ElamumajandusEluruumid

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Räpina valla spetsialisti eluaseme toetuse määramise kord

Väljaandja:Räpina Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 22.05.2020, 27

Räpina valla spetsialisti eluaseme toetuse määramise kord

Vastu võetud 20.05.2020 nr 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja riigihalduse ministri 30.12.2019 määruse nr 66 "Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede" § 17 lõike 1 punkti alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Räpina valla spetsialisti eluaseme toetuse määramise kord (edaspidi toetus) sätestab Räpina vallas spetsialisti eluaseme toetuse andmist, kasutamist ja tagasinõudmist.

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigihalduse ministri 30.12.2019 määrusest nr 66 "Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede" (edaspidi meetme).

  (3) Toetuse määramist ja maksmist korraldab ning maksmiseks eraldatud vahendite üle peab arvestust Räpina Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus). Vallavalitsus esitab meetme taotlusvooru taotluse, kui Vallavalitsus ei saa meetme taotlusvoorust positiivset rahastusotsust, siis toetust ei maksta. Määrusega reguleerimata küsimuste lahendamise otsustab Vallavalitsus.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada Räpina vallas elavate spetsialistide elamistingimusi, aidates seeläbi kaasa piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide jäämisele ja tulemisele piirkonda.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse meetme nõuetele vastavate eluruumide soetamise ja ehitamisega kaasnevaid abikõlblikke kulusid, et tagada spetsialistile paremad elamistingimused.

§ 3.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) alaline elukoht – elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast;
  2) ehitustööd – ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses;
  3) piirkond – Kagu-Eesti ehk Võru maakond, Valga maakond ja Põlva maakond;
  4) ettevõte – ettevõtja äriseadustiku § 1 ja § 2 tähenduses, kelle peamiseks tegutsemisalaks on Kagu-Eesti piirkond;
  5) jooksev taotlemine – taotlusvoor, kus taotluse esitamine toimub jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse suurus 

§ 4.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud toetuse eesmärkide saavutamiseks järgmisteks tegevusteks:
  1) spetsialisti eluruumiga seotud ehitustööd;
  2) spetsialisti poolt eluruumi ostmine.

  (2) Toetatakse järgmisi ehitustöid:
  1) eluruumi üldehitustööd, sh ümberehitamine, osa asendamine samaväärsega, laiendamine;
  2) elektritööd, sh eluruumi elektrivõimsuse tõstmine, eluruumi sisesed elektritööd, elektritööd liitumispunktist majani;
  3) hoonesiseste tehnosüsteemidega seotud tööd, sh vee- ja kanalisatsioonitööd (korterite puhul ainult korterisisesed tööd), küttesüsteemide ja küttekolletega seotud tööd (korterite puhul ainult korterisisesed tööd);
  4) hooneväliste tehnovõrkudega seotud tööd, sh soojusvarustusega seotud tööd (va korterid).

§ 5.   Toetuse suurus ja omafinantseering

  (1) Toetuse andmise aluseks on põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve.

  (2) Toetus ühe spetsialisti eluruumi kohta on kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest, minimaalselt 2000 eurot ja maksimaalselt 10 000 eurot.

  (3) Spetsialisti omafinantseering peab olema rahaline ja vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

  (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad dokumentaalselt tõendatud rahalised abikõlblikud kulud.

  (5) Projekti kallinemise korral toetust ei suurendata.

  (6) Kui eluruumi ehitustööde ja/või soetamise tegelik maksumus ületab toetuse maksimaalset rahastust, peab spetsialist lisaks kohustuslikule omafinantseeringule katma ka ülejäänud summa.

§ 6.   Abikõlblikud kulud toetuse kasutamisel

  (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tegevuste kulud ning eluruumi ostmisega seotud kulud, sealhulgas:
  1) eluruumi ostuhind;
  2) eluruumi ostmisega või ehitusega seotud seadusest tulenevad kulud (notaritasu, riigilõivud);
  3) ehitusmaterjalide ost ja transport;
  4) eluruumi paigaldatavate tehnosüsteemide seadmete ost ja transport;
  5) ehitustööde tegemiseks vajalike masinate, mehhanismide ja seadmete rent;
  6) tööjõukulud;
  7) projekteerimiskulud;
  8) omanikujärelevalve kulud.

  (2) Juhul kui töö tegijale on seatud erinõuded, on kulud abikõlblikud, kui töö on teinud vastavat õigust omav ettevõtja.

  (3) Abikõlblikud on vaid panga vahendusel ning spetsialistile kuuluvalt arvelduskontolt tehtud tehingud.

  (4) Abikõlblikud on üksnes need tegevused ja kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

§ 7.   Mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud ei ole:
  1) kulud eluruumides, mis on püstitatud õigusliku aluseta ja hoone on ehitisregistrisse kandmata;
  2) eluruumi või kinnistu kasutamisega seotud kulud;
  3) ehitustööde tegemiseks vajalike masinate, mehhanismide ja seadmete ostukulud;
  4) ehitustööde tegemiseks vajalike tööriistade ostukulud;
  5) mitterahalised kulud;
  6) eluruumi ostmisega seotud pangakulud (laenu intress, lepingutasu jms).

  (2) Meetmest ei rahastata projekte, mis on abikõlblikud Riigi Tugiteenuste Keskuse rakendatavast Hajaasustuse programmist ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus rakendatavast veemajandustaristu arendamise meetmest.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates kuni üheksa kuud.

  (3) Põhjendatud juhul, kui projekti käigus ilmnenud ootamatute takistuste tõttu ei saa eeldada selle tähtajast kinni pidamist, võib toetuse saaja taotleda tähtaja pikendamist kuni ühe kuu võrra.

  (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse kasutamise aruande kinnitamist.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 9.   Nõuded spetsialistile

  (1) Määruse tähenduses loetakse spetsialistiks füüsilist isikut, kes vastab taotluste esitamise tähtajal kõigile järgmistele nõuetele:
  1) tal on töökohale vastav erialane väljaõpe või töökogemus;
  2) tal on piirkonnas tegutsevas ettevõttes tööandjaga dokumentaalselt tõendatav tähtajatu töösuhe;
  3) tal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;
  4) tal ei ole võlgnevusi Räpina valla ees;
  5) ta on eluruumi omanik või kaas- või ühisomanik või on sõlminud notariaalse ostu-müügieellepingu eluruumi ostmiseks.

  (2) Toetuse saamise korral peab eluruum olema vähemalt kolm aastat aruande kinnitamise kuupäevast arvates spetsialisti:
  1) omandis või kaas- või ühisomandis vastavalt kinnistusraamatule;
  2) alaline elukoht;
  3) elukoht rahvastikuregistri andmetel.

§ 10.   Nõuded eluruumile

  (1) Eluruumiks loetakse aastaringselt elamiseks sobivat eramut, ridaelamu- või paarismajaboksi või korterit, mis asub Räpina valla territooriumil.

  (2) Eluruumina kasutatava hoone kasutusotstarve peab olema avalikes registrites majandus- ja taristuministri 2.06.2015 määruse nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt elamu.

  (3) Meetme raames korrastatav või soetatav eluruum peab olema kantud ehitisregistrisse.

  (4) Ühe eluruumi korrastamist või soetamist on meetmest võimalik toetada üks kord.

  (5) Kui eluruumil on mitu omanikku (eluruum on kaas- või ühisomandis), saab ühe eluruumi kohta esitada ühe taotluse.

  (6) Üüritavale eluruumile ei saa taotleda toetust.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 11.   Toetuse taotlemine

  (1) Vallavalitsus kuulutab spetsialisti eluaseme toetuse taotluste vastuvõtmise jooksva taotlusvooruna Räpina valla lehes ja Räpina valla veebilehel. Tähtpäevast või vastavast teatest varem või hiljem esitatud taotlused tagastab Vallavalitsus läbi vaatamata. Taotlus- ja aruandevormid avaldatakse valla veebilehel.

  (2) Toetuse saamiseks esitab spetsialist Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatud vormikohase taotluse, milles põhjendab eluruumi soetamise ja/või korrastamise vajalikkust.

  (3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus vastab meetme eesmärkidele;
  2) taotlus on põhjendatud;
  3) taotluse eelarves toodud tegevused ja kulud on põhjendatud;
4 ) omafinantseeringu osakaal projekti kuludest.

  (4) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) vormikohane projekti eelarve;
  2) tööandja kinnitus;
  3) väljavõte töötamise registrist;
  4) eluruumi kasutusõigust tõendav dokument, kui spetsialist ei ole eluruumi omanik;
  5) kui spetsialist ei ole eluruumi ainuomanik, siis eluruumi omaniku või kõigi kaasomanike kirjalik nõusolek, milles nõustutakse toetuse taotlemisega;
  6) kui eluruumi ehitustööde eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 5000 eurot, tuleb esitada vähemalt üks hinnapakkumine. Kui eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on rohkem kui 5000 eurot – vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist eluruumi ehitustööde kohta. Hinnapakkumises peavad olema välja toodud materjalide maksumus, tööde maksumus. Kui võrreldavate hinnapakkumiste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid. Hinnapakkumisi ei pea esitama eluruumi ostmise kulu kohta;
  7) eluruumi ostmise korral notariaalne ostu-müügieelleping;
  8) eluruumi ehituse korral ehitusluba või ehitusteatis ning ehitusprojekt, kui see on nõutud ehitusseadustiku lisas 1.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 12.   Taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsuse vastav ametnik (edaspidi ametnik) registreerib kõik taotlused Vallavalitsuse andmeregistris ajaliselt saabumise järjekorras (edaspidi kronoloogiline järjekord).

  (2) Kui taotluses või selle lisadokumentides on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või toetuse andmise otsustamiseks on vaja esitada lisadokumente või selgitusi, määrab ametnik puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib ametnik jätta taotluse läbi vaatamata. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks on üldjuhul kümme kalendripäeva. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks ja võetakse menetlusse.

  (3) Taotluse esitajal on õigus esitatud taotlust muuta vaid ametniku osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

  (4) Taotlus jäetakse läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse, teavitades sellest taotluse esitajat, kui:
  1) taotluses ei kõrvaldata puudusi määratud tähtajaks;
  2) taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
  3) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele;
  4) taotluses on esitatud valeandmeid.

§ 13.   Taotluse hindamine ja toetuse saajate nimekiri

  (1) Ametnik kontrollib kronoloogilise järjekorra alusel toetuse taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Taotluste hindamine toimub vastavushindamise raames. Toetuse taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (3) Kui toetuse taotleja ja taotlus tunnistatakse vastavateks, koostab ametnik vastavatest taotlustest kronoloogilise järjekorra alusel taotlejate nimekirja kuni meetme eelarve mahu täitumiseni ja esitab selle Vallavalitsusele toetuse määramiseks.

  (4) Kui vastavaid taotlusi on esitatud rohkem, kui on määratud meetmest eelarve maht, esitab ametnik need Vallavalitsusele taotluste rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks.

  (5) Kui toetuse taotleja ja/või taotlus ei vasta nõuetele, esitab ametnik need Vallavalitsusele taotluste rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks.

§ 14.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Vallavalitsus teeb ametniku ettepaneku alusel taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast või toetuse taotlemiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi saamise päevast.

  (2) Vastavad taotlused rahuldatakse kronoloogilise järjekorra alusel kuni taotlusvoorus ettenähtud eelarve ammendumiseni, eelistatakse ajaliselt varem laekunud taotlusi.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotluste puhul, mille rahastamiseks taotlusvoorus toetusvahendeid ei jätku ning nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluste puhul.

  (4) Taotluse osalise rahuldamise otsuse võib teha juhul, kui tegemist on toetuse saajate nimekirjas viimase rahastatava projektiga, mille rahastamiseks jätkub toetusvahendeid osaliselt ning taotleja nõustub projekti elluviimisega osalise rahastamisega. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotluse tingimuslik rahuldamise otsus tehakse, kui esitatud taotlus ei sisalda eluruumi ehituse korral ehitusluba või ehitusteatist ning ehitusprojekti, kui see on nõutud ehitusseadustiku lisas 1, kuid Vallavalitsusel on põhjendatud valmisolek nimetatud dokumendid väljastada. Tingimuste tähtajaks täitmata jätmise korral on Vallavalitsusel õigustunnistada tingimuslik rahuldamise otsus kehtetuks.

  (6) Taotlejat teavitatakse taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava otsuse tegemist.

  (7) Pärast taotluse kohta otsuse tegemist ei ole toetuse summat lubatud suurendada, välja arvatud juhul, kui toetuse saajate nimekirjas viimase rahastatava projekti osas on tehtud otsus taotluse osaliseks rahuldamiseks või kui toetuse summat suurendatakse kohaliku omavalitsuse poolse toetuse suurendamise kaudu.

§ 15.   Toetuslepingu sõlmimine

  (1) Taotlejaga, kellele Vallavalitsus on otsustanud toetust anda (edaspidi toetuse saaja), sõlmitakse toetuse kasutamise leping (edaspidi leping), milles sätestatakse:
  1) toetuse suurus;
  2) toetuse väljamaksmise tingimused;
  3) toetuse kasutamise tingimused, sihtotstarve ja kasutamise tähtaeg;
  4) toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja kord;
  5) poolte õigused ja kohustused, sh vallavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
  6) vastutus lepingu rikkumise korral;
  7) muud olulised tingimused.

  (2) Taotlejal on õigus leping sõlmida 30 kalendripäeva jooksul arvates talle lepingu esitamisest. Kui taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 kalendripäeva jooksul või kui pooled ei jõua lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab taotleja lepingu sõlmimise õiguse ja taotluse menetlus lõpetatakse haldusaktiga.

  (3) Tingimusliku rahastamise otsuse tegemisel ei sõlmita toetuslepingut enne, kui otsuses toodud tingimused on täidetud. Tingimused tuleb täita rahastamisotsuses märgitud tähtajaks.

  (4) Põhjendatud juhtudel võib sõlmida kolmepoolse lepingu, mille poolteks on toetuse saaja, Vallavalitsus ja ehitustööde teostaja, ning sätestada lepingus, et projekti raames tehtavad maksed tasutakse toetuse ulatuses otse ehitustööde teostajale.

  (5) Kui toetuse saaja loobub toetusest, on Vallavalitsusel õigus asendada see kronoloogilises järjekorras järgmise vastava taotlusega.

6. peatükk Aruandluse ja toetuse väljamaksmise tingimused 

§ 16.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Üldjuhul makstakse toetuse saajale 90% toetusest välja 10 kalendripäeva jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates ja 10% toetusest 10 kalendripäeva jooksul aruande kinnitamisest, kui lepingus ei ole määratud teisiti.

  (2) Käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud kolmepoolse lepingu sõlmimisel makstakse toetus välja otse ehitustööde teostajale ja täpsemad väljamakse tingimused sätestatakse toetuslepingus.

§ 17.   Aruannete esitamine ja heakskiitmine

  (1) Toetuse saaja esitab Vallavalitsusele toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande koos kulu- ja maksedokumentide koopiatega 20 kalendripäeva jooksul arvates toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva.

  (2) Kui aruandes on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või on vaja esitada lisadokumente või selgitusi, määrab ametnik puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse osaliselt või täies mahus tagasi nõuda.

  (3) Vallavalitsusel on õigus teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse kasutamist kajastavate andmete ja dokumentide osas. Vallavalitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

  (4) Pärast projekti tegevuste ja kulude kontrollimist ja kohapealset kontrolli kiidab Vallavalitsus aruande heaks või lükkab selle tagasi 10 kalendripäeva jooksul aruande saamisest arvates.

  (5) Vallavalitsus ei kiida aruannet enne heaks, kui toetuse saaja ei ole esitanud eluruumi kohta kasutusteatist või kasutusluba kui see on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 toodud tabeli alusel.

  (6) Toetuse saajat teavitatakse aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest 10 kalendripäeva jooksul aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest arvates.

  (7) Toetuse maksmisel osade kaupa makstakse toetuse välja maksmata osa 10 kalendripäeva jooksul toetuse aruande kinnitamisest arvates.

§ 18.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Valitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) toetust ei ole kasutatud kooskõlas korra eesmärgi ja tingimustega;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  3) toetuse saaja on rikkunud toetuslepingu tingimusi;
  4) ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  6) toetuse saaja pole täitnud käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud nõudeid, va juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega.

  (2) Toetuse osalise tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

  (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt tagasi projekti odavamal elluviimisel kasutamata jäänud vahendid 20 kalendripäeva jooksul toetuse kasutamise aruande esitamisest arvates, kui toetusest jääb kasutamata vähemalt kümme eurot.

7. peatükk Dokumentide säilitamine ja rakendussätted 

§ 19.   Dokumentide säilitamine

  (1) Vallavalitsus säilitab taotlused, tõendid ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid.

  (2) Haldusmenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, mida toimikus olevatest dokumentidest ei nähtu, teeb haldusorgan märkused toimikusse.

  (3) Selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud arhiivieeskirjas ettenähtud korras.

§ 20.   Rakendussätted

  (1) Vallavalitsus võib kinnitada määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (3) Määrust rakendatakse 20. maist 2020.

Teet Helm
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json