Kultuurivaldkonna toetamise kord
Vastu võetud 17.04.2025 nr 19
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Kultuurivaldkonna toetamise kord (edaspidi kord) reguleerib kultuurivaldkonnas toetuse taotlemist, taotluse hindamist, toetuse andmist ja kasutamist ning järelevalvet toetuse kasutamise üle.
(2) Korras ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades korrast tulenevaid erisusi.
(3) Toetuse maksmist korraldab, makstud toetuse üle peab arvestust ning järelevalvet teeb Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet (edaspidi amet) Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem).
§ 2. Kultuurivaldkonna toetuste liigid
Kultuurivaldkonnas antakse projekti- ja tegevustoetust.
§ 3. Riigiabi
(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse järgmisi põhimõtteid:
1) toetuse andmisel kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 ja § 492 lõikes 3 sätestatut;
2) toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul koos toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot;
3) vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid;
4) vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt;
5) korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud abi andmiseks;
6) amet säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat pärast käesoleva korra alusel viimase otsuse tegemist.
(2) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 342 ja Euroopa Liidu vastavast regulatsioonist.
2. peatükk KULTUURIVALDKONNA PROJEKTITOETUSED
1. jagu Projektitoetuste üldsätted
§ 4. Projektitoetuse eesmärk ja tingimused
(1) Projektitoetus on Tallinna linna (edaspidi linn) eelarvevahenditest, sh reservfondist, projekti elluviimiseks antav sihtotstarbeline toetus.
(2) Linna reservfondist antavale projektitoetusele kohaldatakse linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda.
(3) Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kehtestab projektitoetuse meetme lisatingimused, milles sätestatakse:
1) toetuse andmise põhimõtted ja prioriteedid;
2) toetuse määrad;
3) vajadusel täiendavad hindamiskriteeriumid;
4) muud toetuse määramise tingimused.
§ 5. Taotluste esitamise aeg
(1) Taotluste esitamise tähtpäev määratakse kindlaks ameti juhi käskkirjaga ja avaldatakse linna veebilehel vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist.
(2) Ameti juhil on õigus eelarveliste vahendite olemasolul korraldada täiendavaid taotlusvoore linna enda korraldatud sündmuste mitmekesistamiseks ning määrata projektitoetuse meetme taotlusvoorule prioriteete, mida arvestatakse taotluse hindamisel kooskõlas käesoleva korra tingimuste ja projektitoetuse meetme lisatingimustega.
§ 6. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Projektitoetust saab taotleda:
1) juriidiline isik;
2) füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on tasunud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole linnale muid võlgu või on need ajatatud. Kui võlg on ajatatud, peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
3) taotleja on kasutanud varem linnalt saadud toetusi sihipäraselt, on esitanud toetuste kasutamise kohta korrektsed ja tähtaegsed aruanded ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse õigel ajal ja nõutud summas;
4) taotleja on kinnitanud, et eelarves nimetatud kululiigiks ei ole ta toetust taotlenud ega saanud linna teiselt ametiasutuselt või on ta esitanud taotluses andmed teiselt linna ametiasutuselt taotletava toetuse ja muu hüve, sh maksusoodustuse ja/või -vabastuse kohta;
5) taotleja võib esitada ühte taotlusvooru kuni kaks taotlust.
§ 7. Projektile esitatavad nõuded
(1) Projekt peab:
1) olema kooskõlas projektitoetuse meetme lisatingimustega;
2) olema mõeldud linna elanikele või nende huvides ja linnale oluline;
3) toimuma linna haldusterritooriumil. Väljaspool linna haldusterritooriumi võib projekt toimuda, kui see on linnale ja linlastele oluline.
(2) Projekti lõpptähtpäev peab olema hiljemalt projekti toimumise aasta 31. detsember. Talvise projekti lõpptähtpäev võib erandina olla hiljemalt järgneva aasta 1. märts.
(3) Projektitoetuse saamiseks peab oma- või kaasfinantseering olema vähemalt 10% projekti kogueelarvest.
(4) Omafinantseering võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 8. Projektitoetuse kasutamise piirangud ja kulud, mille tegemiseks toetust ei anta
(1) Projektitoetust on lubatud kasutada kuludeks, mis on taotluses märgitud projekti elluviimiseks põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud ning kooskõlas toetuse eesmärkidega ja projekti eelarvest toetatud kululiikidega.
(2) Ameti kooskõlastuseta võib teha eelarves kuni 30% ulatuses muudatusi toetatud kululiikide vahel, kui see on kooskõlas projektiga. Muudatuse ulatuses uue kululiigi lisamiseks tuleb esitada ametile põhjendatud taotlus. Kulude ja nende katteallikate suurenemisel ei suurene ameti määratud projektitoetuse kogusumma.
(3) Projektitoetust ei anta järgmiste kulude tegemiseks:
1) põhivara soetuseks tehtavad kulud, sealhulgas väheväärtusliku vara, nagu riist- ja tarkvara, kontoritehnika ja -mööbli ning video- ja helitehnika soetamise kulud;
2) remondikulud;
3) toitlustuskulud;
4) esinduskulud, kingitused ja annetused. Lubatud on soetada linna nimel auhindu konkurssidel ja võistlustel osalejatele või osaleda auhinnafondides;
5) üksikisiku koolitusega seotud kulud;
6) liikmemaksud;
7) müügitulu saamise eesmärgil loodud trükiste, filmide, telesaadete, videosalvestise ja heliteose kulud;
8) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud, sealhulgas trahvid, lõivud, kohtukulud, võlad, muud rahaliste kohustused, mis on tekkinud enne toetuse kasutamise perioodi, pangale makstavad intressikulud ja teenustasud, kursivahed, lühi- ja pikaajaliste finantskohustuste maksed;
9) kulud, mis ei ole kooskõlas projekti eelarvega;
10) kulud, mille finantseerimine on ette nähtud linna eelarves;
11) kulud, mis ei ole raamatupidamises kirjendatud käesoleva korra § 17 lõike 2 punkti 2 kohaselt;
12) maksed, mida ei ole tarnijatele või töövõtjatele tasutud;
13) kulud kaupade ja teenuste eest, mida ei ole toetuse kasutamise perioodi jooksul vastu võetud või kohale toimetatud;
14) kulud, mis ei ole tehtud toetuse saaja arvelduskontolt, ja sularahatehingud.
§ 9. Projektitoetuse kasutamise periood
(1) Projektitoetuse kasutamise periood on taotluses kindlaks määratud ajavahemik, mille jooksul algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Toetuse saaja võib taotleda ametilt projektitoetuse kasutamise perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on esitanud toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse enne perioodi lõppu.
2. jagu Projektitoetuse taotluse menetlemine ja hindamine
§ 10. Taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi, määrab amet taotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Amet teavitab taotlejat sellest, millised asjaolud vajavad selgitamist ja/või täiendamist. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(2) Amet tagastab taotluse seda läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
§ 11. Projektikomisjoni moodustamine
(1) Linnavalitsus moodustab igale projektitoetuse meetme taotluste komisjoni (edaspidi projektikomisjon), kinnitab selle koosseisu ja määrab komisjoni sekretäri. Projektikomisjoni sekretär on üldjuhul ameti teenistuja.
(2) Projektikomisjon on kuni seitsmeliikmeline. Selle koosseisu kuulub esimehena ameti teenistuja ning kuni kolm linna teenistujat ja kuni kolm valdkondlikku eksperti.
(3) Kui projektikomisjoni liige on toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhtorgani või nõukogu liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse projektikomisjoni protokollis.
§ 12. Projektitoetuse taotluse hindamine
(1) Amet kinnitab igale projektitoetuse meetmele hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu, arvestades käesolevas korras ja projektitoetuse meetme lisatingimustes sätestatut.
(2) Projektikomisjon hindab taotlust järgmiste kriteeriumite alusel:
1) projekti sisu;
2) projekti mõju;
3) elluviijate võimekus;
4) sihtrühmade määratluse ning turundus- ja kommunikatsioonitegevuse asjakohasus;
5) keskkonnateadlikkus ja kooskõla jätkusuutlikkuse põhimõtetega;
6) projekti ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamine;
7) kogueelarve kooskõla projekti sisuga ja realistlikkus;
8) muud projektitoetuse meetme lisatingimustes sõnastatud hindamiskriteeriumid.
(3) Projektikomisjon koostab hindamise alusel projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse.
§ 13. Projektikomisjoni töö korraldamine
(1) Projektikomisjon menetleb nõuetele vastavad taotlused, lähtudes linna eelarves projektitoetuse maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite mahust ja ameti kinnitatud hindamisjuhendist. Komisjon ei vaata läbi selliste projektitoetuste taotlusi, millele on toetus ette nähtud linna eelarves.
(2) Projektikomisjoni töövorm on koosolek. Projektikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Koosolek võib toimuda elektrooniliselt.
(3) Koosoleku kutsub kokku, päevakava kinnitab, koosoleku toimumise aja ja elektroonilise koosoleku korral projektikomisjoni otsuse tähtpäeva määrab projektikomisjoni esimees või sekretär.
(4) Koosoleku päevakava ja infosüsteemi kantud projektitoetuse taotluste elektroonilised viited edastab projektikomisjoni sekretär projektikomisjonile vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist või komisjoni otsuse tähtpäeva saabumist. Projektikomisjoni liikmed tutvuvad projektitoetuse taotluste toimikutega infosüsteemis.
(5) Projektikomisjoni esimehel või tema asendajal on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst hääleõiguseta osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(6) Projektikomisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate ja puudujate nimed, päevakava ja selle kohta esitatud ettepanekud, eriarvamused ja vastuvõetud otsused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
(7) Elektroonilise hääletuse korral peavad projektikomisjoni liikmed projektikomisjoni otsuse tähtpäevaks edastama elektrooniliselt oma seisukoha päevakavas nimetatud projektitoetuse taotluste kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.
(8) Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja sekretär.
(9) Projektikomisjon teeb ameti juhile ettepaneku projektitoetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise, projektitoetuse suuruse ning vajaduse korral taotluse menetlemise edasilükkamise ja projektitoetuse määramise tingimuste kohta, arvestades projektitoetuse taotluste hindamise tulemust ja eelarvelisi vahendeid.
§ 14. Projektikomisjoni liikmete ülesanded ja nende tasustamine
(1) Projektikomisjoni liikme ülesanne on osaleda komisjoni töös, sh koosolekute ettevalmistamises, läbiviimises ja kokkuvõtete tegemises.
(2) Projektikomisjoni liikmele, kes ei ole ameti teenistuses, võib maksta komisjoni töös osalemise eest tasu.
(3) Ameti juht otsustab projektikomisjoni liikmele tasu määramise ja selle suuruse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoniliikme panust projektikomisjoni töösse ning ameti eelarvelisi vahendeid.
§ 15. Projektitoetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine
(1) Projektitoetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht 60 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest.
(2) Projektitoetuse andmise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas korras sätestatud nõuetele ning projektikomisjon on teinud ameti juhile vastava ettepaneku. Kui projektikomisjon ei ole projektitoetuse määramisel arvestanud korras sätestatud tingimusi, on ameti juhil õigus saata taotlus projektikomisjonile uuesti hindamiseks. Projektikomisjon peab taotluse uuesti hindama 14 kalendripäeva jooksul.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotlejal on lubatud osaline projektitoetus vastu võtta juhul, kui tal on võimalik seda kasutada eesmärgipäraselt.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta korras või projektitoetuse meetme lisatingimustes sätestatud tingimustele;
2) kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) projektikomisjoni hindamistulemuse põhjal ja eelarvelisi vahendeid arvestades.
3. jagu Projektitoetuste maksmine ja kasutamine ning aruandlus ja projektitoetuste tagasinõudmine
§ 16. Projektitoetuse väljamaksmine
(1) Amet edastab pärast projektitoetuse andmise otsuse tegemist viivitamata infosüsteemi kaudu taotlejale kinnitamiseks projektitoetuse kasutamise nõusoleku. Vajadusel sõlmitakse projektitoetuse leping. Lepingu vormi kehtestab ameti juht käskkirjaga. Leping sisaldab projekti kirjeldust, projektitoetuse suurust, projektitoetuse maksmise tingimusi, poolte õigusi, kohustusi ja vastutust ning lepingu lõpetamise aluseid.
(2) Taotlejal on õigus projektitoetuse kasutamise nõusolek kinnitada või projektitoetusest loobuda ja/või projektitoetuse leping sõlmida 14 kalendripäeva jooksul arvates talle nõusoleku ja/või lepingu esitamisest. Ametil on õigus pikendada nõusoleku kinnitamise või lepingu allkirjastamise tähtaega.
(3) Projektitoetus makstakse välja ühekordse maksena või osade kaupa:
1) üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast projektitoetuse kasutamise nõusoleku kinnitamist või lepingu sõlmimist või
2) projektitoetuse andmise otsuses või lepingus määratud kuupäeval.
§ 17. Projektitoetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada ametilt teavet ja juhiseid korra, seotud õigusaktide ja projektitoetuse andmise otsuse kohta;
2) projektitoetusest loobuda või projektitoetus osaliselt või täielikult tagastada.
(2) Toetuse saaja kohustub:
1) kasutama projektitoetust taotluses nimetatud projekti elluviimiseks, lähtudes esitatud taotlusest, sh eelarvest, ning arvestades projektitoetuse andmise otsust, käesolevas korras nimetatud tingimusi ja projektitoetuse meetme lisatingimusi;
2) pidama enda raamatupidamises projektitoetuse kasutamise kohta eraldi arvestust, eristades projektitoetusest tehtavad kulud;
3) tagastama kasutamata jäänud projektitoetuse, kui summa ületab 50 eurot, või mittesihipäraselt kasutatud projektitoetuse. Projektitoetus tuleb tagastada ameti arvelduskontole ameti edastatud kirjalikus teatises või projektitoetuse tagasinõudmise otsuses märgitud tähtpäevaks;
4) nimetama linna enda toetajana ning kasutama trükistes linna logo või ameti määratud logo;
5) teavitama viivitamata ametit infosüsteemi kaudu asjaoludest, mis tingivad projekti osalise või täieliku ärajäämise, või projekti toimumise uuest ajast;
6) järgima linna veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendit või keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtteid ja rakendama taotluses lubatud keskkonnahoidlikke meetmeid;
7) võimaldama ametil teha järelevalvet projektitoetuse kasutamise üle;
8) taotlema ametilt heakskiitu projekti toimumise aja, tegevusplaani või taotluse muu olulise osa muutmiseks;
9) esitama korras nimetatud aruanded tähtaegselt;
10) säilitama kõiki projektitoetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kolm aastat pärast projekti lõpparuande aktsepteerimist. Riigiabina antud projektitoetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat;
11) taotlema avaliku ürituse luba, kui projekt vastab korrakaitseseaduse § 58 lõikes 3 nimetatud tunnustele.
§ 18. Ameti õigused ja kohustused
(1) Ametil on õigus:
1) kontrollida projekti elluviimist;
2) tasaarvestada väljamaksmata projektitoetuse summa toetuse saaja võlaga, kui enne selle väljamaksmist selgub, et toetuse saajal on Tallinna linna ees võlg. Tasaarvestuse tegemiseks esitab amet toetuse saajale tasaarvestuse avalduse.
(2) Ametil on õigus peatada projektitoetuse maksmine ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi kuni 10% projektitoetuse summast, kui toetuse saaja:
1) ei ole tähtaegselt esitanud aruannet;
2) ei võimalda ametil kontrollida projektitoetuse kasutamist või ei esita ameti nõutud teavet;
3) toetuse saaja on rikkunud käesoleva korra § 17 lõike 2 punktist 4, 5, 6, 8 või 11 tulenevat kohustust.
(3) Amet:
1) kannab projektitoetuse taotlusel märgitud arvelduskontole, kui kõik määruses sätestatud tingimused on täidetud;
2) nõuab toetuse saajalt põhjendatud juhul projektiga seotud kulu- ja maksedokumentide koopiaid.
§ 19. Projektitoetuse aruanne
(1) Toetuse saaja esitab aruande (tegevus- ja kuluaruande vormidel) 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppemist.
(2) Aruandes esitatakse ülevaade projekti elluviimisest ja eelarve täitmisest. Aruanne peab sisaldama järgmist teavet:
1) külastajate arv;
2) projekti eesmärkide saavutamine ja tulemuste analüüs;
3) ülevaade tegevustest, tuues vajaduse korral esile nende erinevuse tegevusplaanist;
4) ülevaade turundus- ja kommunikatsioonitegevusest;
5) ülevaade eelarve täitmisest (kuluaruanne esitatakse projektitoetuse taotluses esitatud eelarvega võrreldavana);
6) võimaluse korral foto, millelt on näha linna logo kasutamine trükises, reklaamis või muul teabekandjal;
7) muu vajalik info kultuuriprojekti elluviimise kohta.
(3) Lisaks lõikes 2 nimetatud teabele lisatakse aruandele kasutatud toetuse ulatuses kulu- ja maksedokumentide koopiad järgmistel juhtudel:
1) tegemist on esmakordse toetuse saajaga;
2) kui ameti toetus moodustab vähemalt 70% projekti kogueelarvest;
3) kui toetuse summa ületab 15 000 eurot;
4) ameti nõudmisel.
(4) Aruande esitamise ajaks peavad kõik projektitoetusest tehtud kulud olema tasutud. Ametil on õigus küsida kulu- ja maksedokumentide koopiad ning vähemalt kolm hinnapakkumist turuhinnaga kauba ja/või teenuse ostmise tõendamiseks, kui toetuse saaja on teinud tehingu tulumaksuseaduse § 8 tähenduses temaga seotud isikute või iseendaga.
(5) Ametil on õigus nõuda kolme aasta jooksul alates projektitoetuse väljamaksmisest kirjalikult taasesitatavas vormis toetuse saajalt lisadokumente, vahearuandeid ja selgitusi, mis tõendavad projektitoetuse sihipärast kasutamist ja projekti terviklikku elluviimist.
(6) Amet võib pikendada aruande või lisateabe esitamise tähtaega, kui toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse, või anda ühepoolselt kohustuste täitmiseks täiendava kümne kalendripäeva pikkuse lisatähtaja.
(7) Amet loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse toetuse saajat infosüsteemi kaudu.
§ 20. Projektitoetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine
(1) Ameti juhil on õigus tunnistada projektitoetuse andmise otsus kehtetuks või muuta seda ja/või vajaduse korral lepingust taganeda, kui:
1) toetuse saaja ei ole kinnitanud projektitoetuse kasutamise nõusolekut või sõlminud projektitoetuse lepingut 14 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest toetuse saajale;
2) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud projektitoetuse andmise otsuse tegemise;
3) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda projekti ellu viia;
4) toetuse saaja teatab asjaoludest, mis takistavad projekti osaliselt või täies mahus ellu viimast;
5) toetuse saaja loobub projektitoetusest;
6) toetuse saaja ei kasuta projektitoetust sihipäraselt;
7) toetuse saaja ei ole taotluses ettenähtud projekti ellu viinud;
8) toetuse saaja on jätnud aruande esitamata;
9) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud projektitoetuse kasutamisega seotud kuludokumente või kirjalikke seletusi;
10) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
11) esineb muu mõjuv põhjus.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud projektitoetus tagastada otsuses nimetatud tähtpäevaks, lähtudes projektitoetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või selle muutmise otsusest.
(3) Kui tagasinõutav projektitoetus oleks kuni 50 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.
(4) Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutavat projektitoetust tagasi tähtaja jooksul, nõuab amet selle tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Kui toetuse saajaga on sõlmitud projektitoetuse leping, nõuab amet toetuse tagasi lepingu alusel.
(5) Amet võib kahe aasta jooksul projektitoetuse tagasinõudmise otsusest toetuse saaja projekte mitte toetada.
3. peatükk KULTUURIVALDKONNA TEGEVUSTOETUSED
1. jagu Tegevustoetuste üldsätted
§ 21. Tegevustoetuse tingimused
(1) Kultuurivaldkonnas antakse järgmisi tegevustoetusi:
1) üheaastane tegevustoetus;
2) kolmeaastane tegevustoetus;
3) linna eelarves eraldi eelarvepositsioonina esitatud juriidilistele isikutele antav tegevustoetus.
(2) Linna eelarves eraldi eelarvepositsioonina tegevustoetust saava juriidilise isikuga sõlmitakse tegevustoetuse leping. Lepingu vormi kehtestab ameti juht käskkirjaga. Leping sisaldab toetatavate tegevuste kirjeldust, toetuse suurust, toetuse maksmise tingimusi, poolte õigusi, kohustusi ja vastutust ning lepingu lõpetamise aluseid.
(3) Linnavalitsus kehtestab tegevustoetuse meetme lisatingimused, milles sätestatakse:
1) toetuse andmise põhimõtted;
2) toetuse määrad;
3) vajadusel täiendavad hindamiskriteeriumid;
4) vajadusel toetatavad kulud;
5) muud toetuse määramise tingimused.
§ 22. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Tegevustoetust saab taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2) Tegevustoetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on tasunud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole linnale muid võlgu või on need ajatatud. Kui võlg on ajatatud, peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
3) taotleja on kasutanud varem linnalt saadud toetusi sihipäraselt, on esitanud toetuste kasutamise kohta korrektsed ja tähtaegsed aruanded ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse õigel ajal ja nõutud summas;
4) taotleja on kinnitanud, et samaks kululiigiks ja ajavahemikuks ei ole ta tegevustoetust taotlenud ega saanud linna teiselt ametiasutuselt või on esitanud taotluses andmed teistelt linna ametiasutustelt taotletava toetuse ja muude hüvede, sh maksusoodustuste ja/või -vabastuste kohta.
(3) Kolmeaastast tegevustoetust ei saa taotleda:
1) riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega asutatud juriidiline isik;
2) asutus, kes saab linnalt mõnel muul viisil tegevustoetust.
2. jagu Üheaastane tegevustoetus
§ 23. Üheaastase tegevustoetuse eesmärk
Tegevustoetuse eesmärk on toetada juriidilise isiku igapäevase tegevuse korraldamist ja kestlikku arengut linna eelarves selleks ettenähtud vahendite kaudu.
§ 24. Taotluste esitamise aeg
Taotluste esitamise tähtpäevad määratakse kindlaks ameti juhi käskkirjaga ja avaldatakse linna veebilehel vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist.
§ 25. Taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi, määrab amet taotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Amet teavitab taotlejat sellest, millised asjaolud vajavad selgitamist ja/või täiendamist. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(2) Amet tagastab taotluse läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
§ 26. Üheaastase tegevustoetuse taotluse hindamine
(1) Kui tegevustoetuse meetme lisatingimustes on sätestatud tegevustoetuse meede, milles esitatud taotlusi hindab komisjon, siis moodustab linnavalitsus üheaastase tegevustoetuse hindamiskomisjoni käesoleva korra § 11 järgi.
(2) Tegevustoetuse hindamiskomisjon hindab taotlusi käesoleva korra 2. peatüki 2. jao kohaselt. Hindamiskomisjon ei vaata läbi tegevustoetuse meetme lisatingimustes nimetatud taotlusi.
§ 27. Üheaastase tegevustoetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine
(1) Tegevustoetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäeva saabumisest.
(2) Tegevustoetuse andmise otsus tehakse järgmistel juhtudel:
1) kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad käesolevas korras ja tegevustoetuse meetme lisatingimustes nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub rahuldamisele lisatingimuste kohaselt;
2) kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad käesolevas korras ja tegevustoetuse meetme lisatingimustes sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub rahuldamisele komisjoni hindamistulemuse põhjal. Kui komisjon ei ole tegevustoetuse määramisel arvestanud korras ja lisatingimustes sätestatud tingimusi, on ameti juhil õigus saata taotlus komisjonile uuesti hindamiseks. Komisjon peab taotluse uuesti hindama 14 kalendripäeva jooksul.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta korras või tegevustoetuse meetme lisatingimustes sätestatud tingimustele;
2) kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele.
§ 28. Üheaastase tegevustoetuse väljamaksmine
(1) Amet edastab pärast tegevustoetuse andmise otsuse tegemist viivitamata infosüsteemi kaudu taotlejale kinnitamiseks tegevustoetuse kasutamise nõusoleku.
(2) Taotlejal on õigus tegevustoetuse kasutamise nõusolek kinnitada või tegevustoetusest loobuda 14 kalendripäeva jooksul arvates talle nõusoleku esitamisest. Ametil on õigus pikendada tegevustoetuse kasutamise nõusoleku kinnitamise tähtaega.
(3) Tegevustoetus makstakse toetuse saajale välja üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast tegevustoetuse kasutamise nõusoleku kinnitamist.
§ 29. Üheaastase tegevustoetuse kasutamise periood
(1) Tegevustoetuse kasutamise periood on ajavahemik, mille jooksul algavad ja lõpevad tegevused ning tekivad nende elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Üheaastase tegevustoetuse puhul algab toetuse kasutamise periood taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb kalendriaasta 31. detsembril.
§ 30. Üheaastase tegevustoetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada ametilt teavet ja juhiseid korra, seotud õigusaktide ja tegevustoetuse andmise otsuse kohta;
2) tegevustoetusest loobuda või tegevustoetus osaliselt või täielikult tagastada.
(2) Toetuse saaja kohustub:
1) kasutama tegevustoetust taotluses nimetatud tegevuste elluviimiseks, lähtudes esitatud taotlusest, sh eelarvest, ning arvestades tegevustoetuse andmise otsust, käesolevas korras nimetatud tingimusi ning tegevustoetuse meetme lisatingimusi;
2) pidama enda raamatupidamises tegevustoetuse kasutamise kohta eraldi arvestust, eristades tegevustoetusest tehtavad kulud;
3) tagastama kasutamata jäänud tegevustoetuse, kui summa ületab 50 eurot, või mittesihipäraselt kasutatud tegevustoetuse. Tegevustoetus tuleb tagastada ameti arvelduskontole ameti edastatud kirjalikus teatises või tegevustoetuse tagasinõudmise otsuses märgitud tähtpäevaks;
4) nimetama linna enda toetajana ning kasutama trükistes linna logo või ameti määratud logo;
5) järgima linna veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendit või keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtteid ja rakendama taotluses lubatud keskkonnahoidlikke meetmeid;
6) võimaldama ametil teha järelevalvet tegevustoetuse kasutamise üle;
7) säilitama kõiki tegevustoetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kolm aastat toetusperioodile järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist. Riigiabina antud tegevustoetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat.
§ 31. Üheaastase tegevustoetuse aruanne
(1) Üldjuhul ei nõuta üheaastase tegevustoetuse kohta kuluaruannet ega -dokumente, kui tegevustoetuse meetme lisatingimustes ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ametil on õigus küsida toetuse saajalt kuluaruannet või täiendavat teavet tegevustoetuse kasutamise kohta.
§ 32. Üheaastase tegevustoetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine
(1) Ameti juhil on õigus tunnistada tegevustoetuse andmise otsus kehtetuks või muuta seda, kui:
1) toetuse saaja ei ole kinnitanud tegevustoetuse kasutamise nõusolekut 14 kalendripäeva jooksul arvates talle nõusoleku esitamisest;
2) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud tegevustoetuse andmise otsuse tegemise;
3) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda tegevust ellu viia;
4) toetuse saaja loobub tegevustoetusest;
5) toetuse saaja ei ole taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud;
6) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud tegevustoetuse kasutamisega seotud kuludokumente või kirjalikke seletusi;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
8) esineb muu mõjuv põhjus.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud tegevustoetus tagastada otsuses nimetatud tähtpäevaks, lähtudes tegevustoetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või selle muutmise otsusest.
(3) Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutavat tegevustoetust tagasi tähtaja jooksul, nõuab amet selle tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
(4) Amet võib kahe aasta jooksul tegevustoetuse tagasinõudmise otsusest toetuse saaja tegevusi mitte toetada.
3. jagu Kolmeaastane tegevustoetus
§ 33. Kolmeaastase tegevustoetuse eesmärk
Tegevustoetuse eesmärk on toetada linnas tegutsevaid regulaarselt kõrgtasemel kultuuriprogrammi pakkuvaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Tegevustoetus on mõeldud eelkõige tegevuskulude katmiseks, et toetust saanud juriidilised isikud saaksid keskenduda oma põhitegevusele.
§ 34. Kolmeaastase tegevustoetuse taotlemine
(1) Kolmeaastase tegevustoetuse taotlus esitatakse kolmeaastase tegevustoetuse meetme lisatingimustes määratud tähtpäevaks. Amet võib jätta eelarveliste vahendite puudumisel taotlusvooru välja kuulutamata.
(2) Taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) maksimaalne taotletav toetussumma iga kalendriaasta kohta, seejuures võib toetussumma iga aasta kohta erineda;
2) taotluse esitamise kalendriaasta tegelikud tulud ja kulud ning toetuse kasutamise esimese kalendriaasta kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- ja kaasfinantseeringut);
3) ülevaade taotlusperioodile eelneva kahe aasta avalikkusele suunatud kultuuriprogrammist ja taotleja arendustegevustest, tuues esile taotleja olulisuse kultuurivaldkonnas;
4) detailne tegevusplaan toetuse kasutamise esimese kalendriaasta kultuuriprogrammi ja taotleja arendustegevuste kohta;
5) toetuse kasutamise teiseks ja kolmandaks kalendriaastaks kavandatavad arendustegevused ja olulisemad avalikkusele suunatud projektid;
6) tegevuse eesmärgid ja mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks;
7) toetuse kasutamise esimese kalendriaasta turundus- ja kommunikatsiooniplaan ning prognoositav külastajate arv;
8) keskkonnahoiumeetmete kirjeldus;
9) kultuuriprogrammi ligipääsetavuse ja kättesaadavuse parandamisele suunatud tegevuste kirjeldus;
10) vastutavate isikute elulookirjeldus;
11) vajadusel muud olulised andmed.
§ 35. Kolmeaastase tegevustoetuse määr ja toetuse kasutamise piirangud
(1) Tegevustoetuse määr on sätestatud kolmeaastase tegevustoetuse meetme lisatingimustes. Tegevustoetus võib moodustada kuni 50% taotleja aastasest kogueelarvest.
(2) Tegevustoetust ei ole lubatud kasutada:
1) kinnisvara ostuks (sh laenumaksed, intressid) või parendamiseks;
2) võlgade, trahvide või muude rahaliste kohustuste katmiseks, mis on tekkinud enne toetuse kasutamise perioodi.
§ 36. Kolmeaastase tegevustoetuse kasutamise periood
(1) Tegevustoetuse kasutamise periood on ajavahemik, millal algavad ja lõpevad tegevused ning tekivad nende elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Kolmeaastase tegevustoetuse puhul on toetuse kasutamise periood kalendriaasta.
§ 37. Taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi, määrab amet taotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Amet teavitab taotlejat sellest, millised asjaolud vajavad selgitamist ja/või täiendamist. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(2) Amet tagastab taotluse läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
§ 38. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Linnavalitsus moodustab kolmeaastase tegevustoetuse hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon), kinnitab selle koosseisu ja määrab komisjoni sekretäri. Komisjoni sekretär on üldjuhul ameti teenistuja.
(2) Komisjon on kuni seitsmeliikmeline. Selle koosseisu kuulub esimehena ameti osakonna juhataja ning üks linna teenistuja ja kuni viis valdkondlikku eksperti.
(3) Kui komisjoni liige on toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhtorgani või nõukogu liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse komisjoni protokollis.
§ 39. Kolmeaastase tegevustoetuse taotluste hindamine
(1) Amet kinnitab hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu, arvestades käesolevas korras ja kolmeaastase tegevustoetuse meetme lisatingimustes sätestatut.
(2) Hindamiskomisjoni tööle kohalduvad käesoleva korra §-d 13 ja 14.
(3) Kolmeaastase tegevustoetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) tegevusplaani selgus ja realistlikkus;
2) tegevuste vajalikkus ja mõju linna kultuurimaastikule;
3) sihtrühmade määratluse ning turundus- ja kommunikatsioonitegevuse asjakohasus;
4) elluviijate võimekus;
5) kogueelarve kooskõla tegevusplaani sisuga ja realistlikkus;
6) keskkonnateadlikkus ja kooskõla jätkusuutlikkuse põhimõtetega;
7) tegevusplaani ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamine;
8) muud lisatingimustes sõnastatud hindamiskriteeriumid.
(4) Komisjon koostab hindamise alusel tegevustoetuse taotluste paremusjärjestuse.
§ 40. Kolmeaastase tegevustoetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine
(1) Tegevustoetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab ameti juht hindamiskomisjoni ettepanekul 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäeva saabumisest.
(2) Tegevustoetuse andmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) ühest taotlusvoorust (ühel aastal) antakse toetust kuni kolmele taotlejale. Eelarveliste vahendite olemasolul võib erandkorras hindamiskomisjoni ettepanekul anda toetust ka neljandale taotlejale;
2) kolmeaastase tegevustoetuse meetme lisatingimustes nimetatud kultuurivaldkonna kohta antakse toetust ühele taotlejale;
3) toetus antakse kolmeks järjestikuseks aastaks ja toetuse suurus määratakse kindlaks ühe aasta kaupa, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust;
4) toetus makstakse välja hiljemalt iga kalendriaasta 1. märtsil.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta korras või kolmeaastase tegevustoetuse meetme lisatingimustes sätestatud tingimustele;
2) kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) komisjoni hindamistulemuse põhjal ja eelarvelisi vahendeid arvestades.
(5) Toetuse saajaga sõlmitakse kolmeaastane tegevustoetuse leping. Lepingu vormi kehtestab ameti juht käskkirjaga. Leping sisaldab toetatavate tegevuste kirjeldust, tegevustoetuse suurust, tegevustoetuse maksmise tingimusi, poolte õigusi, kohustusi, sh aruandluse täpsemaid tingimusi, ja vastutust ning lepingu lõpetamise aluseid.
§ 41. Kolmeaastase tegevustoetuse taotluse uuendamine
(1) Kolmeaastase tegevustoetuse saaja kohustub esitama infosüsteemi kaudu hiljemalt tegevustoetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembril järgmise tegevustoetuse kasutamise perioodi kohta:
1) avalikkusele suunatud kultuuriprogrammi ja detailse tegevusplaani programmi kohta;
2) turundus- ja kommunikatsiooniplaani ning prognoositava külastajate arvu;
3) kogueelarve;
4) vajadusel muud olulised andmed.
(2) Amet uuendab taotlust käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud andmetega pärast eelneva kalendriaasta aruande kinnitamist.
§ 42. Kolmeaastase tegevustoetuse aruanne
(1) Toetuse saaja kohustub esitama infosüsteemi kaudu iga tegevustoetuse kasutamise aasta kohta hiljemalt järgneva kalendriaasta 30. jaanuaril aruande. Aruandes esitatakse toetuse saaja eelmise kalendriaasta tegevuse kohta järgmine teave:
1) ülevaade tegevustest, tuues vajaduse korral esile nende erinevuse tegevusplaanist;
2) tegevusplaani eesmärkide saavutamine ja tulemuste analüüs;
3) aastane külastajate arv;
4) ülevaade turundus- ja kommunikatsioonitegevustest, sh linna logo kasutamisest;
5) ülevaade eelarve täitmisest (kuluaruanne esitatakse tegevustoetuse taotluses esitatud eelarvega võrreldavana);
6) ülevaade keskkonnahoiumeetmete ja ligipääsetavuse rakendamise kohta koos tõendavate materjalidega;
7) muu vajalik info tegevuste elluviimise kohta.
(2) Amet kinnitab aruande ning teavitab sellest toetuse saajat infosüsteemi kaudu.
§ 43. Kolmeaastase tegevustoetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine
(1) Ameti juhil on õigus tunnistada tegevustoetuse andmise otsus kehtetuks või muuta seda ja/või vajaduse korral lepingust taganeda, kui:
1) toetuse saaja ei ole sõlminud tegevustoetuse lepingut 14 kalendripäeva jooksul arvates talle lepingu esitamisest;
2) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud tegevustoetuse andmise otsuse tegemise;
3) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda tegevust ellu viia;
4) toetuse saaja loobub tegevustoetusest;
5) toetuse saaja ei ole tegevustoetust kasutanud eesmärgipäraselt;
6) toetuse saaja ei ole ellu viinud taotluses ettenähtud tegevusi;
7) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud aruannet ega tegevustoetuse kasutamisega seotud kuludokumente või kirjalikke selgitusi;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
9) toetuse saaja esitatud aruannet ei ole kinnitatud;
10) esineb muu mõjuv põhjus.
(2) Kolmeaastase tegevustoetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel või muutmisel peab toetuse saaja toetuse kas täielikult või osaliselt tagastama otsuses nimetatud tähtpäevaks.
(3) Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutavat tegevustoetust tagasi tähtaja jooksul, nõuab amet selle tagasi kolmeaastase tegevustoetuse lepingu alusel.
4. peatükk Määruse rakendamine
§ 44. Rakendussäte
(1) Määrust, v.a 3. peatüki 3. jagu, rakendatakse 1. jaanuarist 2026.
(2) Määruse 3. peatüki 3. jagu rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2025, arvestades järgmist:
1) linnavalitsusel määrata kolmeaastase tegevustoetuse meetme lisatingimustes 2025. aasta taotlusvooru taotluse esitamise tähtpäev ning avaldada see linna veebilehel vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist;
2) 2025. aastal määratud toetuse kasutamise periood algab 1. jaanuaril 2025.
Toomas Kruusimägi
Esimees
Facebook
X.com