Ruhnu valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 16.04.2022 nr 6
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Ruhnu valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada Ruhnu vallas puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid soodustades jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.
(3) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.
(4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
(5) Jäätmehoolduse arendamist Ruhnu valla haldusterritooriumil korraldab Ruhnu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmedon aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (nt rohi, lehed, peened oksad jmt);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;
3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
4) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja nende jäätmed ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;
6) ehitus- ja lammutusjäätmedon puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel, sh ehitusmaterjali hoidmisel, remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamine);
7) ohtlikud jäätmedon jäätmed, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale nagu näiteks värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt;
8) taaskasutatavad jäätmedon jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jmt);
9) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;
10) jäätmetekitajaon füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajaks loetakse ka kinnisasja omanikku, millel asub suvila, elu- või äriruum;
12) jäätmevedajaon jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnaloa või registreeringu alusel õigus jäätmeid vedada;
13) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Ruhnu valla haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
14) jäätmekäitluskohton tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Eeskirjas kasutatavate mõistete definitsioonid, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, on sätestatud jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
(3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(4) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(5) Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav tuleb tekkekohas jäätmed sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele jäätmetele. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit;
10) tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
13) ohtlikud jäätmed.
(6) Jäätmevedaja ei tohi liigiti kogutud jäätmeid vedamisel segada.
(7) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.
(8) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud.
(9) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist. Küttekoldeväliselt võib kuivi puuoksi ning immutamata ja värvimata puitu põletada tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil arvestades seejuures, et tule tegemise koht peab paiknema ohutus kauguses mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega.
(10) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat ja käitlemine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud.
(11) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 1363 kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Ruhnu valla jäätmekavas.
§ 4. Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja aladel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikel üritustel peavad olema eraldi mahutid segaolmejäätmetele, pakendijäätmetele ja biojäätmetele. Jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(3) Avalikel üritustel on keelatud kasutada ühekordseid plastik toidu- ja jooginõusid, soovitatav on kasutada mitmekordseid toidunõusid.
(4) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee jt) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete sorteerimist jäätmeliikide kaupa. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.
(5) Avalikult kasutatavaid jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele.
§ 5. Jäätmekäitlus kalmistul
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja, kelleks on EELK Ruhnu Püha Magdaleena kogudus.
(2) Kalmistul ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt:
1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);
2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms);
3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded, hauakivid jms).
(3) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada territooriumil selleks ettenähtud tähistatud kohta või võimalusel võtta need kalmistukülastajal endaga kaasa edasiseks käitlemiseks (nt kompostimiseks). Segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutitesse.
(4) Liigiti kogutud suuremahuliste jäätmete käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.
(5) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 6. Ruhnu jäätmejaam
(1) Ruhnu jäätmejaam on vallavalitsuse poolt rajatud ja tehniliselt varustatud üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht jäätmete kogumiseks ja/või taaskasutamiseks. Ruhnu jäätmejaam on kohustatud tagama jäätmete vastuvõtu ja hoidmise parvlaevade navigatsiooni puudumisel.
(2) Ruhnu jäätmejaama haldab vallavalitsus või konkursi korras jäätmejaama haldamise teenuse osutamiseks valitud isik. Konkurssi ei korraldata, kui jäätmejaama haldamise teenust osutab äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad Ruhnu vallale või mille enamusotsustusõigus kuulub Ruhnu vallale. Konkursi korraldamisel lähtutakse halduskoostöö seadusest ja Ruhnu vallavara valitsemise korrast.
(3) Ruhnu jäätmejaama haldaja ülesanneteks on:
1) korraldada aastaringselt jäätmete kogumist Ruhnu valla kodumajapidamistest (füüsilistele isikutele kuuluvad elamud, suvilad) Ruhnu jäätmejaama jäätmeveolepingute alusel;
2) korraldada aastaringselt jäätmete vastuvõttu Ruhnu jäätmejaamas;
3) korraldada aastaringselt jäätmete kogumist juriidilistelt isikutelt Ruhnu jäätmejaama jäätmeveolepingute alusel;
4) pidada jäätmevaldajate registrit;
5) pidada liigiti arvestust Ruhnu jäätmejaamas kogutud ja jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete ja nende koguste kohta;
6) korraldada jäätmete äravedu Ruhnu jäätmejaamast mandrile vastavat jäätmekäitluseks mõeldud luba omavale ettevõtjale;
7) tagada jäätmejaama territooriumi, seadmete, mahutite ja ruumide korrashoid ja tuleohutus;
8) korraldada loomsete jäätmete matmist ja territooriumi korrashoidu Ruhnu valla loomsete jäätmete matmispaigas.
(4) Jäätmete kogumise, äraveo ja vastuvõtuhindade piirmäärad kehtestab Ruhnu Vallavolikogu. Piirmäärad vaadatakse üle üks kord aastas Ruhnu jäätmejaama haldaja põhjendatud taotluse alusel. Põhjendus peab sisaldama andmeid tegelike kulutuste ja prognoositavate kulutuste kohta.
§ 7. Jäätmete käitlemise eest vastutava isiku ja jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise, hoiustamise ja jäätmekäitlejale üleandmise;
3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevad erinevad kinnistud;
4) jäätmevedaja ligipääsu parandamiseks võib kasutada jäätmemaja, milles asuvad erinevate kinnistute olmejäätmekonteinerid või ühismahutid ja teised liigiti kogumise konteinerid, mis on ühises või individuaalkasutuses;
5) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Ohtlike jäätmete hoiustamisel tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega;
6) jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks;
7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud vallavalitsuse poolt pakutava jäätmeveo teenusega. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Ruhnu valla koduleheküljel;
8) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete käitlemise kulud kui jäätmevaldaja on need nõuetekohaselt jäätmekäitlejale üle andnud.
(2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahuti kasutamise kokkulepe tuleb edastada omavalitsusele ja jäätmevedajale. Ühismahuti kasutamise kokkuleppe vorm on esitatud Lisas 1.
(3) Juriidilistel isikutel on kohustus teavitada oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning -eeskirja nõuetest.
(4) Jäätmekäitluskoha rajamisel peab arvestama valla üldplaneeringut, maakasutuse sihtotstarvet ja/või avalikku huvi. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringute, nagu hais, tolm, müra, lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus, jäätmete tuulega laialikandumist jms keskkonnahäiringute teke.
§ 8. Jäätmemahutitele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vältimise.
(2) Kilekoti jäätmemahutina kasutamisel tuleb tagada, et kott on kaitstud loomade ja lindude eest ning see ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist ega jäätmeveokisse tõstmise ajal.
(3) Kogumismahuti kuulub jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandisse.
(4) Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas arusaadav info kogutava jäätmeliigi kohta ja jäätmete tekkekoha kinnistu aadress.
(5) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta, vajadusel väljapoole kinnistu piire. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte;
2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
3) käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele kogumismahutist;
4) kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses, olema küllaldaselt valgustatud ega tohi häirida liikluskorraldust. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et need ei segaks kõnniteel liikumist;
5) kogumismahutile juurdepääsutee peab olema piisava kandevõimega, tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest liiklemist takistavatest esemetest;
6) kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
7) mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(6) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.
(7) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada.
(8) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist.
§ 9. Jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
Jäätmevedu kohaldatakse jäätmeliigile 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed.
§ 10. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.
(2) Kogumismahuti tühjendamise tellimiseks teavitab jäätmevaldaja jäätmevedajat telefoni teel või kirjalikult.
(3) Jäätmevaldajal on õigus tellida igal ajahetkel kogumismahuti tühjendamine, kui selleks tekib vajadus ning jäätmevedajal on kohustus teostada jäätmete vedu jäätmevaldaja juurest ühe nädala jooksul pärast veo tellimuse esitamist. Arve jäätmeveoteenuse eest koostab Ruhnu vallavalitsus jäätmevaldajale kuupõhiselt ning vastavalt jäätmevedajalt saadud tühjendamisandmetele.
§ 11. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.
(2) Jäätmeveoga kogutud jäätmed viiakse esmalt Ruhnu jäätmejaama, kust korraldatakse nende vedu mandrile edasiseks käitlemiseks tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, arvestades seejuures, et jäätmete käitlemine toimub kooskõlas jäätmehierarhiaga.
(3) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema jäätmekäitluskoha valdaja poolt väljastatud arve jäätmete üleandmise kohta.
(4) Jäätmete vedu peab toimuma kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 12. Jäätmeveo aeg
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00–7.00.
(2) Mahutite tühjendamine peab võimalusel toimuma kõige vähem häirival ajal (soovitatavalt ajavahemikus 08.00–17.00).
§ 13. Jäätmevedaja kohustused
Jäätmevedaja, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) vedama jäätmeid lepingus märgitud jäätmekäitluskohta;
2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
Ruhnu valla haldusterritooriumil ei rakendata korraldatud jäätmevedu jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses.
4. peatükk Jäätmete liigiti kogumine
§ 14. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete kogumine Ruhnu valla haldusterritooriumil on hõlmatud vallavalitsuse poolt pakutava jäätmeveo teenusega.
(2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40 oC kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.
(3) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt.
(4) Jäätmevaldajal, kes ei soovi oma kinnistule jäätmemahutit ja/või selle tühjendamist, on kohustus segaolmejäätmed anda üle Ruhnu jäätmejaama või vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 15. Paber ja kartong
(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama. Info kogumispunktide paiknemise osas avaldatakse Ruhnu valla koduleheküljel.
(2) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid, mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
§ 16. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Ka postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks vähemalt üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
(3) Pakendijäätmete avalikud kogumiskohad paigutab pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsioon või nende poolt volitatud asutus selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumiskohas kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon või selle volitatud asutus. Info avalike pakendikonteinerite paiknemise osas omavalitsuse haldusterritooriumil avaldatakse Ruhnu valla kodulehel.
(4) Avalikel pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, vähemalt eesti keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
(5) Avaliku klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad peavad olema vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.
(6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
(7) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib vallavalitsuse nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.
(8) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(9) Vallavalitsus kooskõlastab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad vallavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendite kogumiskohtade asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendite kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(10) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(11) Pakendijäätmed võib vajadusel hõlmata Ruhnu Vallavalitsuse korraldatava jäätmeveoga.
(12) Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku Ruhnu Vallavalitsuse ja jäätmevaldaja vahel.
§ 17. Biojäätmed
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Biojäätmete tekkekohas kompostimine ja taaskasutusse võtmine on antud jäätmeliigi osas eelistatud käitlemisviis.
(2) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnaloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(4) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
(5) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(6) Juriidilised isikud võivad biolagunevaid jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.
(7) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
(8) Eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad.
(9) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab vedaja kohta säilitama dokumendid kuni kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg. Vallavalitsuse nõudmisel peavad eelnimetatud dokumendid olema esituskõlbulikud.
§ 18. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele on Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav registreering, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
(5) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(6) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia Ruhnu jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimite jäägid tuleb samuti viia Ruhnu jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kogumise info avaldatakse Ruhnu valla kodulehel. Ohtlike jäätmete (sh ravimi jääkide) kogumisringid toimuvad Ruhnu valla territooriumil vähemalt üks kord aastas.
(7) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalvet teostavale ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 19. Probleemtoodete jäätmed
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete (elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast) kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(2) Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta mandril, Ruhnu jäätmejaama või turustaja müügikohta. Samuti saab elektroonikaromusid üle anda kord aastas toimuval kogumisringil. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia Ruhnu jäätmejaama või mandrile hooldustöökotta viimase nõusolekul. Rehvide müügikoht ja rehvivahetus töökoda peab omama vanarehvide käitlemise lepingut. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse Ruhnu kauplustes. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Kogumispunktide paiknemise info avaldatakse Ruhnu valla kodulehel.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
§ 20. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia Ruhnu jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(2) Kasutuskõlblikke esemeid (nt mööblit jms) tuleb suunata võimalusel korduskasutusse.
§ 21. Metalljäätmed
(1) Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall, nt metallist nõud, kausid, käärid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.
(2) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.
§ 22. Plastijäätmed
Plastijäätmed (nt plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib võimalusel viia kasutatud asjade müügikohta.
§ 23. Klaasijäätmed
Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.
§ 24. Puidujäätmed
Puidujäätmed (nt lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 25. Tekstiili- ja rõivajäätmed
Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumisringid toimuvad Ruhnu valla territooriumil vähemalt üks kord aastas. Tekstiilijäätmete kogumine Ruhnu jäätmejaamas ja kogumisringid on ettenähtud füüsiliste isikute tekstiili- ja rõivajäätmete kogumiseks.
§ 26. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt kivid ja pinnas jms jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 27. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed
Ruhnu valla haldusterritooriumil puuduvad tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutused, nende laboratooriumid ja uurimisasutused, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18.
§ 28. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(2) Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;
2) pinnasetööde maht;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;
5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(3) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale, ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
(4) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.
(5) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on õigus ohtlikke jäätmeid käidelda.
(6) Kodumajapidamises tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed on võimalik liigiti üle anda Ruhnu jäätmejaama või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(7) Ettevõtete tekitatud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema sätestatud hanke- ja/või lepingu tingimustes, mis muuhulgas sisaldab teavet, kuidas jäätmetekitaja jäätmed Ruhnu saarelt mandrile toimetab, sh teavet asukohtadest, kuhu need toimetatakse.
(8) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal, v.a kodumajapidamistes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine oma kinnistu piires vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele.
(9) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(10) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(11) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
(12) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(13) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(14) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid;
3) kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed anda edasiseks käitlemiseks üle vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
5) andma liigiti kogutud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks, ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, kõrvaldamiseks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal ei ole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(15) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(16) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(17) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(18) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle Keskkonnaministri määruses 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.
5. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 29. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks jäätmete sorteerimisjaam, kompostimisväljak, prügila, koostootmisjaam.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 30. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju sealhulgas keskkonnahäiringu vältimine ja vähendamine.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas keskkonna- või keskkonnakompleksloas.
6. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 31. Järelevalve
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostatakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Ruhnu Vallavalitsuse nimel teostavad järelevalvet Ruhnu Vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud.
(3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(4) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
§ 32. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12611 ja pakendiseaduse §‑de 29–30 alusel.
7. peatükk Rakendussätted
§ 33. Jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 34. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Ruhnu Vallavolikogu 11.07.2000 a määrus nr 7.
Heiki Kukk
volikogu esimees
Lisa 1 Ühismahuti kasutamise taotluse vorm
Lisa 2 Jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded
Facebook
Twitter