ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Võru Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 22.03.2024, 1

Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 13.03.2024 nr 5
jõustumine 01.05.2024

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“ § 22 lõike 1 punkt 37 ja „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse“ § 34 lõike 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (sealhulgas sadevee kanalisatsioon) kasutamise põhimõtted Võru linnas ja sätestatakse:
  1) võetava vee mõõtmise ning ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise kord;
  2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise kord;
  3) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused (välja arvatud ohtlikud ained);
  4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise kord;
  5) joogivee andmise ning selle katkestamise ja taastamise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise ning selle katkestamise ja taastamise kord;
  6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral joogivee andmise piiramise, katkestamise ja taastamise ning reovee ärajuhtimise piiramise, katkestamise ja taastamise kord;
  7) ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamise metoodika;
  8) liitumispunkti tehnilised nõuded.

§ 2.   Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk

  (1) Ühisveevärgist antav joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele.

  (2) Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhu 2 baari. Kui vajatakse suuremat veerõhku, tuleb kliendil rõhu tõstmine lahendada oma seadmega ja omal kulul.

  (3) Kui vee-ettevõtjast sõltumatult tekkinud veeavarii, torustiku purunemine, elektrikatkestus või muu äkiline ja ettearvamatu sündmus põhjustab torustiku mittetoimimise, madala veerõhu või veevarustuse katkemise, puudub vee-ettevõtja vastutus.

  (4) Vee-ettevõtja vastutab lepingu alusel kahju tekitamise või lepingu mittetäitmise korral olles kohustatud hüvitama vaid otsese kahju. Saamata jäänud tulu, lisakulusid ega mittevaralist kahju ei hüvitata.

  (5) Vee-ettevõtja teeb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni töö tõrgete korral parima võimaliku, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni toimimine taastada.

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse teenuselepingus sätestatud mahus olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning vajadusel kahjutule kustutamiseks.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse üldjuhul reovee vastuvõtmiseks ja ära juhtimiseks, aga võib vee-ettevõtja nõusolekul kasutada ka sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks, kui sademevee kanalisatsioon ei ole rajatud.

  (3) Kanalisatsiooni ei või juhtida tootmisjäätmeid, asju ega muud, mis ei ole mõeldud kanalisatsiooni juhtimiseks, ega reovett, mis ei vasta käesolevas eeskirjas ja liitumislepingus sätestatud piirväärtusele. Isik, kes on ühiskanalisatsiooni juhtinud eeltoodule mittevastava reovee, peab hüvitama tekitatud kahju vastavalt kuludele.

  (4) Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostuse või muud vastuvõtutingimused, mis tehakse teatavaks vee-ettevõtja veebilehe vahendusel.

  (5) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub tee omaniku või valdajaga sõlmitud lepingu alusel.

  (6) Ühiskanalisatsiooni võib reovett ja/või fekaale purgida ainult vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel ja ainult vee-ettevõtja poolt lepingus määratud purgimise kohtades.

§ 4.   Paragrahvi pealkiri

  (1) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning päästetöödeks ja õppusteks, samuti ühisveevärgi avalikest veevõtukohtadest vee võtmine reguleeritakse lepinguga. Kui leping puudub, tuleb tasuda tavahinnakirja alusel vee-ettevõtja poolt arvutatud eelduslike mahtude alusel, kui ühisveevärgi kasutaja ei suuda tõendada kasutatu täpset mahtu.

  (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab vee-ettevõtjal võimaldama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud arvesteid. Kui arvestite, veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist ei võimaldata, võib kuni kontrollimise võimaldamiseni piirata teenuse osutamist.

  (3) Keelatud on:
  1) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vedelikku või muud teistest veeallikatest või süsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid, mille täitmine toimub ühisveevärgist), kõrgsurvekateldega, küttetorustikega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.

  (4) Klient peab tagama, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kahjustaks ühisveevärki ega kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgis ja kanalisatsioonis plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (6) Veevärgi ja kanalisatsiooni plommimine on määratletud vee-ettevõtja üldtingimustes.

§ 5.   Ühisveevärgist võetava vee ja reovee mõõtmine ning mõõtmise kord

  (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.

  (2) Vee kogust mõõdetakse veemõõdusõlmes asuva veearvesti abil kuupmeetrites.

  (3) Veearvesti paigaldamise ja vahetamise korraldab vee-ettevõtja kliendi kinnistu nõuetekohases veemõõdusõlmes.

  (4) Kanalisatsiooniteenuse kliendi puhul ei korralda taatlemist vee-ettevõtja, vaid klient. Klient peab kasutama üksnes vee-ettevõtja aktsepteeritavat mõõteseadet ja esitama vee-ettevõtjale tõendid selle taatlemise kohta. Kui seade ei ole vastav või ei ole korrektselt taadeldud, tuleb seade või taatlemine teha viivitamatult ja koguste arvestamisel võib lähtuda eelneva aasta keskmisest kulust korda 1,5.

§ 6.   Vee arvestus veearvesti puudumisel

  (1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi:

Veekulu liikVeekulu m3 kuus inimese kohta
Veevarustuse ja kanalisatsioonita korterites veevõtuga oma kaevust 1,0
Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš või vann 2,6
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann4,0
Tsentraalküttega korteris, milles on dušš ja saun5,8
Tsentraalküttega korteris või eramus, milles on vann ja dušš või saun7,6
Ärihooned ja muud hooned0,3

  (2) Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kulunormide järgi teatab klient vee- ettevõtjale isikute (elanikud, üürnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.

§ 7.   Omavoliline veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimine

  Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks kehtestab vee-ettevõtte juhatus korra.

§ 8.   Reovee ja sademevee ärajuhtimise nõuded

  (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;Alampunkti tekstpõlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
  3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusid vms);
  4) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  7) radioaktiivseid aineid;
  8) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
  9) olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.
  10) reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga.

  (3) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

  (4) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

§ 9.   Reovee ja sademevee ärajuhtimise tingimused

  (1) Kui kliendi reovesi ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2, 8 või 10 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

  (2) Kui kliendi reovesi ületab piirväärtusi on ülenormatiivne reostustasu kahekordne tasu reovee ärajuhtimise eest.

  (3) Kui kliendi reovee reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

  (4) Üle 30-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha sademevee puhastamine liiva-õlipüüduris.

  (5) Restkaevud, mille kaudu juhitakse sademevett ühiskanalisatsiooni, peavad olema varustatud nõuetekohaste settepesadega.

  (6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee ja sademevee neeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (7) Paisutustaseme piirväärtuseks loetakse kanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsioonikaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga.

  (9) Klientidel, mis tegelevad toidu valmistamise, toitlustamise või muu sarnasega, peab kinnistu kanalisatsioonil enne ühiskanalisatsiooni olema paigaldatud nõuetekohane rasvapüüdur, mida tuleb omanikul nõuetekohaselt hooldada. Kui omanik on seda kohustust rikkunud, peab omanik maksma igakordsel rikkumise tuvastamisel leppetrahvi kuni 10 tuhat eurot ja hüvitama tekkinud kahju, mille suurus hinnatakse vee-ettevõtja määratud asjatundja poolt.

  (10) Tanklad, autopesulad, autoremonditöökojad ja nendega sarnased teenuseosutajad asutused peavad kinnistu kanalisatsioonile enne ühiskanalisatsiooni paigaldama vee-ettevõtja poolt aktsepteeritud kohtpuhastid ja neid hooldama.

§ 10.   Reovee ja sademevee piirväärtused

  (1) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40° C.

  (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

ReostusnäitajaMõõtühikPiirväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisalduspH-ühik6,5
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pH-ühik8,5
Heljuvainete sisaldusmg/l350,0
Biokeemiline hapnikutarvemg/l350,0
Keemiline hapnikutarvemg/l700,0
Naftasaaduste sisaldusmg/l1,5
Üldlämmastiku sisaldusmg/l70,0
Pindaktiivsete ainete sisaldusmg/l44,0
Üldfosfori sisaldusmg/l9,0
Sulfaatide sisaldusmg/l80,0

  (3) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.Lõike tekst

  (4) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtuste osas kohaldatakse õigusaktiga sätestatut.

  (5) Sademevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised. Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama. Kui selles lõikes sätestatu kohta kehtestatakse piirmäär riigi poolt, lähtutakse riigi kehtestatust.

  (6) Sademevee juhtimisel sademe vee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l. Kui selles lõikes sätestatu kohta kehtestatakse piirmäär riigi poolt, lähtutakse riigi kehtestatust.

§ 11.   Ärajuhitava reovee arvestus

  (1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvesti abil.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (4) Reovee mõõdusõlme kontrollib ja plommib vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja koostab akti arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

§ 12.   Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitud sademevee eest tuleb tasuda vastavalt reovee ärajuhtimise teenuse hinnale. Sademevee ärajuhtimise eest sademevee kanalisatsiooni tuleb tasuda vastavalt selle eest sätestatud hinnale.

  (2) Sademevee kogus arvutatakse vastavalt standardile EVS 848:2021 või samaväärsele kehtivale standardile.

§ 13.   Reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel.

  (2) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu koht fikseeritakse teenuslepingus. Kui proovivõtukoht ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja lähtuvalt reostuse iseloomust.

  (4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.

  (5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul sellest klienti eelnevalt teavitades, välja arvatud juhul, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Juhul kui klienti on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov kliendi esindaja juuresolekuta.

  (6) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostuse määramist.

  (7) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.

§ 14.   Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuse eest tasumine

  (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee või sademevee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,1% tasumata summalt päevas.

  (3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.

  (4) Pretensioon arve õigsuse on võimalik esitada vaid kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei lükka edasi tasumise kuupäeva ega vabasta viivise tasumise kohustusest. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemusest teavitatakse klienti kirjalikult taasesitatavas vormis. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

  (5) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja vee tarbimise ja/või reovee ärajuhtimise eest tasumise nõude arvestades käesoleva eeskirja § 7 sätestatut.

§ 15.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient:
  1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest;
  2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude kontrollimist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove;
  3) kui klient ei ole kolmel järjestikusel korral või kvartaalse tarbimise korral 1 kuu möödumisel alates teatamise tähtajast teatanud tähtaegselt veearvesti näitu vee-ettevõtja klienditeenindusele;
  4) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi;
  5) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimine eelkõige:
  1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või -kanalisatsiooni ohustava reostuse korral;
  3) lekke ilmnemisel kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisest ei ole klienti eelnevalt katkestamise põhjusest teavitatud, tuleb klienti katkestamisest ja põhjusest viivitamatult kirjalikult teavitada kliendi poolt lepingus esitatud sidevahendile.

  (4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (7) Erakorraliste asjaolude puhul on vee-ettevõttel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 16.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja parimal viisil, mida suudab tagada.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

  (3) Vee-ettevõtja sisestab enda veebilehel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt viis päeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (s.o e-posti, sms-i või posti teel) vähemalt kolm ööpäeva enne tööde algust.

  (4) Õiguslikku tähendust omav ühe poole teade teisele poolele tuleb edastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingus esitatud sidevahendile.

  (5) Teade loetakse kätte saaduks, kui:
  1) teade on üle antud allkirja vastu;
  2) teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga ja postitamisest on möödas kolm kalendripäeva;
  3) Alampunkti tekst

  (6) Teated, mis käsitlevad lepingu vee- ja kanalisatsiooniseadmete kontrolli ning vee andmise ja/või reovee ärajuhtimise piiramist või katkestamist seoses avariiolukordadega, võidakse edastada ka kohaliku ajalehe või telefoni teel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (8) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.

  (9) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

§ 17.   Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

  (1) Kui kinnistu või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse leping kaasomanike esindajaga. Lepingu sõlmimisel eeldatakse asjaõigusseaduse § 71 lg 4 alusel, et kaasomanik on kõigi teiste kaasomanike esindaja. Korteriühistu puhul võib lepingu korteriomanike eest sõlmida korterühistu ja vee-ettevõtja ei sõlmi lepinguid korteriomanikega eraldi.

  (2) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormis avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

  (4) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 5 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega (tuleb esitada kinnistusraamatu väljavõte) uue teenuselepingu sõlmimiseks. Vastasel korral on veekasutus või reo- ning sademevee ärajuhtimine omavoliline.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) Alampunkti tekst
  4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) kliendi surma korral kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (6) Teenuslepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 3,4 ja 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (7) Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja võlas olevad tasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.

  (8) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping ja kui liitumine toob vee-ettevõtjale täiendavad kulud, tasuda liitumistasu.

  (9) Liitumispunkti tehnilised nõuded peavad olema vastavuses seaduse, muude õigusaktide ja liitumistingimustega. Liitumispunkt peab olema varustatud asjakohaste ventiilide ja mõõtjatega, kasutamiseks valmis.

§ 18.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 19.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Võru Linnavolikogu 10. aprill 2013. a määrus nr 12 "Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" (RT IV, 19.04.2013, 5).

  (2) Määrus jõustub 2024. aasta 1. mail.

Anti Haugas
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json