Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri
Vastu võetud 07.02.2007 nr 4
jõustumine 01.03.2007
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 lõike 3 ning § 8 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja ülesanne
Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Põlva linna territooriumil.
§ 2. Mõisted
Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) arvestusperiood - veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
2) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
3) fekaalid - kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
4) heitvesi - kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
5) kanaliseerimine - reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
6) klient - kinnistu omanik, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
7) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;
8) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
9) kinnistu omanik - kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomandi omanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
10) kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
11) kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
12) lahkvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ja sademetevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eraldi kanaliseerimiseks;
13) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
14) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
15) normatiivne veerõhk- vee-ettevõtja poolt käesolevate eeskirja kohaselt tagatav veerõhk peatorus;
16) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
17) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
18) paisutuskõrgus - kõrgusmärk, milleni võib paisutuse korral tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
19) purgimine - tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
20) reovee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
21) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi;
22) sademetevee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks;
23) sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
24) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused vee võtmisel ja reovee ärajuhtimisel;
25) vaatluskaev - avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
26) vee-ettevõtja - ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid tema omandis või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
27) vee- või reovee mõõtesõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
28) vee- või reovee mõõtekaev - kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
29) ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
30) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
31) ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos;
32) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
33) ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
§ 3. Üldnõuded
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik või valdaja, nõuete-kohase toimimise eest vee-ettevõtja.
(3) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks.
(4) Vee kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele.
(5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. Ühiskanalisatsiooni fekaale purgida on keelatud.
(6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.
(7) Ühisveevärgist vee võtmine v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.
(8) Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja Põlva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kehtestatud "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra" kohaselt vee-ettevõtjale liitumistasu.
(9) Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest maksab klient linnavolikogu kehtestatud "Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra" kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu.
(10) Põlva linnas on lahkvoolne kanalisatsiooni süsteem.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine
(1) Piir ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste vahel fikseeritakse piiritlusaktis liitumispunktina. Piiritlusaktiks on kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, mis on vee-ettevõtja ning kliendi vahel sõlmitud teenuslepingu lahutamatu lisa.
(2) Liitumispunkt on vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt veeettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse.
(5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on veevärgi puhul liitumispunktiks peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.
(6) Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.
(7) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
(8) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühis-veevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisat-sioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus § 11 lõike 4 kohaselt vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.
(9) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui Põlva Linnavalitsus ei ole teisiti otsustanud.
2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE
§ 5. Liitumistaotlus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(2) Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.
(3) Taotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama:
1) isikuandmed;
2) andmed kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
4) andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
5) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse kohta;
6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.
(4) Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandavate hoonete eeldatav paiknemine.
(5) Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.
(6) Taotluse peab esitama ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
(7) Vee-ettevõtja vaatab liitumise taotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).
(8) Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja:
1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata;
4) ei ole vaatamata selgitusele lisanud taotlusele nõutud dokumente.
§ 6. Liitumistingimused
(1) Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti (edaspidi projekt) koostamisele.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse:
1) liitumispunktid;
2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused ning reoveega ära juhtida lubatavad reoained nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused;
3) tehnilised (eri)nõuded;
4) liitumistingimuste kehtivusaeg;
5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(3) Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektse tehnilise lahenduse ning keskkonnasäästliku toimimise tagamiseks.
(4) Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning kõrvalekaldumine projektist lahendatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
§ 7. Liitumisleping
(1) Liitumisleping sõlmitakse enne ehitamise algust. Liituja teavitab projekti valmimisest
vee-ettevõtjat kirjalikult ja esitab kirjaliku taotluse liitumislepingu sõlmimiseks.
(2) Tehnilise projektdokumentatsiooni koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Põlva linna ehitusmääruse kohaselt.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida kui tehniline projektdokumentatsioon ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega.
(4) Vee-ettevõtja on kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse esitamisest, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
(5) Liitumislepingus sätestatakse:
1) dokumendid, mille alusel ühendamis- või remonttöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, nõuded veemõõdusõlmele jms);
2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
3) vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused.
(6) Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.
(7) Vee-ettevõtja võib liitumislepingust ühe nädalase etteteatamise ajaga taganeda, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud.
(8) Liitumislepingu sõlmib ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja /või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
(9) Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi.
(10) Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras.
§ 8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumistasu arvutamise kord
(1) ÜVK-ga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu. Veevarustuse, reovee ja sademevee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga on liitumistasu võtmise aluseks ÜVK torude ja muude oluliste ÜVK-ga seotud ehitiste ja rajatiste (ümber)ehitamiseks
(sh liitumispunktid) vee-ettevõtja poolt tehtud kulutused, mis on vajalikud ÜVK teenuse nõuetekohaseks osutamiseks.
(3) Liitumistasu arvutamisel arvestatakse kõigi ÜVK ehitiste ja rajatiste projekteerimise ning (ümber)ehitamisega seotud kuludega, sh tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise jm kuludega ja need kuuluvad liitumistasu hulka.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ÜVK-ga liitujalt põhjendatud liitumistasu, mis koosneb üldjuhul ÜVK arendamiseks ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ÜVK-ga tehtud kulutustest. ÜVK arendamise kulud on kõik ÜVK ehitiste ja rajatiste (ümber)ehitamiseks tehtavad kulud, mis on vajalikud piirkonnale ÜVK teenuse osutamiseks, v.a liitumiskaevu ja selle oluliste osade ehitamine. ÜVK-ga ühendamise kulud koosnevad kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendamiseks tehtud kulutustest, mille hulka kuulub liitumiskaev ja liitumiskaevu olulised osad (sh ühendustoru peatorust liitumispunktini).
(5) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ÜVK-ga liitujalt liitumistasu vaid kinnistu vee ja kanalisatsiooni ühendamise eest ÜVK-ga, juhul kui kinnistu asub linnavolikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kavas toodud piirkonnas.
(6) Liitumistasu arvutatakse iga teenuseliigiga (veevarustus, kanalisatsioon, sademevee ärajuhtimine) liitumise kohta eraldi ja vajadusel summeeritakse.
(7) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja arvestades käesolevas eeskirjas sätestatut.
(8) Liitumistasu hulka ei arvestata tagastamatu abi eest tehtud kulutusi.
(9) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui olemasoleva kinnistu veevärgi, kanalisatsiooni ja sademevee ning ÜVK liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu.
(10) ÜVK-ga liitunud kinnistu omaniku vahetumisel ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.
(11) Kui ÜVK-ga liitunud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse, reovee või sademevee ärajuhtimise teenuseid, mis on seotud liitumisega, ning kui sellega kaasnevad vee-ettevõtjale lisakulutused, käsitletakse seda ÜVK-ga liitumisena, mille eest tuleb liitujal tasuda liitumistasu vee-ettevõtja poolt tehtud kulutuste ulatuses.
(12) Kui kinnistu omanikud või valdajad soovivad liituda ühisveevärgi, -kanalisatsiooni või sademevee torustikuga enne ÜVK arendamise kava kohast piirkonna väljaarendamist ning see on tehniliselt võimalik, võib liitumine toimuda vee-ettevõtja ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud (nii ÜVK arendmise kui ka ühendamisega seotud kulud).
(13) Linna tänava, pargi vm veevõtupunkti või purskkaevu rajamisel arvutatakse liitumistasu eeskirja lõigete 2 ja 3 kohaselt. Liitumispunkt määratakse kinnistu piiri puudumisel vee-ettevõtja poolt.
(14) Linna avalikele teedele, tänavatele ja väljakutele ehitatava sademevee kanalisatsiooni ehitamise kulud katab linnavalitsus või arendaja.
(15) Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist.
(16) Kinnistusisese torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu ja selle ehitamist korraldab ja finantseerib kinnistu omanik iseseisvalt.
(17) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel.
§ 9. Ühendus- ja/või tänavatorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine
(1) Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustik) ehitamine toimub ehitusseaduses sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Kinnistu torustiku kui ka ühendustorustiku vastavust nõuetele kinnitavad kirjalikud aktid (edaspidi aktid), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja ja vee-ettevõtja esindaja.
(3) Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama vee-ettevõtja esindajale järgmised dokumendid:
1) teostusjoonised;
2) kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;
3) torustike ja rajatiste katsetusaktid;
4) veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;
5) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.
(4) Vee-ettevõtja loal võib valmis ehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ja nende kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise teenuslepingu alusel ja tingimustel.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.
(6) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.
(7) Vee-ettevõtja võib anda juhiseid kanalisatsiooni ühendustorustiku ventileerimiseks kliendi-võrgu ühe või mitme välisõhku avaneva ventilatsiooniava kaudu.
(8) Ühendamise ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku teeb vee-ettevõtja pärast akti allakirjutamist ning kui liituja on tasunud liitumistasu. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast teenuslepingu sõlmimist.
3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE
§ 10. Teenusleping
(1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. Teenuslepingus nähakse ette nii kliendi kui vee-ettevõtja kohustused, vastutus ja sanktsioonid.
(2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumis-lepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks teeb vee-ettevõtja.
(3) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmitakse üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Sellisel juhul on teenuslepingu üheks pooleks
vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
(4) Vee-ettevõtja esitab avalduse esitajale teenuslepingu projekti 7 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
(5) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee kanaliseerimise omavoliliseks.
(6) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja reovee ärajuhtimise taastamiseta;
4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
5) muudel, teenuslepingust või seadusest tulenevatel põhjustel.
(8) Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja § 10 lõike 7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(9) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja reovee kanaliseerimise taastamise kulud.
(10) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja
§ 10 lõike 9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.
(11) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(12) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate linnavalitsuste/vallavalitsuste vahelise lepinguga.
(13) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga.
(14) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on linnavolikogu volitatud isikul samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.
(15) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee koguse ning reoainete kohta.
§ 11. Vee andmise ja reovee vastuvõtu katkestamise kord
(1) Vee andmine ja reovee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.
(2) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses ja muudes seadusandluses ettenähtud juhtudel.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine neilt:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkemisel;
3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele;
5) kui ilmneb omavoliline või keelatud ühendus ühisveevärgi või –kanalisatsiooniga;
6) kliendi tegevuses on näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele.
(4) Kliendile vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt omades selleks linnavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käes-olevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
(5) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrval-damist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatuid kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
(6) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel linnavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral, ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja reovee kanaliseerimise piiramisest või katkesta-misest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(8) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 36 tunni, tagab vee-ettevõtja kõikide liitujate ajutise veevõtu võimaluse nende esmasteks vajadusteks.
(9) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja kesk-konnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
§ 12. Veega varustamise nõuded ja tingimused
(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
(2) Vee-ettevõtja peab tagama normatiivse veerõhu peatorus. Põlva linna veetöötlusjaamaga ühendatud peatorudes on normatiivne veerõhk sõltuvalt asukoha geodeetilisest kõrgusest vahemikus 2,5 kuni 6,5 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat või väiksemat rõhku, tuleb rõhu tõstmine või alandamine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega või alandamise seadmetega ja omal kulul. Ülemäärasest veerõhust või selle kõikumisest tingitud kahju eest veeettevõtja ei vastuta.
(3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.
(4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja §-le 11 lõige 4.
(5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
(6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
(7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
(8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(9) Eeskirja § 12 lõike 6 ja § 12 lõike 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja §-le 11 lõige 4, eeskirja § 12 lõike 8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta.
§ 13. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3) sademetevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.
(2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega. Kui reovee paisutuskõrgus ei ole määratletud tehnilistes tingimustes ja puudub teistsugune informatsioon, siis lahkvoolse kanalisatsiooni korral on paisutustasemeks lähima kontrollkaevu kaane pind ja ühisvoolse kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus+0,1 m. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.
(3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja § 11 lõike 7 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
(4) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.
(5) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, sademevett või drenaaživett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(6) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C ja pH madalam kui 5,49 ning kõrgem kui 9,51.
(7) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.
(8) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(9) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
§ 14. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(2) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirkontsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt:
1) hõljuvaine (mg/l) 800;
2) BHT7 (mg/l) 1400;
3) üldfosfor (mg/l) 20;
4) üldlämmastik (mg/l) 100;
5) pH alla 5,49 või üle 9,51;
6) KHT (mg/l) 2500;
7) rasvad 2500;
8) naftasaadused (mg/l) 1.
(3) Nõuetekohasuse tagamiseks kasutab klient kohtpuhasteid ja/või ühtlustusmahuteid, mille kasutamist/käitlemist kirjeldavate dokumentidega on õigustutvuda vee-ettevõtjal.
(4) Rasva-ja õlipüüdjad, liivapüüdjad peavad olema varustatud avariiteate edastamise süsteemiga, mille signaal edastatakse vee-ettevõtja poolt antud aadressile.
(5) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.
§ 15. Reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Vee-ettevõtja määrab vajadusel kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoaine-sisalduse regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.
(2) Proovivõtukohad määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama või tasuma vee-ettevõtjale selle ühendustorule rajamise eest. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.
(3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
(4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.
(5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul sellest klienti eelnevalt teavitades, välja arvatud juhul kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Juhul kui klienti on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov kliendi esindaja juuresolekuta.
(6) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või, mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
§ 16. Omavolilised ühendused
(1) Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
(2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
1) koostatakse vee-ettevõtja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
2) kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 17 lõike 3, § 17 lõike 4, § 17 lõike 8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.
(3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks 1 aasta. Veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest 1 kuu.
(4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjal hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15kordsest mahust.
§ 17. Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine
(1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumeid, kui:
1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud teenuslepingut;
2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või
reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja § 20 lõike 9 toodud juhud;
3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu ) või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
9) arvesti näitusid on moonutatud;
10) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavolilise veekasutamise ja reovee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja reovee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.
(3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõttele hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis- rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes sise-läbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 – 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s.
Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest.
(4) Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõttele hüvitust:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja § 17 lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja § 17 lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase – ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 18 lõike 5 punkti 2 toodud arvestuskorrale.
(5) Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal Põlva Linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtte esindaja võis veenduda omavolilisest liitumisest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, kuid tagasiulatuvalt mitte üle ühe aasta.
(6) Eeskirja § 17 lõike 3 ja § 17 lõike 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõte, lähtudes faktilistest asjaoludest ja tehnilistest tingimustest, vähendada.
(7) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõttel õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt eeskirja §-le 11 lõige 5, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(8) Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 17 lõike 3 ja § 17 lõike 4 toodu alla, määratakse hüvitis vee-ettevõtte poolt tehniliste arvestuste alusel.
(9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 12 lõike 5 ja § 20 lõike 9 toodud juhtusid, tingimustel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja
§ 20 lõike 9 toodud juhtudel kannab klient.
§ 18. Keelatud ühendused
(1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.
(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;
4) ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni;
5) ilma veekindla põhjata kogumiskaevud, septikud, kuivkäimlad.
(3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt.
(4) Eeskirja § 18 lõike 1; § 18 lõike 2 punkti 1; § 18 lõike 2 punkti 2 toodud juhtudel võib
vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 18 lõike 2 punkti 3 ja § 18 lõike 2 punkti 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 11 lõikele 4.
(5) Eeskirja § 18 lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
1) eeskirja § 18 lõike 2 punkti 3 toodud juhul vastavalt eeskirja § 17 lõike 4 punkti 1 toodud arvestuskorrale;
2) eeskirja § 18 lõike 2 punkti 4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase-ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaažiühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.
(6) Eeskirja § 18 lõike 5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 16 lõike 3 kohaselt.
(7) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistuomaniku poolt.
§ 19. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja reovee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.
(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
(5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
(6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.
§ 20. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.
(2) Kinnistu omanik ja klient on kohustatud:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid;
2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
4) tagama linnavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
(3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja §-le 11 lõige 4:
1) kui rikutakse eeskirja § 20 lõike 2 punkti 1, § 20 lõike 2 punkti 2 ja § 20 lõike 2 punkti 3 nõudeid;
2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 20 lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.
(4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses linna heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama
vee-ettevõtjale.
(5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.
(8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
(9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
(10) Linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti (koht-, eel- vms. puhasti, samuti vooluhulga või reostuskoormuse ühtlustamise rajatiste) sihipärast kasutamist, kehtestatud nõuetele vastavust ning töö tõhusust. Vee-ettevõtja või tema poolt volitatud isik teostab kontrolli vastavalt seadusele ja teenuslepingu tingimustele.
4. peatükk VEE JA REOVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS
§ 21. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.
(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
(4) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või varustab kinnistut läbi teise kinnistu.
(5) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
(6) Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.
(7) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.
(8) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korras ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.
(9) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(10) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 17 lõike 3 toodud hüvituse nõuet.
(11) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(12) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.
§ 22. Veearvestus
(1) Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga.
(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 17 lõike 3 sätestatut.
(4) Kui eeskirja § 21 lõike 11 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suure-maks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.
(5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.
(6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
(8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 20 lõike 9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 23. Reovee ja sademevee mõõtmine
(1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 24 lõike 1 ja § 24 lõike 2 toodud juhtudel.
(2) Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
(3) Reovee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul.
(4) Reovee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(5) Reovee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja § 21 lõike 8 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt käesolevale eeskirjale.
(6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada hüvituse nõuet.
(7) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 24 lõike 1 kohast õigust reovee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.
(8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.
(9) Sademe- kui ka drenaaživee ärajuhtimise aasta keskmised kuu vooluhulgad arvutab vee-ettevõtja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt lähima vaatlusjaama kohta avaldatud 30 aastase keskmise sademete hulga alusel (1961-1990a Võrus 625mm/aastas).
§ 24. Reovee ja sademevee arvestus
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 22 lõike 3 sätestatud korras.
(4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 16 lõike 4 sätestatud kestvust hüvitise arvestamisel.
(5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(6) Sademevee torustiku kaudu ära juhitud sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.
(7) Sademevee arvestuse alused kehtestatakse Põlva Linnavolikogu poolt “Veevarustuse, reovee ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna reguleerimise korras”.
5. peatükk ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST
§ 25. Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest
(1) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest sh vee-(reovee-)arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.
(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15% ja tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(4) Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Tarbija hinnagrupi muutmisel sõlmitakse uus teenusleping. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja § 25 lõike 6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.
(5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.
(6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja
§ 11 lõike 4 kohaselt.
6. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 26. Lõppsätted
(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtivad vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega.
(2) Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse õigusaktidega kehtestatud korras.
7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 27. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
Põlva Linnavolikogu 6. aprilli 2000. a määrus nr 17 „Põlva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine” (KO 2000, 41, 628) tunnistatakse kehtetuks.
§ 28. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2007. aasta 1. märtsil, välja arvatud § 17 lõike 4 punkt 3, mis jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.
Anne Nook
Volikogu esimees
Facebook
Twitter