Jõhvi valla heakorraeeskiri
Vastu võetud 17.11.2022 nr 35
Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 361 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jõhvi valla heakorra eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab heakorranõuded kogu Jõhvi valla haldusterritooriumil olenemata omandi kuuluvusest.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Jõhvi valla haldusterritooriumil elavatele, viibivatele ja/või tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
(3) Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirja ja korraldatud jäätmeveo korraga, reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga, kaevetööde eeskirjaga, kalmistu kasutamise eeskirjaga, avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korraga, koerte ja kasside pidamise eeskirjaga, välireklaami paigaldamise eeskirjaga ning üksikpuude raieks loa andmise tingimuste ja korraga.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) omanik – füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on maa või ehitised või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus; heakorra nõuete täitmisel on omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Juhul, kui omaniku poolt sõlmitud leping ei kehtesta teise poole kohustusi heakorra tagamiseks, lasub nimetatud kohustus omanikul;
2) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus või muud võimalik seadusjärgne kasutus, samuti katastriüksus ja reformimata riigimaa; heakorra nõuete täitmisel on võrdsustatud mõisteteks maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus ja katastriüksus;
3) avalik koht – määratlemata isikute ringile üldiseks liikumiseks ja kasutamiseks antud igasugune territoorium, hoone, rajatis või ruum (näiteks teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, terviserajad, parklad, kalmistud, ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja kultuuriasutused, toitlustusettevõtted, kauplused, spordihooned, ühissõidukid jmt);
4) puhastusala – füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olev kinnistu või muu territoorium ning sellega vahetult piirnev üldkasutatav territoorium, millele laieneb käesolevast eeskirjast tulenev korrashoiu kohustus. Puhastusala ulatub risti suunas krundi piirist või ehitisest sõidutee katte servani (kõnnitee puudumisel talvisel ajal üks meeter sõiduteele). Ehitiste vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon;
5) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje, muru ja heina niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine ning kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine;
6) eriolukord – ilmastikutingimustest tulenev teeolude oluline halvenemine;
7) romusõiduk – sõiduk, millel puuduvad selle mehhaanilised osad või kereosad või klaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab avaliku koha või kinnistu esteetilist väljanägemist ja rikub visuaalselt heakorda.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse teistest valdkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Heakorra nõuded
§ 3. Avaliku koha heakorra üldnõuded
(1) Ehitise ja/või kinnistu omanik või ehitus- ja remonditöid tegev isik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise temale kuuluval puhastusalal. Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00ks (v.a eriolukord ja muru niitmine). Vajadusel tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord.
(2) Ühissõiduki peatuse ooteala või -platvorm, tähistatud jalakäijate ülekäigurada ja -koht ning rajatise välistrepp peab olema pidevalt puhastatud lumest ja jääst ning seal tuleb vältida libeduse teket.
(3) Avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, vitriini, mistahes välireklaami, välireklaamikandjat või mistahes teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vaid Jõhvi Vallavalitsuse kui täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) loal. Nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikul.
(4) Heakorraalast tööd Jõhvi vallas juhendavad, kooskõlastavad ja korraldavad Jõhvi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) spetsialistid vastavalt oma pädevusele.
(5) Ametiasutus korraldab heakorratöid kõigil valla omandis (v.a juhul, kui kasutusõigus on antud üle kolmandale isikule) või kasutuses olevatel teedel ja tänavatel, sealhulgas parklates, vastavalt nende puhastamiseks kehtestatud järjekorrale ja teemaal asuvatel haljasaladel (vähemalt kaks meetrit teerajatise piirist) ning ühistranspordipeatustes vastavalt eelarves selleks ettenähtud vahenditele.
(6) Kinnistu ja/või ehitise omanik või valdaja on kohustatud:
1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Tekkinud risustus ja reostus tuleb koheselt likvideerida;
2) hoidma korras hoone fassaadi ja rajatised ning sinna juurde kuuluvad elemendid, mis peavad olema terved ning vastavuses ehitusprojektiga;
3) teostama heakorratöid kinnistuga või krundiga külgneval puhastusalal;
4) hoidma pidevas korras teeäärsed kraavid, truubid, eesvoolu-, melioratsiooni- ja muud süsteemid. Teede ääred ja kraavide kaldad peavad olema niidetud vähemalt kaks korda aastas: 20. juuniks ja 1. septembriks;
5) puhastama maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatu jääb tema puhastusala piiresse;
6) tegema umbrohutõrjet (ka põllumaal hajaasustusega aladel), niitma muru (maksimaalne kõrgus 15 cm) ja rohumaadel (vähemalt üks kord suve jooksul) heina, pügama heki ning korraldama puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklemist;
7) tiheasustusalal raiuda oma kinnistul asuvaid puid ja põõsaid (viljapuude ja marjapõõsaste raie puhul luba pole vaja) ainut vallavalitsuse poolt väljastatava loa alusel;
8) tagama vastavalt tänava hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu hoone tänavapoolsel seinal või kinnistu piirdel, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt;
9) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahutite, puhastusseadmete ja sõnniku hoidlate korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
10) omama kehtivat lepingut ja/või hoidma alles maksedokument heitvee ja fekaalide kogumismahuti tühjendamise ja veo kohta vähemalt kaks aastat;
11) panema tavajäätmeid ainult nendesse jäätmete kogumisvahenditesse, mis kuuluvad (on kasutuses) jäätmete tekitajale ning asuvad tema omanduses või valduses oleval kinnistul või territooriumil ning liigiti kogutavad jäätmed panema või üle andma selleks ettenähtud mahutitesse või jäätmejaama või -käitluskohta;
12) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ohutu liikluse, piirates objekti ohutsooni tõkkega;
13) vältima sademevee langemise katuselt otse kõnniteele, paigaldades vajaduse korral vastavad rennid;
14) koristama ehitisega külgnevalt puhastusalt (kui see on kõnnitee) lume ja tõrjuma libeduse, libeduse tõrjeks kasutatava puistematerjali tera läbimõõt peab olema 2 – 6 mm;
15) mitte põletama küttekoldes ja mujal ebameeldivat suitsu ja haisu tekitavaid materjale (plastmass, kumm jms);
16) tagama hoonete fassaadide ja nende elementide puhtuse;
17) kasutusel mitteoleva ehitise/kinnistu omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ja esteetilise väljanägemise ning ohutuse, sulgema sissepääsud hoonesse ja võimalusel ka krundile;
18) tagama kinnistul ja/või ehitise pinnal asuva välireklaamkandja ja välireklaami korrashoiu;
19) hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires;
20) tagama elu-, äri- ja büroohoonetel lipualuste või territooriumil lipumastide olemasolu ja korrasoleku;
21) paigaldama kaupluste, hotellide, toitlustusasutuste, administratiiv-, õppe- ja tootmishoonete ning teiste avalikult kasutatavate hoonete sissekäikude kõrvale piisaval arvul prügiurne ja tagama nende regulaarse tühjendamise ja puhtuse;
22) võtma kasutusele ohutud meetmed karuputke ja teiste võõrliikide tõrjeks ning teavitama nende leiukohtadest keskkonnaametit;
23) mitte hoidma kinnistul romusõidukit või vanarauda selliselt, et romusõiduk või vanaraud on nähtav; romusõiduk tuleb viia ohtlike jäätmete jäätmekäitlus kohta või kui romusõidukist on eemaldatud ohtlikud jäätmed, siis tuleb kere viia vanametalli kokkuostu;
24) hoidma kütte-, ehitus- või muud ajutiselt (kuni 90 päeva) ladustatavat materjali krundi piires korralikult ja ohutult ladustatult ohutul kaugusel kinnistu piiridest, sealjuures tänavaäärses õueosas madalamal piirdeaiast või hekist, tagades tuleohutusnõuete täitmise ning vältides avaliku koha heakorra rikkumist.
(7) Ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegija on kohustatud:
1) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu sattumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule, katma objekti tööpinna vajadusel kattega alates tellingute paigaldamisest;
2) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee, samuti kindlustama iga tööpäeva lõpus pori ja prahi ning ehitusjäätmete koristamise kogu töömaalt ja selle ümbrusest; ehitusmaterjali mahalaadimine ja ajutine ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras ametiasutuse vastava spetsialisti kirjaliku loa alusel;
3) rajama ning hoidma korras alates vundamendiaugu või tellingute paigaldamisest piirdeaia või muu ajutise tõkke, mis paigaldatakse püsivalt ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiristamiseks;
4) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse ja taastama tööde käigus rikutud haljastuse, teed, tänavad ja parkimisalad ka väljaspool töömahtude piire ning vedama ära ehitusjäätmed;
5) paigaldama nähtavale kohale teabetahvli, millele on märgitud: ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress, töö tegija nimi ja aadress, töö eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö nimetus ning töö algus- ja lõpptähtaeg.
(8) Tehnovõrgu omanik on kohustatud:
1) hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega või haljasalaga ühes tasapinnas;
2) likvideerima mõistliku aja jooksul vee- või kanalisatsioonitorude ning muude kommunikatsioonide avariidest põhjustatud antisanitaarse seisukorra.
(9) Prügi ja veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal maha pudenenud prügi ja esemed (ka kauba).
(10) Avaliku koha reostamisel või risustamisel, samuti ehitise kahjustamisel on reostaja, risustaja või kahjustaja kohustatud selle viivitamatult puhastama või korda tegema. Kui reostajat, risustajat või kahjustajat ei ole võimalik tuvastada, peab avaliku koha korrastama selle omanik või temaga võrdsustatud isik mõistliku aja, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul.
(11) Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik või haldaja või lepinguline kasutaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas ja väikevormide hooldamise ning remondi vastavalt vajadusele.
(12) Avaliku ürituse või avaliku koosoleku korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus läbi viidi, peab olema puhastatud ja heakorrastatud hiljemalt kella 7.00ks hommikul või loal määratud tähtajaks.
(13) Hoone omanik on kohustatud tagama hoonele paigutatud lipualuste, televisiooni ja raadio vastuvõtuantennide ning muude seadmete ohutu kinnituse ja korrektse asetuse.
§ 4. Nõuded loomade ja lindude pidamisele
(1) Põllumajandusloomade pidamine on lubatud sanitaareeskirju järgides loomapidamiseks sobilikes kohtades. Loomapidaja peab tagama, et loomasõnnik või virts ei satuks veekogudesse ja põhjavette.
(2) Keelatud on põllumajandusloomi karjatada parkides, kaitstavatel aladel, teede kaitsevööndis ja mujal selleks mitte ettenähtud kohtades.
(3) Põllumajandusloomi tuleb karjatada ketis, aiaga või elektrikarjusega piiratud alal, samuti peab omanik tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti.
(4) Tiheasustusalal peab loomapidaja korraldama oma looma (sh mesilased) pidamist selliselt, et see ei häiriks teisi inimesi ning vältima looma lahti pääsemist loomapidaja juurest, ebameeldiva lõhna ja müra levikut, öörahu rikkumist, reostuse teket jms.
(5) Sõnniku veol tuleb vältida teede ja tänavate reostamist, tekkinud reostus tuleb vedaja poolt likvideerida viivitamatult.
(6) Sõnniku ja virtsa vedu ning laotamine elamute lähedastele põldudele on puhkepäevadel keelatud. Laotatud sõnnik ja virts peab olema küntud pinnasesse võimalikult lühikese aja jooksul, jälgides seejuures tuule suunda, vältimaks haisu levimist elamupiirkondadele.
§ 5. Nõuded mootorsõidukite kasutamisel
(1) Mootor- või maastikusõiduki omanik ja/või kasutaja (edaspidi mootorsõiduki omanik) on kohustatud tagama, et tänavale pargitud sõiduk ei takista tänavakoristustööde teostamist. Vastasel juhul on ta kohustatud koristama lume ja jää, puulehed ja muu prahi tänavale pargitud ja koristustööde läbiviimist takistava sõiduki alt ja ümbert kahe meetri ulatuses.
(2) Heakorra nõuete täitmiseks on mootorsõiduki omanikul või kasutajal keelatud:
1) peatada ja parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal või haljasribal selle ala omaniku või valdaja loata;
2) parkida mootorsõidukeid nii, et eritalituse sõidukite juurdepääs elamule on takistatud;
3) parkida romusõidukit avalikul teel või muus avalikus kohas või kinnistu õue tänavaäärses osas;
4) sõita mootorsõidukitega haljasalal, laste mänguväljakutel, spordirajatistel, kalmistutel, teedel, mis ei ole ette nähtud transpordivahenditega liiklemiseks ning teistes selleks mitte ettenähtud kohtades;
5) tekitada mootorsõidukitega liigset müra elu- ja administratiivhoonete ning puhkealade läheduses.
§ 6. Nõuded valla territooriumil elavale või viibivale isikule
Valla territooriumil elaval või viibival isikul on keelatud:
1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas maha sülitada, urineerida ja roojata avalikus kohas, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, määrida ja kritseldada või joonistada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootepaviljonidele, kommunikatsiooni ehitisele, ühistranspordisõidukitele jms, või kahjustada neid muul viisil;
2) kahjustada või lõhkuda pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahuti, lillekast, pink, valgusti, reklaamikandja, bussiootepaviljon vms) või kasutada neid mitte eesmärgipäraselt;
3) kahjustada haljasala, murukamarat ja lilli, vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid;
4) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta;
5) kloppida riideid ja vaipu korruselamu maja rõdul, aknal ja uksel, asetada fassaadile esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
6) hoida kütte-, ehitus- või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jms mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et ei takistata jalakäijate ja sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 48 tunni jooksul;
7) koguda (kuhjata) materjali üldkasutatavasse kohta vallavalitsuse nõusolekuta;
8) lasta olme- või heitvett sademevee kraavi või -kanalisatsiooni, reostada või risustada kraave või kanalisatsiooni muul viisil;
9) kasutada tuhka või kemikaale lume- ja libedustõrjeks kõnni- või pargiteel;
10) loopida lund kõnni- ja sõiduteele;
11) sõiduteedel heakorratööde tegemise käigus lükata või kuhjata lund ja jääd kõnniteele, lund võib paigutada kõnniteele juhul kui jalakäijatele jääb vähemalt 1,1 m käiguruumi;
12) kuhjata kemikaalide segust liiva või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kemikaalide segust puistematerjali või muud prahti metsa, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta;
13) telkida ja/või ööbida haljasaladel ja parkides, ujuda ja supelda või kalastada selleks mitteettenähtud kohas;
14) pesta ennast, sõidukit, pesu või muid esemeid purskkaevus jm selleks mitteettenähtud kohas (tiik, jõgi, oja, kraav) või reostada neid muul moel. Mootorsõidukit ei või pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist;
15) kuivatada pesu üldkasutataval maa-alal puude vahel;
16) viibida avalikes kohtades haisvates ja teisi määrivates riietes;
17) hüljata jäätmeid väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti;
18) kasutada mürkainet kehtestatud korra vastaselt, tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
19) parkida romusõidukit või muud ilmselt kasutuses mitte olevat sõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal ning kinnistu tänavaäärses õue osas;
20) saastada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida;
21) saastada keskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õli kohas, mis ei ole selleks ette nähtud;
22) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;
23) liigelda sõidukiga, millel on keskkonda saastav leke;
24) teostada mistahes tegevust murul ilma omaniku loata;
25) kasutada üldkasutataval territooriumil lehepuhurit muul otstarbel, kui seda on lehtede kokku kogumine;
26) toita vabalt elavaid linde ja loomi kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.
3. peatükk Tuleohutuse nõuded
§ 7. Nõuded tuleohutuse tagamisel
(1) Tuleohtlikul ajal (kevadel pärast lume sulamist kuni sügisel vihmaste ilmade saabumiseni) on tuleohtlikul alal (metsa ja muu taimestikuga nagu kuluhein, tuleohtlik põõsastik, poolpõõsastik ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala) keelatud:
1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused;
2) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
3) raiejäätmete põletamine;
4) kulu põletamine;
5) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks informeeritud päästeasutuse häirekeskust;
6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Päästeamet.
(2) Lõkete tegemisel tuleb järgida ja arvestada:
1) kaugust hoonetest ja muust põlevmaterjalist peab olema vähemalt kaheksa meetrit;
2) tuule suunda ja lubatud tuule tugevust;
3) kustutusvahendite (tulekustuti, ämber veega, kustutusluud, märjad oksad vms) olemasolu;
4) lõkke aseme ümbritsemine mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi);
5) suitsu suunda, et see ei häiriks liiklust ja teisi inimesi;
6) lõkke valve ja kustutamise järgne uuesti süttimise vältimise.
(3) Tahkküttel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsuahi peavad mistahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 meetri kaugusel. Ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ning pärast kasutamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega või muul viisil kustutada.
4. peatükk Vastutus
§ 8. Vastutus heakorraeeskirja rikkumise eest
(1) Heakorra eeskirja rikkumise eest karistatakse rikkujat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel.
(2) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on vastavalt oma pädevusele vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet.
(3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt määratud ametnikud.
(4) Järelevalve teostaja omab õigust teha ettekirjutusi, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on sätestatud seaduses.
5. peatükk Rakendussätted
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2007 määrus nr 75 „Jõhvi valla heakorra eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Vallo Reimaa
Volikogu esimees
Facebook
Twitter