KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mulgi valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 14.11.2023 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, raamatupidamise seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 ning Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ §-ga 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Mulgi valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus

  (1) Mulgi vald raamatupidamiskohuslasena korraldab oma ametiametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Mulgi Vallavalitsuse kaudu.

  (2) Mulgi Vallavalitsuse kui ametiametiasutuse (edaspidi ametiametiasutus) hallatavateks asutusteks on:
  1) Karksi-Nuia Kultuurikeskus;
  2) August Kitzbergi nimeline Gümnaasium;
  3) Karksi-Nuia Muusikakool;
  4) Karksi-Nuia Spordikool;
  5) Karksi-Nuia Lasteaed;
  6) Mulgi Hoolekandekeskus;
  7) Karksi-Nuia Noortekeskus;
  8) Karksi Külamaja;
  9) Karksi-Nuia Raamatukogu;
  10) Lilli Külamaja;
  11) Karksi Vallahooldus;
  12) Abja Gümnaasium;
  13) Abja Kultuurimaja;
  14) Abja Lasteaed;
  15) Abja Muusikakool;
  16) Abja Noortekeskus;
  17) Abja Päevakeskus;
  18) Abja Raamatukogu;
  19) Kamara Raamatukogu;
  20) Abja Spordi- ja Tervisekeskus;
  21) Abja-Paluoja Tervisekeskus;
  22) Mõisaküla Kool-Lasteaed;
  23) Mõisaküla Kultuurimaja;
  24) Mõisaküla Linnahooldus;
  25) Mõisaküla Muuseum;
  26) Mõisaküla Noortekeskus;
  27) Mõisaküla Raamatukogu;
  28) Halliste Põhikool;
  29) Õisu Lasteaed;
  30) Halliste Lasteaed Pääsuke;
  31) Kaarli Rahvamaja;
  32) Halliste Rahvamaja;
  33) Halliste Raamatukogu;
  34) Õisu Raamatukogu;
  35) Uue-Kariste Rahvamaja.

  (3) Mulgi valla konsolideeritud aruandesse koondatakse järgmised, iseseisvat raamatupidamist omavad ametiasutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Mulgi vald omab olulist mõju:
  1) Aktsiaselts Iivakivi;
  2) Osaühing Abja Elamu;
  3) Sihtasutus Abja Haigla;
  4) Osaühing Mulgi Perearstikeskus.

§ 2.   Mulgi valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

  (1) Mulgi valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Mulgi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist (sh Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ)), arvestusmeetodid ja -põhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), rahandusministri määrustest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi Üldeeskiri) ja rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS).

  (3) Sise-eeskiri reguleerib Mulgi valla majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, varade ja kohustiste inventeerimist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

  (4) Eelarve koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ja Mulgi valla õigusaktidest.

§ 3.   Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu

  (1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiametiasutusele ja ametiametiasutuse hallatavatele asutustele.

  (2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite andmekogude pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume ning aruannete koostamise korda.

  (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.

  (4) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse finantsjuhi või pearaamatupidaja ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega.

  (5) Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Mulgi valla munitsipaalasutuste tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale.

2. peatükk Raamatupidamisregistrite andmekogu 

§ 4.   Andmekogude üldsätted

  (1) Eeskirjaga sätestatakse ametiasutuse raamatupidamisregistrite kui andmekogu pidamise eesmärk ja andmete töötlemise kord.

  (2) Raamatupidamisregistrite andmekogu (edaspidi RMP andmekogu) moodustab raamatupidamise ja andmebaas "Standard Books" eelarveandmete andmebaas VEERA ja teised andmekogud, milles sisalduvaid raamatupidamise korraldamiseks ning finantsinfo töötlemiseks vajalikud unikaalseid andmeid (sh raamatupidamise algdokumendid dokumendihaldussüsteemis, e-arvete menetlemise keskkonnas, personaliarvestussüsteemis ja pankade internetikeskkondades sisalduvad andmed).

  (3) RMP andmekogu pidamise aluseks on raamatupidamise seaduse §-s 2 sätestatu. RMP andmekogu peetakse kooskõlas Eeskirjas ning teistes asjaomastes riigi ja valla õigusaktides sätestatuga ning lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist.

  (4) RMP andmekogu pidamise eesmärgiks on võimaldada vallal korraldada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuvat raamatupidamist ja finantsaruandlust ning tagada valla varade, kohustiste, tulude, kulude ja omakapitali asjakohane ja tõepäraselt esitatud arvestus ja teha kasutajatele kättesaadavaks tööülesannete täitmiseks vajalikud andmed.

  (5) RMP andmekogu peetakse digitaalselt.

§ 5.   Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine

  (1) RMP andmekogusse kogutakse teavet raamatupidamise algdokumentide kohta, et oleks võimalik ametiasutuse raamatupidamist korraldada. Algdokumentideks on arved, lepingud, aktid, aruanded, nimekirjad, käskkirjad, haldusaktid või muud dokumendid.

  (2) RMP andmekogust on lubatud anda andmeid ja aruandeid õigustatud isikutele. Andmekoguga on liidestatud eelarve koostamise, vaatamise ja täitmise veebikeskkond.

  (3) RMP andmekogusse on andmeandjateks ametiasutuse tehingupartnerid (avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused – tehingupartneri koodid, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruandeid) ja ametiasutuse töötajad ning ametnikud.

  (4) Andmekogusse kantavaid andmeid säilitatakse andmekogus ametiametiasutuse dokumentide loetelus kehtestatud säilitustähtajani. Seejärel andmed hävitatakse kustutamise teel. Arhiveerimisele kuuluvad andmed arhiveeritakse. Andmekogu alusdokumente säilitatakse ametiametiasutuse dokumendiregistris vastavalt dokumentide loetelus kehtestatud säilitustähtajani.

§ 6.   Andmete töötlejate õigused ja kohustused

  (1) RMP andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on Mulgi Vallavalitsus, kes korraldab andmekogu pidamist ja tööd, vastutab andmekogusse enda poolt sisestatud andmete õigsuse eest, vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest ja täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Vastutav töötleja on kohustatud vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu andmetele ning ära hoidma andmete omavolilise töötlemise andmekogus.

  (2) RMP andmekogu volitatud töötleja majutab, hooldab ja haldab andmekogu, võimaldab andmetele juurdepääsu, teavitab viivitamata vastutavat töötlejat avastatud ebaõigetest andmetest, andmete mittesihipärasest kasutamisest ja andmekogu kasutamisel tekkinud probleemidest, osaleb andmekogu juurutamisel ja arendamisel ja rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks.

  (3) RMP andmekogu andmete eest vastutavad isikud ning andmete volitatud töötlejad, sh muutmis- ja vaatamisõigusega kasutajad ja administraatorid määratakse vallavanema käskkirjaga.

  (4) RMP andmekogu vastutav ja volitatud töötleja tagavad andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmetega.

  (5) RMP andmekogu kasutamise õigus lõpeb, kui kasutaja ei tööta enam ametikohal, millel andmekogu kasutamise õigus vajalik on. RMP andmekogule juurdepääsu õiguse andmise, muutmise ja lõpetamise kohta säilitatakse logifailid.

§ 7.   Turvameetmed ja järelevalve

  (1) Mulgi Vallavalitsuse infosüsteemi (mille üks osa on RMP andmekogu) kasutamise ning andmete kaitse reeglid sätestatakse vallavanema käskkirjaga kinnitatavas arvutivõrgu kasutamise ja haldamise korras, üldised reeglid infoturbekorras.

  (2) Füüsiliste turvameetmete regulatsioon sätestatakse töökorralduse reeglites, asjaajamise korras ja muudes ametiasutuse dokumentides.

  (3) RMP andmekogu osade turvaklassid määratakse vallavanema käskkirjaga.

  (4) Ametiametiasutuse serverites olevatest andmetest tehakse turvakoopiad üks kord ööpäevas, andmete varundamist reguleerib andmete varundamise kord.

  (5) Järelevalvet RMP andmekogu pidamise ja andmete õiguspärase töötlemise üle teeb andmekogu vastutav töötleja ja teised isikud, kellel on selleks õigusaktidest tulenev õigus.

§ 8.   Andmekogu lõpetamine

  (1) RMP andmekogu kasutamise lõpetamise otsustab vastutav töötleja ning andmekogu tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

  (2) RMP andmekogu pidamise lõpetamisel otsustab vastutav töötleja andmete teise andmekogusse või arhiivi üleandmise või hävitamise ning määrab üleandmise või hävitamise tähtaja. Vastutav töötleja vastutab andmete üleandmise õiguspärasuse ja üleantavate andmete terviklikkuse eest.

  (3) Andmete üleandmise või hävitamise korral koostatakse asjakohane akt.

§ 9.   Raamatupidamiseks ning eelarvestamiseks ja andmete edastamiseks kasutatavad andmekogud

  (1) Raamatupidamise ja eelarveandmete andmebaasi "Standard Books" volitatud töötleja on Excellent Business Solutions Eesti AS, kes on tarkvara omanik ja arendaja ning kellega on vallal sõlmitud leping, mille alusel vald maksab eelarvelistest vahenditest tarkvara kasutamise eest tasu. Andmekogu majutab Excellent Business Solutions Eesti AS. Andmekogu sisaldab raamatupidamiskandeid ja raamatupidamisregistreid, arvete koostamiseks vajalikke andmeid, sh isikuandmeid ja andmeid valla vara kohta. Ligipääsuõiguseid administreerib pearaamatupidaja, kasutajate sisselogimine autentimise teel. Andmebaasile ligipääs tagatakse finantsvaldkonna teenistujatele.

  (2) Eelarveandmete veebikeskkonna „VEERA“ volitatud töötleja on Efta Business Forecast OÜ, kes on tarkvara omanik ja arendaja ning kes võimaldab veebikeskkonnas vaadata raamatupidamise ja eelarveandmete andmebaasi "Standard Books" andmete alusel koostatud eelarve ja selle täitmise infot või muud eelarvete eest vastutajatele tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Veebikeskkond on liidestatud „Standard Booksiga“. Ligipääsuõiguseid administreerib finantsvaldkonna juht, kasutajate sisselogimine autentimise teel. Andmebaasile tagatakse ligipääs eelarvete eest vastutajatele, nende määratud teistele ametiasutuses töötavatele isikutele ja finantsvaldkonna teenistujatele.

  (3) Arvete ja kuluaruannete menetlemise keskkonna „Omniva Arvekeskus“ volitatud töötleja on Eesti Post AS, kes on tarkvara omanik ja arendaja ning kellega on vallal sõlmitud leping, mille alusel vald maksab eelarvelistest vahenditest tarkvara kasutamise eest tasu. Andmekogu sisaldab ostuarveid ja nende lisasid, ametiasutuse müügiarveid ja kasutajate isikuandmeid. Ligipääsuõiguseid administreerivad finantsvaldkonna teenistujad, sisselogimine autentimise teel. Andmekogu on liidestatud „Standard Booksiga“.

  (4) Dokumendihaldussüsteemi „Amphora“ volitatud töötleja on Amphora Infohaldus OÜ, kes on tarkvara omanik ja arendaja ning kellega on vallal sõlmitud leping, mille alusel vald maksab eelarvelistest vahenditest tarkvara kasutamise eest tasu. Ligipääsuõiguseid annab administraator, sisselogimine autentimise teel. Andmekogu sisaldab lepinguid, akte, aruandeid, nimekirju, käskkirju, haldusakte või muid dokumente. Kasutamise reeglid on sätestatud mh ametiametiasutuse asjaajamise korras.

  (5) Palgaarvestuse tarkvara „Taavi Palk“ volitatud töötleja on Taavi Tarkvara OÜ, kes on tarkvara omanik ja arendaja ning kellega on vallal sõlmitud leping, mille alusel vald maksab eelarvelistest vahenditest tarkvara kasutamise eest tasu. Andmekogu sisaldab isikuandmeid, töötasude koostamiseks vajalikku teavet, mida ametiasutus tööandjana on kohustatud töövõtjate kohta koguma ning töötlema.

  (6) Pankade internetikeskkondade volitatud töötlejad on SEB Pank AS, Swedbank AS, Danske Bank AS, kes on tarkvara omanikud ja arendajad ning kellega on vallal sõlmitud lepingud andmete kasutamiseks, mille alusel vald maksab eelarvelistest vahenditest tarkvara kasutamise ning tehingute eest tasu. Ligipääsuõiguseid administreerib ametiasutuse juht või hallatava asutuse juht, sisselogimine autentimise teel.

  (7) Ametiasutusel on õigus kasutada ka muid andmekogusid, mis võimaldavad vallal korraldada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuvat raamatupidamist ja finantsaruandlust ning tagada valla varade, kohustiste, tulude, kulude ja omakapitali asjakohane ja tõepäraselt esitatud arvestus ja teha kasutajatele kättesaadavaks tööülesannete täitmiseks vajalikud andmed.

3. peatükk Kontoplaan 

§ 10.   Kontoplaan

  (1) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandus- informatsiooni liigendamiseks järgnevaid kontoplaani koode:
  1) raamatupidamiskontod - tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning grupeerituna majandusliku sisujärgi, moodustavad kontoplaani;
  2) tehingupartnerite koodid - tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri rahandusministeeriumi koduleheküljel), mis on omistatud igale iseseisval bilansil olevale üksusele ning mis tagavad konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel – vald, maavalitsus, riik, võimaldades elimineerida gruppi kuuluvate isikute omavaheliste tehingute mõju grupi majandusnäitajatele;
  3) tegevusala koodid - tunnused, millega liigendatakse kulusid, investeeringuid (esmasoetused), saadud ja antud toetusi ning rahakäivet tegevusala järgi;
  4) allikate koodid - tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet;
  5) rahavoo koodid - tunnused, mille kasutamine võimaldab koostada rahakäibe (sissetulekud - väljaminekud) aruanded.

  (2) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandus- informatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: objekti-, projekti- vms. koodid - lisatunnused, mis võimaldavad liigendada ja majandusinformatsiooni täiendavalt analüüsida.

  (3) Kehtiv kontoplaan on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/.

  (4) Ametiametiasutuse raamatupidamises on täiendavalt kasutusele võetud kontole 100100 allkontod järgmiselt:
  1) 100111 EE281010302005446001 SEB;
  2) 100100 EE181010302010331004 SEB;
  3) 100502 EE131010220041900010 SEB;
  4) 100115 EE921010302005456004 SEB;
  5) 100107 EE301010302005451009 SEB;
  6) 100113 EE952200001120211422 Swedbank;
  7) 100103 EE42200001120178002 Swedbank;
  8) 100102 EE682200221023349831 Swedbank;
  9) 100104 EE852200001120287650 Swedbank;
  10) 100101 EE932200221011531774 Swedbank;
  11) 100110 EE327700771005279686 LHV Pank.

  (5) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse informatsiooni liigendamiseks ja analüüsiks lisaks kontoplaanile objekti-, projektikoode.

4. peatükk Aruanded 

§ 11.   Saldoandmikud

  (1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kontoplaani järgi.

  (2) Konsolideeritud saldoandmik on üldeeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.

  (3) Ühist tehingupartneri koodi omavad avaliku sektori üksused esitavad ühise konsolideeritud saldoandmiku.

  (4) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina.

  (5) Saldoandmiku infosüsteemi kasutamiseks väljastab Rahandusministeerium avaliku sektori üksusele selleks vajalikud õigused ja paroolid.

  (6) Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaane koode, parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideerimist läbiviivatel üksustel on lisaks õigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samuti koostada konsolideerimisgrupi konsolideerituid aruandeid.

  (7) Ametiametiasutus esitab saldoandmikud iga kuu kohta kasvavalt aasta algusest, tütarettevõte iga kvartali kohta kasvavalt aasta algusest.

  (8) Saldoandmikud esitatakse aruandekuule või -kvartalile järgneva kuu 25.kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.

  (9) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi kuni järgmise aasta 31. märtsini. 31. märtsist kuni 30. aprillini saab korrigeerimisi teha ainult Rahandusministeeriumi loal.

  (10) Kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema mõju all olevate tütarettevõtete saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0–5, elimineeritakse.

§ 12.   Makseandmik

  (1) Saldoandmiku esitaja esitab kord kuus saldoandmiku esitamise tähtajal lisaks saldoandmikule makseandmiku, milles esitatakse info aruandekuul tehtud maksete kohta.

  (2) Makseandmikus ei kajastata:
  1) makseid füüsilistele isikutele, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad;
  2) maksude ja muude tasude maksmist Maksu- ja Tolliametile;
  3) täiendavate puhkepäevade hüvitiste maksmist Sotsiaalkindlustusameti poolt;
  4) enamlaekunud või edasikantavate tulude ega laekumisel kohustistena arvele võetud summade tagasimakseid, välja arvatud võetud laenude tagasimaksed;
  5) riigisaladuse all olevaid makseid;
  6) makseid, mille summa on väiksem kui 100 eurot.

  (3) Makseandmik esitatakse üldeeskirja lisas 9 toodud vormil.

§ 13.   Majandusaasta aruanne

  (1) Ametiametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning Avaliku Sektori Finantsarvestuse juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.

  (2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Avaliku Sektori Finantsarvestuse ja aruandluse sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel Avaliku Sektori Finantsarvestuse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Mulgi valla kui konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse ka eelarve täitmise aruanne. Lisatakse reservfondi kasutamise aruanne.

§ 14.   Aruannete esitamine

  (1) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse Rahandusministeeriumi kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks. Alates 01.01.2018 esitab Mulgi Vallavalitsus tekkepõhise aruande.

  (2) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (3) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

5. peatükk Raamatupidamise korraldus 

§ 15.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Hallatavate ametiasutuste raamatupidamist peetakse ametiametiasutuses tsentraliseeritud korras.

  (2) Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamistarkvara Standard Books abil.

  (3) Ametiametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (4) Mulgi valla ametiametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (5) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.

§ 16.   Varade ja kohustuste kajastamine

  (1) Vara kajastatakse selle hallatava ametiasutuse raamatupidamises, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (2) Nõuded kajastatakse ametiametiasutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

  (3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtametiasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiametiasutuse raamatupidamises.

  (4) Kohustused kajastatakse ametiametiasutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

  (5) Laenud kajastatakse ametiametiasutuse raamatupidamises.

  (6) Ametiametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsuselt mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 17.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse alates 01.01.2018 tekkepõhiselt.

  (2) Maksutulud kajastatakse ametiametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja tehakse korrigeerimised vastavalt maksude edasiandja esitatud teatisele.

  (3) Valla tuludena kajastatakse tulu majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud, nende arvel tehtud kulud lülitatakse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud korras.

  (4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.

  (5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol, põhivara soetamisel käibemaksukulu kajastatakse põhivara käibemaksukontol.

  (6) Kulude arvestust peetakse iga ametiasutuse lõikes eraldi, kusjuures kord kuus saadetakse kulude väljatrükid raamatupidamise programmist ametiasutuste juhtidele informatsiooniks.

  (7) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artikleid Avaliku Sektori Finantsarvestuse juhendis kehtestatud nomenklatuuris. Täpsema informatsiooni saamiseks on kulu- ja tuluartikleid laiendatud.

§ 18.   Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

  (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

  (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:
  1) toimumisaeg;
  2) majandusliku sisu kirjeldus;
  3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

  (3) Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigi raamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

  (4) Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamisregistrites tuleb algdokumendile lisada viide kirjendile.

  (5) Algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

  (6) Masintöödeldava algdokumendi käitlemisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus, riigi julgeolek ning ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse.

  (7) Algdokumentideks on:
  1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);
  2) pangakonto väljavõtted;
  3) tarnijate arved;
  4) klientidele esitatavad nõuetekohased arved;
  5) vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad, vallavolikogu õigusaktid
  6) aktid (vara arvele võtmine, mahakandmine, inventuurid, lõpetamata ehituste aktid);
  7) lepingud;
  8) lähetuse, koolituse aruanded;
  9) palgadokumendid;
  10) kuluaruanded.

  (8) Omniva Arvekeskuse e-kuluaruande lahendus võimaldab ettevõtlusega tehtud kulutuste kohta aruanded automaatselt üles laadida ühte keskkonda, kus need säilivad nõuetekohaselt kuni 8 aastat ning on igal ajal taasesitatavad.

  (9) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.

  (10) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud kulusid tegema volitatud (kohustatud) isiku ja raamatupidamisala töötaja poolt. Ostuarveid kontrollitakse ja aktsepteeritakse elektroonselt Omniva e-arvekeskuses algdokumentide menetlussüsteemis.

  (11) Ametiametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem või tema korraldusel mõni teine vastava tegevusala tegevust korraldav või volitatud ametiisik (abivallavanem).

  (12) Ametiametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt määratud isik.

  (13) Volitatud isik vastutab, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas eelarvega;
  5) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isikute poolt;
  6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist.

  (14) Ametiasutuse kuluarved kinnitatakse vallavanema või vallavanema poolt volitatud isiku allkirjaga. Samuti peab olema märgitud projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus või muud eelarve kulukohta määravad eritunnused. Volitatud isiku allkiri kuludokumendil või elektroonne kinnitus e-arvetekeskuses muudab tehingu sooritamise raamatupidajale kohustuslikuks.

  (15) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
  1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
  2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestusobjektide koodide õigsus;
  3) maksetähtpäev ja tehingu summad;
  4) tekkepõhine periood;
  5) tehingu vastaspoole andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
  6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
  7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isikute ( kinnitusring) poolt.

  (16) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna üle kandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning tulevaste rahavoogude planeerimiseks.

  (17) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

  (18) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
  1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendid;
  2) digitaalallkiri;
  3) masinloetavate algdokumentide menetlemiseks e-arvetekeskuses arvete kinnitusringil antud kinnitus.

6. peatükk Majandustehingute kajastamise üldpõhimõtted 

§ 19.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Ametiametiasutus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

  (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Majandustehing on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.

  (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile;
  5) sihtfinantseerimise korral kajastada kuludokumendil täiendavalt projekti kood.

  (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

  (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

  (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi Standard Books, kus peetakse arvestust ametiasutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised moodulid:
  1) finants;
  2) integratsioon;
  3) müügiarved;
  4) ostuarved;
  5) kassa;
  6) põhivara;
  7) üldine;
  8) tehnika.

  (7) Programmist võib vajadusel teha igas kuus järgmised väljatrükid:
  1) põhivara amortisatsiooni aruanne;
  2) müügireskontro;
  3) ostureskontro;
  4) kassa kanded.

  (8) Väljatrükke võib säilitada nii trükitud dokumentidena kui programmi failidena.

§ 20.   Algdokumentide käive

  Allasutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Allasutuse juht allkirjastab esitatud kuludokumendi.

§ 21.   Valla asutuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldamised

  (1) Asutatavad või ühendavad üksused võtavad saadud varad ja kohustused arvele, võttes aluseks nende bilansilised väärtused üle andva üksuse bilansis üleandmise momendil. Kui riigiraamatupidamis- kohustuslaste üksuste lõpetamine ei toimu uue majandusaasta algusest, antakse samal moel üle ka majandusaasta algusest kogunenud tulude ja kulude kontode saldod. Raamatupidamisprogrammis tehakse üleandmise-vastuvõtmise kuupäeval kanded, mis viivad üleandja kontode saldod nulli. Vastuvõtja võtab üleantud kontode saldod samast kuupäevast oma kontodele arvele.

  (2) Kui varad ja kohustused antakse mitterahalise sissemaksena üle teise juriidilise isiku aktsia- osa- või sihtkapitali, võetakse üleandja bilansis arvele finantsinvesteering (kontorühm 150, rahavoo kood 17) üleantava vara bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam.

  (3) Mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses. Õiglaseks väärtuseks loetakse vara jääkmaksumus üleandja bilansis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks;
  3) puudub aktiivne turg sama kasutusotstarbega varale;
  4) üleandmise eesmärk ei ole tagasirent;
  5) vara saaja on äriühing, kelle asutaja või omanik on 100% ulatuses üks isik, sh riik, või vara saaja on sihtasutus või mittetulundusühing, kelle asutajad või omanikud on 100% ulatuses avaliku sektor.

  (4) Ühise valitseva mõju grupis olevate üksuste vaheliste tehingute kajastamisel, mis erinevad tavapärase majandustegevuse käigustoimuvatest tehingutest (varasid ja kohustusi antakse üle mitterahaliselt ilma, et neid nimetataks mitterahalisteks sissemakseteks) kajastatakse lõikes 2 toodud osaluse või omakapitali muutuse kaudu, mitte tulemiaruande kaudu.

7. peatükk Rahaliste vahendite arvestus 

§ 22.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiametiasutuse kassaruumis olevas seifis.

  (2) Pangaoperatsioone teostatakse elektrooniliselt.

  (3) Maksekorraldused valmistab internetipangas ette raamatupidaja. Elektrooniliselt tehtavate maksete puhul kinnitatakse maksed elektrooniliselt internetipangas.

  (4) Esmase allkirjaõigusega isik (vallavanem) või abivallavanem annab oma kinnitusega kuludokumendil õiguse maksekorralduse teostamiseks. Hallatavate asutuste kuludokumentide kinnitamise õigus on ka hallatava ametiasutuse juhil.

  (5) Algdokumentide allkirjastamiseks võib kasutada ka digiallkirja.

§ 23.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Piirkonna sularahakassa maksimaalseks sularahalimiidiks kuu lõpul on 10 000 eurot.

  (2) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja kassapidaja ülesannetes.

  (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetuleku order;
  2) kassa väljamineku order;
  3) saldoaruande väljatrükk kassa kohta.

  (4) Kassa väljamineku orderi kinnitab kassa eest vastutav raamatupidaja.

  (5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi ega üle kirjutusi.

  (6) Ametiasutuse hallatavatest asutustest kviitungite ja mõningal juhul nimekirja alusel omatuluna laekuv sularaha tuuakse koos kviitungi koopiatega hiljemalt kuu lõpul valla kassasse, kus raamatupidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetuleku orderi.

  (7) Ametiasutuse kassast on lubatud teha väljamakseid vallavanema poolt kinnitatud dokumendi alusel (töötasu väljamaksed, toetuste väljamaksed jm.). Kassa väljamineku orderi aluseks on väljamaksmise aluseks olevad dokumendid.

  (8) Sularahas tehtud kulutuste aruannete või kaupluste t9Aekkide alusel hüvitatavad summad kantakse kulutaja arveldusarvele või makstakse välja sularahas.

  (9) Ametiasutuses sisestab raamatupidaja sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi Standard Books. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder. Kassaraamat trükitakse välja iga tööpäeva lõpus, mil kassaoperatsioon teostati.

  (10) Sularahaoperatsioonide dokumenteerimise eest vastutab vanemraamatupidaja kassapidaja ülesannetes.

  (11) Sularaha panka viimise eest vastutab vanemraamatupidaja kassapidaja ülesannetes, kes korraldab rahaliste vahendite viimist panka.

  (12) Sularaha sissetulek fikseeritakse sularaha sissetulekuorderiga. Massiliste samalaadsete maksete puhul on lubatud kasutada sularaha vastuvõtmise nimekirja, kus maksja tõendab allkirjaga sularaha üleandmist.

8. peatükk Arvelduste arvestus 

§ 24.   Nõuete ja kohustuste arvestus

  (1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Nõuete ja kohustuste osas peetakse analüütilist arvestust iga ostja/tarnija kohta eraldi käibe ja jääkide väljatoomisega aruandekuu lõpus, mida võrreldakse bilansi vastavate kontode jääkidega.

  (3) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi.

  (4) Asjaolud, mille alusel hinnatakse nõude laekumine ebatõenäoliseks on:
  1) kui võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju ja neile ei ole vastatud;
  2) kui võlausaldaja on esitanud ostja või asutuse vastu hagiavalduse;
  3) kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või kustutatud äriregistrist.

  (5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse valla raamatupidamises.

  (6) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine kinnitatakse Mulgi Vallavalitsuse poolt ning nõue ja selle allahindlus kantakse bilansist välja.

  (7) Ostuarvete haldamiseks on Mulgi vallal sõlmitud leping Omnivaga elektroonsete ostuarvete halduslahenduse kasutamiseks ostuarvete elektroonse kinnitamise, majandustarkvarasse edastamise ja arvete elektroonse arhiveerimisega.

§ 25.   Ettemaksude arvestus

  (1) Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi § 36 lõike 6 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). Vastavalt ettemaksu sisule kajastatakse kas lühiajalisi või pikaajalisi käibevara kontorühmas 102 ja 103, ning põhivara kontorühmas 152 ja 153.

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), s.o põhivara kapitaliseerimise alampiir.

§ 26.   Arveldused töötajate ja aruandvate isikutega

  (1) Lähetuse kulude hüvitamise aluseks on ametiasutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud ja allasutuse juhi poolt kinnitatud lähetusaruanne.

  (2) Ametiasutuse hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem.

  (3) Vallavanem suunatakse lähetusse vallavolikogu esimehe käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab volikogu esimees.

  (4) Käskkirjas tuuakse välja millised kulud millistel alustel kuuluvad hüvitamisele.

  (5) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui ka koolituslähetusi.

  (6) Lähetuse kulud hüvitatakse esitatud kuluaruande alusel.

  (7) Lähetatule võib seoses lähetusega hüvitada isikliku sõiduauto kasutamise kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusele nr 164 „Teenistus- töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitamise kord“:
  1) ametnikule (ametnikuks loetakse tulumaksuseaduse (TuMS) mõttes ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud nagu näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, vallavalitsuse liige);
  2) töötajale (töölepingu seaduse tähenduses);
  3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses).

  (8) Lähetatu on kohustatud esitama lähetuskulude aruande 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist.

  (9) Majanduskuludeks avansi saanud isik on kohustatud esitama kuu lõpuks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid.

9. peatükk Saadud ja antud toetused 

§ 27.   Toetuste liigid

  (1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupa ega teenuseid.

  (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks;
  2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused.

  (3) Sihtfinantseerimise liigid on:
  1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;
  2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

  (4) Riigieelarveseaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks.

  (5) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

§ 28.   Toetuste kajastamise üldpõhimõtted

  (1) Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.

  (2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansivälised kontod 911010 ja 912010).

  (3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise. Omavalitsus kajastab avaliku sektori üksusest saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.

§ 29.   Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks

  (1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.

  (2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550).

  (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepinguline summa on väiksem § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

§ 30.   Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

  (1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502.

  (2) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol kas lühiajalise (203856) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustusena.

  (3) Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühma 257) või tuluna kontogrupp 3502 ja nõudena (bilansikontod 103556).

  (4) Kui avaliku sektori üksusel on kindel kavatsus toetuse andmise kaudu teatud projekti elluviimiseks, ta kavandab selleks jätkuvalt iga-aastaseid toetusi ning on tekitanud toetuse saajas põhjendatud ootuse toetuse saamiseks, kajastatakse toetuse andmise kohustused samal perioodil, kui toetuse saaja kajastab põhivara soetust, sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks (D 450200 K 203550 lühiajaline kohustus, K 253550 pikaajaline kohustus).

  (5) Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, kajastab ta samal ajal sihtfinantseerimise nõuet (D 103556 lühiajaline nõue, D 153556 pikaajaline nõue K 350200 või K 257000). Sihtfinantseerimise kajastamiseks esitab toetuse saaja vähemalt iga kvartali lõpu seisuga toetuse andjale andmed põhivara soetamise kohta vastava kvartali jooksul. Kui selgub, et toetuse andmisest loobutakse, võetakse seni arvestatud nõuded ja kohustused tagasi.

  (6) Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimiseleping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvaks finantseerimiseks, samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.

§ 31.   Mittesihtotstarbeline finantseerimine

  Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud või antud.

10. peatükk Varude arvestus 

§ 32.   Varude arvestus

  (1) Materjalid (toiduained, töövihikud jne) kantakse kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 10 000 eurot ilma käibemaksuta.

  (2) Toiduainete koguseline ja summaline arvestus toiduainete artiklite viisi toimub laoprogrammis.

  (3) Aruandluse eest vastutav isik esitab iga kuu 4. kuupäevaks raamatupidamisele kontrollimiseks lao aruande.

  (4) Töövihikute arvestust peab kooli raamatukoguhoidja koguseliselt ja summaliselt.

§ 33.   Bilansiväline varude arvestus

  (1) Toiduainete kulu arvestamisel kantakse toiduained ostmisel koheselt kuluks.

  (2) Menüü koostamisel jälgitakse toidupäeva kalorsust ja kehtestatud maksumust. Keskmise kulunormi arvestamisel võetakse arvesse toiduainete maksumus koos käibemaksuga. Toidu hind kujuneb vastavalt valmistatud toidu retseptuurile.

  (3) Toidu müük oma asutuse töötajatele toimub sularahas või arve alusel ülekandega valla arvelduskontole.

  (4) Raamatupidamisvälist arvestust korraldab vahetult töötaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis (söökla juhataja, majandusjuhataja, kokk jne).

11. peatükk Töötasude, tasude ja hüvitiste arvestus 

§ 34.   Töötasude, tasude ja hüvitiste arvestus

  (1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontorühmas 50 perioodis, mille eest kulu arvestati ja maksukulu kontorühmas 506 füüsiliste isikutele tehingupartneri koodiga 800699.

  (2) Kontogruppi 2030 kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohuslasel ettemaks, peab see kajatama kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksuameti kontokaardil näidatud ettemaksu saldoga.

  (3) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti. Kandeid võib teha igal väljamakse päeval või koondkannetena vastavuses antud kuu kohta koostatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidega.

  (4) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030.

  (5) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest see oli arvestatud.

  (6) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust võib ümber hinnata üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimine kontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena).

  (7) Hüvitised töölepingu lõppemisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

  (8) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Mulgi Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või ametiasutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

  (9) Töötasuarvestus sisaldab:
  1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele töötasu arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes;
  2) puhkusetasu arvestust;
  3) ühekordsete väljamaksete arvestamist;
  4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;
  5) maksete kinnipidamist;
  6) muid vabatahtlike kinnipidamisi palgast;
  7) arvestatud tasude kuukoondite tegemist;
  8) isiku töötasu kaartide vormistamist ja säilitamist.

  (10) Töötasu makstakse üks kord kuus 29. kuupäeval ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. Kui 29 on puhkepäev, siis sellele eelneval tööpäeval.

  (11) Igakuise töötasu arvestamise aluseks on esitatud tööajatabelid.

  (12) Töölepingu lõppemisele makstakse töötajale kõik saada olevad summad.

  (13) Puhkustasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja või teenistuja avalduse alusel palgapäeval.

  (14) Maksud peetakse kinni vastavalt kehtivatele seadusandlusele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

  (15) Palgalehed koostatakse ametiametiasutuse ja hallatavate ameti asutuste tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse vallavanema poolt. Töötajale esitatakse palgalipik elektrooniliselt.

  (16) Aruandeaasta kohta täidetakse iga töötaja kohta isikukontokaart.

  (17) Tööandja poolne haiguslehtede täiendamine toimub elektroonses keskkonnas.

  (18) Ametiasutuse hallatavatest asutustest saadud informatsiooni põhjal teostab töötajate ravikindlustusega kindlustamist ja arvelt mahavõtmist hallatava asutuse juht või mõni teine selleks volitatud isik.

12. peatükk Põhi- ja bilansiväliste varade arvestus 

§ 35.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoone või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

  (2) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont, hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

  (3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus.

§ 36.   Materiaalne põhivara

  (1) Lugeda alates 01.01.2023 materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks vara, mille kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Kasutusel olevaid varasid (soetatud enne 01.01.2023), mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro bilansist välja ei kanta.

  (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

  (3) Avalikus raamatukogus raamatuid alates 01.01.2018 põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

§ 37.   Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

  (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana.

  (2) Materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse kontorühmas 155 ja 156.

  (3) Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmas 611,613, põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811-3813.

  (4) Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena).

  (5) Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.

  (6) Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

  (7) Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).

§ 38.   Amortisatsiooni arvestus

  (1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

  (2) Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene ei amortiseerita.

  (3) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

  (4) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente.

  (5) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised:
  1) hooned 1–5%;
  2) rajatised 2,5–10%;
  3) masinad ja seadmed 10–20%;
  4) infotehnoloogia seadmed 33–50%;
  5) muu inventar, sisseseade 10–50%.

  (6) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel.

  (7) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.

  (8) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastava muudatuste tegemiseks.

  (9) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (10) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.

  (11) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse Avaliku Sektori Finantsarvestuse ja Aruandluse juhendi §-st 45.

  (12) Maa ja munitsipaliseeritud maaüksused võetakse arvele soetamise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.

§ 39.   Parendused, remont ja hooldus

  (1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirini (ilma käibemaksuta) sätestatud summa.

  (2) Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

  (3) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.

  (4) Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

§ 40.   Põhivara müük

  (1) Riigi raamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.

  (2) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813.

§ 41.   Materiaalse põhivara ümberhindlus

  (1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest RTJ 5 § 33 järgmisest asjaolust:
  1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;
  2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta.

  (2) Juhul kui põhivara bilansiline väärtus erineb ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus). Eksperdi valiku peab kinnitama vallavalitsus. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.

  (3) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

  (4) Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui see jäi teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel.

  (5) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

§ 42.   Põhivara mahakandmine

  (1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri.

  (2) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).

§ 43.   Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes

  (1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku juhatuse või nõukogu liikmetest.

  (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

  (3) Tütar- ja sidusettevõtjate netovarad kajastatakse üldjuhul selle aruandekohuslase üksuse raamatupidamises, kes esindab osanikke üldkoosolekul. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest.

§ 44.   Bilansiväline vara ja selle arvestus

  (1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on kuni 5000 eurot ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

  (2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt. Varade seisukorda hinnatakse aastalõpu inventuuri käigus. Purunenud, hävinud ja moraalselt vananenud vara kustutatakse inventeerimiskomisjoni poolt koostatud mahakandmisakti alusel nimekirjast.

13. peatükk Inventeerimine 

§ 45.   Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

  (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

  (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse müügi-ja ostureskontro saldosid ja võrreldakse neid bilansiga.

  (3) Igakuuliselt tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga vastava teatise järgi. Kuu jooksul toimunud liikumiste kohta tehakse kanded pearaamatus.

  (4) Vähemalt iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või Rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga.

  (5) Erinevuste korral tehakse paranduskanded või vastasel korral teatatakse sellest kohe vahetule juhile. Paranduskanded dokumenteeritakse. Kontrolli teostamise sagedus ja selle eest vastutavad isikud määratakse raamatupidamisüksuse töötajate ametijuhendites.

  (6) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa:
  1) materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansivälise vara inventuur;
  2) nõuete ja ettemaksete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  3) kohustuste ja saadud ettemaksete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;
  4) sularahakassa inventuur;
  5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;
  6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine.

  (7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.

  (8) Ametiasutuse juht määrab aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. Valitseva mõju all oleva üksusega võrdluse käigus selgunud realiseerumata kasumite ja kahjumite olemasolu korral võetakse need arvesse kapitaliosaluse meetodil.

  (9) Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:
  1) sularaha ja pangakontod – igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt;
  2) sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus;
  3) maksunõuded ja -kohustused – bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine;
  4) muud nõuded ja ettemaksed – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja vähemalt üks kord aastas aegunud nõuete allahindlused, aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt;
  5) finantsinvesteeringud – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, tekkepõhine intressiarvestus, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused kõikide oluliste investeeringute osas;
  6) varud – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu ja hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta;
  7) materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara allahindluse läbiviimise vajaduse suhtes;
  8) muud varad – inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust;
  9) kohustused ja saadud ettemaksed – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt;
  10) saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod – kvartaalselt saldoandmike infosüsteemi päringute alusel, vajadusel täiendavalt e-posti teel omavahelise kirjavahetuse alusel.

§ 46.   Inventeerimise ja hindamise protseduurid

  (1) Sularaha inventuuri käigus:
  1) loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt;
  2) valla finantsosakonnas kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega; puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690; ülejäägid kantakse tuludesse (388890).

  (2) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust; kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega.

  (3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
  1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
  3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

  (4) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
  3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele üle lugemise käigus;
  4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks;
  5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
  6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
  7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
  8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamiseandmetesse;
  9) leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690);
  10) ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses).

  (5) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute füüsiline inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
  1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
  2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust;
  3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  4) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded;
  5) bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

  (6) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  3) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
  4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  5) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.

  (7) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid.

  (8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

  (9) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventuurikomisjoni koostatud lõppakti alusel.

  (10) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:
  1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
  2) süüdlase mitteavastamisel – Mulgi vallavara eeskirjas sätestatud korras.

14. peatükk Konsolideerimine 

§ 47.   Konsolideerimise protseduurid

  (1) Ametiametiasutuse (Mulgi Vallavalitsus) valitseva mõju all olevat iseseisvat raamatupidamist omav asutus: OÜ Abja Elamu, AS Iivakivi, Sa Abja Haigla ja Mulgi Perearstikeskus OÜ koostavad saldoandmiku vastavalt üldeeskirjas sätestatule. Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi.

  (2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava ametiasutuse raamatupidaja.

  (3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahel saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile.

  (4) Kui kõik konsolideeritud aruande koostamiseks olevas saldoandmikus erinevused leitud ja vajalikud parandused tehtud, võtab valla pearaamatupidaja saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuse andmed osaluste kajastamiseks ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded.

  (5) Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupi piires esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisi saldosid, mille elimineerimiseks või õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud aruandes on vaja veel teatud lisakanded, võimaldatakse neid sisestada täiendava konsolideerimisgrupi saldoandmikuna.

§ 48.   Seotud osapooled

  (1) Eesti finantsaruandluse standardi moodustavad raamatupidamise seaduse kohaselt RPS ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). RPS § 21 kirjeldab millist infot peab raamatu-pidamiskohustuslane oma aastaaruandes kajastama, ning lõige 5 p 3 sätestab nõude avalikustada tehingud seotud osapooltega, mille kohta tuleb esitada osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu info, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks (RPS § 21). RPS § 35 lg 2 kohaselt kehtestatakse arvestuspõhimõtted avalikule sektorile, sh kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga (RPS § 35 lg 2).

  (2) Tehinguid, mille puhul ettevõtte juhtkond asub lepingulistesse suhetesse oma sugulastega või firmadega, milles juhtkonna liikmed omavad osalust, või tehinguid iseendaga, käsitletakse tehingutena seotud osapooltega.

  (3) Seotud osapooltega võivad toimuda järgmist liiki tehingud (need on kõige tavapärasemad):
  1) renditehingud;
  2) kaupade ja teenuste ost/müük;
  3) vara ost/müük;
  4) töösuhted (sugulaste palkamine).

  (4) Seotud osapoolte kohta info avaldamise nõuded on toodud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 49¹, mille kohaselt tuleb avalikustada informatsioon nende tehingute kohta, mis:
  1) ei vasta õigusaktidele;
  2) ei vasta raamatupidamiskohustuslase dokumentide üldistele nõuetele;
  3) ei vasta turutingimustele.

  (5) Seotud isikutega tehinguteks loetakse tehingud, mida sarnastel tingimustel ei pakuta üldises korras kõikidele isikutele. Selliseks tehinguks võib kvalifitseeruda näiteks toetuse andmine seotud osapoole juhitud MTÜ-le otsustuskorras ilma avalikku, üldsusele kättesaadavat taotlusvooru korraldamata. Samuti võib selleks liigituda nt kohalikult ettevõtjalt kokkuleppehinnaga ostetud kaup või teenus, aga see võib samas olla tehing, mida ei tule avalikustada, kui see toimub sarnaselt kõigile soovijatele pakutava hinnakirja alusel.

§ 49.   Seotud isikud ja nendega tehtud tehingud

  (1) Seotud isikud ja nendega tehtud tehingute tegemisel on juhtkonna võtmeisikuteks:
  1) volikogu liikmed;
  2) vallavanem ja abivallavanemad;
  3) vallavalitsuse liikmed
  4) kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste juhid;
  5) kohaliku omavalitsuse tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed.

  (2) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, ametiasutuse dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

  (3) Ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide nimekirjas tuuakse välja järgmised andmed:
  1) asutuse nimi;
  2) juhi ametinimetus;
  3) juhi ees- ja perekonnanimi;
  4) juhi isikukood.

  (4) Isikukoodi alusel tehakse päring e-äriregistri teabesüsteemis (aadress: https://ariregister.rik.ee ). Päringu tulemusena kuvatakse ekraanile päringus märgitud isikukoodiga (füüsilise isikuga) seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja füüsilise isiku roll ettevõttes. E-äriregistri teabesüsteemist on võimalik teha päringuid iga isiku kohta eraldi.

  (5) Üksikisiku lähedasteks pereliikmeteks Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 49¹ järgi on kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps.

§ 50.   Asutuste juhtidega ja nendega seotud juriidiliste isikutega tehtud tehingute kontrollimine

  (1) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
  1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
  2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

  (2) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta.

  (3) Aastaaruandes avaldamisele kuuluvate tehingute saldod esitatakse saldoandmikes:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800601;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800301 või 800501;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodidega, mis algavad numbritega 0 kuni 6 ja mille neljas number on 6 või 7.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari. Kommentaariga dokument esitatakse raamatupidamisüksusele, kes selle alusel kajastab tehingu lõike 3 punktis 1 või 2 toodud seotud isiku tehingupartneri koodiga.

  (5) Aastaaruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 1 ja 2 toodud seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes:
  1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu;
  2) toetuste andmine ja saamine;
  3) kaupade ja teenuste ost-müük;
  4) laenude andmine ja saamine;
  5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine;
  6) muud tehingud.

  (6) Aastaaruandes tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod ning tulud ja kulud. Nimetatud informatsioon peab vastama saldoandmikes seotud isikute tehingupartnerite koodidega kajastatud saldodele.

  (7) Avalikustada ei tule tehinguid, mis esinevad tavalises kliendi või saaja ja tarnija suhtes ning mille tingimused ei ole soodsamad kui samas olukorras muude üksuste või isikutega turutingimustel tehtavad tehingud. Samuti ei tule avalikustada selliseid tehinguid, mis esinevad järjepidevalt tavapärastes tegevussuhetes teiste üksustega ja toimuvad tingimustel, mis on tavalised selliste tehingute puhul teatud olukorras.

15. peatükk Raamatupidamisdokumentide säilitamine 

§ 51.   Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad

  (1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele.

  (2) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt.

  (3) Struktuuritoetuste dokumentide säilitamistähtajaks Mulgi Vallavalitsuses on kuni 25 aastat vastavalt programmperioodi nõuetele.

  (4) Säilitamisele kuuluvad järgmised dokumendid:
  1) raamatupidamise dokumendid (originaalarved, saatelehed, maksekorraldused, panga väljavõtted, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, lähetusaruanded, lepingud, aktid, jms) – vastutab pearaamatupidaja;
  2) hankedokumentatsioon (vastavalt riigihangete seadusele ja rakendusüksuse poolt kehtestatud lisanõuetele, muude hangete puhul kolme pakkumise võtmist tõendavad dokumendid) – vastutab arendus- ja hankespetsialist;
  3) projektiga seotud kirjavahetus (ametlik kirjavahetus, elektrooniline kirjavahetus jne) – vastutab projektijuht;
  4) muu projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, väljamaksetaotlused, haldusotsus, leping, aruanded, koosolekute protokollid) – vastutab projektijuht;
  5) lepingud (ostu-müügilepingud, töölepingud, töövõtulepingud, laenu-liisinglepingud, üleandmis-vastuvõtuaktid), load ja kooskõlastused (ehitusluba, kasutusluba) – vastutab vastava valdkonna spetsialist;
  6) originaaldokumente, mis on pikema säilitusajaga kui üldiselt säilitamisele kuuluvad dokumendid, arhiveeritakse eraldi kaustades (elektroonselt või paberkandjal);
  7) ülejäänud dokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 aastat vastavalt Mulgi Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.

16. peatükk Rakendussätted 

§ 52.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Mulgi Vallavalitsuse 03. märtsi 2020. a määrus nr 4 „Mulgi valla raamatupidamise sise-eeskiri“.

§ 53.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.