Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Sindi linna kaevetööde eeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Sindi linna kaevetööde eeskiri - sisukord
Väljaandja:Sindi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.06.2018
Avaldamismärge:RT IV, 22.11.2012, 2

Sindi linna kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 15.04.2010 nr 4

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36 1alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Sindi linna kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde korraldamist (edaspidi kaevetööd) Sindi linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes teostavad kaevetöid Sindi linna haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
 1) kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute eramu kinnistutel va juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate, avalikes huvides kasutatavate tehnovõrkudega ühendatud tehnorajatiste püstitamise, hooldamise või remondiga;
 2) kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnovõrkude ja -rajatiste püstitamisel või remonttöödel;
 3) eeskirja paragrahvide 22-29 sätteid ei kohaldata kaevetöödel, mis on tingitud tee ehituse ja -rekonstrueerimistöödest.

 (3) Kinnismälestistel ja muinsuskaitsealal võib teid, trasse ja võrke rajada ning remontida, samuti haljastus- ja kaevetöid teha vaid Muinsuskaitseameti ja Sindi Linnavalitsuse loal, sh ka kinnistusiseseid.

 (4) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala (edaspidi üldkasutatav ala) sulgemine või osaline sulgemine toimub Sindi Linnavalitsuse määruse “Teede ja tänavate sulgemise kord” alusel.

 (5) Kaevetöödel vajalikud mõõdistused tuleb teha Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007 a määrus nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra“ alusel.

 (6) Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.

§ 2.  Mõisted

 (1) Kaevetööd on:
 1) tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast;
 2) kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne);
 3) tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega;
 4) tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega.

 (2) Kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid.

 (3) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks juhul kui:
 1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
 2) tehnorajatise avarii ohustab liiklejaid;
 3) tehnorajatise avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.

 (4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jms.

 (5) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine.

 (6) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist.

 (7) Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse.

 (8) Geodeetiline plaan on digitaalse mõõdistamise teel koostatud situatsiooni ja maa-aluste trassidega mõõtkavas plaan.

 (9) Taastamistööde tagatis (edaspidi tagatisraha) on kaevaja poolt Sindi Linnavalitsuse arvelduskontole deponeeritud arvestuslik rahasumma või krediidi- või finantsasutuse tagasivõtmatu garantiikiri kaevetöödel rikutud pinnakatete taastamiseks.

 (10) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend.

 (11) Kaevetööde ala on maa-ala, kus paikneb kaevik, ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.

 (12) Tänav on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks, s.h jalgrattatee.

 (13) Tükkmaterjal on parkettkattekivi, unikivi, munakivi või muu sarnane teekatte materjal.

 (14) Kinnistu on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olev maa-ala.

 (15) Eramu on eraldi kinnistul asuv ühe pere elamiseks ettenähtud hoone.

2. peatükk KAEVELOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE 

§ 3.  Taotluse esitamine

 (1) Kaevaja esitab digitaalselt või võimaluse puudumisel kirjalikult vormikohase kaeveloa taotluse Sindi Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistusele hiljemalt 5 tööpäeva enne kaevetöö algust.

 (2) Kaeveloa taotluse vorm kinnitatakse ehitus- ja planeerimisteenistuse otsusega.

 (3) Kaeveloa taotluse vorm on kättesaadav Sindi linna koduleheküljel www.sindi.ee.

 (4) Kaeveloa taotlusele lisatakse:
 1) tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek;
 2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan;
 3) tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba;
 4) üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri;
 5) ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused;
 6) tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering;
 7) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek;
 8) üldkasutataval alal kaevamise korral vähemalt 2 ülevaatlikku fotot paberkandjal või digitaalsel kandjal plaanitavast kaevekohast.

§ 4.  Kaeveloa väljastamine

 (1) Kaeveloa väljastamise otsustab ehitus- ja planeerimisteenistus 5 tööpäeva jooksul arvates kaevaeloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast.

 (2) Ehitus- ja planeerimisteenistusel on kaeveloa väljastamisel õigus seada lisatingimusi, sealhulgas:
 1) määrata kaevajale töö alustamise ja lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
 2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- ja/või heakorratöödest;
 3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel;
 4) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist;
 5) nõuda mahamärkimise teostamist kinnitatud projekti alusel vastavat õigust omava isiku poolt;
 6) otsustada teostusmõõdistamise vajadus üle.

 (3) Ehitus- ja planeerimisteenistus saadab kaeveloa taotlejale kaeveloa taotluses märgitud e-posti aadressile või postiaadressile.

 (4) Vajadusel koostavad kaevaja ja ehitus- ja planeerimisteenistuse esindaja enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Akti koostamisel lisatakse olukorra selgitamiseks fotod, akti koostamisel osaleb omanikujärelevalvet teostav isik.

§ 5.  Kaeveloale kantavad andmed

 (1) Kaeveloale kantakse järgmised andmed:
 1) kaeveloa väljastaja andmed;
 2) kaeveloa väljastamise kuupäev;
 3) kaeveloa number;
 4) kaevaja andmed;
 5) kaevetööde asukoht;
 6) kaevetööde põhjus;
 7) kaevetööde kestus;
 8) kaevetööde tagatisraha suurus;
 9) kaevetööde eest vastutava isiku andmed;
 10) vajadusel omanikujärelevalvet teostava isiku kontaktid;
 11) vajadusel muud lisatingimused.

 (2) Kaeveloa vorm kinnitatakse ehitus- ja planeerimisteenituse otsusega.

§ 6.  Kaeveloa väljastamisest keeldumine

 (1) Kaeveloa väljastamisest keeldutakse, kui:
 1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi;
 2) kaeveloa taotlejat on taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda väärteomenetluse korras karistatud kaevetööde eeskirja rikkumise eest;
 3) kaeveloa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda teostanud garantiikorras ettenähtud töid;

 (2) Kaeveloa väljastamisest keeldumine vormistatakse ehitus- ja planeerimisteenistuse otsusega.

 (3) Ehitus- ja planeerimisteenistus teatab kaeveloa taotlejale kaeveloa väljastamisest keeldumisest kirjalikult 5 tööpäeva jooksul kaeveloa taotluse esitamise päevast arvates.

§ 7.  Kaeveloa muutmine, pikendamine ja peatamine

 (1) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb kaeveloa väljastaja sellele vastavasisulise märke.

 (2) Kaevetööde muudatuste algataja peab koostama muudatustega joonise ning kooskõlastama projekteerijaga ja ehitus- ja planeerimisteenistusega, kes määrab vajadusel lisakooskõlastamised.

 (3) Kaeveloa tähtaja pikendamiseks üle kaeveloas märgitud tähtpäeva peab kaevaja pöörduma ehitus- ja planeerimisteenistuse poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval.

 (4) Kaeveloa väljastajal on õigus peatada tema poolt välja antud kaeveloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest.

 (5) Kaeveloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

3. peatükk KAEVETÖÖD 

§ 8.  Kaevetööde üldnõuded

 (1) Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde asukohas.

 (2) Kaevetööd tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul.

 (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult teeomaniku poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.

 (4) Kaevetööl on keelatud kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel, tänavatel või haljasaladel toimuvateks töödeks on lubatud ainult ehitus- ja planeerimisteenistuse kirjalikul nõusolekul.

 (5) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui need enne kaevetööd olemas olid.

§ 9.  Kaevetööde ala tähistamine ja piiramine

 (1) Kaevetööde ala otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
 1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
 2) omanikujärelevalvet teostava isiku kontakt;
 3) kaevaja nimi ja aadress;
 4) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 5) töö nimetus;
 6) töö alg- ja lõpptähtpäev;
 7) tööpiirkonna pikkus.

 (2) Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöid teostades lähtutakse kaevetööde ala märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.

 (3) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile EVS 613-2001 ja pimedal ajal valgustatud.

 (4) Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.

 (5) Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.

 (6) Kaeviku täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid, ja ümbritsetakse piiretega.

§ 10.  Liikluse piiramine

 (1) Kaevaja ei tohi sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on teeomaniku poolt väljastatud luba.

 (2) Ehitus- ja planeerimisteenistusel on õigus vajadusel nõuda kaevaja kulul ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõppemist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala ümbersõidutee ehitamiseelse seisundi taastamist.

 (3) Ehitus- ja planeerimisteenistusel on õigus vajadusel nõuda kaevaja kulul ajutise ühissõidukite peatuse ehitamist ja bussiliikluse ümberkorraldamist ning kaevaja kulul tolmutõrje teostamist.

§ 11.  Tehnorajatiste vigastamine või ümberpaigutamine

 (1) Teostusjooniseta ning omavoliliselt paigaldatud tehnorajatiste vigastamisest tekitatud kahju eest kaevaja vastutust ei kanna.

 (2) Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul.

 (3) Tehnorajatise võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kinnitatud projekti alusel.

 (4) Erakinnistul vastutab kaevetööde eest kinnistu omanik.

§ 12.  Kaevetööde teostamine puude läheduses

 (1) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.

 (2) Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi.

§ 13.  Ettenägematute asjaolude ilmnemine

 (1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, kultuuriväärtuslik leid või arheoloogiline kultuurkiht, geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis vms) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima ehitus- ja planeerimisteenistust, vajadusel päästekeskust või muinsuskaitseametit.

 (2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu kaevetööde peatamisel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra.

 (3) Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevajal vajadusel taotleda ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt nõutud täiendavad kooskõlastused.

 (4) Kaevetööde peatamise kohta teeb ehitus- ja planeerimisteenistus kaeveloale kirjaliku märke.

 (5) Kaevetööde jätkamise aluseks on ehitus- ja planeerimisteenistuse kirjalik märge kaeveloal.

§ 14.  Kaevetööde käigus eemaldatav materjal

  Kaeveloa väljastajal on õigus seada tingimusi üldkasutataval maa alal kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld, maakivid, betoonkivid jne) ladustamise ja teeomanikule üleandmise osas.

§ 15.  Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine

  Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine ühiskanalisatsiooni võib toimuda vee-ettevõtte loal, mille kohta teeb eelpool nimetatud loa andja kaeveloale kirjaliku märke.

§ 16.  Geodeetiliste märkide ja liiklusmärkide kaitsmine

 (1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada geodeetilisi märke ja liiklusmärke.

 (2) Kahjustatud või hävitatud ja ümberpaigutatavad märgid taastatakse kaevaja kulul.

 (3) Geodeetilise märgi ohtusattumisel on ehitus- ja planeerimisteenistusel õigus kaevetööd peatada.

§ 17.  Kaeviku tagasitäitmine

 (1) Kaevaja peab tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise lahtise kaevikuga mõõdistustööde teostamise õigust omava isiku poolt.

 (2) Kaeviku tagasitäitmist alustatakse kaeviku põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist.

 (3) Kaevik täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 30 cm.

 (4) Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt omanikujärelevalvet teostavale isikule tiheduse mõõtmise akt.

 (5) Kaeviku täitematerjalina tohib kasutada ainult täitepinnast, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. Täitematerjali laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.

 (6) Tänaval, väljakul või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.

 (7) Kaeviku tagasitäitel kihtidena peab elastsusmoodul iga konstruktsioonikihi peal vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele.

 (8) Pargis või puhkealal asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.

§ 18.  Omanikujärelevalvet teostava isiku õigused

 (1) Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister

 (2) Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda:
 1) kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete vastavusdeklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti hooldus- või kasutusjuhendite ja
muude vajalike dokumentide esitamist;
 2) nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist;
 3) ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele;
 4) ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist;
 5) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
 6) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

§ 19.  Kaevetööde lõppemine

 (1) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui:
 1) kaevetöödel rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud;
 2) ehitus- ja planeerimisteenistusele on üle antud mahamärkimise akt ja paigaldatud tehnorajatiste teostusdokumentatsioon digitaalsel andmekandjal või paberil;
 3) kaevetöödel hävitatud või rikutud geodeetilised märgid on taastatud;

 (2) Kaevetööde lõppemisel tagastatakse ehitus- ja planeerimisteenistusele nõuetekohaselt täidetud kaeveloa talong.

4. peatükk AVARIITÖÖD 

§ 20.  Avariikaevetöödele esitatavad nõuded

  Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded, mis ei ole vastuolus käesoleva eeskirja paragrahviga 21.

§ 21.  Avariikaevetööde alustamine

 (1) Avariikaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, teatades kirjalikult (s.h e-posti või faksi teel) kaevetöödest kohe ehitus- ja planeerimisteenistusele, ühistranspordi korraldajale, päästeteenistusele (kui kaevetööga kaasneb liikluse sulgemine), kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele ja võimalusel maa-ala omanikule.

 (2) Avariikaevetöö teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi.

 (3) Muinsuskaitsealal toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave ka muinsuskaitseametile.

 (4) Kui avariikaevetööde alustamise päev langeb rahvus- või riigipühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest kohe rahvus- või riigipühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval.

 (5) Kaevaja esitab vormikohase kaeveloa taotluse ehitus- ja planeerimisteenistusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist. Kaeveloa taotlusele lisatakse kaevetööde ala geodeetiline plaan ja maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri.

5. peatükk TAASTAMINE 

§ 22.  Kaevetöödel rikutud maa-ala ja objektide taastamine

 (1) Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse vastavalt kaeveloal märgitud katendi liigile ja tähtajale kogu ulatuses kaevaja kulul.

 (2) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid.

 (3) Kaevaja on kohustatud taastama teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga.

 (4) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust nõuetekohaselt taastada, on kaevaja kohustatud taastama teekatte või haljastuse ajutiselt (talvel külma asfaldiga). Kaevaja on kohustatud hoidma ajutise teekatte sõidukõlblikuna kuni katte lõpliku taastamiseni.

§ 23.  Taastamine pikisuunalise kaevetöö korral

 (1) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral:
 1) taastatakse kõnniteede pinnakatted kogu kõnnitee laiuselt, vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid;
 2) alla viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kogu kõnnitee laiuselt mitte vähem kui kümne meetri pikkuse paigana.

 (2) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral:
 1) taastatakse tükkmaterjalidest katted kogu tänava laiuses;
 2) alla viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kogu tee laiuses, kui taastatav ala on üle poole tee laiusest; alla poole tee laiuselt taastatava ala puhul taastatakse katted kuni tee teljeni ning kokkuleppel ehitus- ja planeerimisteenistusega vahetatakse välja ka äärekivid;
 3) üle viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kogu tee laiuses ning kokkuleppel ehitus- ja planeerimisteenistusega vahetatakse välja ka äärekivid;
 4) kaeviku nõlvus tehnorajatiste paigaldamisel peab olema min 5:1.

 (3) Linnavalitsusel on õigus sõlmida kaevajaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas.

§ 24.  Taastamine ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste korral

  Kui tänavaga ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.

§ 25.  Teekatte taastamine

 (1) Olemasoleva teekatte kaevikuga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

 (2) Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant.

 (3) Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 50 cm võrra laiemalt ja pikemalt, kui olid kaeviku mõõtmed.

 (4) Kaevukraede tõstmisel tuleb asfaltkate taastada vähemalt 30 cm kaevukrae servast.

 (5) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga.

 (6) Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.

 (7) Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.

§ 26.  Tükkmaterjalist teekatte taastamine

  Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on teeomanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.

§ 27.  Haljasalade taastamine

 (1) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga.

 (2) Enne ja pärast muruseemne külvi peab maapind olema tasane ning rullitud.

 (3) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad.

 (4) Muruseemne külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september.

 (5) Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema üks kord niidetud.

 (6) Kaevetöö ajal haljastuse rikkumise tuvastamisel on ehitus- ja planeerimisteenistusel õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist 24 kuu jooksul arvates kaeveloa lõppemise ajast.

§ 28.  Taastamistöödele esitatavad nõuded

 (1) Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile EVS 613-2001.

 (2) Kaevaja peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh. ajutise teekatte korrashoiu (sh tee tolmutõrje), kuni lõpliku nõuetekohase taastamiseni omal kulul.

 (3) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama. Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivpinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikatendiga teel olla 0,98, kergkatendiga teel 0,95 ja haljasalal 0,9.

 (4) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal seadmega Inspector II või Loadman vähemalt iga 50 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa.

 (5) Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.

 (6) Talveperioodil kaevetöödel rikutud maa-ala asfalteerimise lõpptähtaeg on 15. mai.

 (7) Ehitus- ja planeerimisteenistusel on õigus nõuda teekatte kohest ajutist taastamist juhul, kui lõplik taastamine ei ole kaevetööde lõpetamisel tehnoloogiliselt võimalik.

 (8) Asfaldikihi tasasust hinnatakse ehitamise käigus 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele. Tasasust kontrollitakse tee-ehitusobjekti puhul iga 25 m ja katete taastamisel pärast kommunikatsioonide paigaldamist iga 10 m tagant.

§ 29.  Garantiiaeg taastamistöödele

 (1) Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest või viimasest garantiiremondist, avariikaevetöödel 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest.

 (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevaja omal kulul ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt määratud tähtpäevaks.

 (3) Juhul kui kaevaja ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt määratud tähtajaks, võib ehitus- ja planeerimisteenistus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja arvel.

6. peatükk TAASTAMISTÖÖDE TAGATIS 

§ 30.  Tagatisraha

 (1) Üldkasutataval ala kaevetöid teostav kaevaja on kohustatud enne kaeveloa saamist tasuma tagatisraha ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt arvestatud suuruses või esitama krediidi- või finantsasutuse garantiikirja ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt arvestatud suuruses ja tähtajaga.

 (2) Tagatisraha nõuet ei rakendata töödele, mille lepingu osapooleks on Sindi Linnavalitsus,
linna allasutus või Sindi linna enamusosalusega äriühing.

 (3) Tagatisraha suuruse määrad ja arvestuse alused kehtestab Sindi Linnavalitsus iga aasta 01. juuniks.

§ 31.  Puuduste kõrvaldamine

  Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel annab ehitus- ja planeerimisteenistus kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tellib taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja poolt makstud tagatisraha arvelt.

§ 32.  Kaevaja suhtes pankroti väljakuulutamine ja juriidilise isiku lõpetamine

  Kui kaevaja ei lõpeta objekti taastamistöid tähtajaks (k.a talvise kaevetöö järgne teekatte lõplik taastamine 15. maiks) seoses pankroti väljakuulutamise ja juriidilise isiku lõpetamisega, läheb kaeveobjekti taastamise kohustus üle ehitus- ja planeerimisteenistusele, mis tehakse tagatisraha arvelt.

§ 33.  Tagatisraha tagastamine

  Tagatisraha, millest on maha arvestatud eeskirja paragrahvides 31-32 sätestatud ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt tehtud kulutused, tagastatakse kaevajale kahe kuu jooksul kaevetööde lõppemise päevale järgnevast päevast arvates.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.  Vastutamine

 (1) Eeskirja paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustel vastutab kaevetööde ohutuse eest maa-ala valdaja/omanik.

 (2) Eeskirja rikkujad ja kaeveloata kaevajad kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.

 (3) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevaja faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

§ 35.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Sindi Linnavalitsuse poolt määratud ametnikud.

§ 36.  Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Sindi Linnavolikogu 17. juuni 1999 määrus nr 40 „Kaevetööde eeskirjad Sindi linnas“.

§ 37.  Jõustumine

  Määrus jõustub 26. aprillil 2010.

Aleksander Kask
volikogu esimees