Kambja valla kaugküttepiirkonnad
Vastu võetud 15.08.2019 nr 65
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lg 1 punkti 37 ja kaugkütteseaduse § 5 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse eesmärk
(1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada Kambja valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjale kindlust kaugküttesüsteemi arendamisel.
(2) Käesolev määrus piiritleb Kambja valla territooriumil asuvad kaugküttepiirkonnad, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustused.
(3) Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduse § 2 toodud mõisteid.
§ 2. Kaugküttepiirkonna määramine
(1) Kambja valla kaugküttepiirkonnad hõlmavad valdavalt kõrghoonestusega alasid.
(2) Kambja valla kaugküttepiirkonnad on (kaugküttepiirkondade skeemid lisas):
1) I piirkond – Tõrvandi alevik Ringtee 1 - 42 tänava vasakule poole jäävad kinnistud (välja arvatud Ringtee 16a, 19, 27, 33, 35, 40), Papli tn 2, 5 – 15 kinnistud, Aia tn 3, 9, 12, 14 kinnistud; Ülenurme aleviku Poldri tn 1 – 7 kinnistud, Uus tn 1 - 9 kinnistud, Lasteaia tn 1 - 4 kinnistud, Heki tn 2 – 4 kinnistud, Pargi tänava kinnistud, Tartu maantee kinnistud 1 kuni 38, Muuseumi tn 2 ja 4 kinnistud.
2) II piirkond - Uhti küla Valge tee 1, 5, 7, 11, 13, 15, 17, 19 kinnistud.
3) III piirkond - Kambja aleviku Kesk tn 2 - 12 kinnistud, Männi tn 1 – 4 ja 9 – 17 kinnistud, Kase tn 2 ja 6 kinnistud, Aia tn 2 kinnistu; Võru mnt 4a kinnistu.
§ 3. Kaugküttevõrguga liitumine
(1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(2) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(3) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud määruse § 4 nimetatud juhtudel.
(4) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu vastavalt kaugkütteseaduse § 12 sätestatule. Konkurentsiametil on õigus kontrollida soojusettevõtja tegevuse põhjendatust liitumistaotluse rahuldamisest keeldumisel, liitumistasu määramisel ja lepingutingimuste kehtestamisel.
§ 4. Kaugküttepiirkonnas muude kütteviiside kasutamise lubamine
(1) Kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte järgmistel ehitistel:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 25 kW;
3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,6 kW;
4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise: maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia jne.
(2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.
(3) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Kambja Vallavalitsus koos projekteerimistingimuste väljastamise või detailplaneeringu kehtestamisega. Kambja Vallavalitsus teostab ka määruse täitmise järelevalvet.
§ 5. Kaugküttevõrgust eraldumine
(1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.
(2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;
3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.
(3) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.
(4) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.
(5) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(7) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(8) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.
§ 6. Kvaliteedinõuete tagamine
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vaheliste lepingutega (müügileping, liitumisleping) ning käesoleva määrusega sätestatud tingimustele.
(2) Peale- ja tagasivooluliini rõhkude vahe tarbija liitumispunktis ei tohi langeda alla nõuetekohast soojusvarustuse kindlustamiseks vajalikku minimaalset väärtust.
(3) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -50 C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.
(4) Plaanilisi soojakatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -50 C.
(5) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügi lepingus.
§ 7. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.
(2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(3) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus, lähtudes käesolevast määrusest ning kaugkütteseaduse § 14, § 28 ja § 29 sätestatust.
§ 8. Rakendussätted
(1) Kambja Vallavolikogu 17.12.2009 määrus nr 1 „Kambja valla kaugküttepiirkond“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Ülenurme Vallavolikogu 09.09.2008 määrus nr 18 „Ülenurme valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“ tunnistatakse kehtetuks.
(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Heiki Sarapuu
volikogu esimees
Lisa Kambja valla kaugküttepiirkondade skeemid
Facebook
X.com