Linna ja valla valitsemineVolikogu töökorraldus

Teksti suurus:

Narva Linnavolikogu töökord

Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.05.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 22.05.2013, 40

Narva Linnavolikogu töökord

Vastu võetud 20.04.2006 nr 16
jõustumine 15.05.2006

Juhindudes Narva Linna Põhimääruse punktist 4.8 Linnavolikogu määrab

§ 1.   Üldsätted

  (1) Narva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) on Narva kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras neljaks aastaks.

  (2) Linnavolikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Narva õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

  (3) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis.

  (4) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganiteks on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

  (5) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei.

§ 2.   Linnavolikogu esimees ja aseesimees

  (1) Linnavolikogu tööd korraldab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue linnavolikogu esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees.

  (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Narva Linna Põhimääruses sätestatud korras.

  (3) Linnavolikogu esimees:
  1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
  2) esindab või volitab teisi esindama Narva linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, Narva Linna Põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;
  3) omab õigust nõuda kõigilt Narva linna asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused;
  5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;
  6) omab õigust kontrollida linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
  7) annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks;
  8) määrab eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
  9) jälgib algatatud eelnõude vastavust käesoleva töökorra paragrahvi 8 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetele;
  10) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;
  11) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendavaid vaheaegu;
  12) lahendab linnavolikogu töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;
  13) täidab muid seaduse alusel või Narva Linna Põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

§ 3.   Linnavolikogu eestseisus

  (1) Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees, fraktsioonide esimehed.

  (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige, linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. Eestseisuse koosolekud on avatud linnavolikogu liikmetele ja linnavalitsuse liikmetele.

  (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad hiljemalt üks nädal enne linnavolikogu istungit. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.

  (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab linnavolikogu kantselei juhataja hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00 ning esitab selle linnavolikogu esimehele.

  (6) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnevalt registreeritud eelnõude ja juurdekuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele üks tund enne eestseisuse koosolekut.

  (7) Eestseisuse koosolekul arutatakse linnavolikogu eelnõude võtmist linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada linnavolikogu istungi päevakorra projekti.

  (8) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ning protokollija. Protokoll vormistatakse ja allkirjastatakse 5 tööpäeva jooksul.

  (9) Eestseisuse koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosolekute protokollid säilitatakse linnavolikogu kantseleis.

  (10) Eestseisuse koosolekul linnavolikogu esimehe või tema asendaja poolt antud ülesanded edastab linnavolikogu kantselei juhataja kirjalikult hiljemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele.

§ 4.   Linnavolikogu liige

  (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Linnavolikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab seadus ja Narva Linna Põhimäärus.

  (2) Linnavolikogu liikme tegevus tema volituste alusel on avalik.

  (3) Linnavolikogu liikmel on õigus:
  1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
  2) üles seada kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  3) esitada linnavolikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid;
  4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;
  5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse õigusakte, linna asutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  6) esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;
  7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
  8) kasutada linnavolikogu kantselei ruume linnaelanike vastuvõtuks;
  9) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
  10) saada hüvitust linnavolikogu tööst osavõtu ja linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest linnavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.

  (4) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

  (6) Linnavolikogu liige on kohustatud:
  1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
  2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati valla- või linnaametnikuks Narvas või mõnes teises vallas või linnas, valiti vallavanemaks või linnapeaks, kinnitati või nimetati valla- või linnavalitsuse liikmeks mõnes teises vallas või linnas.

§ 5.   Linnavolikogu fraktsioon

  (1) Fraktsiooni võivad moodustada viis või enam linnavolikogu liiget. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegsaelt ainult ühte fraktsiooni.

  (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, loetakse fraktsiooni esimehe poolt linnavolikogu istungil ette ja edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungil otsuse teatavaks tegemisest.

  (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

  (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse viivitamatult linnavolikogu kantseleile muudatuse registreerimiseks. Fraktsiooni koosseisu muudatus jõustub selle registreerimisest. Otsus fraktsiooni koosseisu muutmise kohta edastatakse ka linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.

  (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.

  (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.

  (7) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

  (8) Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid;
  2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) üles seada kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  4) oma liikme kaudu esineda linnavolikogu istungil kõnega;
  5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne linnavolikogu õigusakti eelnõu lõpphääletamisele panemist;
  6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.

§ 6.   Linnavolikogu komisjon

  (1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast.

  (2) Linnavolikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni sekretäri määrab komisjoni esimees.

  (3) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Narva Linna Põhimääruses ja vastava komisjoni põhimääruses.

§ 7.   Juhtivkomisjon

  (1) Juhtivkomisjon on linnavolikogu alatine või ajutine komisjon, kes korraldab eelnõu menetlemist linnavolikogus.

  (2) Linnavolikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni.

  (3) Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul kas:
  1) esitama eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või;
  2) esitama linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või;
  3) esitama linnavolikogu eestseisusele põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.
  4) Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused või täiendused või annab ülesande täienduste tegemiseks eelnõusse eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis linnavolikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi.

§ 8.   Linnavolikogu õigusaktide algatamine

  (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) linnavolikogu liikmel;
  2) linnavolikogu komisjonil;
  3) linnavolikogu fraktsioonil;
  4) linnavalitsusel;
  5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras;
  6) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada linnavolikogu õigusakti eelnõu.

  (3) Linnavolikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning viited küsimust käsitlevatele õigusaktidele. Eelnõu peab vastama riigi ja Narva õigusaktidele.

  (4) Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitavad linnavalitsus ja linnapea eelnõu koos seletuskirja ja lisadega linnavolikogu kantseleile ka elektroonilisel kujul.

  (5) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja.

  (6) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu esitatakse koos eelnõu juurde kuuluvate dokumentidega linnavolikogu kantseleile. Eelnõu registreeritakse viivitamatult ja esitatakse läbivaatamiseks linnavolikogu esimehele.

  (7) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva töökorra paragrahvi 8 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetele, teeb ta viie tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ning eelnõule juhtivkomisjoni määramise kohta. Eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega antakse linnavolikogu kantselei juhatajale.

  (8) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 toodud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.

  (9) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab linnavolikogu esimees linnavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja(d).

  (10) Linnavolikogu kantselei väljastab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega linnavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne istungit.

§ 9.   Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine

  (1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta linnavolikogus menetlemise igal etapil. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu linnavolikogu menetlusest välja.

  (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

  (3) Linnavolikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb linnavolikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused linnavolikogu liikmena on lõppenud või peatunud.

  (4) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul, kui linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab linnavolikogu kantselei linnavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele linnavalitsusele seisukoha saamiseks.

  (5) Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb linnavolikogu istungil vastava ettekandega eelnõu juhtivkomisjoni esimees või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib linnavolikogu istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse.

§ 10.   Linnavolikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung.

  (2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

  (3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub linnavolikogu istungi kokku ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

  (4) Linnavolikogu istungite toimumise ajagraafik kinnitatakse linnavolikogu eestseisuse koosolekul. Istungid algavad kell 16.00 ning toimuvad vaheaegadega 15 minutit iga 1,5- tunnise töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

  (5) Kui linnavolikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta istungi algusaega, määrab linnavolikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks linnavolikogu eestseisuse koosolekul.

  (6) Kutse linnavolikogu istungile, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks ning kutse avalikustatakse vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. Käesolevas lõikes toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.

§ 11.   Linnavolikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted

  (1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu aseesimees.

  (2) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab Narva Linna Valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

  (3) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi konkreetse küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kohalolevaid linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (4) Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja, linnavalitsuse poolt selleks volitatud isikud ning samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud muud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed ja istungit teenindavad ametnikud.

  (5) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja helisalvestusi võib teha nii, et see ei segaks linnavolikogu istungi läbiviimist ega linnavolikogu liikmete tööd.

§ 12.   Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Linnavolikogu istungi avab istungi juhataja.

  (2) Istungi alguses kinnitatakse istungi päevakord. Päevakorraprojekti arutamise käigus vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra muutmise kohta.

  (3) Pärast ettepanekute läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab rohkem kohalolevaid linnavolikogu liikmeid kui vastu.

  (4) Peale päevakorra kinnitamist võivad linnavolikogu liikmed esitada arupärimisi linnavalitsuse liikmetele või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit.

  (5) Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.

  (6) Arupärimise esitamise ja sellele vastamise kord on sätestatud käesoleva töökorra paragrahvis 17.

§ 13.   Päevakorraküsimuse arutamine istungil

  (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul, kui eelnõu esitajaks on linnavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna abilinnapea. Linnavalitsus võib volitada eelnõu ette kandma vastava valdkonna ametnike. Seejärel kuulatakse vajadusel ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Juhul, kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale.

  (2) Ettekandeks antakse aega 15 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada 5 minuti võrra. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

  (3) Pärast ettekannet ja kaasettekannet võib iga linnavolikogu liige esitada ettekandjale ja/või kaasettekandjale(tele) hetkel arutatava päevakorrapunkti teemal kuni kaks suulist küsimust. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, vastava komisjoni liikmele või linnavalitsuse liikmele. Küsimuse esitamiseks antaks aega 1 minut.

  (4) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus linnavolikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga või kõnega kestusega kuni viis minutit. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi ja vastavasisuline repliik) väljaspool järjekorda.

  (5) Soovist esineda kõne, avalduse või sõnavõtuga (repliigiga) või esitada küsimusi annavad linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed või istungile kutsutud isikud märku käetõstega.

  (6) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovijaid ei ole, kuulutab istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus esineda lõppsõnaga kestusega kuni 3 minutit.

  (7) Muudatusettepanekuid esitatakse istungil ainult kirjalikult ning vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepanekuid esitatakse ainult arutatavas päevakorraküsimuses reguleeritava õigussuhte kohta. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja suulist arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või fraktsioon. Muudatusettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem kohalolevaid linnavolikogu liikmeid kui vastu.

  (8) Juhul, kui toetust leidnud muudatusettepanekud on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.

§ 14.   Eelnõu lõpphääletus

  (1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib linnavolikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks.

  (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega. Enne käesolevas lõikes nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist.

  (3) Eelnõusse esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid saab muuta ainult hääletamise teel.

  (4) Linnavolikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks linnavolikogu liige. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Enne määruse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav linnavolikogu koosseisu häälteenamus, kontrollitakse linnavolikogu liikmete kohalolekut.

  (5) Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised.

  (6) Linnavolikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks.

  (7) Avalikul hääletamisel toimub hääletamine käetõstega.

  (8) Hääletustulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga.

  (9) Hääletustulemused kantakse istungi protokolli. Igaühel on õigus tutvuda hääletustulemustega.

§ 15.   Linnavolikogu istungi lõpetamine

  (1) Linnavolikogu istungi päevakorra ammendumisel lõpetab istungi juhataja istungi ja kinnitab seda haamrilöögiga.

  (2) Kui linnavolikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti.

§ 16.   Umbusaldusmenetlus linnavolikogus

  (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

  (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja linnavolikogu vastavasisulise õigusakti eelnõu esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus.

  (3) Küsimus umbusalduse avaldamise kohta lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusaldusavalduse eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta.

  (4) Umbusalduse avaldamisega seotud küsimuse arutamisel esineb linnavolikogu istungil kuni 5-minutilise ettekandega üks umbusalduse algatajatest. Iga linnavolikogu liige võib esitada talle kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi seejuures ei avata.

  (5) Isikul, kellele avaldatakse umbusaldust, on õigus esineda selles küsimuses kuni 5-minutilise kõnega kõnepuldist.

  (6) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avaliku hääletamise teel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamust. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusavaldust.

  (7) Umbusalduse avaldamine vormistatakse linnavolikogu otsusena.

§ 17.   Arupärimine

  (1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

  (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise linnavolikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid.

  (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat ja linnavolikogu kantseleid arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.

  (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab linnavolikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise linnavolikogu järgmise istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu järgmise istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.

§ 18.   Linnavolikogu istungi protokoll

  (1) Linnavolikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Istungi protokoll vormistatakse kümne tööpäeva jooksul. Helisalvestused säilitatakse kuus kuud. Linnavolikogu liikmel on õigus nõuda vahetult istungil nimeliste hääletuste tulemuste lisamist istungi protokollile.

  (2) Istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

  (3) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

  (4) Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse linnavolikogu kantseleis.

  (5) Linnavolikogu istungi protokoll on avalik.

§ 19.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 19.02.1997 määrus nr 5/9 “Linnavolikogu reglemendi uue redaktsiooni kinnitamine”.

  (2) Määrus jõustub 2006. aasta 15 mail.

Mihhail Stalnuhhin
Linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json