Ehitus

Teksti suurus:

Halinga valla ehitusmäärus

Väljaandja:Halinga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:RT IV, 22.06.2012, 46

Halinga valla ehitusmäärus

Vastu võetud 15.06.2011 nr 13

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 29, “Planeerimisseaduse” § 5 ning “Ehitusseaduse” § 19 lg 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Ehitusmääruse reguleerimisala

  Halinga valla ehitusmäärusega (edaspidi määrus vastavas käändes) määratakse planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus.

§ 2.  Mõisted

 (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) avalik ruum – avalikult kasutatavad maa-alad, näiteks üldkasutatavad haljasalad, mänguväljakud, teed, jalg- ja jalgrattateed, parklad jms.;
 2) detailplaneeringu kohustusega alad on alad, mis on Halinga valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alaks;
 3) ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa;
 4) ehitise tehnosüsteem on käesoleva määruse tähenduses ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega;
 5) hajaasustusala on maaala mis ei ole määratud tiheasustusalaks;
 6) joonehitis on käesoleva määruse tähenduses mitut kohalikku omavalitsust läbiv riigimaantee, raudtee, torujuhe või kõrgepingeliin;
 7) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal;
 8) lähteseisukoht on dokument, milles määratakse ära Halinga valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded;
 9) olulise ruumilise mõjuga objekt on käesoleva määruse tähenduses objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;
 10) sotsiaalne taristu on vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega (lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone jms);
 11) tehniline taristu on kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, telekommuni- katsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud,elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus ning teed;
 12) tiheasustusala on ala, mis on Halinga valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alaks;
 13) valla veebileht on valla ametlik interneti võrgulehekülg www.halingavald.ee
 14) vastav ajaleht on maakondlik ajaleht Pärnu Postimees ning valla infoleht Valla Teataja, kus informeeritakse avalikkust planeeringutest.

 (2) Määruses mitte avatud mõistete defineerimisel lähtutakse planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk ÜLESANNETE JAOTUS 

§ 3.  Vallavolikogu pädevus

  Vallavolikogu pädevusse kuulub:
 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine ning nende lähteülesannete kinnitamine ja muutmine;
 3) detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
 4) detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine, algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine käesoleva ehitusmääruse § 8 lg 4 nimetatud juhul;
 5) üldplaneeringu ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 6) üldplaneeringu kehtestamine;
 7) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
 8) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
 9) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
 10) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks;
 11) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks;
 12) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine;
 13) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine;
 14) üldplaneeringu või vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest;
 15) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine ning tulemuste maavanemale teatavakstegemine;
 16) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine ja kaitse alla võtmise otsustamine;
 17) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine;
 18) riiklikult tähtsa ehitise valla territooriumile paigutamise ettepaneku kohta otsuse tegemine ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu eelnev kooskõlastamine;
 19) olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse määramine koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel;
 20) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

§ 4.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub:
 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine, välja arvatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu või detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, algatamine ning sellise detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine;
 2) üldplaneeringu kohase detailplaneeringu lähteülesande muutmine ning detailplaneeringu, sealhulgas üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamine;
 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega;
 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust;
 5) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramine;
 6) detailplaneeringu vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist, välja arvatud sellise detailplaneeringu vastuvõtmine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, välja arvatud juhul, kui järelevalve kohustus tuleneb ainult planeeringuvaidlusest;
 7) detailplaneeringu, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, välja arvatud juhul, kui järelevalve kohustus tuleneb ainult planeeringuvaidlusest, esitamine vallavolikogule vastuvõtmiseks;
 8) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
 9) planeerimisseaduse kohase järelevalve läbinud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu või detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks;
 10) vallavalitsuse ehituskomisjoni ettepanekul detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine;
 11) vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest;
 12) detailplaneeringu algatamise avalduse vormi kinnitamine;
 13) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine;
 14) detailplaneeringu algatamisest keeldumine;
 15) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse.

 (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub:
 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste määramine 30 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates;
 2) projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse vormi ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine;
 3) tellija funktsiooni täitmine munitsipaalehitiste projekteerimisel;
 4) munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerlahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine;
 5) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse.

 (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub:
 1) ehitamiseks või ehitise lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates;
 2) väikeehitise ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. Vallavalitsus võib põhjendatud vajaduse korral nõuda detailplaneeringu koostamist;
 3) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitusprojekti ekspertiisi või ehitusuuringu nõude seadmine;
 4) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil;
 5) ehitusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavaks saamise päevast arvates;
 6) ehitise kasutusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist ning kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates;
 7) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi nõude seadmine;
 8) kasutusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavaks saamise päevast arvates;
 9) tähtaja määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutamiseks või vastavusse viimiseks ehitistele esitatavatele nõuetele;
 10) tähtaja määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamiseks;
 11) tähtaja määramine ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks;
 12) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras;
 13) ehitusseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema;
 14) ehitise olemasolu aja jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine;
 15) tellija funktsiooni täitmine munitsipaalehitiste ehitamisel;
 16) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse.

§ 5.  Vallavalitsuse ametiisikute pädevus

 (1) Maa ja planeerimisalaste küsimustega tegelevate ametnike ülesanded on:
 1) valla üld- ja detailplaneeringute alase töö korraldamine ja seadusekohase menetlemise korraldamine;
 2) osalemine valla üldplaneeringute ja arengukavade koostamises ning vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamisse;
 3) planeeringute menetlusega seotud materjalide ja eelnõude esitamine vallavalitsusele ja vallavolikogule;
 4) osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamises ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta;
 5) planeeringutele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine;
 6) planeeringute elluviimise järelevalve;
 7) planeeringute lähteülesannete kooskõlastamine;
 8) osalemine järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel;
 9) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine;
 10) järelevalve teostamine kehtestatud planeeringute elluviimise üle;
 11) planeeringute alase kirjavahetuse korraldamine seaduses ettenähtud tähtaegadel;
 12) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine üldistes planeerimisküsimustes;
 13) pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi planeeringute ülevaatamise korraldamine ja planeeringute ülevaatamise tulemuste esitamine maavanemale ning ülevaatuse tulemustest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes;
 14) planeeringute algatamise, koostamise, kooskõlastamise, avalikustamise, kehtestamise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine;
 15) planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude vajaduse määramine;
 16) detailplaneeringutele illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine, kui planeering on vaja muuta arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele;
 17) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine ja korraldamine ning selle edastamine maavanemale järelevalve teostamiseks (kui planeering on maavanema järelevalve objektiks) koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta;
 18) suhtlemine planeeringu üle järelevalve teostajaga ning järelevalve teostajalt nõusoleku taotlemine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule;
 19) planeeringute avalike arutelude ja väljapanekute korraldamine;
 20) planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja ettepanekute kohta seisukoha võtmine ning nendele vastuväidetele ja ettepanekutele vastamine;
 21) planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamine;
 22) detailplaneeringu algatamisest teatamine kinnisasja omanikule tähtsaadetisena edastatud kirjaga kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust;
 23) planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine;
 24) planeeringu avalikust väljapanekust teatamine internetis valla koduleheküljel ning vastava kinnisasja omanikule tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust, kui üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust;
 25) planeeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ning arutelu dokumenteerimine;
 26) planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu väljakuulutamine ning hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist arutelu koha ja aja teatavakstegemine Internetis valla veebilehel ning vastavas ajalehes;
 27) planeeringute menetlusega seotud materjalide ja eelnõude koostamine vallavalitsusele ja vallavolikogule;
 28) ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamise otsuse saatmine isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud ning kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust planeeringu alusel kitsendatakse;
 29) kehtestatud planeeringute edastamise korraldamine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale koos seaduses nõutava lisainformatsiooniga ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates;
 30) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes;
 31) planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagamine;
 32) huvitatud isikutele kehtestatud planeeringutega tutvumise võimaluse tagamine;
 33) planeeringuprotsessi dokumenteerimine;
 34) planeeringute arhiveerimise korraldamine;
 35) planeeringute kinnituste vormistamine;
 36) planeeringute alaste dokumentide vormistamine ja väljastamine;
 37) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine planeerimisküsimustes;
 38) olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valimiseks ettepanekute tegemine;
 39) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saatmine maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates;
 40) kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teavitamine vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates;
 41) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saatmine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (2) Ehitusspetsialisti pädevusse kuulub:
 1) valla ehitusjärelevalve alase töö korraldamine;
 2) vallavalitsuse ehituskomisjoni töö juhtimine ja protokollide vormistamine;
 3) korteriomandi seadmiseks koostatud inventariseerimise toimikute vastavuse kontrollimine kinnitatud ehitusprojektile või mõõdistusprojektile ning selle vastavuse kinnitamine;
 4) ehitusprojektide kinnitamine ning vajadusel ehitusprojektide ekspertiisi korraldamine;
 5) loa andmise otsustamine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks;
 6) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitusuuringu nõude esitamine enne ehitusloa väljastamist;
 7) ehitusprojekti nõude esitamine väikeehitise ehitamise ja tehnosüsteemide muutmise korral;
 8) projekteerimistingimuste väljastamise kohta ettepanekute tegemine vallavalitsusele;
 9) ehitise ülevaatuse läbiviimine majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korras ning seisukoha andmine ehitise ülevaatusel avastatud puuduste likvideerimise või ehitise kasutamiskõlblikkuse (kasutusloa väljastamise) kohta;
 10) ehitise ülevaatusel tehnilistes küsimustes tekkinud erimeelsuste puhul ettepaneku tegemine erapooletu ehitusekspertiisi määramiseks;
 11) ehituslubade ja ehitise kasutuslubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kohta ettepaneku tegemine vallavalitsusele;
 12) kirjalike nõusolekute andmise ja kehtetuks tunnistamise kohta ettepanekute tegemine vallavalitsusele;
 13) ehitustööde teostaja ja omanikujärelevalve teostaja seaduse nõuetele vastavuse kontrollimine;
 14) väärteomenetluse korraldamine oma pädevuse piires;
 15) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine;
 16) avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine ning hoonete ja rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
 17) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine ning kirjadele tähtajaline vastamine;
 18) ehituslubade, kirjalike nõusolekute ja kasutuslubade väljastamisega seotud haldusaktide eelnõude koostamine;
 19) ehituslubade, kirjalike nõusolekute ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel;
 20) osalemine ehitiste ülevaatusel, ehitise ülevaatuse aktide ning vallavalitsuse korralduse alusel kasutuslubade vormistamine ning väljastamine;
 21) ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine;
 22) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine ehituskorralduse küsimustes;
 23) riiklikele järelevalveasutustele andmete esitamine;
 24) ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumisel sellega nõustumise otsustamine;
 25) ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest teatamine kinnisasja omanikele, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist;
 26) ajutise ehituskeelu kehtestamisest teatamine kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates;
 27) lammutustööde projekti koostamise vajaduse määramine;
 28) ehitiste arhitektuurse välisilme ühtlustamise üle otsustamine lähtuvalt keskkonnast;
 29) ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojektide läbivaatamine, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele ning ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimine;
 30) ehitusprojektide ja ehitiste täitedokumentatsiooni arhiveerimise korraldamine.

 (3) Vallavalitsuse ametiisikute pädevust planeerimis- ja ehitusalastes küsimustes täpsustatakse ametijuhenditega.

§ 6.  Vallavalitsuse ehituskomisjon

  Ehituskomisjoni pädevusse ehitustegevuse ja ehitusprojektide alal kuulub:
 1) valla munitsipaalobjektide ehitusprojektide läbivaatamine ja vajadusel ettepaneku tegemine ekspertiisi suunamiseks;
 2) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste suhtes seisukoha võtmine;
 3) seisukoha võtmine ehituslubade kehtetuks tunnistamise ja peatamise vajaduse kohta;
 4) ehitiste ülevaatusel ilmsiks tulevate probleemide suhtes seisukoha võtmine;
 5) projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamisel ja väljastamisel ilmsiks tulevate probleemide kohta seisukoha võtmine;
 6) planeeringute eskiislahenduste läbivaatamine ja nende kohta seisukoha andmine ning vajadusel ettepanekute esitamine nende lahenduste muutmiseks;
 7) esitatud planeeringute läbivaatamine ja vajadusel suunamine eksperthinnangu saamiseks;
 8) planeeringute avaliku väljapaneku tulemuste analüüs ning seisukohtade esitamine planeeringuvaidluste kohta;
 9) seisukoha andmine planeeringute kehtetuks tunnistamise kohta;
 10) olulise arhitektuurse või ruumilise mõjuga objektide ehitusprojektide läbivaatamine ja seisukoha esitamine vallavalitsusele;
 11) vallaeelarvest finantseeritavate ehitustööde ning -teenuste tellimisel töövõtjate poolt esitatud pakkumiste hindamine;
 12) vallavalitsusele ettepaneku tegemine detailplaneeringu koostamisel lihtsustatud korra kasutamise kohta;
 13) vallavalitsusele ettepaneku tegemine detailplaneeringu algatamise taotluse suhtes, kus näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba kehtestatud ning uue detailplaneeringuga kavandatakse kehtivat detailplaneeringut oluliselt muuta.

3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE 

§ 7.  Üldplaneering

 (1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ning selle koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne.

 (2) Üldplaneeringu koostamist ja lähteülesande koostamist korraldab maanõunik. Lähteülesanne kooskõlastatakse vajadusel naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga.

 (3) Lähteülesande kinnitab vallavolikogu ning sellega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri ning valla lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

 (4) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab maanõunik koostöös planeeringu koostajaga, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või maavanema poolt määratud asutuste ja ametiisikutega.

 (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

 (6) Üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu.

§ 8.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid erandkorras võib sellega teha ettepaneku ka üldplaneeringu osaliseks muutmiseks.

 (2) Detailplaneeringu algatamise vajadus arutatakse taotlejaga eelnevalt läbi koos maa ja ehitusvaldkonna eest vastutavate ametnikega, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal.

 (3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest ning sama maa-ala suhtes enne menetluses oleva detailplaneeringu kehtestamist uut algatamise otsust vastu ei võeta.

 (4) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba kehtestatud ning uue detailplaneeringuga kavandatakse kehtivat detailplaneeringut oluliselt muuta (ehitusmahud, kruntimine, taristud), tuleb esitada põhjendatud taotlus. Sellisel juhul otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise vallavolikogu. Taotlus vaadatakse enne vallavolikogule esitamist läbi vallavalitsuse ehituskomisjonis, seejärel vallavolikogu majandus- ja ettevõtlus‧komis‧jonis.

 (5) Detailplaneeringu algatamise taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud avalduse vormile koos planeeringu eskiisiga, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala), samuti detailplaneeringu lähteülesande koostamise tellimuse ja planeeringu finantseerimise õiguse taotluse.

 (6) Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Avaldusele lisatakse:
 1) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt vms);
 2) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte;
 3) kinnistu omaniku nõusolek, kui taotleja ei ole kinnistu omanik;
 4) omandireformi objektiks oleva maa puhul maa tagastamise või kompenseerimise korralduste koopiad;
 5) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus ja eskiislahendus, mis on soovitatavalt koostatud topo-geodeetilisele alusplaanile või ortofotole või muule maapinna reljeefi ning olemasolevaid ehitisi ja kõrghaljastust kajastavale alusplaanile paberkandjal mõõtkavas 1:500.

 (7) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne vallavolikogule esitamist läbi vallavalitsuse ehituskomisjonis, seejärel vallavolikogu majandus- ja ettevõtluskomisjonis.

 (8) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise otsustab vallavalitsus, välja arvatud käesolevas paragrahvis lõikes 4 nimetatud juhul. Planeeringute algatamise otsused võetakse vastu ainult koos kooskõlastatud ning vallavalitsuse poolt heakskiidetud lähteülesandega.

 (9) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallapoolsed tingimused. Lähteülesande koostamist korraldab maanõunik.

 (10) Lähteülesandele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse vallavalitsusele paberkandjal topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti.

 (11) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning maanõunik kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse.

 (12) Detailplaneeringut võib koostada kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisseaduses toodud nõuetele vastav planeeringu koostamise õigust omav isik. Planeeringu koostaja kooskõlastab planeeringu planeerimisseaduses nimetatud riigiasutustega, samuti planeeringu järelevalvet teostava isiku poolt nõutud asutuste ja ametiisikutega ning esitab detailplaneeringu seisukoha saamiseks teistele detailplaneeringu lähteülesandes määratud ametnikele, asutustele ja inspektsioonidele.

 (13) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele digitaalselt ühes ja paberkandjal vähemalt viies eksemplaris, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar ja mis säilitatakse valla arhiivis.

 (14) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse.

 (15) Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

 (16) Enne detailplaneeringu kehtestamist peab olema otsustatud planeeringuga kavandatud tehnilise taristu ja avaliku ruumi objektide rajamise kohustus ning nende omandi kuuluvus.

§ 9.  Miljööväärtuslik ala

 (1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond, ehitised või mõlemad koos moodustavad erilist kaitset vääriva keskkonna.

 (2) Miljööväärtuslikud alad määratakse detailplaneeringuga lähtudes valla üldplaneeringus seatud kaitse- ja kasutamistingimustest.

 (3) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.

§ 10.  Väärtuslik roheala

 (1) Väärtuslik roheala on loodusmaastik, väärtuslik kultuurmaastik, kooslus, voolu- või seisuveekogu, veekogude kaldad ja mere rand, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis omab ökoloogilist, esteetilist, teaduslikku, või ajaloolis-kultuurilist väärtust ning vajab piirkonna eripära arvestades kaitset.

 (2) Väärtuslikud rohealad määratakse detailplaneeringuga lähtudes valla üldplaneeringus seatud kaitse- ja kasutamistingimustest.

 (3) Väärtuslikul rohealal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb roheala väärtuslik olemus, kavandada väärtusliku roheala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.

4. peatükk EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 

§ 11.  Ehituslik projekteerimine

 (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.

 (2) Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused.

 (3) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist kuni 33 protsendi ulatuses olemasoleva hoone maapealsest kubatuurist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega.

 (4) Kui naaberkruntide omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks.

§ 12.  Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord

 (1) Ehitisele esitatavad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded ning tingimused on sätestatud Halinga valla üldplaneeringus.

 (2) Detailplaneeringut täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ehitiste hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitistega ning täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks koostatakse vajadusel asjasthuvitatud isiku taotluse alusel vallavalitsuse ametniku poolt ja väljastatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (3) Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotlemine on kohustuslik enam kui kahe aasta vanuste detailplaneeringute puhul.

 (4) Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramisel tuleb arvestada järgmist:
 1) tagada projekteeritavate hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;
 2) uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel ning rekonstrueerimisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;
 3) uue elamu projekteerimisel peab hoonetüübi valik olema kooskõlas vahetus naabru‧ses olevate hoonetega;
 4) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja kesk‧konda sobivaid materjale;
 5) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna kõrguse ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti;
 6) rajatise kõrguseks on rajatist ümbritseva maapinna keskmise kõrguse ja rajatise kõrgeima punkti kõrguste vahe;
 7) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

 (5) Aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, meelelahutus- või muu üldkasutatava alana, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui detailplaneering ei näe ette teisiti.

§ 13.  Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded

  Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on sätestatud Halinga valla üldplaneeringus.

§ 14.  Projekteerimistingimuste määramine ja nende avalikustamise kord

 (1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks ning tehnilise taristu ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta alal.

 (2) Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks.

 (3) Projekteerimistingimuste määramine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest, mida võib menetluse hilisemates staadiumites huvitatud isiku taotluse alusel muuta.

 (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse. Taotlusele tuleb lisada:
 1) krundi või projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste tööde tulemused ja geodeetiliste tööde alusplaan paberkandjal;
 2) kavandatavate ehitiste eskiis ja kasutuse kirjeldus;
 3) täiendavad andmed olemasolevate ehitiste kohta (vanad projektid, joonised, fotod vms).

 (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
 1) projekteerimise eesmärk;
 2) arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2;
 3) krundi ehitusõigus, sh hoonestusala ja ehitiste paiknemine, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus;
 4) katusekalle;
 5) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;
 6) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
 7) piirdeaedade tüüp, materjal ja kõrgus, soovitatav paiknemine;
 8) haljastuse ja heakorra nõuded;
 9) keskkonnakaitselised nõuded;
 10) ehitusprojekti kooskõlastajad.

 (6) Vallavalitsuse korraldused projekteerimistingimuste määramise kohta on avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistris, paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.

§ 15.  Ehitusprojekt

 (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

 (2) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema eelnevalt kooskõlastatud õigusaktidest tulenevate riigiasutustega ning tehnovõrkude ja -rajatiste omanikega. Vallavalitsuse ehitusspetsialistil on õigus määrata täiendavaid kooskõlastusi.

 (3) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale ning võimaldama projekti järgi ehitamist. Projektile lisatakse projekteerimistingimused koos lisadega. Ehitusprojekt peab arvestama projekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringuga sätestatud tingimustega.

 (4) Taotleja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris ehitusspetsialistile, kes vaatab selle läbi hiljemalt kahe nädala jooksul ning vajadusel korraldab ehitusprojekti ekspertiisi. Teavet ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste kohta väljastab ehitusspetsialist.

5. peatükk EHITAMINE 

§ 16.  Ehitis

 (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

 (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.

 (3) Rajatis on mistahes ehitis, mis ei ole hoone.

 (4) Elamu on alaliseks elamiseks ehitatud ja sellena kasutatav hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks.

 (5) Üksikelamu on ühel krundil ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. Siia kuuluvad ka taluelamud (sh rehielamud).

 (6) Korter on ehituslikult piiritletud omaette elamiseks kasutatav eluruum.

 (7) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu, mis ei ole ridaelamu. Näiteks korruselamu, galeriimaja vms.

 (8) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone (näiteks puukuur, saun, garaaž, jäätmehoone, vms).

§ 17.  Ehitamine

 (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ja ehitise lammutamine.

 (2) Ehitise püstitamine on uusehitise rajamine.

 (3) Ehitise laiendamine on olemasoleva ehitise suurendamine juurde- (kõrvale), peale- või allaehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval alal.

 (4) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.

 (5) Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine.

§ 18.  Kirjalik nõusolek

 (1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
 1) püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
 2) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd. Kaevetööks loetakse süvendi kaevamist (sh puurimine jarammimine) sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast;
 3) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
 4) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

 (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

 (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid:
 1) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud;
 2) väikeehitise asendiplaan, kui ehitise koordinaadid ei ole teada.

 (4) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale ehitusspetsialist, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuurse‧test ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt.

§ 19.  Väikeehitis

 (1) Väikeehitis on:
 1) kuni 60 m2ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.

 (2) Ehitusseaduses nimetatud tunnustele vastavat 20-60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku taotlusele lisatakse väikeehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, ehitise põhiplaan ja hoone puhul vaated, tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt.

 (3) Väikeehitise, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole vallavalitsuse kirjalik nõusolek ega ehitusluba nõutav.

 (4) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust, esitades kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist taotluse ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjelduse krundil. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

 (5) Väikeehitise arhitektuur peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

§ 20.  Ehitusluba

 (1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.

 (2) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt, lisades tõendi riigilõivu tasumise kohta. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

 (3) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta.

 (4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks võib taotleda ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotlus ehitise lammutamiseks olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitusprojekt ehitise lammutamiseks.

§ 21.  Ajutise ehitise ehitamine

 (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis.

 (2) Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas.

 (3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks.

6. peatükk EHITISE KASUTAMINE 

§ 22.  Ehitise kasutusloa taotlus

 (1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

 (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt.

 (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab vallavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi.

 (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.

§ 23.  Ehitise ülevaatus

 (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid:
 1) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud või ehitise mõõdistusprojekt;
 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel);
 3) ehituse täitedokumentatsioon;
 4) ehitustööde päevikud;
 5) kaetud tööde aktid;
 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised;
 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks;
 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload;
 9) õigusaktides sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
 10) tõend riigilõivu tasumise kohta.

 (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi ehitusspetsialist, kes määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ning teevad kaasatavatele isikutele ja asutustele ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitusettevõtja ja projekteerija esindajad, vajadusel ka riiklike järelevalveasutuste (tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, muinsuskaitse jt) esindajaid, eksperte jne. Üksikelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, abihoonete ja väikeehitiste ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele.

 (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikule etteteatatud ajal.

 (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult.

 (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused.

 (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest.

§ 24.  Ehitise mõõdistusprojekt

 (1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995 kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse ka nende ehitiste kohta, millel puudub projekt või mis ei ole ehitatud vastavalt olemasolevale kinnitatud ehitusprojektile, olenemata nende ehitiste ehitamise ajast.

 (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses.

 (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris.

 (4) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse vastava päästeteenistuse ja vajadusel tervisekaitse asutusega ning teiste asjaomaste asutuste ja isikutega.

§ 25.  Ehitise kasutusluba

 (1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel.

 (2) Ehitise kasutusluba antakse vallavalitsuse korralduse alusel pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, võrguvaldajatega sõlmitud lepingute (veevarustus, kanalisatsioon, elekter, jne) ja prügiveolepingu esitamist.

 (3) Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist.

 (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab ehitusspetsialist vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorralduskavaga ja registreeritakse riigi maakatastris.

 (5) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine tiheasustusalal või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise ehitusseaduse § 3 lõike 2 tähenduses või maa-alade kruntideks jaotamise, siis on vajalik koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab kirjalikult kasutamise otstarbe muutmise taotlejale.

§ 26.  Ehitise korrashoid

  Ehitisel, selle ümbrusel ja piirdel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. Ehitiste puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta.

7. peatükk MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED 

§ 27.  Rakendussäte

  Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 25. aprilli 2007. a määrus nr 11 „Halinga valla ehitusmäärus“ (KO 2007, 95, 1158).

§ 28.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub1. juulil 2011. aastal.

Raul Peetson
Volikogu esimees