Põltsamaa valla heakorraeeskiri
Vastu võetud 15.11.2018 nr 60
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Põltsamaa valla heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on koos riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada vallas puhtus ja heakord.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Põltsamaa valla territooriumil elavatele, viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.
(3) Heakorra nõuete täitmisel on omanikuga võrdsustatud tema poolt nimetatud valdaja, haldaja või kasutaja.
§ 2. Mõisted
(1) Määruse tähenduses määratletakse Põltsamaa Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi vallavalitsus) ja kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse vallavanema käskkirjaga või ametijuhendiga.
(2) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) avalik koht – korrakaitseseadusega avaliku kohana defineeritav maa-ala;
2) üldkasutatav territoorium – osa valla territooriumist, mis hõlmab avalikult kasutatavaid tänavaid, teid, platse, parke, haljasalasid, mänguväljakuid, supelranda, puhkealasid jmt mis on üldjuhul valla või riigi omanduses ja mis on kasutatav igaühe poolt;
3) kinnistu – kinnistusraamatusse kantud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistu mõistega võrdsustatud mõisted on maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad, mis on juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses olev maa-ala;
4) puhastusala – linnas ja alevikus asuva kinnistu piirist ja selle laiuselt avaliku kasutatava teeni ulatav ala;
5) haljasala – teadlikult kujundatud maastik, maastikuosa või hoonetevaheline välisruum, samuti avamaataimkattega ala asulates, mida iseloomustab ümberkujundatud reljeef ja taimestik ning vastavafunktsioonilised rajatised;
6) tiheasustusalad – maa-alad, mis on Põltsamaa valla territooriumil kehtivate üldplaneeringute alusel määratletud tiheasustusaladena;
7) omanik – füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnistu või vallasasi;
8) risustamine – igasugune materjalide või jäätmete kinnistule ebakorrapäraselt laiali laotamine, mis erineb piirkonna üldisest heakorrastatusest;
9) heakorratööd – tolmu, liiva, peenkillustiku, prahi, okste, lume, jää jm koristamine, heki pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine või multšimine ning mahalangenud puulehtede ja tuulemurru koristamine;
10) talihooldus – talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral;
11) eriolukord – lumesadu üle 10 cm lund 12 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine üle 4 tunni või muudest erakordsetest ilmastikunähtustest tingitud teeolude oluline halvenemine. Eriolukorra piirkonna kehtestab vallavalitsus talihooldust teostava isiku ettepanekul. Eriolukorra järgselt võib pikeneda hooldustsükli aeg kolmanda ja neljanda seisunditasemega teedel 12 tunni võrra ja teistel teedel 24 tunni võrra;
12) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
13) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
14) jäätmed – mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
15) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed jäätmeseaduse tähenduses on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete mõiste ja nende kahjulik toime on sätestatud jäätmeseaduses;
16) jäätmemahuti – prügiurn, -konteiner, mitmesektsiooniline prügiurn prügi sorteeritult kogumiseks;
17) loom – eeskirja tähenduses imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu;
18) romusõiduk – sõiduk, mis on tehniliselt sõidukõlbmatu, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab asula esteetilist väljanägemist ja rikub visuaalselt valla puhtust ja heakorda;
19) illegaalne grafiti – omaniku ja kohaliku omavalitsuse loata ehitisele ja selle olulistele osadele (näiteks seintele, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootepaviljonile, kommunikatsiooni ehitisele ning ühistranspordisõidukitele) kantud kritseldused ja joonised;
20) volitatud ametnik – ametiasutuse poolt määratud ametiisik, kes teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmise osas.
§ 3. Avaliku koha heakorra üldnõuded
(1) Üldkasutatavad kõnniteed peavad olema puhastatud prahist ja jäätmetest. Suvehooajal peavad kõvakattega kõnniteede alalt olema koristatud tolm ja sõelmed ning umbrohi tõrjutud. Talvehooajal peavad lumi, lörts või soola-lumesegu olema eemaldatud sõiduteelt, teepeenardelt, ülekäiguradadelt ja muudelt teerajatistelt vastavalt tee talvise seisundinõuetele hooldustsükli aja vältel. Orgaaniliste sideainete ja soolade kasutamisel peab vältima nende lekkeid ning sattumist pinnasesse ja veekogudesse.
(2) Üldkasutatavatel haljasaladel peab muru või rohi olema niidetud või multšitud, kõnniteedel liikumist takistavad oksad lõigatud, hekk pügatud ja üldjuhul lehed riisutud ning haljasaladele sattunud jäätmed ja praht koristatud.
(3) Väljaspool oma kinnistut avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, hekki, vitriini, või mistahes teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse või kinnisasja omaniku loal. Nende korrashoid ja hooldus on väikevormi omaniku kohustus.
(4) Üldkasutataval territooriumil on keelatud reostada ja risustada maa-ala ning ehitisi, lõhkuda või teisaldada pargiinventari või muud avalikku kohta paigaldatud inventari või kahjustada neid muul viisil.
(5) Veoste ja koormate vedajad peavad kinnitama ja katma veose nii, et ei tekiks tee, teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist, reostamist või kahjustamist. Risustus või reostus tuleb likvideerida viivitamatult. Reostusest ohtlike ainetega tuleb teatada koheselt Päästeametile, tee kahjustamisest tee valdajale.
(6) Mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama mänguväljaku regulaarse hooldamise ning vajadusel kohese remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb viivitamatult demonteerida või muul viisil ohutus tagada.
(7) Avaliku lõkke tegemine tähtpäevadel peab olema kooskõlastatud Päästeametiga, kinnisasja omanikuga ja olema kooskõlas tuleohutust reguleerivate õigusaktidega.
(8) Tiheasustusala erakinnistutel on lõkke tegemine lubatud traditsioonilistel lõkkega seonduvatel tähtpäevadel arvestades tuleohutust reguleerivate õigusaktidega.
(9) Tänavapuhastamist seganud parkiva sõiduki kasutajal tuleb koristada sõiduki ümbrus ja alune ala parkimise tõttu puhastamata jäänud alal.
(10) Mäetööstustööde teostajad peavad aastaringselt hoidma korras ja puhtad kaevanduste väljasõiduteed.
§ 4. Kinnistu ja ehitise omaniku või valdaja kohustused heakorra tagamisel tiheasustusalal
Kinnistu ja ehitise omanik või valdaja on kohustatud:
1) hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;
2) hoidma korras ehitised ja nende juurde kuuluvad elemendid ning ehitusprojektikohaselt viimistletud hoonete fassaadid (sh krohvikahjustused);
3) avatud vaatega alalt niitma või multšima muru või rohu (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), pügama heki, riisuma lehti ning korraldama puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire või mis varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või liiklusvahendi liiklemist 2,5 meetri kõrguselt tänava või jalakäijate tee kohalt;
4) teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal;
5) tagama kuivenduskraavides vee tõrgeteta äravoolu. Kuivenduskraavid (nii põhi kui ka kaldad) tuleb puhastada rohust, võsast, puudest, setetest, jäätmetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest;
6) niitma maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa kinnistutel rohtu vähemalt üks kord aastas peale jaanipäeva, kuid hiljemalt jooksva aasta 1. septembriks, et vältida kulu tekkimist ja hoida ära tuleohtu;
7) tagama vastavalt hoonete ja korterite numeratsioonile õige aadressinumbri olemasolu, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt;
8) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustusest. Nimetatud töö teostatakse avariitööna. Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse;
9) hoidma avalikult kasutatavad kõnniteed, trepid ja läbipääsud puhtad prahist, lumest ja jääst ning vajadusel teostama libedusetõrjet kasutades graniitkillustiku sõelmeid. Mitte loopima lumetõrje teostamisel lund sõiduteele;
10) küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel arvestada tuleohutust reguleerivate õigusaktidega;
11) teavitama keskkonnaohtliku reostuse korral viivitamatult Päästeametit;
12) vältima kinnistult igasuguse materjali (sh savi, killustik, liiv, freespuru, muld jm), pori ja jäätmete kandumist kõnni- ja sõiduteele ning naaberkinnistule.
§ 5. Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud
(1) Heakorra nõuete tagamiseks on keelatud:
1) kahjustada või lõhkuda avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahutit, lillevaasi, pinki, bussiootepaviljoni, liikluskorraldusvahendit, valgustit vms);
2) kahjustada avalikku haljasala, muud roheala ja selle rajatisi, vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid;
3) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma kinnisasja omaniku kooskõlastuseta;
4) kinnitada avalikus kohas puude külge tarasid, traate, silte;
5) paigaldada hoonete fassaadile mittesobivaid või heale tavale mittevastavaid esemeid;
6) parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal omaniku või haldaja loata;
7) parkida romusõidukit avalikus kohas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema korteriühistu luba;
8) pesta sõidukit veekogude kaitsevööndis või reostada veekogu muul moel;
9) sõita spordirajatistel (sh suusa-, jooksu- ja terviseradadel) mootorsõidukitega (v.a raja või rajatise hoolduseks tehtavad sõidud). Eritehnikaga ettevalmistatud suusaradadel on lubatud liigelda vaid suuskadel;
10) viibida lemmikloomadega spordiseaduse järgi sportimiseks vajalikuks maaks tunnistatud maal, välja arvatud kinnisasja omanikuga kooskõlastatud ürituste korral;
11) sõita pinnatud ja asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega;
12) lemmiklooma kaasa võtta kalmistutele, spordi- ja laste mänguväljakutele, ettevalmistatud suusaradadele, avalikesse supluskohtadesse ning muudesse avalikesse rahvarohketesse paikadesse või territooriumile. Nimetatud keeld ei kehti selleks spetsiaalselt ettenähtud kohtadele või vastavatele üritustele ning vaegnägija juhtkoera või teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes;
13) kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks kergliiklusteedel;
14) kuhjata kloriidisegust liiva või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti parki, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta;
15) telkida ja/või ööbida avalikel haljasaladel ning parkides jm selleks tähistamata kohtades kinnisasja omaniku taasesitatava nõusolekuta;
16) paigaldada või ümber tõsta pinke, tõkkepiirdeid, teadete tahvleid, viitasid, vitriine ja muid väikevorme avalikus kohas ilma kinnisasja omaniku loata;
17) hoida kütte-, ehitus- või muud materjali kinnistu tänavaäärses osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et eelpool nimetatu teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse mõistliku aja jooksul;
18) paigaldada jäätmemahuteid, küttepuid ja ehitusmaterjale väljaspool kinnistu piire, kui see pole kooskõlastatud maavaldaja või ametiasutusega. Samuti on keelatud neid paigutada vastu kasvavaid puid;
19) teha illegaalset grafitit;
20) hüpata vette avalikus kasutuses olevatelt sildadelt.
(2) Üldkasutatavates supluskohtades on keelatud:
1) ujuda kaugemale selleks ettenähtud ja tähistatud piirkondadest;
2) suitsetada rannaalal, v.a tähistatud kohtades;
3) viibida ranna-alal ebakaines olekus ja häirida teisi ranna külastajaid;
4) risustada ja reostada ranna-ala mistahes moel;
5) sõita veesõidukitega selleks mitte ettenähtud piirkonnas;
6) ronida tehnilistele hoiatusmärkidele (poid, lipud), neid rikkuda või ilma vastava loata teisaldada;
7) viibida lemmikloomaga või ujutada ja pesta lemmiklooma lubava tähistuseta alal.
§ 6. Omavoliliselt paigaldatud välireklaam
(1) Üldkasutataval territooriumil on keelatud omavoliliselt välja panna teadet, kuulutust, välireklaami või välireklaamikandjat v.a ametlikel avalikel infostendidel.
(2) Valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandile või valdusele omavoliliselt paigaldatud või kantud välireklaami kõrvaldab ametiasutus. Muule kinnistule või ehitisele omavoliliselt paigaldatud või kantud välireklaami kõrvaldab kinnistu või ehitise omanik. Eeltoodut kohaldatakse ka omavoliliselt paigutatud välireklaamkandjate ja välireklaami eksponeerimiseks vajalike kinnistute suhtes.
§ 7. Heakord koduloomade ja -lindude pidamisel
(1) Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus selline tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega ja on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse.
(2) Loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal, samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti. Heakorra tagamiseks on keelatud karjatada koduloomi avalikel haljasaladel.
(3) Kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud peab korvama kariloomade või kodulindude omanik, samuti on ta kohustatud kinni pidama veterinaariaeeskirjadest ja loomakaitseseadusest.
(4) Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud mulla, pori, sõnniku, prahi jms koristamise tööde lõppedes.
§ 8. Heakord ehitustööde tegemisel
(1) Ehitus- ja kaevetöid tohib teha ainult ehitusseadustiku kohaselt ametiasutuse ja kinnistu omaniku või valdaja loal, sealjuures arvestades maa-aluste kommunikatsioonide säilimisega.
(2) Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale alale või teele. Ajutised piirded peavad olema hooldatud ja tagama möödujate ohutuse.
(3) Pärast mulla- või kaevetööde lõpetamist tuleb taastada haljastus, pinnase-, sõidu- või muu tee endine seisund vastavalt aastaaja võimalustele ning ametiasutuse poolt väljastatud loal näidatud tähtajaks.
§ 9. Vastutus
(1) Heakorraeeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel.
(2) Käesoleva määruse alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 lõikes 2 nimetatud isikud.
(3) Järelevalvet teostab ametiasutuse poolt volitatud ametnik.
§ 10. Määruste kehtetuks tunnistamine
Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:
1) Põltsamaa Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrus nr 94 „Põltsamaa linna heakorraeeskiri“;
2) Põltsamaa Vallavolikogu 29. mai 2003 määrus nr 21 „Põltsamaa valla heakorraeeskirja kehtestamine“;
3) Põltsamaa Vallavolikogu 29. mai 2003 määrus nr 20 „Põltsamaa valla avaliku korra eeskirja kehtestamine“.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Andres Vään
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter