HaridusKool

HaridusLasteasutus

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Eralasteasutuse ja eraüldhariduskooli toetamise kord

Väljaandja:Hiiumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 22.06.2021, 33

Eralasteasutuse ja eraüldhariduskooli toetamise kord

Vastu võetud 17.06.2021 nr 125

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja erakooliseaduse § 22 lg 4, § 222 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määruse eesmärk on eralasteasutuse ja eraüldhariduskooli toetamise kaudu Eesti rahvastikuregistri andmetel Hiiumaa vallas elavatele 1,5-19-aastastele lastele ja noortele pakkuda võimalust omandada alus- ja üldharidust eralasteasutuses või eraüldhariduskoolis.

  (2) Määrus reguleerib Hiiumaa valla eelarvest:
  1) poolteise- kuni seitsmeaastastele lastele eralasteasutuses käimise toetust;
  2) eraüldhariduskooli pidajale toetuse andmist.

  (3) Eralasteasutus (edaspidi eralasteaed) on koolieelse lasteasutuse seaduse ning erakooliseaduse alusel tegutsev koolitusluba omav eraomandis olev koolieelne lasteasutus.

  (4) Eraüldhariduskool (edaspidi erakool) on eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi erakooli pidaja) asutus, mille omanike või asutajate hulka ei kuulu ükski kohalik omavalitsus ega selle asutus, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse alusel, omab kehtivat tegevusluba ning võimaldab üldhariduse omandamist riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel.

2. peatükk RAHASTAMISE ALUSED 

§ 2.   Eralasteaia rahastamise alused

  (1) Hiiumaa valla eelarvest makstakse eralasteaia pidajale toetust, kui:
  1) eralasteaia pidaja ja tema tegevus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) eralasteaia pidajal on kehtiv koolitusluba;
  3) eralasteaias käiva lapse ja ühe seadusliku esindaja elukoha andmetena on rahvastikuregistrisse kantud Hiiumaa vald;
  4) toetatava lapse andmed on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) eralasteaia nimekirja arveldamisele kuuluva kalendrikuu kümnenda kuupäeva seisuga;
  5) toetatav laps ei kasuta lapsehoiuteenust või õppekohta teises asutuses;
  6) eralasteaia pidajal ei ole ajatamata maksuvõlga.

  (2) Toetust ei maksta lapse eest, kellele on pakutud kohta Hiiumaa valla munitsipaallasteaias ja lapsevanem on pakutud kohast loobunud.

  (3) Erandkorras makstakse põhjendatud vajadusel eralasteaiale toetust Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) korralduse alusel lapse eest, kellele on pakutud kohta Hiiumaa valla munitsipaallasteaias ja lapsevanem on pakutud kohast loobunu, juhul kui:
  1) laps on pärit muukeelsest perekonnast;
  2) laps vajab tervisliku seisundi tõttu tavalasteaiast väiksemat kollektiivi;
  3) lapsevanema tööiseloomu tõttu ei ole lapsel võimalik käia teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias.

  (4) Lapse asumisel eralasteaia teenusele, makstakse finantseerimislepingu olemasolul selle lapse eest toetust alates lapse teenusele asumise kuule järgnevast kalendrikuust. Kui laps asub teenusele kalendrikuu esimesest tööpäevast, makstakse toetust teenusele asumise kuust alates.

  (5) Toetust makstakse üldjuhul üks kord kuus eralasteaia poolt esitatud arve alusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (6) Teenuse mõjuva põhjuseta mittekasutamisel järjestikusel kahel kuul, on vallavalitsusel õigus toetuse maksmine lõpetada.

  (7) Toetuse saajale lõpetatakse toetuse maksmine lapse eest, kes lahkub eralasteaia teenuselt. Toetuse maksmine lõpetatakse alates teenuselt lahkumise kuule järgnevast kuust.

  (8) Toetust makstakse aastaringselt. Toetust makstakse eralasteaiale sagedusega üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 3.   Erakooli rahastamise alused

  (1) Hiiumaa valla eelarvest makstakse erakooli pidajale õppekoha tegevuskulu toetust, kui:
  1) erakool tegutseb Eesti Vabariigis;
  2) erakooli pidaja ja tema tegevus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele;
  3) erakooli pidajal on kehtiv tegevusluba;
  4) erakoolis õppiva õpilase elukoha andmetena ja ühe tema seadusliku esindaja elukoha andmetena on rahvastikuregistrisse kantud Hiiumaa vald;
  5) õpilane õpib põhikooliastmes;
  6) õpilase eest ei maksa täies ulatuses õppekoha tegevuskulude katmiseks toetust riik;
  7) erakooli pidajal ei ole ajatamata maksuvõlga lepingu sõlmimisel.

  (2) Erakoolile makstakse toetust õpilase eest, kes EHIS-e andmetel arveldamisele kuuluva kalendrikuu kümnenda kuupäeva seisuga on kantud erakooli nimekirja.

  (3) Erakooli pidajale makstakse iga õpilase eest toetust kalendrikuu eest vastavalt toetuse määrale, kui on täidetud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused.

  (4) Toetust makstakse aastaringselt. Toetust makstakse erakoolile sagedusega üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3. peatükk TOETUSE MÄÄRAD 

§ 4.   Toetuse määr eralasteaia pidajale

  Eralasteaiale makstava toetuse suurus ühe lapse kohta ühes kalendrikuus on kuni 64 eurot.

§ 5.   Toetuse määr erakooli pidajale

  (1) Erakoolile makstava toetuse suurus ühe õpilase kohta kalendrikuus on kuni 64 eurot.

  (2) Hiiumaa valla eelarvest makstava toetuse ja riigi poolt makstava õppekoha tegevuskulu toetuse summa ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse poolt vastavaks eelarveaastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta.

  (3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, võib vallavalitsuse otsuse alusel Hiiumaa valla eelarvest toetada haridusliku erivajadusega õpilase õppimist erakoolis suuremal määral kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määr.

4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 

§ 6.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab eralasteaed või erakool vallavalitsusele vabas vormis taotluse, millele on lisatud koopia eralasteaia või erakooli tegevusloast. Taotluse allkirjastab taotleja või taotleja volitatud isik.

  (2) Kirjalikus taotluses on märgitud järgmised andmed:
  1) taotleja nimi ja eralasteaia või erakooli nimi, kontaktandmed;
  2) toetatavate laste arv;
  3) lapsevanema poolt tasumisele kuuluv summa.

§ 7.   Taotluse menetlemine, määramine

  (1) Haridus- ja kultuuriosakond kontrollib taotluse vastavust käesoleva korra tingimustele ning nõuab vajadusel täiendavaid dokumente ja selgitusi.

  (2) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega 30 päeva jooksul arvates taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi esitamisest. Korralduses märgitakse toetuse saaja andmed, teenuse pakkuja nimi ning vajadusel muud toetuse määramisega seotud tingimused.

§ 8.   Finantseerimislepingu sõlmimine ja toetuse maksmine

  (1) Taotlejale, kelle taotlus rahuldatakse, edastab haridus- ja kultuuriosakond allkirjastamiseks finantseerimislepingu (edaspidi leping). Taotleja on kohustatud lepingu allkirjastama viie tööpäeva jooksul.

  (2) Lepingus määratakse kindlaks:
  1) lepingupooled;
  2) toetuse eesmärk ja suurus;
  3) lepingupoolte õigused ja kohustused;
  4) lepingupoolte vastutus;
  5) teadete edastamise kord;
  6) lepingu muutmine;
  7) lepingu kehtivus, lõppsätted ja lepingupoolte rekvisiidid;
  8) sanktsioonid lepingu rikkumise korral.

5. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 9.   Järelevalve lepingu täitmise üle

  (1) Haridus- ja kultuuriosakonnal on õigus kontrollida, kas taotlejale antud toetust kasutatakse sihipäraselt. Taotleja on kohustatud haridus- ja kultuuriosakonna juhataja nõudmisel ja tema nimetatud tähtpäevaks esitama toetuse kasutamisega seotud andmed ja dokumendid ning koostama kirjalikke seletusi.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud järelevalve käigus:
  1) võimaldama järelevalve teostajale juurdepääsu toetuse saaja raamatupidamisdokumentidele, mille kulude hüvitamiseks toetust anti, ning ruumile, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub.

  (3) Järelevalve kohta koostab haridus- ja kultuuriosakond akti, millele kirjutavad alla järelevalve teostaja ja järelevalvetoimingus osaleja.

  (4) Järelevalve käigus ilmnenud olulise ja/või korduva lepingutingimuste rikkumise kohta koostab haridus- ja kultuuriosakond akti(de) alusel protokolli.

  (5) Protokoll antakse toetuse saajale üle allkirja vastu või edastatakse väljastusteatega tähtkirjaga.

  (6) Kui järelevalve käigus avastatakse lepingutingimuste rikkumine, on vallavalitsusel õigus rakendada sanktsioone, sh määrata lepingus nimetatud leppetrahv või leping lõpetada.

6. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE 

§ 10.   Lepingu lõpetamine ja toetuse tagasinõudmine

  (1) Kui toetuse saaja ei esita § 9 lõikes 1 nimetatud dokumente, on esitanud valeandmeid toetuse saamise või kasutamise kohta, on kasutanud toetust mittesihtotstarbeliselt, lõpetanud tegevuse toetuse eraldamise perioodi kestel, jätnud kasutamata toetuse tagastamata või on muul moel lepingut rikkunud, siis on vallavalitsusel õigus toetust vähendada, määrata leppetrahv, lõpetada leping, toetus tagasi nõuda ja kolme aasta jooksul toetuse saajale toetust mitte anda.

  (2) Haridus- ja kultuuriosakond esitab toetuse saajale tagasinõude 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse tagasinõudmise alustest teadasaamise päeva. Pärast lepingu lõppemist võib toetust tagasi nõuda kolme aasta jooksul.

  (3) Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed:
  1) tagasinõudja nimi ja aadress;
  2) toetuse saaja nimi;
  3) lepingu number ja sõlmimise kuupäev;
  4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
  5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtpäev;
  6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sh arvelduskonto number ja saaja nimi;
  7) muu oluline teave.

  (4) Lepingu rikkumise korral on vallavalitsusel õigus küsida toetuse saajalt leppetrahvi kuni 20% konkreetse lepinguga antud toetusest. Leppetrahvi tasumise nõude võib esitada lisaks toetuse tagasinõudele või ilma toetuse tagasinõuet esitamata.

§ 11.   Toetuse tagasimaksmine

  Kasutamata toetus tuleb toetuse saajal tagastada lepingus kindlaks määratud ajal ja korras lepingus määratud arvelduskontole.

Aivar Viidik
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json