Ruusa Põhikooli põhimäärus
Vastu võetud 15.12.2010 nr 24
jõustumine 01.01.2011
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 66 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kooli nimetus ja asukoht
(1) Kooli ametlik nimetus on Ruusa Põhikool (edaspidi kool).
(2) Kooli asukoht ja aadress on Mõisavahe tee 7, Ruusa küla, Räpina vald, Põlva maakond, sihtnumber 64403.
§ 2. Kooli õiguslik seisund
(1) Kool on Räpina Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav statsionaarse õppevormiga põhikool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
(2) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
(3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab Räpina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).
(4) Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.
(5) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab vallavalitsus.
§ 3. Õppekeel
2. peatükk Tegevuse eesmärgid ja ülesanded
§ 4. Kooli tegevuse eesmärgid
Kooli tegevuse eesmärkideks on:
1) võimaluste loomine põhihariduse omandamiseks vastavalt riiklikele õppekavadele I-III kooliastmes;
2) laste kooliks ettevalmistamise võimaldamine;
3) õpilaste ettevalmistamine järgnevateks kooliastmeteks;
4) huvitegevusest osavõtu võimaldamine;
5) parandusõppe võimaldamine.
§ 5. Kooli ülesanded
(1) Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
(2) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
§ 6. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertide koostöös kooli arengukava.
(2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.
(3) Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.
(4) Arengukava kinnitatakse koolipidaja kehtestatud korras.
3. peatükk Õppe- ja kasvatuskorralduse alused
§ 7. Õppekava
(1) Kooli õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on riiklikele õppekavadele vastav kooli õppekava, mis määrab kindlaks:
1) õppe ajalise korralduse;
2) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad;
3) valikainete loendi, ainekavad ja valikutingimused;
4) kooli õppe-eesmärgid.
(2) Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 8. Õppeaeg
(1) Õppeaasta algab 1. septembril, koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.
(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnevad kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.
(3) Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.
(4) Õppetöö põhivormiks on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.
(5) Koolipäeva alguse määrab kooli direktor kooskõlastatult hoolekogu ja vallavalitsusega.
(6) Õppetundide arv ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mis on kooli päevakava osa ja mille kinnitab kooli direktor.
§ 9. Õpilaste hindamine
(1) Õpilaste hindamine toimub viiepallisüsteemis, kus hinne 5 on «väga hea», hinne 4 on «hea», hinne 3 on «rahuldav», hinne 2 on «puudulik» ja hinne 1 on «nõrk».
(2) Järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades.
(3) Lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.
(4) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.
(5) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.
§ 10. Hariduslike erivajadustega õpilane
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.
(2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.
(3) Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida käesolevas põhimääruses sätestatud ei ole.
(4) Kool korraldab andekate õpilaste juhendamist.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 11. Individuaalne õppekava
(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.
(2) Individuaalne õppekava haridusliku erivajaduse tõttu, mis ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist, on lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.
§ 12. Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras.
(3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti teenuse osutamine.
(5) Mõjutusmeetmed on:
1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori juures;
3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
4) õpilasele tugiisiku määramine;
5) kirjalik noomitus;
6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, koolihoiule võtmine;
7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vaid vanema nõusolekul;
10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
(6) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.
(7) Õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.
(8) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
4. peatükk Õpilased ja lastevanemad
§ 13. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
2) saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tööaja piires;
3) moodustada koolis õpilasesindusi, ühinguid, klubisid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ning kodu kasvatustaotlustega;
4) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
5) olla valitud õpilasesinduse kaudu kooli hoolekogusse;
6) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid;
7) vajadusel saada ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest;
8) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
9) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
10) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, põhikoolis lisaks õpikutele ka töövihikuid;
11) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;
12) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
13) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
14) saada vajadusel vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
15) saada koolitervishoiuteenust;
16) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
17) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
18) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
19) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
20) kokkuleppel kooliga läbida osa õppest teistes õppeasutustes;
21) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, lastekaitseorganisatsiooni või valla lastekaitseinspektori poole.
§ 14. Vanema õigused
Vanemal on õigus:
1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
6) olla teavitatud õpilase hinnetest;
7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
9) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
10) pöörduda kooli hoolekogu või kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
§ 15. Õpilaste ja lastevanemate kohustused
(1) Õpilased on kohustatud:
1) täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni;
2) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust;
3) osalema aktiivselt õppetöös ja täitma õpiülesandeid;
4) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
(2) Koolile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või vanemaid asendavad isikud vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(3) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele või vanemaid asendavatele isikutele karistus vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(4) Vanem on kohustatud:
1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks;
2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult.
3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
5) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;
7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
8) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
§ 16. Õpilasesindus
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
§ 17. Õpilasesinduse valimise kord
(1) Õpilasesindus valitakse igaks õppeaastaks.
(2) Õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul õppeaasta algusest.
(3) Õpilasesinduse maksimaalseks suuruseks on 12 õpilast.
(4) Kuulumine õpilasesindusse on vabatahtlik ning sinna võib kuuluda 4.-9. klassi õpilane, kes on aktiivne ning peab kinni õpilaste kodukorrast.
(5) Kandidaadid esitavad direktorile 4.-9. klassid, kandidaat peab andma oma nõusoleku õpilasesinduse töös osalemiseks.
(6) Õpilasesinduse valimises osalevad kõik koolis õppivad õpilased.
(7) Õpilasesinduse valimine toimub salajase hääletamise teel, igal õpilasel on üks hääl.
(8) Valimissedelid väljastab valimiskomisjon, kuhu kuuluvad direktor ning kaks õpilaskonna esindajat.
(9) Hääled loeb kokku ja valimistulemuste õigsuse tagab valimiskomisjon.
(10) Õpilasesindusse osutuvad valituks kuni 12 enim hääli saanud kandidaati.
(11) Hiljemalt kahe nädala jooksul valimispäevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.
(12) Õpilasesinduse nimekiri kinnitatakse õpilasesinduse esimesel koosolekul.
(13) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president, asepresident ja protokollija.
§ 18. Õpilasesinduse põhimäärus
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.
(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.
(3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.
(4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
5. peatükk Õppekavavälise tegevuse korraldus
§ 19. Huvitegevus
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.
(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sh huviala- ja aineringid.
(3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.
(4) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
§ 20. Raamatukogu
(1) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
(2) Kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas täidab Ruusa Raamatukogu.
(3) Õppekirjanduse kogu asub koolis.
(4) Kooliraamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 21. Pikapäevarühm
(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele.
(2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.
(4) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.
(5) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.
6. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused
§ 22. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Pedagoogid on õpetajad, direktor ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.
(3) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, üksteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga.
(4) Pedagoogidena võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele.
(5) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö, majandamine ning kooli vara korrasolek ja säilitamine.
(6) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.
(7) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab ja ütleb üles kooli direktor vastavuses tööseadusandlusele.
(8) Õpetajate ning teiste õppe- ja kasvatuse alal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
§ 23. Personali õigused ja kohustused
Personali ülesanded, õigused, kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töökorraga, ametijuhendite ja töölepingutega kooskõlas tööseadusandlusega, pedagoogide teenistust reguleerivate ja muude õigusaktidega.
7. peatükk Kooli juhtimine
§ 24. Direktor
(1) Kooli juhib direktor, kes on kooli seaduslik esindaja.
(2) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(3) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kinnitab konkursi tingimused ja korra ning kuulutab välja ja viib läbi avaliku konkursi vallavalitsus.
(4) Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab või ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(5) Direktori ülesanded:
1) esindab kooli;
2) sõlmib, peatab, muudab või ütleb üles töölepingud koolitöötajatega;
3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
5) juhib õppetöö korraldust;
6) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;
7) korraldab kooli asjaajamist;
8) tagab kooli eelarve täitmise;
9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;
11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
12) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;
13) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele;
14) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist;
15) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avalikke konkursse;
16) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;
17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
18) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
19) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;
20) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
21) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;
22) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;
23) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised;
24) annab aru hoolekogule;
25) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust;
26) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist ning järgimist ning sisehindamise läbiviimist.
§ 25. Õppenõukogu
(1) Koolis on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 26. Hoolekogu
(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus kooli hoolekogu, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine.
(2) Hoolekogu moodustatakse ja selle tegutsemise kord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Hoolekogu ülesanded:
1) kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja mõjutamisel;
2) esitab arvamuse kooli õppekava ja selle muudatuste kohta;
3) esitab arvamuse arenguvestluste korraldamise tingimuste ja korra kohta;
4) esitab arvamuse kooli põhimääruse ja selle muudatuste kohta;
5) esitab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu kohta;
6) osaleb kooli arengukava ja selle muudatuste ettevalmistamisel, esitab arvamuse kooli arengukava ja selle muudatuste kohta;
7) esitab arvamuse kooli kodukorra ja selle muudatuste kohta;
8) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise korra;
9) esitab arvamuse kooli sisehindamise aruande kohta;
10) esitab arvamuse kooli eelarve eelnõu kohta vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt.
§ 27. Sisehindamine
(1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
(2) Sisehindamisega selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor.
(4) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad.
(5) Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.
(6) Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
8. peatükk Finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused
§ 28. Vara ja raamatupidamine
(1) Kooli vara moodustavad koolile Räpina valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kogu vara sihtotstarbeline kasutamine käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks toimub vastavalt Räpina vallavara valitsemise korrale.
(3) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 29. Kooli rahalised vahendid
(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, Räpina valla eelarves kooli ülalpidamiseks ettenähtud vahenditest, sihtasutustele või fondidele esitatud taotluste alusel eraldatud vahenditest, toetustest, annetustest ning välisabist.
(2) Kooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse hoolekogu, eelarve kinnitab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu.
(3) Kooli eelarve täitmist jälgib hoolekogu ja kontrollib vallavalitsus ning kooli eelarve täitmine kinnitatakse valla majandusaasta aruandega vallavolikogu poolt.
§ 30. Aruandlus ja kontroll
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras.
(2) Kooli finantsmajanduslikku tegevust kontrollivad vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.
(3) Haridus-ja Teadusministeeriumil on õigusteostada riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse seaduslikkuse üle. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.
§ 31. Asjaajamine
(1) Asjaajamise keel on eesti keel.
(2) Kool korraldab oma asjaajamist lähtudes kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.
(3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
9. peatükk Kooli ümberkorraldamise, pidamise üleandmise ja tegevuse lõpetamise alused
§ 32. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ning otsuse viib ellu vallavalitsus.
(2) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas;
2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;
3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;
4) muudel seadustest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel.
(3) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:
1) riikliku järelvalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
3) kõik koolitusload on tühistatud;
4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(4) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(5) Kooli ümberkorraldamise, või tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põlva maavanemat, vanemaid, õpilasi, õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi ja kooli personali hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(6) Kooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning töösuhteid reguleerivatest ja muudest õigusaktidest.
§ 33. Kooli pidamise üleandmine
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.
(2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel, arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
(3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.
(4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
10. peatükk Põhimääruse rakendussätted ja jõustumine
§ 34. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine
(1) Põhimääruse ja selle muutmise eelnõu koostab kooli direktor või vallavalitsus.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Kooli direktor esitab põhimääruse ja selle muudatuste eelnõu arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks vallavalitsusele, kes seejärel esitab selle kehtestamiseks vallavolikogule.
(4) Kooli põhimääruse kehtestab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
§ 35. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Räpina Vallavolikogu 25.02.2004. a määrus nr 9 „Ruusa Põhikooli põhimäärus”.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.
Kaido Palu
Volikogu esimees
Facebook
X.com