Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kuusalu vallas
Vastu võetud 15.06.2022 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja § 16 lg 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Kuusalu valla korraldavate sotsiaalteenuste kirjeldust ja rahastamist ning taotlemise tingimusi ja korda.
(2) Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste sotsiaalkaitse korraldust ning sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja muude õigusaktidega.
§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi saajad
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustatud taotlema isik, kes on kantud rahvastikuregistrisse Kuusalu valla elanikuna või kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Kuusalu valla haldusterritooriumil.
(2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Kuusalu vallas.
(3) Sotsiaalhoolekandelist abi osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
§ 3. Taotluse menetlemine
(1) Abi saamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse, mis sisaldab järgnevaid andmeid:
1) abi vajava isiku nimi, sünniaeg, elukoht;
2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed;
3) abivajaduse kirjeldus;
4) sissetulek ja varaline seis juhul, kui inimene ei suuda sotsiaalteenuse eest tasuda.
(2) Vallavalitsusel on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente ning kontrollida esitatud andmete õigsust.
(3) Vallavalitsuse ametnik (edaspidi: ametnik) selgitab isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel välja parima asjakohase abi, koostades vajadusel juhtumiplaani.
(4) Vajadusel külastab ametnik abi vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima abimeetme väljaselgitamiseks.
(5) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekuvõimet ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, arvestades võimalusel isiku tahet, nõusolekut ning elukorraldust, sealhulgas:
1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(6) Otsuse abi andmise, osalise andmise, kõrvaltingimustega andmise, andmisest keeldumise, andmise muutmise, peatamise või lõpetamise kohta teeb nõuetekohase taotluse esitamisest arvates 10 (kümne) tööpäeva jooksul:
1) vallavalitsus väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, eluruumi tagamise teenuse, lapsehoiuteenuse, asendushooldusteenuse ja järelhooldusteenuse osas,
2) ametnik koduteenuse, tugiisikuteenuse, täisealise isiku hoolduse, isikliku abistaja teenuse, varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse, võlanõustamisteenuse ning muu vajaduspõhise sotsiaalteenuse osas.
(7) Teenuse osutamiseks koostatakse koostöös teenust saava isiku või tema seadusliku esindaja ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakt või sõlmitakse vajadusel haldusleping.
(8) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus ning teenuse eest tasumisega seotud asjaolud.
(9) Vallavalitsus või ametnik võib abi andmisest keelduda kui isik ei vasta abi saamise tingimustele:
1) ei ole rahvastikregistrijärgne Kuusalu valla elanik;
2) taotleja on esitanud valeandmeid, jätnud nõutud lisadokumendid tähtajaks esitamata või keeldub muul viisil abi määramiseks vajalikust koostööst;
3) abivajaduse hindamise käigus ei tuvastatud teenuse vajadust.
(10) Abi andmise lõpetamisel, peatamisel ja alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõudmisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust.
§ 4. Sotsiaalteenuse eest tasumine
(1) Isikult võib võtta temale osutatud sotsiaalteenuse eest tasu. Võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(2) Sotsiaalteenuste eest võetava tasu piirmäärad ja teenuste taotlemiseks vajalike dokumentide vormid kehtestab vallavalitsus.
(3) Kui abi saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna ülalpidamist kahjustamata võimelised teenuse eest täies mahus tasuma, makstakse teenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.
(4) Tasu ei võeta, kui selle suurus takistab vaatamata hinnatud teenusevajadusele teenuse saamist.
(5) Kui isikule on vaja abi anda viivitamatult võib vallavalitsus teenuseosutajale tasuda abivajajale osutatud teenuste eest sõltumata isiku majanduslikust olukorrast, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt tehtud kulude hüvitamist.
(6) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus, vallavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus või ettevõtja.
(7) Vallavalitsus on kohustatud korraldama sotsiaalteenust ka siis, kui isik ei ole võimeline abi taotlema või kui vallavalitsuseni jõuab info abi vajavast isikust.
§ 5. Arvestus, järelevalve ja kaebuste lahendamine
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise üle peetakse arvestust sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).
(2) Riiklikku ja haldusjärelevalvet abi korraldamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
(3) Teenistuslikku järelevalvet teostab vallavalitsus.
(4) Abi korraldamise ja arvestuse pidamise eest vastutab ametnik vastavalt oma pädevusele.
(5) Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud haldusaktiga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie vallavalitsusele või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja tingimustel.
2. peatükk SOTSIAALTEENUSTE LIIGID
§ 6. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(3) Koduteenus on eelkõige:
1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;
2) abistamine arstiabi korraldamisel ning ravimite ja abivahenditega varustamine;
3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine;
4) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjaliga ja veega varustamine;
5) abistamine enesehooldusel, sh pesemise korraldamine;
6) eluruumi korrastamine;
7) muud kokkulepitud tööd, mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.
(4) Koduteenust osutatakse igale teenuse vajajale koostatud personaalse hoolduskava alusel.
§ 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
§ 8. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse üldeesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema omavastutuse võime arendamises.
(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel.
(3) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
§ 9. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded, mis märgitakse haldusakti.
§ 10. Isikliku abistaja teenus
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
§ 11. Varjupaigateenus
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise, turvalise, voodikoha ja pesemisvõimalusega ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.
§ 12. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Esmase abi raames tagatakse isikule kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
§ 13. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust on võimalik kasutada ka isikutel, kellel on abivajadus, kuid ei ole määratud puuet.
§ 14. Eluruumi tagamine
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
§ 15. Võlanõustamisteenus
Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
§ 16. Lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
§ 17. Asendushooldusteenus
Asendushooldusteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
§ 18. Järelhooldusteenus
Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushooldusteenuselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
§ 19. Muu vajaduspõhine sotsiaalteenus
Isikule võib osutada võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest sotsiaalteenuseid nagu:
1) päevahoiuteenus – osutatakse täisealisele isikule, kellel on suurenenud järelevalve vajadus päevasel ajal;
2) intervallhoiuteenus – turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla ning vajab seetõttu ööpäevaringset lühiajalist tuge;
3) erialaspetsialisti nõustamisteenus – isiku heaolu parandamine ning iseseisva toimetuleku toetamine;
4) kriisiabi - lühiajaline psühholoogiline abi inimesele, kes on läbi elanud traumaatilise sündmuse või õnnetusjuhtumi või kes on sattunud igapäevaelu kriisi ja tunneb, et vajab toimetulekuks abi;
5) tugirühmad, -programmid ja koolitused – inimeste toetamine igapäevasel toimetulekul;
6) sõltuvusravi - isikule tema sõltuvushäirest ja tervislikust seisundist lähtuvalt sõltuvusest võõrutamiseks või sõltuvuse kontrolli alla saamiseks ning sõltuvusega kaasnevate sotsiaalse toimetuleku probleemide lahendamiseks ja sõltuvusse tagasilangemise vältimiseks vajalike ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kavandamine;
7) toiduabi - isikutele, kes elavad toimetulekuraskustes;
8) viipekeele teenus - kuulmispuudega inimeste ja pimekurtide abistamine igapäevasel suhtlemisel, et võimaldada neil osaleda ühiskonnas võrdväärselt teistega;
9) infotehnoloogilised lahendused – nutikad andurid, jälgimisseadmed, ravimikarbid jms;
10) omasteta surnu matmise või tuhastamise korraldab kohalik omavalitsus vastavalt kalmistuseadusele.
11) muud vajalikud teenused.
3. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 20. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Kuusalu Vallavolikogu 25.11.2015 määrus nr 19 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord Kuusalu vallas“;
2) Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 määrus nr 8 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Kuusalu vallas“;
3) Kuusalu Vallavolikogu 30.01.2019 määrus nr 4 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamine“;
4) Kuusalu Vallavolikogu 02.05.2018 määrus nr 7 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“;
5) Kuusalu Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 16 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
6) Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 määrus nr 9 „Tugiisikuteenuse osutamise kord Kuusalu vallas“;
7) Kuusalu Vallavolikogu 30.01.2019 määrus nr 2 „Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse korraldamine“;
8) Kuusalu Vallavolikogu 27.11.2018 määrus nr 22 „Eluruumi tagamise korra kehtestamine“;
9) Kuusalu Vallavolikogu 30.01.2019 määrus nr 3 „Võlanõustamisteenuse korraldamine“.
§ 21. Määruse rakendamine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Seni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tähtajani või kehtetuks tunnistamiseni ja sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtajani või lepingu lõpetamiseni.
Ulve Märtson
volikogu esimees
Facebook
Twitter