Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri - sisukord
Väljaandja:Halinga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 22.06.2012, 47

Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 18.01.2012 nr 2

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Heakorra- ja kaevetööde eeskirja eesmärk

 (1) Halinga valla (edaspidi vald vastavas käändes) heakorra- ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri vastavas käändes) eesmärgiks on koos vastavate riiklike õigusaktidega tagada valla puhtus ja heakord ning määrata kindlaks kaevetööde üldine kord Halinga vallas avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

 (2) Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

 (2) avalik koht - iga territoorium, ehitis või selle osa, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav;
 1) kinnistu - füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olev maa-ala;
 2) omanik - kinnistu omanik. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja valitseja, kui valdamine, kasutamine ja valitsemine toimub õiguslikul alusel;
 3) grafiti – hoonete seintele, müüridele jm joonistatud või värviga pihustatud tekst ja/või pildid;
 4) heakorratööd - tolmu, liiva, prahi, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje teostamine; muru ja rohu niitmine, puude ja põõsaste okste kärpimine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine;
 5) puhastusala - füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja vastava territooriumi vahel olev kõnnitee ja haljasala ja/või muu ala;
 6) eriolukord - ilmastikutingimustest tulenev teeolude oluline halvenemine;
 7) romusõiduk - sõiduk, mis on kasutusest kõrvaldatud, millelt on eemaldatud osa agregaate, kere osasid, rattaid, klaase jne ning mis oma väljanägemisega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist;
 8) tehnorajatis - maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk jms;
 9) kaevetööd on: tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast; kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega;
 10) kaevetööde tegija - füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid;
 11) kaevetööde luba - dokument, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja;
 12) kaevik - kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend;
 13) tee on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks;
 14) avariikaevetöö on kaevetöö alaliik: mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks juhul kui: kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
tehnorajatise avarii ohustab liiklejaid; tehnorajatise avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda;
 15) mahamärkimine - projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine;
 16) teostusmõõdistamine - paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist;
 17) geodeetilised märgid - riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse;
 18) geodeetiline plaan - digitaalse mõõdistamise teel koostatud situatsiooni ja maa-aluste trassidega mõõtkavas plaan;
 19) kaevetööde ala - maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.

2. peatükk HEAKORD 

§ 3.  Avaliku koha heakorra nõuded

 (1) Pärnu-Jaagupi alevis on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel.
Halinga Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine üldjuhul lõpetada hommikul kella 7.00-ks (v.a eriolukord). Vajadusel tuleb puhastusala koristada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord.

 (2) Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik.

 (3) Avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, vitriini või mis tahes teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal. Nende korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus.

 (4) Reklaami paigaldamisel tuleb lähtuda Halinga Vallavolikogu määrusest «Reklaami paigaldamise kord».

 (5) Veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud prügi, esemed, materjalid vms. Vedaja peab kinnitama ja katma veose nii, et see väldiks veetavate materjalide sattumise teedele ja tänavatele.

 (6) Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas ja mänguvahendite ning väikevormide hooldamise ning remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb viivitamatult remontida või demonteerida.

 (7) Avaliku ürituse või avaliku koosoleku korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus läbi viidi ja selle ümbrus heakorrastada hiljemalt kaksteist tundi pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud ajaks.

§ 4.  AS Mako kohustused heakorra tagamiseks

  AS Mako on kohustatud tagama:
 1) valla teede, tänavate, parkide, haljasalade korrashoiu;
 2) tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu;
 3) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja hüdrantide korrasoleku ning juurdepääsu nendeni.

§ 5.  Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel

 (1) Kinnistu omanik on kohustatud:
 1) hoidma korras oma kinnistu ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;
 2) hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile;
 3) koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libeduse tõrjel tohib kasutada liiva või spetsiaalselt selleks ettenähtud puistematerjali;
 4) puhastama sadevee äravoolu resti, kui eelnimetatu jääb tema puhastusala või kinnistu piiresse;
 5) tegema umbrohutõrjet, niitma muru, pügama heki ning korraldama põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust;
 6) tagama vastavalt hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu kehtestatud korras, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt ka pimedal ajal;
 7) tagama reovee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
 8) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustustest. Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse;
 9) kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile;
 10) ehitama ja hoidma korras jäätmemahutite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele selliselt, et jäätmemahutid ei takistaks liiklust sõidu- ja kõnniteel;
 11) omama kinnistul jäätmete paigutamiseks vastavat jäätmemahutit, mis peab olema terve ja puhas ning korralikult suletav. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb seda puhastada ja desinfitseerida vastavalt vajadusele;
 12) tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse;
 13) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende libedusetõrje;
 14) tagama loomakasvatushoone vastavuse sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga;
 15) vältima põllumajandusloomade ja kodulindude lahtipääsemist ning elanike ja liikluse häirimist;
 16) hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires;
 17) tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse.

 (2) Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik.

 (3) Üksikpuude raieks ja võra piiramiseks tiheasustusaladel tuleb taotleda luba Halinga Vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 6.  Ehitus- ja remonditöö tegija kohustused heakorra tagamisel

  Ehitus- ja remonditöö tegija on kohustatud:
 1) puhastusala risustamisel tagama selle korrastamise;
 2) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu kandmist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule, kattes selleks objekti tööpinna kattega alates tellingute paigaldamisest ning rajades veoste vedamise alale kõvakattega sõidupinna. Kindlustama ehitusobjekti territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse;
 3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee. Ehitusmaterjali mahalaadimine ja ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras vallavalitsuse loa alusel;
 4) alates vundamendisüvendi kaevamisest või tellingute paigaldamisest rajama ning hoidma korras ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiristamiseks mõeldud piirdeaia, milline paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse;
 5) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse ja tööde käigus rikutud haljastuse objekti lähiümbruses ning vedama ära ehitusjäätmed.

§ 7.  Tehnorajatise omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Tehnorajatise omanik on kohustatud:
 1) hoidma korras temale kuuluva tehnorajatise;
 2) hoidma tehnorajatise seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnorajatise kohal, kusjuures kaevuluuk peab olema teekattega ühes tasapinnas;

§ 8.  Müügikohtadel müüjate kohustused

 (1) Müügikoha (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud:
 1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud asukohta ja piirides;
 2) koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti.

 (2) Vallavalitsuse poolt paigaldatud müügilettidel müüjad on kohustatud koristama iga päev pärast kauplemise lõppu müügilettide ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti.

§ 9.  Reklaami avalikustaja kohustused

  Reklaami avalikustaja on kohustatud
 1) tagama reklaami paigaldamise ja mahavõtmise ajal ohutu liiklemise, piirates objekti ohutsooni;
 2) taotlema kaevetööde loa, kui reklaamikandja või selle osa paigaldatakse pinnasesse;
 3) pärast tööde lõpetamist taastama kahjustatud pinnakatte ja heakorrastama ümbruse;
 4) tagama kinnistul ja/või ehitise pinnal asuva reklaami korrashoiu ning hoolduse.

§ 10.  Heakorra nõuete täitmise tagamise keelud

 (1) Heakorra nõuete tagamiseks on keelatud:
 1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, määrida ja kritseldada või joonistada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, ühistranspordisõidukile vms või kahjustada neid muul viisil;
 2) kahjustada või lõhkuda avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahutit, lillevaasi, pinki, valgustit vms);
 3) kahjustada haljasala, murukamarat ja lilli, vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid;
 4) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta;
 5) parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal selle haljasala omaniku või haldaja loata;
 6) lasta olme-, reo- või heitvett kraavi või sadevetesüsteemi, reostada või risustada neid muul viisil. Sadevete kraavi kinniajamine, paigutamine/sulgemine torusse ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta.;
 7) kasutada tuhka libeduse tõrjeks kõnniteel;
 8) lükata lund sõiduteele;
 9) telkida ja/või ööbida avalikes kohtades (haljasaladel ning parkides) v.a selleks ettenähtud kohtades;
 10) kuivatada pesu üldkasutataval maa-alal selleks mitteettenähtud kohas;
 11) kloppida riideid ja vaipu korterelamu rõdul ja aknal, asetada akna välisküljele sinna mitte sobivaid esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
 12) hoida kütte-, ehitus- või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on vallavalitsuse loal lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et eelpool nimetatu teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 48 tunni jooksul;
 13) parkida romusõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal või kinnistu tänavapoolse õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korruselamu maal peab olema maavaldaja luba;
 14) omavoliliselt välja panna teadet või kuulutust selleks mitte ettenähtud avalikku kohta;
 15) grafiti tegemine selleks mitte ettenähtud pindadele, kohtadele.

 (2) Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise koheselt.

3. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED HEAKORRA TAGAMISEKS 

§ 11.  Küttekoldevälise tule tegemine kinnistul ja avalikus kohas

 (1) Küttekoldevälist tuld läbimõõduga alla 1 meetri võib teha vähemalt 8 m kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 10m kaugusel metsast.

 (2) Küttekoldevälist tuld läbimõõduga üle 1 meetri võib teha vähemalt 15 m kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 20m kaugusel metsast.

 (3) Üle 3 meetrise läbimõõduga tule tegemisel kooskõlastatakse lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed Lääne-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbürooga.

 (4) Tule tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 5,4 m/s) ja suunda. Arvestada tuleb ka lõkkest lenduva võivate sädemetega.

 (5) Aastaringselt on keelatud põletada olmejäätmeid (prügi), ohtlikke jäätmeid ja rohkelt suitsu tekitavaid jäätmeid (nt märjad puulehed jms).

 (6) Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Lääne-Eesti Päästekeskusega ja vallavalitsusega.

 (7) Pärast prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

 (8) Tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal, väljaspool hoonet.

 (9) Grillimise koht peab paiknema maa-alal, mis asub ohutus kauguses hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ning millel grillseadme kasutamisega ei kaasne tuleohtu metsale ja muule taimestikule ning turbapinnasele.

 (10) Grillseadme ohutu kaugus hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist on:
 1) tahkkütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, vähemalt 5meetrit;
 2) tahkkütusel töötaval seadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt 2meetrit.

§ 12.  Küttekolde välise tule tegemine metsa või muu taimestikuga kaetud alal

 (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud:
 1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas;
 2) kuluheina ja roostiku põletamine;
 3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

 (2) Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine.

 (3) Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramisest teavitab Päästeamet avalikkust.

4. peatükk KAEVETÖÖD 

§ 13.  Kaevetööde üldsätted

 (1) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
 1) kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute kinnistutel v.a juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate, avalikes huvides kasutatavate tehnovõrkudega ühendatud tehnorajatiste püstitamise, hooldamise või remondiga;
 2) kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnovõrkude ja -rajatiste püstitamisel või remonttöödel;
 3) eeskirja paragrahvide 33-38 sätteid ei kohaldata kaevetöödel, mis on tingitud tee ehituse ja -rekonstrueerimistöödest.

 (2) Kinnismälestistel ja muinsuskaitsealal võib teid, trasse ja võrke rajada ning remontida, samuti haljastus- ja kaevetöid teha vaid Muinsuskaitseameti ja vallavalitsuse loal, sh ka kinnistusiseseid.

 (3) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, pargi, parkla või puhkeala (edaspidi üldkasutatav ala vastas käändes) sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt liikluskorralduse nõuetele teetöödel.

 (4) Kaevetöödel vajalikud teostusmõõdistused tuleb teha vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27.08.2007. a määrusele nr 70 «Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord».

 (5) Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.

§ 14.  Kaevetööde loa taotluse esitamine

 (1) Kaevetööde tegija esitab digitaalselt või kirjalikult vormikohase kaevetööde loa taotluse vallavalitsusele hiljemalt 7 tööpäeva enne kaevetöö algust.

 (2) Kaevetööde loa taotluse vorm on kättesaadav valla koduleheküljel http://www.halingavald.ee/.

 (3) Kaevetööde loa taotlusele lisatakse:
 1) tehnorajatise ehitusprojekt;
 2) vallavalitsuse ehitusspetsialisti poolt määratud vajalikud kooskõlastused;
 3) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja kinnisvara omanikuga sõlmitud notariaalne leping.

 (4) Kaevetööde tegijal peab olema kaevetööde loa taotluses märgitud tööde tegemiseks tegevuslitsents või majandustegevusregistri registreering.

 (5) Kaevetööde loa taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.

§ 15.  Kaevetööde loa väljastamine

 (1) Kaevetööde loa väljastamise otsustab vallavalitsus 7 tööpäeva jooksul arvates kaevetööde loa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast.

 (2) Vallavalitsusel on kaevetööde loa väljastamisel õigus seada lisatingimusi, sealhulgas:
 1) määrata kaevetööde tegijale töö alustamise ja lõpetamise tähtaeg, millest kaevetööde tegija on kohustatud kinni pidama;
 2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- ja/või heakorratöödest;
 3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel;
 4) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist;
 5) nõuda mahamärkimise teostamist vastavat õigust omava isiku poolt kinnitatud projekti alusel;
 6) otsustada teostusmõõdistamise vajaduse üle.

 (3) Enne kaevetööde alustamist koostatakse akt teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Akti koostamisel lisatakse olukorra selgitamiseks fotod, akti koostamisel osaleb omanikujärelevalvet teostav isik.

§ 16.  Kaevetööde loale kantavad andmed

 (1) Kaevetööde loale kantakse järgmised andmed:
 1) kaevetööde loa väljastaja;
 2) kaevetööde loa väljastamise kuupäev;
 3) kaevetööde loa number;
 4) kaevetööde tegija andmed;
 5) kaevetööde asukoht;
 6) kaevetööde põhjus;
 7) kaevetööde algus ja lõpp;
 8) kaevetööde eest vastutava isiku andmed;
 9) vajadusel omanikujärelevalvet teostava isiku kontaktid;
 10) vajadusel muud lisatingimused.

 (2) Kaevetööde loa vormi kinnitab vallavalitsus.

§ 17.  Kaevetööde loa väljastamisest keeldumine

 (1) Kaevetööde loa väljastamisest keeldutakse, kui:
 1) kaevetööde loa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi;
 2) kaevetööde loa taotlejat on taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda väärteomenetluse korras karistatud kaevetööde eeskirja rikkumise eest;
 3) kaevetööde loa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul teostanud garantiikorras ettenähtud töid.

 (2) Kaevetööde loa väljastamisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (3) Vallavalitsus teatab kaevetööde loa taotlejale kaevetööde loa väljastamisest keeldumisest kirjalikult 7 tööpäeva jooksul kaevetööde loa taotluse esitamise päevast arvates.

§ 18.  Kaevetööde loa muutmine, pikendamine ja peatamine

 (1) Kaevetööde loa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb kaevetöödeloa väljastaja sellele vastavasisulise märke.

 (2) Kaevetööde muudatuste algataja peab koostama muudatustega joonise ning kooskõlastama selle projekteerijaga ja vallavalitsusega, kes määrab vajadusel lisakooskõlastamised.

 (3) Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks üle kaevetööde loas märgitud tähtpäeva peab kaetööde tegija pöörduma vallavalitsuse poole hiljemalt kaevetööde loal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval.

 (4) Kaevetööde loa väljastajal on õigus peatada tema poolt välja antud kaevetööde loa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest.

 (5) Kaevetööde loa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

§ 19.  Kaevetööde üldnõuded

 (1) Kaevetööd on lubatud kaevetööde loa alusel. Kaevetööde ajal peab kaevetööde luba asuma kaevetööde asukohas.

 (2) Kaevetööd tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul.

 (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult teeomaniku poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.

 (4) Kaevetööl on keelatud kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel, tänavatel või haljasaladel toimuvateks töödeks on lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

 (5) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui need enne kaevetööd olemas olid.

§ 20.  Kaevetööde ala tähistamine ja piiramine

 (1) Kaevetööde ala otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
 1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
 2) omanikujärelevalvet teostava isiku kontakt;
 3) kaevetööde tegija nimi ja aadress;
 4) kaevetööde eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 5) töö nimetus;
 6) töö alguse ja lõpu aeg;

 (2) Sõiduteel, kõnniteel ja teede kaitsevööndis või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöid teostades lähtutakse kaevetööde ala märgistamisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrusest nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.

 (3) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS613-2001 (muudetud EVS A1:2008) ja pimedal ajal valgustatud.

 (4) Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.

 (5) Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.

§ 21.  Liikluse piiramine

 (1) Kaevetööde tegija ei tohi sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul kui selleks on teeomaniku poolt väljastatud luba.

 (2) Vallavalitsusel on õigus vajadusel nõuda kooskõlastatud liiklusskeemi esitamist ja kaevetööde tegija kulul ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõpetamist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala seisundi taastamist.

 (3) Vallavalitsusel on õigus vajadusel nõuda kaevetööde tegija kulul ajutise ühissõidukite peatuse ehitamist ja bussiliikluse ümberkorraldamist ning kaevetööde tegija kulul tolmutõrje teostamist.

§ 22.  Tehnorajatiste vigastamine või ümberpaigutamine

 (1) Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2006 määrusest nr 99 „Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“.

 (2) Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevetööde tegija kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevetööde tegija kulul.

 (3) Tehnorajatise võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kinnitatud projekti alusel.

 (4) Erakinnistul vastutab kaevetööde eest kaevetööde teostaja.

§ 23.  Kaevetööde teostamine puude läheduses

 (1) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.

 (2) Kaevetööd puu tüvele lähemal kui 2 m tuleb teha käsitsi.

§ 24.  Ettenägematute asjaolude ilmnemine

 (1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, kultuuriväärtuslik leid või arheoloogiline kultuurkiht, geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis vms) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima vallavalitsust, vajadusel päästekeskust või muinsuskaitseametit.

 (2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu kaevetööde peatamisel pikeneb kaevetööde luba kaevetööde seiskamise aja võrra.

 (3) Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde tegijal vajadusel taotleda vallavalitsuse poolt nõutud täiendavad kooskõlastused.

 (4) Kaevetööde peatamise kohta teeb loa väljastaja kaevetööde loale kirjaliku märke.

 (5) Kaevetööde jätkamise aluseks on loa väljastaja kirjalik märge kaevetööde loal.

§ 25.  Kaevetööde käigus eemaldatav materjal

  Kaevetööde loa väljastajal on õigus seada tingimusi üldkasutataval maa alal kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld, maakivid, betoonkivid jne) ladustamise ja teeomanikule üleandmise osas.

§ 26.  Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine

  Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee või sadeveekanalisatsiooni võib toimuda ainult vee-ettevõtte loal ja tingimustel, mille kohta teeb eelpool nimetatud loa andja kaevetööde loale kirjaliku märke.

§ 27.  Geodeetiliste märkide ja liiklusmärkide kaitsmine

 (1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või omavoliliselt ümber paigutada geodeetilisi märke ja liiklusmärke.

 (2) Kahjustatud või hävitatud ja ümberpaigutatavad märgid taastatakse kaevetööde tegija kulul.

 (3) Geodeetilise märgi ohtusattumisel on vallavalitsusel õigus kaevetööd peatada.

§ 28.  Kaeviku tagasitäitmine

 (1) Kaevetööde tegija peab tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise enne kaeviku tagasitäitmist mõõdistustööde teostamise õigust omava isiku poolt.

 (2) Kaeviku tagasitäitmist alustatakse kaeviku põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist.

 (3) Kaevik täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades.

 (4) Püsikatendite korral teede, tänavate, parklate ja väljakute alla jäävate kaevikute ülemine osa (dreenkiht ja selle alla jääv 0,5 m paksune kiht) tihendatakse tihendustegurini 1,0. Sellest alla poole, vähemalt 1,0 m paksune kiht, tihendatakse tihedustegurini 0,98. Kerg- ja siirdekatendite alla jäävatel kaevikutel peavad olema tihendustegurid vastavalt 0,98 ja 0,95.
Haljasalade alla jäävatel kaevikutel tuleb tagada tihendustegur 0,9.

 (5) Iga kihi kohta esitatakse kaevetööde tegija poolt omanikujärelevalvet teostavale isikule tihenduse mõõtmise akt.

 (6) Teede, tänavate, parklate ja väljakute alla jäävate kaevikute täitematerjalina tohib kasutada ainult täitepinnast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööpäevas ning omab stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. Täitematerjali laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevetööde tegija.

 (7) Torustike paigaldamisel ja kaevikute tagasitäitel juhinduda RIL 77-1990 („Maa sisse ja vette paigaldatud plastorud. Paigaldusjuhend.“) nõuetest ning kattega teedel Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“.

§ 29.  Omanikujärelevalvet teostava isiku õigused

 (1) Omanikujärelevalvet teostatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.

 (2) Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda:
 1) kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete vastavus-deklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti hooldus- või kasutusjuhendite ja muude vajalike dokumentide esitamist;
 2) nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist;
 3) ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele;
 4) ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist;
 5) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevetööde tegijalt täiendavat tihendamist;
 6) nõuda kaevetööde tegijalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

§ 30.  Kaevetööde lõppemine

 (1) Kaevetööd loetakse lõpetatuks, kui:
 1) kaevetöödel rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud;
 2) vallavalitsusele on üle antud paigaldatud tehnorajatiste teostusdokumentatsioon digitaalsel andmekandjal ja paberil;
 3) kaevetöödel hävitatud või rikutud geodeetilised märgid ja liiklusmärgid on taastatud.

 (2) Kaevetööde lõpetamisel fikseeritakse vallavalitsuse poolt kaevetööde tegija kaevetööde loal kaevetööde lõpetamise kuupäev.

5. peatükk AVARIITÖÖD 

§ 31.  Avariikaevetöödele esitatavad nõuded

  Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded, mis ei ole vastuolus käesoleva eeskirja paragrahviga 32.

§ 32.  Avariikaevetööde alustamine

 (1) Avariikaevetöid võib kaevetööde tegija alustada kaevetööde loata, teatades sellest esimesel võimalusel vallavalitsusele ja võimalusel kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele ja kinnistu omanikule.

 (2) Kaevetööde tegija esitab vormikohase kaevetööde loa taotluse vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast avariikaevetööde teostamist.

6. peatükk TAASTAMINE 

§ 33.  Kaevetöödel rikutud maa-ala ja objektide taastamine

 (1) Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse vastavalt kaevetööde loal märgitud katendi liigile ja tähtajale kogu ulatuses kaevetööde tegija kulul.

 (2) Kaevetööde tegija taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid.

 (3) Kaevetööde tegija on kohustatud taastama teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga.

§ 34.  Teekatte taastamine

 (1) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse kõnniteede pinnakatted kogu kõnnitee laiuselt, vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid.

 (2) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral tuleb teekate taastada ühe sõiduraja laiusel osal terves ulatuses, kui taastatav osa ületab tee telgjoont tuleb taastada sõidurajad terves ulatuses, ning vahetatakse välja ka katkised äärekivid.

 (3) Asfaltkatte pinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius. Edasine freesmaterjali kasutamine lepitakse kokku vallavalitsusega.

 (4) Olemasoleva teekatte kaevikuga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

 (5) Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant.

 (6) Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 50cm võrra laiemalt ja pikemalt, kui olid kaeviku mõõtmed.

 (7) Kaevukraede tõstmisel tuleb asfaltkate taastada vähemalt 30 cm kaevukrae ümbruses.

 (8) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga.

 (9) Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.

 (10) Vallavalitsusel on õigus sõlmida kaevetööde tegijaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas.

§ 35.  Taastamine ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste korral

  Kui tänavaga ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.

§ 36.  Pinnatud teekatete taastamine

  Pinnatud teekate tuleb taastada kahes osas: esimene kiht kogu rikutud teekatte ulatuses ja teine kiht kogu tänava teekatte laiuselt.

§ 37.  Haljasalade taastamine

 (1) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 15 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga.

 (2) Enne ja pärast muruseemne külvi peab maapind olema tasane ning rullitud.

 (3) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad.

 (4) Muruseemne külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september.

 (5) Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema üks kord niidetud.

 (6) Kaevetöö ajal haljastuse rikkumise tuvastamisel on vallavalitsusel õigus nõuda kaevetööde tegijalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist 24 kuu jooksul arvates kaevetööde loa lõppemise ajast.

§ 38.  Taastamistöödele esitatavad nõuded

 (1) Tee, tänava või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 613-2001 (muudetud EVS A1:2008).

 (2) Kaevetööde tegija peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh. ajutise teekatte korrashoiu (sh tee tolmutõrje), kuni lõpliku nõuetekohase taastamiseni omal kulul.

 (3) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama.

 (4) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal vastava seadmega vähemalt iga 50 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa.

 (5) Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.

 (6) Talveperioodil kaevetöödel rikutud maa-ala asfalteerimise lõpptähtaeg on 30. mai.

 (7) Vallavalitsusel on õigus nõuda teekatte kohest ajutist taastamist juhul, kui lõplik taastamine ei ole kaevetööde lõpetamisel tehnoloogiliselt võimalik.

 (8) Asfaldikihi tasasust hinnatakse ehitamise käigus 3-meetrise latiga vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud teehoiutööde tehnoloogianõuetele.

§ 39.  Garantiiaeg taastamistöödele

 (1) Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaevetööde loa lõppemisest või viimasest garantiiremondist, avariikaevetöödel 24 kuud alates kaevetööde loa lõppemisest.

 (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevetööde tegija omal kulul vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks.

 (3) Juhul kui kaevetööde tegija ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks, võib vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandatelt isikutelt kaevetööde tegija arvel.

7. peatükk TAASTAMISTÖÖDE NÕUETEKOHASUS 

§ 40.  Puuduste kõrvaldamine

  Kaevetööde tegija poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel annab vallavalitsus kaevetööde tegijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tellib taastamistööd kolmandatelt isikutelt kaevetööde tegija arvel.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 41.  Vastutamine

 (1) Eeskirja rikkujad ja loata kaevetööde tegijad kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.

 (2) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevetööde tegija faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

§ 42.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse määratud ametnikud.

§ 43.  Määruse rakendamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 25. aprilli 2007. a määrus nr 12 „Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri“.

 (2) Määrus jõustub 26. jaanuaril 2012. aastal.

Raul Peetson
Volikogu esimees