Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Loksa linna jäätmehoolduseeskiri

Loksa linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Loksa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.10.2024
Avaldamismärge:RT IV, 22.03.2023, 4

Loksa linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 16.03.2023 nr 4

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 70, § 71 ja pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel, kooskõlas keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõigetega 1 ja 4.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte ja see kehtestatakse eesmärgiga säilitada Loksa linnas (edaspidi linn) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad linna territooriumil.

  (3) Jäätmehooldust linnas korraldab, arendab ning kontrollib Loksa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, sanitaartehnika jms. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid;
  2) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav leping, millega lepitakse kokku teenuse sisus (teenuse maht, sagedus, lepingu pool, teenuse aadress, kontaktandmed, arvete tasumise kord);
  3) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
  4) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  5) taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 

§ 3.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

  (2) Tekkekohas tuleb liigiti koguda ja käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid - paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
  14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.

  (4) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa oma kinnistul asuvaisse eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 25 lõikes 2.

  (5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. Keeld rakendub ka jäätmete vedajale.

  (6) Jäätmete kõrvaldamine (sh põletamine) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

  (7) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, pakendite ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jäätmemahutitesse on keelatud panna ohtlikuid jäätmeid, tule- ja plahvatusohtlikuid jäätmeid, sh kuum tuhk, vedelaid jäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, probleemtooteid, sh vanarehvid, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid, nakkust tekitavaid jäätmeid, kogumiskaevude sh käimlate setteid, aineid ja esemeid, mis võivad kahjustada jäätmemahuteid või -veokeid, jäätmemahuti kasutajat, jäätmevedajat või teisi isikuid.

  (8) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.

§ 4.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

  (2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmeveolepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei ole vaja, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema s.t omab jäätmekäitleja registreerimistõendit ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

  (3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses nõuetele vastavaid jäätmemahuteid või kasutama ühismahuteid vastavalt eeskirja §-le 10.

  (4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse. Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel.

  (5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti.

  (7) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

  (8) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ning juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 5.   Jäätmemahutitele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmemahuti peab tagama:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekete vältimise.

  (2) Jäätmemahutina võib kasutada vastupidavast materjalist valmistatud:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavjäätmemahutid, presskonteinerid);

  (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust jäätmemahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile, kas siltidega ja/või kasutades vastavat värvi jäätmemahutit:
  1) sinine - paber- ja kartong (vanapaber, papp- ja paberpakend);
  2) roheline - klaaspakend;
  3) kollane - segapakend (plast- ja metallpakend, joogikartong);
  4) hall - segaolmejäätmed;
  5) pruun - biojäätmed;
  6) punane - ohtlikud jäätmed.

  (5) Juhul kui jäätmemahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat jäätmemahutit.

  (6) Avalikul tootjavastutusega hõlmatud jäätmete jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogutavale jäätmeliigile ning jäätmemahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest.

  (7) Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti või prügiurn, mille olemasolu ja õigeaegse tühjendamise ning korrashoiu eest vastutab haldaja.

§ 6.   Jäätmekäitlus kalmistul

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab territooriumi haldav isik. Kalmistutel korraldatav jäätmekäitlus võib olla kaasatud korraldatud jäätmeveosse.

  (2) Kalmistul tuleb liigiti koguda vähemalt segaolmejäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning klaaspakend, paber- ja kartongpakend ning segapakendijäätmed.

  (3) Liigiti kogutud jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta või kogumismahutisse.

  (4) Kalmistu territoorium tuleb varustada piisaval hulgal ja piisava suurusega jäätmemahutitega, et vältida nende ületäitumist.

  (5) Kalmistu territooriumile ning kalmistu juures asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutisse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 7.   Jäätmete käitlemine avalikel üritustel, avalikel puhkealadel ja veekogude ääres

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.

  (2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult, võimalusel vältima jäätmeteket ning toidu ja joogi serveerimiseks peab kasutama korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu (ühekordsed on keelatud). Avaliku ürituse korraldaja:
  1) vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest;
  2) on kohustatud võimaldama jäätmete liigiti kogumist ja varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogutavale jäätmeliigile vastavalt tähistatud kogumismahutitega;
  3) peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket;
  4) peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest tingitud häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel.

  (3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

  (4) Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab nõuetekohase jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

§ 8.   Kogumismahuti tühjendamise sagedus

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul.

  (2) Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.

  (3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (va kompostitavad biolagunevad jäätmed) mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

  (4) Kui jäätmemahuti on ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, siis on jäätmevaldajal kohustus viivitamatult tellida kogumismahuti tühjendamine ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostumise vältimiseks. Jäätmemahuti korduva ületäitumise korral on jäätmevaldaja kohustatud korraldama jäätmete äraveo sagedamini või võtma kasutusele täiendava või suurema jäätmemahuti.

§ 9.   Jäätmemahuti paigutamine ja juurdepääs

  (1) Jäätmemahuti tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Jäätmemahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte.

  (2) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

  (3) Jäätmemahutit ei paigutata sõiduteele ega muul liiklust häirival viisil. Kõnniteele võib jäätmemahutit paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et see ei sega kõnniteel liikumist.

  (4) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsu tee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

  (5) Vajadusel tuleb jäätmemahuti tuua tühjenduspäeva hommikul lähimasse jäätmevedajaga eelnevalt kokku lepitud kohta.

§ 10.   Ühismahuti kasutamine

  (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ainult korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel.

  (2) Ühismahuti on jäätmemahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult jäätmete kogumiseks.

  (3) Ühismahutit on lubatud kasutada tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 150 m kaugusel;

  (4) Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad peavad esitama linnavalitsusele ühise taotluse (lisa 1), milles näidatakse jäätmeliik, millele soovitakse ühismahutit, kõik mahutit kasutavad kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht.

  (5) Linnavalitsuse ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (6) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib linnavalitsuse ametnik taotluse läbivaatamise tähtaega 20 kalendripäeva võrra pikendada.

  (7) Ühismahuti kasutamise või kasutamisest keeldumise otsustab linnavalitsuse nimel ametnik, kelle teenistusülessannete hulka kuulub jäätmemajanduse alase järelevalve läbiviimine kaalutlusõiguse alusel.

  (8) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 11.   Muud jäätmemahuti kasutamisega seonduvad nõuded

  (1) Jäätmemahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja mahuti ümbruse puhtuse eest vastutab jäätmemahuti kasutaja. Eeldatakse, et jäätmemahuti kasutajaks on kinnistu omanik, mida jäätmemahuti teenindab.

  (2) Kui ligipääs jäätmemahutile on takistatud tee sulgemise tõttu, peab isik, kelle tegevuse huvides on tee suletud, looma tingimused jäätmemahuti tühjendamiseks.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 12.   Jäätmeveo piirkond

  (1) Linna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik.

  (2) Korraldatud jäätmeveo korraldab linnavalitsus.

  (3) Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord kehtestatakse Loksa Linnavolikogu määrusega.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele linna haldusterritooriumi piires. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu hanke võitnud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

  (6) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (7) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel linnavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, märgitakse jäätmevaldkonna registreeringule.

§ 13.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

  (2) Linnavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (3) Linnavalitsus võib jäätmevaldaja vabastada biolagunevate jäätmete veost tingimusel, et biolagunevad jäätmed kompostitakse jäätmevaldaja kinnistul vastavalt eeskirjale.

  (4) Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja kirjalik vormikohane taotlus (lisa 2), mis peab sisaldama:
  1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
  2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjust (biolagunevaid jäätmeid kompostitakse, kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
  3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatuks.

  (5) Saanud kirjaliku taotluse kontrollib selleks pädevust omav linnavalitsuse ametnik taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele ning kontrollib kohapeal, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (6) Veendunud vabastamise aluste õigsuses ja olemasolus, kujundab teenistuja oma seisukoha ja edastab linnavalitsusele.

  (7) Linnavalitsus otsustab, lähtudes taotlusest ja arvestades eelmises lõikes toodud seisukohta, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja liitumisest vabastamise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

  (8) Menetlus taotluse esitamisest kuni korralduse teatavakstegemiseni, ei tohi kesta kauem kui üks kuu alates nõuetekohase taotluse laekumisest.

  (9) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

  (10) Jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Linnavalitsuse poolt vabastatud jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

§ 14.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskoht

  (1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

  (2) Kui jäätmete taaskasutamiseks suunamine ei ole võimalik, tuleb ladestamisele eelistada jäätmete suunamist põletustehasesse.

  (3) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

  (4) Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides. Linnavalitsus võib jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks korraldada ka riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

4. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED 

§ 15.   Segaolmejäätmete kogumine

  (1) Segaolmejäätmete kogumine on linna territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid ehk käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata jäätmeid.

  (3) Halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada olmejäätmete mahutisse paber- või kilekotti pakitult selliselt, et need ei levitaks lõhna ega lendleks ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (4) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine tuleb korraldada vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul, kui need jäätmed on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud);
  3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  4) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
  5) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  6) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, mõõtmete, omaduste või kuju tõttu võivad ohustada isikuid, kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
  7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  8) suurjäätmeid;
  9) aia- ja haljastujäätmeid;
  10) maha jahtumata ja pakendamata tuhka;
  11) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  12) muid erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid.

§ 16.   Paberi ja kartongi kogumine

  (1) Paberi- ja kartongijäätmed ehk vanapaber tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku mahutisse või jäätmejaama.

  (2) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle üleandmisel või vastavasse mahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning selle hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid. Muust materjalist osad (nt kile ja pakkevahendid) tuleb enne jäätmete üleandmist eemaldada. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis kuuluvad hävitamisele vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

§ 17.   Pakendi ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning tagastada müügikohta, anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku pakendikonteinerisse või jäätmejaama.

  (2) Pakendite ja pakendijäätmete üleandmiseks võib kasutada individuaalset pakendikonteineri või pakendikoti teenust. Individuaalse pakendikonteineri või pakendikoti teenus on mõeldud pakendijäätmete üleandmiseks nende tekkekohas või selle läheduses.

  (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumist korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud need vastu võtma müügikohas või selle vahetus läheduses.

  (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea müüja tagasi võtma vaid pakendiseaduses sätestatud juhtudel (alla 20 m² müügikoht tiheasustusalal). Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

  (5) Pakendiettevõtja on kohustatud võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed tarbijalt tagasi tasuta.

  (6) Pakendimahutitesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

  (7) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad, need ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (8) Pakendimahutisse võib pakendijäätmed panna kas lahtiselt või kilekotis, mis on soovitatavalt läbipaistev. Suuremahulised pappkarbid, mahlapakid jms tuleb enne mahutisse panemist kokku suruda. Suuremõõtmeliste pakendite vastuvõtt toimub jäätmejaamas.

  (9) Avalikul pakendikogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eesti, inglise ja vene keeles selgelt loetav info kogutava jäätmeliigi kohta koos jäätmete liigitamise lühijuhendi ning kogumismahutit tühjendava jäätmekäitleja nime ja kontaktandmetega.

  (10) Taaskasutusorganisatsioon ja pakendijäätmete käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa liigiti kogutud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (11) Avalike pakendikogumiskohtade asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ning -maht igas kogumiskohas lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja linnavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus.

  (12) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
  1) igas avalikus pakendikogumiskohas peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Võimalusel tuleb eraldi mahutitesse koguda vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: klaaspakend, paber- ja kartongpakend ning segapakend (plast, metall, joogikartong);
  2) kogumismahutite täiteavade suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi ja paber- ja kartongpakendi kogumismahutite täiteavad vähemalt 30 cm läbimõõduga või ava suurusega 30 x 20 cm;
  3) kogumismahutite värv ja märgistus peavad vastama kogutavale jäätmeliigile;
  4) avalike pakendikonteinerite tühjendamissagedus peab olema piisav, et vältida nende ületäitumist ja pakendijäätmete ladustamist konteinerite kõrvale. Pakendikonteinereid tuleb tühjendada vähemalt kaks korda nelja nädala jooksul. Konteinerite korduva ületäitumise korral tuleb nende tühjendussagedust linnavalitsuse nõudel suurendada. Lisakonteinereid võib pakendipunktidesse paigaldada linnavalitsuse nõusolekul.

  (13) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendikogumiskohas olevad kogumismahutid puhtad ja terved, tagades vajadusel nende ülevärvimise, puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest, samuti vältima kogumismahutite ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama pakendikonteinerite ümbruse pakendijäätmetest vähemalt kolme meetri raadiuses, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ja/või pakendijäätmeid ei ole mahuti täiteavade väiksuse tõttu olnud võimalik mahutisse panna.

  (14) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, linnavalitsusele andmed linnas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) kogutud pakendi kogus;
  2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja -koha alusel;
  3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
  4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus.

§ 18.   Biolagunevate jäätmete käitlemine

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle jäätmekäitlejale või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul.

  (2) Kompostimine peab toimuma vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ning kompostimiskoht ei tohi asuda kaevu hooldusalal ega sanitaarkaitsealal.

  (3) Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.

  (4) Kompostitavat materjali tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult, et see ei põhjustaks haisu ja kahjurite levikut. Komposti ei või panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks.

  (5) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

  (6) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

  (7) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida ainult kinnises loomade ja lindude eest kaitstud kompostris.

  (8) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit. Suuremat mahutit võib kasutada vaid jäätmevedaja nõusolekul.

  (9) Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada vooderdamata biolagunevate jäätmete mahutisse paber- või komposteeruvasse kilekotti pakitult selliselt, et need ei levitaks lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (10) Biojäätmete mahuti vooderdamisel peab vooderdus olema tehtud täielikult biolaguneva kotiga. Vooderdatud biojäätmete mahutisse võib biolagunevaid jäätmeid panna lahtiselt.

  (11) Biojäätmete kogumismahutisse on lubatud kokku koguda biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (välja arvatud oksad). Biojäätmete kogumismahutisse on keelatud panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid (kilekotid, pakendid, kivid, tuhk, suured kondid, puidutükid, kassiliiv jms).

  (12) Biojäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutisse.

§ 19.   Plastijäätmete kogumine

  (1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms, välja arvatud plastpakendid.

  (2) Plastijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 20.   Metallijäätmete kogumine

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, potid, kausid jms, välja arvatud metallpakendid.

  (2) Metallijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Mootorsõidukite või nende oluliste osade, liiklusmärkide, teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning elektrijuhtme ja kaabli kokkuostmine jäätmetena on lubatud vaid selleks õigustatud isikutelt. Jäätmetena on keelatud kokku osta ilmse kunsti- ja ajalooväärtusega metallesemeid.

§ 21.   Klaasijäätmete kogumine

  (1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms, välja arvatud klaaspakendid.

  (2) Klaasijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 22.   Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete kogumine

  Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, mida tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 23.   Puidujäätmete kogumine

  (1) Puidujäätmed on erinevad värvimata, immutamata ja lakkimata puidust jäätmed, nt puuoksad, puitmaterjal, lõikelauad, puulusikad, pudrunuiad, puidust mänguasjad jms, välja arvatud ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.

  (2) Puidujäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning taaskasutada tekkekohas või viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

§ 24.   Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumine

  (1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud jms, välja arvatud tekstiilpakendid.

  (2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning eraldada kasutuskõlbulikud- ja kasutuskõlbmatud esemed.

  (3) Kasutuskõlbulikud tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb taaskasutada või viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, kes suunab need ringlusesse.

  (4) Kasutuskõlbmatud tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 25.   Suurjäätmete kogumine

  (1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse, nagu mööbel, vaibad, kardinapuud, sanitaartehnika, madratsid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitus- ja lammutusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

  (2) Suurjäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale suurjäätmeveo päeval või viia jäätmejaama (tasudes jäätmete eest vastavalt jäätmejaama hinnakirjale). Suurjäätmeid ei tohi välja tuua varem kui üks nädal enne toimuvat suurjäätmevedu. Info suurjäätmeveo kohta avaldatakse linnalehes ja linna veebilehel. Tavaliselt toimub vedu iga 56 päeva järel.

§ 26.   Probleemtoodete jäätmete kogumine

  (1) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Nendeks on:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast (põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

  (2) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid üle anda tasuta.

  (3) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tegema probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmeid tagastada (asukohad ja kontaktandmed).

  (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle nende müügikohta või jäätmejaama.

  (5) Romusõidukid ja nende osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, millel on nende vastuvõtmise õigus.

  (6) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnakaitseloa omajatel.

  (7) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle elektroonikaromude kogumispunkti, jäätmejaama või uue toote ostmise korral selle müügikohta.

  (8) Vanarehvid tuleb anda üle vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või uue toote ostmise korral selle müügikohta.

  (9) Põllumajandusplasti jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti.

  (10) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud hoidma tema hallatava kogumispunkti korrastatuna ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra käesoleva eeskirja nõuetele vastavalt.

§ 27.   Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ja kõlbmatute ravimite kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed (värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid ning nendega saastunud taara, vanaõli, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, ladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

  (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmevaldajal viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid võib tagastada apteeki.

  (4) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (5) Ohtlikke jäätmeid ei tohi omavahel segada, lahjendada ega panna neid teiste jäätmete hulka.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse lekkekindlatesse kogumismahutitesse, mis välistab nende sattumise keskkonda.

  (7) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib koguda, vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnakaitseloa.

  (8) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmekäitlejale üleandmiseni.

§ 28.   Loomsete jäätmete käitlemine

  (1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule lähtudes Põllumajandus- ja Toiduameti vastavatest regulatsioonidest.

  (2) Lemmiklooma võib matta lemmikloomade kalmistule või omaniku enda kinnistule juhul kui:
  1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
  2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne;
  3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  4) matmispaik ei asu kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis.

5. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 29.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

  (3) Eriliigilisi isikuandmeid sisaldavat vanapaberit tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle vastavat teenust osutavale ettevõttele.

  (4) Tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Terviseameti juhendmaterjalidest (juhendmaterjali tabel „Erikäitlust vajavad tervishoiujäätmed“ on käesoleva eeskirja lisa 3).

  (5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

  (7) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

  (8) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 30.   Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele

  (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
  5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;
  6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
  9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 31.   Üldsätted

  (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra linnas.

  (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel). Selliste jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.

  (3) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja 2. peatüki nõuetest.

  (4) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada linnavalitsuse keskkonnaametnikuga. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete edasine suunamine.

  (5) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva paragrahvi mõistes jäätmeid, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta ning seletuskiri jäätmete käitlemise kohta.

  (6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud linnavalitsuse keskkonnaametnikuga ja lammutusluba.

  (7) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

  (8) Linnas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas või antakse taaskasutamiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba.

  (10) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja linna õigusaktidest.

§ 32.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva peatüki nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (3) Ehitise omanik on kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoone, suvila aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

  (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmeveolepinguga.

  (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele;
  5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
  6) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  7) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmemahutite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
  8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  9) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 33.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti koguda nende tekkekohal. Liigiti tuleb koguda:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja papp;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kiled.

  (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

  (3) Jäätmed tuleb liigiti kokku koguda eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, taaskasutatakse jäätmekäitluskohas. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

  (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

  (5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

  (6) Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (7) Liigiti kogutud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (8) Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku jäätmena.

§ 34.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja linnavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema keskkonnakaitseluba.

  (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

  (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 35.   Jäätmekäitluskoht

  Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis või vastav maa-ala jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (nt jäätmejaam, jäätmepunkt, kompostimisväljak). Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 36.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

8. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE 

§ 37.   Jäätmete taaskasutamise eesmärgid

  (1) Jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on suunata jäätmed korduskasutusse, materjalidena ringlusesse või muul viisil taaskasutusse võimalikult suures osas nende tekkemahust.

  (2) Jäätmete liigiti kogumise ning korduskasutuse, ringlusse suunamise ja muul viisil taaskasutamise eesmärgid ja tähtajad sätestatakse linna jäätmekavas.

  (3) Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab linnavalitsus.

§ 38.   Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamist linnas korraldab linnavalitsus.

  (2) Linna territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad linnavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab linnavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks linna jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab linnavalitsus.

§ 39.   Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine

  (1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab linna haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

  (2) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud eesmärke.

  (3) Linnavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas.

9. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS  

§ 40.   Jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimine, aruandlus ja järelevalve

  (1) Isikud, kelle tegevuseks on vajalik jäätmeluba, peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.

  (2) Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse Keskkonnaametis.

  (3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid kahe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale linnavalitsuse ametnikule või volitatud isikule nende nõudmisel.

  (5) Linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas linnavalitsusele.

  (6) Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet linnavalitsus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.

  (7) Linnavalitsusel on õigus:
  1) teostada järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle;
  2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
  3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

  (8) Linnavalitsusel on õigus käesolevas eeskirjas sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

  (9) Jäätmete käitlemisest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine toimub jäätmeseaduse §-is 128 sätestatud korras.

§ 41.   Vastutus

  (1) Eeskirja nõuete rikkumise eest määratakse karistus jäätmeseaduse § 1207 sätestatud alustel.

  (2) Eeskirja nõuete rikkumise väärteo menetleja on linnavalitsus. Lisaks on kohtuvälised menetlejad jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 42.   Keskkonnareostuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 43.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Loksa Linnavolikogu 27.03.2014 määrus nr 3 “Loksa linna jäätmehoolduseeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 44.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub alates 01.04.2023.

Rein Heina
volikogu esimees

Lisa 1  Ühise jäätmemahuti kasutamise kokkulepe

Lisa 2  Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus

Lisa 3  Erikäitlust vajavad tervishoiujäätmed

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json