Rae valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 15.06.2021 nr 73
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366; jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 70 ja § 71 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on säilitada Rae vallas puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid soodustades jäätmete taaskasutamist.
(2) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded Rae valla haldusterritooriumil.
(3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.
(4) Jäätmehooldust Rae vallas korraldab Rae Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (nt rohi, lehed, oksad jms);
2) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms) ja mis on paigutatud jäätmemahuti kõrvale äraviimise eesmärgil. Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja nende jäätmed ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
3) ehitusjäätmed, sh lammutusjäätmed, on puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel, sh ehitusmaterjali hoidmisel, remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamine);
4) vanametall on kasutuselt kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed;
5) romusõiduk on sõiduk, millel on komplektsusest puudu veermiku- või keredetaile või need on roostetanud või deformeerunud ning mis ei suuda liikuda omal jõul ja mis oma välimusega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist või rikub selle puhtust ja heakorda;
6) vanapaber ja kartong on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong;
7) jäätmete kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine komposti saamiseks;
8) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks. Nimetatud lepinguga muutub töövõtja pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
9) tiheasustusala kõik Rae valla üldplaneeringutes määratud tiheasustusalad;
10) veopiirkond on eeskirjaga kindlaks määratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist teostab ainuõigust omav jäätmevedaja;
11) jäätmevedaja ehk kontsessionäär on ettevõtja, kellele riigi hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon ehk ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
12) kontsessioonileping on kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline hankeleping, milles sätestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused;
13) keskkonnakaitseluba on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering.
(2) Eeskirjas kasutatavate mõistete definitsioonid, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, on sätestatud vastava valdkonna seaduses.
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.
(5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta.
(6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
(8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, ühissõidukite peatused jms) paigutab jäätmemahutid Vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ning teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja.
(9) Jäätmete jätmine avalike kogumispunktide kõrvale ja nende lähedusse on keelatud.
(10) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutatud liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mõeldud jäätmemahutitesse on lubatud panna ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmemahutitel oleval infokleebistel või muul andmekandjal välja toodud.
2. jagu Jäätmekäitluse korraldus
§ 4. Jäätmekäitluse korraldamine
(1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja.
(2) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga.
(3) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ning juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama elanikke ja oma töötajaid eeskirja nõuetest.
(4) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja ja käitleja peab oma tegevuse lõpetamisel kõik tema tegevuses tekkinud käitlemata tava- ja ohtlikud jäätmed andma üle selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki meetmeid, et välistada tegevuse lõpetamisest tingitud reostuse teket.
§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule vastavalt eeskirjaga kehtestatud korrale.
(2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba.
3. jagu Jäätmete sortimine ja kogumine
§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise ja taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on toodud Rae valla jäätmekavas.
(3) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud jäätmemahutitesse. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt jäätmemahutite vahetusse lähedusse ja need tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.
(4) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) aia- ja haljastujäätmeid;
6) kogumiskaevude setteid;
7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
9) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada jäätmemahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad jäätmete kokkupressimist;
10) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
11) ehitusjäätmeid.
(5) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmisi jäätmeliike vastavalt jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt kivid, pinnas jms) (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(6) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada jäätmemahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks jäätmemahutit.
(8) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi paigutada kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga.
§ 7. Jäätmete liigiti kogumine
(1) Korterelamutes peab elanikele olema võimaldatud vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu:
1) segaolmejäätmed (20 03 01);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
3) paber ja kartong (20 01 01);
4) segapakendid (15 01 06) piirkondades, kus pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid või jäätmevedaja seda teenust korteriühistutele võimaldavad.
(2) Kuni kümne korteriga korterelamustes võivad jäätmevaldajad kompostida kinnistul tekkivaid kompostitavaid toidujäätmeid oma kinnistul järgides eeskirja § 11 lõikes 4 toodud nõudeid.
(3) Eramutes ja ridaelamutes tuleb omal kinnistul liigiti koguda ja tagada liigiti kogutud jäätmete äravedu korraldatud jäätmeveo raames vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
1) segaolmejäätmed (20 03 01);
2) alates 01.01.2022 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08), v.a juhul, kui toimub nende nõuetekohane kompostimine omal kinnistul.
(4) Eramutes ja ridaelamutes tekkiv paber ja kartong (20 01 01) ning segapakendid (15 01 06) tuleb omal kinnistul liigiti koguda ja üle anda pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile või jäätmevedajale või viia selleks ette nähtud avalikesse kogumispunktidesse vastava jäätmeliigi konteinerisse.
(5) Kinnistutel, kus asuvad kaubandus- või toitlustusasutused ning asutused, kus on üle 20 töötaja ja/või kus tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmeliike eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, peab olema võimaldatud lisaks segaolmejäätmetele vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu:
1) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
2) paber ja kartong (20 01 01).
§ 8. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda vastavat keskkonnakaitseluba omav isik.
(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad.
(4) Ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale nõuetekohaselt märgistama.
(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised paigutama kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhistes peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates jäätmemahutites, mis välistavad nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja kraadiklaasid jms) tuleb viia avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse (Jüri jäätmejaam, Vaida ohtlike jäätmete kogumispunkt) või anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni vastavat keskkonnakaitseluba omava isiku poolt.
(10) Juriidiline isik, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma Vallavalitsuse poolt määratud ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 9. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (nt külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jms) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikku kogumispunkti (nt Jüri jäätmejaam ja Vaida ohtlike jäätmete kogumispunkt) või anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule või uue toote ostmise korral üle anda müügikohta kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.
(2) Rehvid tuleb viia avalikku kogumispunkti (nt Jüri Jäätmejaam) või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral üle anda rehviettevõttele kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.
(3) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 3 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(5) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused tuleb tootjal või tootjavastutusorganisatsioonil Vallavalitsusega kooskõlastada.
(6) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti korras hoidma vastavale eeskirja ja Rae valla heakorraeeskirja nõuetele ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra.
(7) Kodumajapidamises vanadest probleemtoodetest tekkinud jäätmed, v.a romusõidukid ja nende osad, saab füüsiline isik tasuta üle anda Jüri jäätmejaama.
§ 10. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine
(1) Pakendijäätmed tuleb liigiti koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna vastavalt tähistatud pakendijäätmete mahutisse või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi jäätmemahutis olevaid pakendijäätmeid.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Rae valla haldusterritooriumil asuvate avalike papi ja paberi, pakendijäätmete ning teiste liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutite asukohtade nimekiri on kättesaadav Rae valla veebilehel.
(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu vahetus läheduses Vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(6) Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, mis tagab pakendijäätmete üleandmise võimaluse ning välistab pakendimahutite ületäitumise ja ümbruse reostumise. Pakendimahuti, mis levitab haisu, tuleb tühjendada koheselt peale vastava teate saamist.
(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.
(9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite ümbruse puhastamise pakendijäätmetest vähemalt 2 m raadiuses.
(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama liigiti kogumise nõuetest ja võimalustest ning tähistama pakendimahutid vastavate juhistega.
(11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud Vallavalitsusele tasuta esitama jäätmekava koostamiseks või kaasajastamiseks vajalikku teavet, sh ülevaade tekkinud jäätmekogustest, päritolust ja liikidest.
§ 11. Biolagunevate jäätmete kompostimine
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (nt aia- ja haljastujäätmed) tuleb kompostida vastavalt eeskirja nõuetele või vedada kompostimiseks taaskasutuskeskusesse. Aia- ja haljastujäätmeid saavad füüsilised isikud ära anda Jüri jäätmejaama või teistele vastavat keskkonnakaitse luba omavatele isikutele.
(2) Eramutes ja ridaelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piires. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ning mitte sobivasse kohta (nt avalike teede äärde) rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik vastavalt Vallavalitsuse ettekirjutusele.
(4) Tiheasustusaladel eramutes ja ridaelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.
(5) Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti.
(6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laiali laotada.
§ 12. Suurjäätmete käitlemine
Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, s.o suurjäätmete kogumiskohaks on korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja asukoht, või toimetada Jüri jäätmejaama.
§ 13. Metallijäätmete käitlemine
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule või toimetada vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.
4. jagu Jäätmete vedu ja kõrvaldamine
§ 14. Jäätmete vedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja.
(2) Jäätmed tuleb vedada jäätmekäitluskohta, millel on vastav keskkonnakaitseluba.
(3) Jäätmevedu peab toimuma ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Elamualadel on jäätmevedu keelatud tööpäevadel ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevadel kella 00.00-st kuni 7.00-ni.
(4) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt peale vastava teate saamist.
(5) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(6) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sh nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 15. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnakaitseluba omavas käitluskohas.
(2) Jäätmekäitluskoha haldaja on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljapoole käitluskoha maa-ala.
(3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või vastavat keskkonnakaitseluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.
5. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
§ 16. Nõuded jäätmemahutitele
(1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Jäätmemahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.
(2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti.
(3) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.
(4) Jäätmemahuteid korrastab ja puhastab regulaarselt nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
(5) Jäätmemahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning ei tohi kasutajale vigastusi põhjustada. Jäätmemahutisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastikunähtuste (nt tuul, sademed jms), loomade ja lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.
(6) Olmejäätmete kogumiseks võib jäätmemahutitena kasutada:
1) kuni 100-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
2) käsitsi teisaldatavaid, peamiselt 80-, 140-, 240-, 360-, 600-, 800- või 1100-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
3) kaanega varustatud 2,5 m3 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada jäätmekäitluskohta;
4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) presskonteinerit.
(7) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.
(8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid, soovitavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartongpakend;
5) punane - ohtlikud jäätmed;
6) pruun - biolagunevad jäätmed.
(9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märgistus, mis vastab jäätmemahutiga kogutavale jäätmeliigile.
(10) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.
(11) Jäätmemahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.
§ 17. Jäätmemahutite paigaldamine
(1) Jäätmemahutid tuleb paigaldada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, v.a juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Väikeste kinnistutega korterelamuid teenindavaid jäätmemahuteid tohib väljapoole oma kinnistut paigutada ainult Vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(2) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema jäätmeveokiga juurdepääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla liiklusvahendeid või muidu takistusi.
(3) Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa jäätmekäitluslepinguga.
(4) Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
(5) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal paikneval alusel.
(6) Vajaduse korral tuleb jäätmemahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus jäätmemahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.
(7) Korterelamute ja ridaelamute territooriumil tuleb jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealune või aedik lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja, katusealune või aedik tuleb ehitada Vallavalitsuse poolt antud tingimustel ja Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud eskiisi alusel.
(8) Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama jäätmemahutite hõlpsat käsitsi teisaldamist. Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m). Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.
(9) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(10) Jäätmemahuti tühjendamise järgselt peab jäätmevedaja paigutama jäätmemahuti selle endisesse asukohta selliselt, et liiklusohutus oleks tagatud.
(11) Jäätmevedaja on kohustatud kokku koguma ja koristama jäätmemahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed.
(12) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus jäätmemahutit, siis asendab jäätmevedaja selle nõuetele vastava jäätmemahutiga omal kulul.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 18. Korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla haldusterritooriumil.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on vastav keskkonnakaitseluba.
(3) Kui jäätmevaldaja ei soovi sõlmida korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
(4) Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihankel korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo ainuõigus kuni viis aastat.
§ 19. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Rae valla haldusterritoorium on jaotatud üheks veopiirkonnaks.
§ 20. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) 20 01 01 – paber ja kartong;
2) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
3) 20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
4) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
5) 20 03 07 – suurjäätmed.
(2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka teised jäätmeliigid ning jäätmejaama ja punktide haldamine.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;histranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
§ 21. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg
(1) Segaolmejäätmete mahutid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab jäätmemahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Segaolmejäätmete mahuteid tuleb tühjendada järgmiste tühjendussagedustega:
1) tiheasustusalal – korterelamute juurest vähemalt üks kord nädalas ja eramute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud vastavalt eeskirja §-s 11 toodud nõuetele, võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord kaheteistkümne nädala jooksul;
2) hajaasustusalal – vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.
(2) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostumise, kuid mitte harvemini kui üks kord nädalas.
(3) Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(4) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.
(5) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud jäätmemahutite tühjendussagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodust sagedamini.
(6) Eeskirja §-is 21 toodud nõudeid on lubatud täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldatava teenuste kontsessiooni pakkumiskutse dokumentides.
§ 22. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus
(1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihankemenetluse vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu kestusega kuni viis aastat.
(2) Teenuste kontsessioonilepingu menetlus korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
1) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida Rae valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu;
2) oleks jäätmevedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sh oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad;
3) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist taotleda korraldatud jäätmeveoks keskkonnakaitseloa.
(3) Korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
(4) Vallavalitsus, kui riigihanke korraldaja, avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes Rae Sõnumid ning Rae valla veebilehel.
(5) Rae valla ja jäätmevedaja vaheline hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist. Hankelepingu kestvus on kuni viis aastat.
§ 23. Jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vaheline jäätmekäitlusleping
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal on keelatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(3) Asjaolu, kas Vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, millest alates jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei mõjuta jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.
(4) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvaid tingimusi.
(5) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt eeskirjas sätestatud sagedusele.
§ 24. Jäätmekäitluskoha määramine
Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitlemiseks määrab Vallavalitsus hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 25. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada Vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks:
1) juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) juhul, kui kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse vaid suveperioodil 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks on ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks tuleb jäätmevaldajal Vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas nr 1 „Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks“.
(3) Taotlus peab sisaldama:
1) taotluse esitaja nime ja kontaktandmeid ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide tekkekoha aadressi;
2) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist;
3) tähtaega, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveost vabastatud. Tähtaeg ei või olla pikem, kui aeg, mis jääb taotluse esitamisest jäätmevedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni;
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks Vallavalitsus:
1) registreerib korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse;
2) kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
3) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
4) kontrollib jäätmetekkekohas jäätmekäitluse korraldust (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina või kas toimub nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine vms);
5) juhul, kui taotlus ja selles esitatud andmed vastavad eeskirjas toodud nõuetele ja tingimustele, teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest Vallavalitsuse dokumendiregistris.
(5) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsustab Vallavalitsus korraldusega.
(6) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
(7) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama Vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.
(8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20 jaanuariks Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Vallavalitsus võib jäätmevaldajalt asjaolude kontrollimise eesmärgil küsida lisateavet.
(9) Jäätmevaldaja, kes ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist.
(10) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamine lõpeb vabastuse tähtaja saabumisel.
(11) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise tähtaja saabumist Vallavalitsusele uus taotlus.
(12) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui:
1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kinnitust või õigeaegselt esitatud kinnitus sisaldab valeandmeid;
2) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmete käitlust;
3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses valeandmeid;
4) jäätmevaldaja ei võimalda Vallavalitsuse poolt määratud ametnikul tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
5) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise asjaolud on ära langenud.
(13) Vallavalitsuse poolt määratud ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.
§ 26. Ühismahutite kasutamine
(1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad konkreetset piirkonda (nt küla, aiandusühistu, mitu kinnistut jms).
(2) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks.
(3) Ühismahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik.
(4) Ühise jäätmemahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama ühe kasutaja, kes sõlmib jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad.
(5) Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 27. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on kindlaks määratud jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.
(2) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on keelatud võtta eraldi tasu, on:
1) jäätmekäitluslepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmekäitluslepingu täitmisega seotud teadete, v.a võlateated, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine;
3) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m raadiuses;
4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja jäätmemahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.
(3) Vallavalitsusel on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.
§ 28. Jäätmeveo teenustasu muutmise kord
(1) Jäätmevedajal on keelatud ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.
(2) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad oluliselt jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.
(3) Jäätmevedaja võib taotleda ühe või mitme korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi teenustasu muutmist või kõigi jäätmeliikide teenustasu üheaegset muutmist juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad oluliselt jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.
(4) Jäätmevedaja teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
1) asjaolusid, mille tõttu jäätmevedaja soovib teenustasusid muuta;
2) teenustasude muutmise aluseks olevate kulude kalkulatsiooni;
3) taotletavaid teenustasude suuruseid;
4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruannet;
5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.
(5) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord kalendriaastas.
(6) Taotlus esitatakse Vallavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi 60 päeva jooksul ja teeb otsuse teenustasude muutmiseks või mittemuutmiseks.
(7) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitab Vallavalitsus kohalikus ajalehes Rae Sõnumid.
(8) Jäätmeveo teenustasude muutumisest teavitab jäätmevedaja jäätmevaldajat vähemalt 30 päeva ette.
§ 29. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus või -toiming, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta lisateenustasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmekäitluslepingu alusel, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hindadest.
§ 30. Jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedajalt ennetähtaegselt võtta ära ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks seaduses või lepinguga ettenähtud juhul, sh lepingu lõppemisel või juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) jäätmevedaja ei ole pöördunud hankedokumentides esitatud tähtaja jooksul Rae valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu sõlmimiseks Vallavalitsuse poole;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist Rae valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäeval;
3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt hankelepingus toodud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
4) jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) jäätmevedaja on olulisel määral või kolmel korral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;
6) jäätmevedajale väljastatud keskkonnakaitseluba on tunnistatud kehtetuks.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita põhjendatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud piisavalt kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolset rikkumist, otsustab Vallavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
(4) Jäätmevedaja kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, kui hankeleping lõpetatakse.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 31. Ehitusjäätmed
(1) Juhul, kui ehitamisel tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb lähtuda käesolevas peatükis toodud nõuetest. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja I peatüki nõuetest.
(2) Ehitamise aluseks olevas ehitusprojektis peab olema näidatud:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
(3) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud koguses ehitusjäätmeid, tuleb ehitise kasutusloa taotluse dokumentide juurde lisada seletuskiri ning Vallavalitsuse poolt kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on toodud eeskirja lisas 2 „Jäätmeõiend“.
(4) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Vallavalitsuse poolt määratud ametnikuga, ja vastav luba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend, mis tuleb esitada Vallavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.
(5) Ehitusjäätmete taaskasutamiseks nende tekkekohas peab olema vastav keskkonnakaitseluba.
(6) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama vastavat keskkonnakaitseluba.
(7) Rae valla haldusterritooriumil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava keskkonnakaitseloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
(8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba.
§ 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva peatüki nõuetele vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba või kelle valduses on ehitusjäätmed.
(3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused lepitakse kokku jäätmekäitluslepinguga.
(4) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
6) Vallavalitsusega kooskõlastama jäätmemahutite paigutamise avalikult kasutatavatele maa-aladele;
7) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
8) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(5) Ehitusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (nt kivid, krohv, betoon, kips jms), plastijäätmed, sh kile, raudbetoon ja betoondetailid ning muud jäätmed. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
(6) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga isikule. Eelistada tuleb isikut, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(7) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat keskkonnaluba omavas jäätmekäitluskohas.
(8) Mahukad ehitusjäätmed (nt vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad jms), mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud alale nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.
§ 33. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja/või keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed (nt eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms);
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jms;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (nt tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jms);
4) saastunud pinnas;
5) ja teised jäätmenimistus toodud ohtlikud ehitusjäätmed.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid (nt värvid, lakid, lahustid, liimid jms).
(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.
(5) Vedelad ohtlikud jäätmed (nt värvid, lakid, lahustid, liimid jms) ja nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud lekkekindlalt suletavasse mahutisse.
(6) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma Vallavalitsuse poolt määratud ametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
4. peatükk TERVISHOIU JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 34. Tervishoiu riskijäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu riskijäätmed eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ning mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised tervishoiu riskijäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Töötajad, kes vastutavad tervishoiu riskijäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peavad saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed (nt operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jms) kohe pärast tekkimist pakendama lekkekindlalt suletavasse ja vastavalt tähistatud kollasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed antakse üle vastavat luba omavale isikule.
(4) Nakkusohtlikud jäätmed (nt verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed jms) tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti, millel on peal markeering: ,,Nakkusohtlikud jäätmed”. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada lekkekindlaid jäätmemahuteid, mille on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev jäätmekäitleja.
(5) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed (nt süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jms) tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse mahutisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.
(6) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis, mis peab olema jahe ja ventileeritud ning kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.
(7) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse mahutisse ning antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja.
(8) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(9) Diskreetseid andmeid sisaldavad paberijäätmed tuleb purustada kohapeal või koguda spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(10) Kohapeal purustatud muud paberijäätmed võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumise mahutisse.
§ 35. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (nt kindad, paber, linad jms).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida jäätmetekkekoht ja pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida spetsiaalses jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis, kust tuleb need eritranspordiga toimetada radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Radioaktiivsed jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete klassi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 36. Elavhõbedajäätmete käitlemine
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on lekkekindlalt suletud.
(3) Metallilise elavhõbeda (eraldub nt kraadiklaasi purunemisel) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega täidetud mahutisse, nii et vesi katab elavhõbeda. Mahuti tuleb tähistada markeeringuga „Elavhõbedajäätmed" ning mahutile tuleb märkida jäätmetekkekoht ja jäätme kirjeldus.
(4) Mahutid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida spetsiaalses jäätmehoidlas, kust need tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 37. Jäätmekäitluskoha järelhooldus
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu, tõrje.
(2) Suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.
(3) Jäätmehoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Rae valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnakaitseloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral keskkonnakaitseloas.
6. peatükk VASTUTUS, JÄRELEVALVE JA RAKENDUSSÄTTED
§ 38. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet eeskirja nõuete täitmise üle teostab Vallavalitsus ja Keskkonnaamet eeskirjas ning Eesti Vabariigi seadustes ja õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed tuleb kõrvaldada ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine tuleb korraldada jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viijal (edaspidi saastaja) oma kulul vabatahtlikult või Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(3) Saastaja peab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses hüvitama.
(4) Kui saastaja ei ole teada, tuleb jäätmete ja neist põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine korraldada saastatud kinnistu omanikul oma kulul.
(5) Kui saastunud kinnistu omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise saastatud kinnistu omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 39. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 13.03.2013 määrus nr 99 “Rae valla jäätmehoolduseeskiri”.
(2) Muuta Rae Vallavolikogu 17.11.2021 määruse nr 60 „ Rae valla heakorraeeskiri“ § 2 lõike 1 punkti 17 ja sõnastada järgnevalt “romusõiduk on sõiduk, millel on komplektsusest puudu veermiku- või keredetaile või need on roostetanud või deformeerunud ning mis ei suuda liikuda omal jõul ja mis oma välimusega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist või rikub selle puhtust ja heakorda“.
(3) Avaldada eeskiri Riigi Teatajas ja Rae valla veebilehel.
(4) Eeskiri jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Tõnis Kõiv
vallavolikogu esimees
Lisa 1 Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks
Lisa 2 Jäätmeõiend
Facebook
X.com