse ühtne lahendus kogu hoonele.

 (7) Kui ehitis asub kinnismälestisel või selle kaitsevööndis, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, kooskõlastatakse enne ehitusloa taotluse esitamist projekt muinsuskaitseametiga.

§ 26.  Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal

 (1) Miljööväärtuslik hoonestusala on vallaehituslikult tervikliku plaani ja mahulise struktuuriga omapärane vallaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel jms.

 (2) Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise aluseks võetakse kehtivate planeeringutega määratud miljööalad.

 (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada konkreetse piirkonna ehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi.

 (4) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel tuleb arvestada järgmist:
 1) piirkonna väljakujunenud ehituslikku tänavatevõrgu- ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi, tänavate ja hoovide kattematerjali jms;
 2) piirkonna väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, hoonete korruselisust, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms;
 3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.

§ 27.  Projekteerimistingimuste taotlemine, väljastamine ja avalikustamine

 (1) Projekteerimistingimused on konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ning mis on ehitusprojekti koostamise aluseks.

 (2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse vormikohane taotluse kas elektrooniliselt või kirjalikult vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama projekteeritava ehitise lühikirjeldust või eskiisjoonist.

 (3) Juhul kui projekteerimistingimusi taotletakse ehitisele, mille paiknemine hoonestataval kinnistul selle omaniku soovitud kohal tekitab naaberkinnistu omanikule tema kinnistu kasutamisel kitsendusi, on naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek kohustuslik.

 (4) Vallavalitsus, pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kirjaliku nõusoleku saamist koostab ja väljastab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
 1) ehitise asukoht asendiplaanil;
 2) lubatav ehitiste suurim ehitusalune pind;
 3) ehitise suurim lubatud kõrgus;
 4) hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/-0,00);
 5) ehitise kasutamise eesmärk;
 6) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;
 7) fassaadimaterjal;
 8) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;
 9) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
 10) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;
 11) haljastuse ja heakorrastuse nõuded;
 12) väikevormid, valgustus, reklaamid;
 13) ehitusjäätmete käitlemine;
 14) nõutavate riigiasutuste ja tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate kooskõlastused ehitusprojektile;
 15) isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada;
 16) avatäidete materjal, vajadusel klaasijaotus ja profiilid;
 17) sundvalduse seadmise vajadus;
 18) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.

 (6) Projekteerimistingimused avalikustatakse Alajõe valla kodulehel järgmises mahus: aadress(id) ja ehitise kasutamise otstarve. Täismahus on projekteerimistingimustega võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis tööajal.

 (7) Kui ehitis või ehitusalune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühisuse või korteriühistu juhtorganile.

 (8) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Kui ehitusprojekti ei ole vallavalitsusele esitatud kahe aasta jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest, tuleb enne projekteerimisele asumist taotleda uued projekteerimistingimused.

§ 28.  Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine, väljastamine ja avalikustamine

 (1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse vajadusel kehtiva detailplaneeringu olemasolul ning need täpsustavad ehitiste ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda või mis vajavad täpsustamist.

 (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused avalikustatakse Alajõe valla kodulehel analoogselt käesoleva määruse § 27 lõikes 6 sätestatule.

 (4) Vallavalitsus informeerib ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisest kirjalikult kinnistu omanikke. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise kohta korteriühisuse või korteriühistu juhtorganile.

§ 29.  Ehitusprojekti koostamine

 (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

 (2) Ehitusprojekt koostatakse kooskõlas ehitusseadusega, majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a määrusega nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ ning vallavalitsuse kehtestatud tingimuste kohaselt.

 (3) Muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknevate ehitiste projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Ehitusloa saab väljastada pärast Muinsuskaitseameti poolt vastava loa väljastamist.

 (4) Ehitisega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus.

 (5) Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada tehnovõrkude koondplaan.

 (6) Avalikult kasutatavate teede ehitamise aluseks on tee-ehitusprojekt, mis peab vastama teeseaduse § 19 nõuetele. Tee projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Ekspertiis esitatakse koos ehitusloa taotlusega.

 (7) Suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitiste ehitusprojektidel on kohustuslik kirjalik ekspertiis. Ekspertiis esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel.

§ 30.  Ehitusluba

 (1) Ehitusluba on valla nõusolek:
 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitus ja selle teenindamiseks vajalikke rajatisi;
 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

 (2) Ehitusluba on tähtajatu.

 (3) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.

§ 31.  Ehitusloa väljastamine

 (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele ning tasutakse riigilõiv.

 (2) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimis-tingimustele, ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ning korraldab vajadusel ehitusprojekti läbivaatamise vallavalitsuse struktuuriüksuste siseselt.

 (3) Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolul ehitusprojekti ekspertiisi esitamisest arvates. Ehitusloa andmed kantakse riiklikusse ehitusregistrisse.

 (4) Alajõe valla munitsipaalomandisse kuuluvale maale tehnovõrgu või- rajatise püstitamiseks annab nõusoleku vallavalitsus oma korraldusega. Nõusoleku tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale maale annab vastav ministeerium või maavanem.

 (5) Vallavalitsus avaldab informatsiooni ehitusloa andmise kohta koduleheküljel. Kui ehitusloa andmisele eelneb keskkonnamõjude hindamine, avaldab vallavalitsus informatsiooni ehitusloa andmise kohta ajalehes ja koduleheküljel.

 (6) Vallavalitsus säilitab ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

§ 32.  Ehitusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada ehitusseaduse §-s 28 esitatud alustel ja korras.

 (2) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud ehitusseaduse § 28 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab vallavalitsus endise olukorra taastamise taseme kirjaliku teatega.

§ 33.  Muudatused ehitusprojektis pärast ehitusloa väljastamist

 (1) Kui ehitustöö käigustekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis esitatud tehnilisi lahendusi ja muudatuse ulatuse, iseloomu või mahu tõttu ei tule anda uut ehitusluba, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus.

 (2) Taotleja esitab vallavalitsusele kinnitamiseks ehitusprojekti muudatuse, mille kohta on koostatud täiendav seletuskiri, kus on kajastatud muudatuse tegemise põhjused, uue lahenduse põhjendused ja selgitused ning muudatuste tegemisest tulenev võimalik mõju, kui seda ei ole esitatud joonisel.

 (3) Lähtuvalt taotletavate muudatuste sisust edastab vallavalitsus ehitusprojekti muudatuse kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks asjaomastele isikutele ja asutustele.

 (4) Ehitusprojekti muudatuse heakskiitmisel kooskõlastab vallavalitsus muudatuse ja lisab selle ehitusprojekti juurde.

§ 34.  Väikeehitis

 (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastava väikeehitise, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine võib ehitada vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus vallavalitsusele. Taotlusele lisatakse väikeehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet.

 (2) Ehitusseaduse § 16 lõikes 1 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.

 (3) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Sellise ehitise püstitamise kavatsusest detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik teavitama vallavalitsust vormikohase taotluse esitamisega, millele on lisatud ehitise asukoha kirjeldus krundil. Vallavalitsus võib esitada kümne päeva jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestatusest tulenevaid nõudeid.

 (4) Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid.

 (5) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest arvates.

§ 35.  Nõuded piiretele

 (1) Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeid ja piirdeaedu võib ehitada:
 1) mööda katastriüksuse piiri, kusjuures piire peab asuma minimaalselt 1 meeteri kaugusel piirist sissepoole;
 2) teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele.

 (2) Maaüksuse (krundi) tänava, avaliku väljaku või haljasala poolsesse äärde ei või rajada läbipaistmatuid plankpiirdeid ning piirdeid, mille maksimaalne kõrgus on rohkem kui 1,2 meetrit.

 (3) Piiret on keelatud rajada väljapoole maaüksuse piiri.

 (4) Keelatud on piiretega sulgeda juurdepääse ranna- ja kaldaaladele ning avalikele puhkealadele.

§ 36.  Kasutusluba

 (1) Ehitise kasutusluba on valla nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ja seda võib kasutada kavandatud kasutamisotstarbe kohaselt.

 (2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja elamiseks mittekasutataval väikeehitisel.

 (3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamisotstarbel.

 (4) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutisele ehitisele väljastatud tähtajaline kasutusluba kuni viieks aastaks.

§ 37.  Kasutusloa väljastamine

 (1) Kasutusloa taotlus koos ehitise tehniliste dokumentidega esitatakse vallavalitsusele ja tasutakse riigilõiv.

 (2) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamisest arvates.

 (3) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemiseks selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

 (4) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud juhul ehitise ohutusest lähtuvalt nõuda enne kasutusloa väljastamist ehitise või selle osa ekspertiisi tulemuste esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub vallavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.

 (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

 (6) Vallavalitsus kannab andmed kasutusloa väljastamise kohta riiklikusse ehitusregistrisse.

 (7) Vallavalitsus avaldab informatsiooni kasutusloa andmise kohta valla koduleheküljel. Kui kasutusloa andmisele eelneb keskkonnamõjude hindamine, avaldab vallavalitsus informatsiooni kasutusloa andmise kohta ajalehes ja valla koduleheküljel.

 (8) Vallavalitsus säilitab kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

§ 38.  Ehitise lammutamine

 (1) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt.

 (2) Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määrusega nr 67 kinnitatud vorminõuetele ning tasuda riigilõiv.

 (3) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik vallavalitsusele kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.

 (4) Muinsuskaitsealal on ehitise lammutamine võimalik vaid Muinsuskaitseameti kirjalikul nõusolekul.

§ 39.  Õigusliku aluseta ehitatud ehitis ja ohtlik ehitis

 (1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

 (3) Inimese elule, tervisele ja varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 40.  Krundi ja ehitise korrashoid

 (1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Alajõe valla heakorraeeskirjade kohaselt. Kui ehitustegevuseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda lähtuvalt asjaõigusseadusest.

 (2) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveesüsteemid ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.

4. peatükk EHITUSJÄRELEVALVE 

§ 41.  Ehitusjärelevalve

 (1) Ehitusjärelevalve tegemine valla territooriumil kuulub valla pädevusse. Ehitusjärelevalve ülesannet täidab määruses ette nähtud ulatuses vallavalitsuse sellekohase volitusega ametiisik (edaspidi ehitusjärelevalvet tegev ametiisik).

 (2) Ehitusjärelevalvet tegeva ametiisiku pädevus on sätestatud ehitusseaduse §-s 60.

 (3) Ettekirjutuse tegemise õigus on vallavanema volitatud ametiisikutel.

 (4) Ehitise omanik esitab vallavalitsusele ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist.

 (5) Ehitise alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegija vastavalt ehitusseaduse §-le 30.

 (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Alajõe valla territooriumil tuleb taotleda vallavalitsusest kaeveluba. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

5. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 

§ 42.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, korraldamine ja teavitamine

 (1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab ja korraldab vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsus korraldab:
 1) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu;
 2) keskkonnamõju hindamisega seotud teadete avaldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvidele 16 ja 21;
 3) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku, avaliku arutelu ja esitab aruande heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale;
 4) keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud teadete avaldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvidele 37 ja 41.

 (3) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvile 44 teavitab vallavalitsus.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 43.  Riiklik ehitusregister

  Riiklikku ehitusregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus.

§ 44.  Vallavalitsuse volitamine

  Maakatastriseaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi otsustab vallavalitsus.

§ 45.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 22. jaanuari 2004. a määrus nr 3 „Alajõe valla ehitusmääruse kehtestamine“.

 (2) Määrus jõustub üldises korras.

Jüri Päll
Volikogu esimees