Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine
Vastu võetud 15.12.2022 nr 23
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
§ 1.
Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruses nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) vältimatu sotsiaalabi – inimesele (sh ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele) hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise majutuse, sotsiaalnõustamise, transpordi ja muu põhjendatud abi tagamine, kui inimene on elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatult kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) sissetulekupiir – rahasumma, mis peab inimesele või perekonnale jääma elamiseks kätte vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele pärast rahvastikuregistrisse kantud eluasemega seotud kulude katmist. Sissetulekupiiri suurus kehtestatakse Tallinna Linnavalitsuse määrusega.“;
3) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse sotsiaalselt abitus olukorras inimesele hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise majutuse, sotsiaalnõustamise, transpordi ja muu põhjendatud abi tagamiseks seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras või tema toimetulek tagatakse muu abiga.“;
4) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada. Abivajadust ei hinnata universaaltoetuste taotlemisel.“;
5) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest;“;
6) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja arengut käsitlevaid eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest;“;
7) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Abi määramine või määramisest keeldumine vormistatakse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema volitatud ametniku haldusaktiga, kui abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti kehtivusaja võib piirata teenuse saaja ja/või teenust vahetult osutava inimese tähtajalise elamisloa kehtivusajaga. Haldusakti maksimaalne kehtivusaeg on kolm aastat.“;
8) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kehtestab sotsiaalteenuse eest tasu võtmise rakendamise alused ja juhendi, mis avaldatakse linna veebilehel. Linna asutuse osutatavate teenuste hinnad kehtestatakse linnavalitsuse sätestatud korras. Hangitavate teenuste hinnad määrab teenuse osutaja.“;
9) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude mahaarvestamist on inimese või perekonna kasutada rahalised vahendid, mis jäävad alla sissetulekupiiri, võtab linn inimese või perekonna abivajadusest lähtudes osaliselt või täielikult üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ja/või maksab sissetulekust sõltuvat toetust.“;
10) paragrahvi 13 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) perekonna sissetuleku hulka arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek;“;
11) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Inimese või perekonna netosissetulekust arvestatakse maha rahvastikuregistrisse kantud elukoha jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (sh üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse koos laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse maksega ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluaseme kõrvalkulud) ning abi osutamise tinginud põhjendatud kulud (sh juba sotsiaalteenuse eest tasutav omaosalus).“;
12) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 6–11 järgmises sõnastuses:
„(6) Eluruumiga seotud kulude mahaarvestamisel lähtutakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normist ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud eluasemekulude piirmääradest.
(7) Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi arvestamisel lähtutakse järgmisest:
1) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm igale pereliikmele on 18 m2, millele lisandub 15 m2 kogu pere kohta;
2) üksinda elava pensionäri ning osalise ja puuduva töövõimega inimese puhul võib abi määramisel arvestada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks kuni 51 m2.
(8) Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid käsitletakse inimese või perekonna netosissetulekust maha arvestamisel üüriga sarnastel alustel.
(9) Abi andmisel võetakse eluasemega seotud kulud aluseks ainult juhul, kui inimene esitab taotlemisel tõendid, mis tõendavad:
1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
2) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.
(10) Kui taotleja soovib, et abi määramisel võetakse eluasemega seotud kuluna arvesse rahvastikuregistrisse kantud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, lisab ta esmapöördumisel või laenulepingu muutmisel taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
1) eluaseme soetamiseks laenu võtmist ja kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist;
2) laenu võtja on abi taotleja ise või tema pereliige;
3) maksepuhkuse kasutamist või maksepuhkuse andmisest keeldumist;
4) vabatahtliku kindlustuse olemasolu ning seda, kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.
(11) Abi määramisel ei võeta eluasemega seotud kuluna arvesse üüri, kui üürile andja ja üürnik on omavahel abielus või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.“;
13) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks määratakse kuni 1. aprillini 2023 järgmistel tingimustel:“;
14) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) perekonna sissetulekuna võetakse arvesse taotlusele eelnenud kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotlusele eelnenud kuue kuu keskmine netosissetulek;“;
15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Alates 1. aprillist 2023 määratakse sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks, lähtudes käesoleva määruse §-s 13 sätestatust ja sotsiaaltoetuste maksmist reguleerivas õigusaktis toodud erisustest.“;
§ 2.
Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruses nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Puudega lapse hoiuteenuse eesmärk on toetada puudega last (erandjuhtudel vähemalt suure hooldus- ja järelevalvevajadusega last) kasvatava inimese toimetulekut ja vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.“;
2) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Linnaosa valitsus hindab lapse toimetulekut ja pere kõrvalabi vajadust ning koostab juhtumiplaani koos tegevuskavaga.“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Teenuse osutaja esitab krüptitult teenuse osutamise koondaruande koos teenuse kasutajate kinnitatud graafikutega ametile hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 7. kuupäevaks. Aruande andmete koosseisu kehtestab amet.“;
4) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastab teenuse osutajale haldusaktist teenust puudutava resolutiivosa, millega otsustati teenuse osutamine. Teenuse osutaja pöördub teenuse saaja poole, et teenuse osutamine kokku leppida. “;
5) paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Teenuse osutamise lepingus võib kokku leppida, et haldusaktis märgitud kalendrikuuks ette nähtud teenuse mahu võib kalendriaasta sees kvartali kaupa summeerida. Nende kuude jooksul võib teenustunde kasutada enda vajadust mööda.“;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Lapsele osutatava tugiisikuteenuse osutaja esitab krüptitult teenuse osutamise koondaruande koos teenuse kasutajate kinnitatud graafikutega ametile hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 7. kuupäevaks. Aruande andmete koosseisu kehtestab amet.“;
7) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastab teenuse osutajale teenuse alustamiseks vajaliku teabe. Teenuse osutaja pöördub teenuse saaja poole, et teenuse osutamine kokku leppida.“;
8) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Teenuse osutamise lepingus võib kokku leppida, et haldusaktis märgitud kalendrikuuks ette nähtud teenuse mahu võib kalendriaasta sees kvartali kaupa summeerida. Nende kuude jooksul võib teenustunde kasutada enda vajadust mööda.“;
9) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Viipekeele tõlketeenus
(1) Viipekeele tõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmispuudega inimesele, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt, tõlge asjaajamisega seotud suhtlemisel tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes.
(2) Teenust osutatakse eesti või vene viipekeeles.
(3) Viipekeele tõlketeenuse saamiseks tuleb pöörduda viipekeele tõlketeenuse koordinaatori või linnaosa valitsuse poole.
(4) Viipekeele tõlketeenust osutatakse haldustoiminguna.“;
10) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Täisealise inimese hooldusteenus
(1) Täisealise inimese hoolduse eesmärk on võimaldada inimesel kõrvalabile toetudes võimalikult kaua hakkama saada kodustes tingimustes ja ka asjaajamisel väljaspool kodu, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Täisealisele inimesele määratakse hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele või ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele.
(3) Täiskasvanud inimesele osutab teenust kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja, kes võib olla inimese pereliige või lähedane. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.
(4) Hooldajaks määratakse teo- ja töövõimeline inimene, kes on kantud rahvastikuregistrisse Tallinna linna elanikuna ja on võimeline hooldust vajavat inimest tema vajadustele vastavalt hooldama.
(5) Hooldaja võib üldjuhul olla ühe hooldusvajadusega inimese hooldaja. Kahe või enama hooldusvajadusega inimese hooldaja võib olla siis, kui hooldusvajadusega inimesed on tema pereliikmed või elavad samas eluruumis.
(6) Hooldajaks ei määrata inimest:
1) kellel on Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud raske või sügava puude;
2) kes on kutsealune kaitseväeteenistuse seaduse mõistes, v.a kui ta on ainus isik, kes on kohustatud ülal pidama raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud.
(7) Hooldajat ei määrata, kui inimese hooldusvajadust on võimalik katta või see kaetakse teiste sotsiaal- ja/või haridus- ja/või meditsiiniteenustega.“;
11) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 21, 22 ja 23 järgmises sõnastuses:
„(21) Varjupaigas osutatava resotsialiseerimisteenuse eest tasub inimene sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatu kohaselt kogu oma käsutuses oleva sissetuleku, mis ületab Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi mittetoidukulutuste maksumust, millest on maha arvestatud ka eluasemekulu komponent.
(22) Sotsiaalmajutusüksuses ja ühiselamus osutatava resotsialiseerimisteenuse eest tasub inimene hinnakirja alusel.
(23) Teenuse saaja, keda teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema vajadusele vastava teenuskoha olemasolust, sõlmib teenuse osutajaga lepingu kümne tööpäeva jooksul teavituse saamisest. Kui inimene ei sõlmi lepingut selle aja jooksul, loetakse ta teenusest loobunuks.“;
12) paragrahvi 17 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on tagada eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole võimeline tagama enda või oma perekonna põhjendatud vajadusele vastava eluruumi kasutamise võimalust:“;
14) paragrahvi 18 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) füüsilise või psüühilise puude tõttu;
2) sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu.“;
15) paragrahvi 18 lõike 1 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 18 lõiked 2–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eluruum tagatakse järgmiste meetmetega:
1) eelistatavalt abistab linn inimest eluruumi leidmisel vabaturult ja tagab vajaduse korral selleks täiendava nõustamise ja toetuse;
2) linn annab kasutusse endale või kolmandale isikule kuuluva eluruumi (vajaduse korral kohandatud eluruumi) koos muu põhjendatud abiga, lähtudes linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna haldusotsusest inimese teenusvajaduse kohta.
(3) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hinnatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest lähtudes. Teenust osutatakse juhul, kui inimese või pere sissetulek jääb pärast talle ettenähtud eluasemekulude tasumist alla sissetulekupiiri. Seejuures arvestatakse järgmist:
1) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks arvestatakse igale pereliikmele 18 m2, millele lisandub 15 m2 kogu pere kohta;
2) eluasemekuluna võetakse arvesse Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021 määruses nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (edaspidi määrus nr 32) sätestatud maksimaalne üüri piirmäär;
3) arvestuslik eluruumi üldpind on maksimaalselt 105 m2. Eluruumi tagamise teenuse puhul ei rakendata määruse nr 32 § 1 lõike 1 punktis 1 üle 33 m2 üldpinnaga eluruumide kohta sätestatud erisusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul osutab linn inimesele üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest eluruumi leidmisel vabaturult.
(5) Üürimise nõustamine ja toetamine lõpeb ühekordse toetuse maksmisega juhul, kui inimene:
1) on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise ning on hindamise tulemusel võimeline vabaturul toime tulema ja
2) on leidnud sobiva elamispinna ja sõlminud üürilepingu.
(6) Toetust makstakse üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks üürile andjale, põhjendatud juhtudel toetuse taotlejale.
(7) Toetust makstakse haldusotsuse alusel kord kolme kalendriaasta jooksul.
(8) Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel eluruumi kasutusse andmise otsustamist tehakse abi vajavale inimesele eluruumi kasutusse võtmise ettepanek. Ettepanekus teavitatakse inimest eluruumi asukohast ja suurusest, antakse muu eluruumi iseloomustav oluline teave ning tutvustatakse eluruumi fotode abil.“;
17) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 9–24 järgmises sõnastuses:
„(9) Abi vajav inimene peab eluruumi kasutusse andmise ettepaneku tegijat kirjalikult teavitama eluruumi vastuvõtmisest või sellest loobumisest kümne tööpäeva jooksul ettepaneku tegemisest. Eluruumist loobumist peab kirjalikult põhjendama. Kui inimene ei esita tähtajaks mõjuvaid põhjendusi eluruumist loobumiseks, võib amet jätta eluruumi tema kasutusse andmata ja lugeda ta teenusest loobunuks.
(10) Kui inimene loobub eluruumist põhjendatult, jääb ta eluruumi vajajana ootele ja talle tehakse uus ettepanek eluruumi kasutamise lepingu sõlmimiseks, pakkudes teist, inimese vajadustele vastavat eluruumi.
(11) Eluruumist loobumine on põhjendatud eelkõige juhul, kui eluruum ei sobi inimesele tema füüsilise või psüühilise erivajaduse tõttu, mida on võimalik dokumentaalselt tõendada.
(12) Eluruumi kasutusse andmise otsustamisel arvestatakse inimese põhjendatud vajadustega ja linna omandis olevate eluruumide võimalustega.
(13) Inimese põhjendatud vajadustele vastava eluruumi puudumisel võetakse inimene eluruumi vajajana ootele ja temaga sõlmitakse eluruumi kasutamise leping esimesel võimalusel.
(14) Kui abi vajav inimene on kinnitanud eluruumi sobivust, antakse linnale kuuluv eluruum tema kasutusse ameti juhataja või tema volitatud isiku haldusakti alusel tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Eluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollib linnaosa valitsus.
(15) Abi vajav inimene on kohustatud sõlmima eluruumi kasutamise lepingu (edaspidi leping) 30 päeva jooksul arvates eluruumi kasutusse andmise otsusest teadasaamisest. Kui inimene ei sõlmi lepingut nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta, loetakse ta teenusest loobunuks.
(16) Lepingu sõlmimisel teavitatakse eluruumi kasutajat võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust lähtudes sellest, et kasutusse antud eluruumile ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut. Eluruumi kasutaja peab tasuma üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud.
(17) Eluruumis võivad elada inimesed, kelle abivajadus on hinnatud. Kui pere koosseis muutub, on inimesel kohustus teavitada sotsiaalhoolekande osakonda, kes vajadusel hindab uuesti pere abivajadust. Eluruumi ei tohi anda allkasutusse.
(18) Inimese jätkuv teenusevajadus või selle puudumine peab olema sotsiaalhoolekande osakonnal välja selgitatud vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtaja saabumist.
(19) Lepingu sõlmimise uueks perioodiks otsustab ameti juhataja või tema volitatud isik haldusaktiga, tuginedes linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna haldusotsusele, millega on tuvastatud inimese jätkuv teenusevajadus.
(20) Kui hindamise tulemusena selgub, et inimesel on jätkuv teenusevajadus, kuid pere koosseis või inimese abivajadus on olulisel määral muutunud, võib amet otsustada anda inimese kasutusse teise, tema vajadusele sobivama eluruumi.
(21) Leping lõpetatakse ennetähtaegselt, kui inimese teenusevajadus on ära langenud või inimene või tema pereliige on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi.
(22) Leping lõpeb abi taotlenud eluruumi kasutaja (edaspidi eluruumi kasutaja) surma korral.
(23) Eluruumi kasutajaga koos elanud täisealisel pereliikmel, kellel on jätkuv teenusevajadus, on õigus ühe kuu jooksul alates eluruumi kasutaja surmast esitada sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaalhoolekandelise abi taotlus.
(24) Sotsiaalhoolekande osakond hindab eluruumi kasutajaga koos elanud pereliikme jätkuvat teenusevajadust. Kui ta vajab eluruumi, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 10–18 sätestatud alustel leping sama eluruumi või põhjendatud juhul muu eluruumi kasutamiseks.“;
18) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse inimest toimingutes, mida ta terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.“;
19) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) koduabi – teenuse saaja abistamine igapäevaeluks vajalikes tegevustes, näiteks eluruumide ja riiete korrastamisel, kütmisel ja toiduvalmistamisel tema eluruumis, ravimite ostmisel apteegist, toiduainete ja majapidamistarvete tellimisel e-keskkonnas;“;
20) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Psüühilise erivajadusega inimesele teenuse osutamise otsustab sotsiaaltöötaja abivajaduse hindamise alusel. Sotsiaaltöötaja konsulteerib teenuse taotleja raviarsti ja vajadusel teenuse osutajaga ning arvestab nende hinnangut koduhoolduteenuse sobivuse kohta.
(5) Koduteenust ei osutata sõltuvusprobleemidega või voodikesksetele inimestele, kes vajavad igapäevast täielikku kõrvalabi ja hooldust.
(6) Koduteenus ei sisalda koduõendust.
(7) Koduteenuse eest tasub inimene omaosalustasu järgmiselt:
1) kui tema netosissetulek jääb alla 300 euro, ei rakendata omaosalustasu;
2) kui tema netosissetulek jääb vahemikku 301–450 eurot, on omaosalustasu 2 eurot tunnis;
3) kui tema netosissetulek jääb vahemikku 451–600 eurot, on omaosalustasu 4 eurot tunnis;
4) kui tema netosissetulek jääb vahemikku 601–750 eurot, on omaosalustasu 6 eurot tunnis;
5) kui tema netosissetulek on üle 751 euro, on omaosalustasu 10 eurot tunnis.“;
21) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sotsiaalvalveteenuse saaja eluruumi paigaldatakse teenuse tagamiseks vajalikud seadmed, et tagada talle abi ootamatult tekkinud olukorras, sealhulgas kukkumisel või siseruumidesse lõksu jäämisel, kus inimene ise ei ole suuteline abi kutsuma ega abistajale eluruumi ust avama.“;
§ 3.
Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruses nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrusega sätestatakse sotsiaaltoetuste (edaspidi ka toetus) määramise ja maksmise kord. Sotsiaaltoetusi makstakse rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikele. Kui õigusaktides on sätestatud teisiti, siis makstakse toetust ka inimesele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Tallinna linn.“;
2) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Universaaltoetuse määramise otsust ei vormistata kirjalikult, kui toetuse saamise tingimused on täidetud ning toetus makstakse välja määruses sätestatud tähtajal.
(2) Kui sotsiaaltoetuse saamise tingimused ei ole täidetud, teeb Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja või tema volitatud isik, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja või tema volitatud isik või linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja toetuse määramisest keeldumise otsuse. Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Otsus tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud viisil.“;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) linna eelarvest makstavateks sissetulekust sõltuvateks toetusteks, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud või toetatakse pere toimetulekut;
3) riiklikuks toimetulekutoetuseks, mille eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajava inimese ja/või perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.“;
4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sissetulekust sõltuvate toetuste liigid on:“;
6) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks;“;
7) paragrahvi 4 lõike 3 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) eluruumi kohandamise kulu hüvitis;“;
9) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) hooldajatoetus.“;
10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–2 sätestatud alustel on sünnitoetuse saamise õigus lapse vanemal, kui laps on sündinud surnult või sureb 70 päeva jooksul ja lapsel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht. Toetus makstakse välja ühes osas, rakendades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 kehtestatud määra.“;
11) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse maksmise kalendriaasta 1. jaanuarist ja“;
12) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama, mis toetuse saamise õigusega lapsel. Laiendatud teovõimega või 18-aastane laps peab esitama taotluse ise.“;
13) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks:
14) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠12. Pensionilisa
(1) Pensionilisa on õigus saada inimesel:
1) kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni saaja või täisealine toitjakaotuspensioni saaja (18–24-aastane inimene, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk, kelle töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanem, kelle töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine vanem; mittetöötav lesk, kes ootab last) või vähemalt 17-aastane inimene, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja
2) kelle pensioni või töövõime andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse, ja
3) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Pensionilisa koosneb toetusest ja soodustustest.
(3) Toetust makstakse üks kord aastas pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul. Toetust makstakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või puuduva töövõime tuvastamise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.
(4) Esmakordse taotluse võib esitada toetuse taotlemise õiguse tekkimise aastal alates sünnikuust. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(5) Toetuse määramise aastal saab pensionilisa saaja kasutada soodustusi alates pensionilisa maksmise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Soodustuste saamiseks annab inimene nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.
(6) Pärast esmakordset taotlemist makstakse toetust pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul automaatselt, kui inimene vastab jätkuvalt pensionilisa saamise tingimustele.
(7) Toetust ei maksta ja soodustusi ei anta inimesele, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest tasutakse Tallinna linna eelarvest.“;
15) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Erandkorras määratakse matusetoetus matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn ja kes korraldab sellise inimese matused, kellel puudus Eestis rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle matmise kulude katmiseks ei ole võimalik saada matusetoetust lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest selle üldkorra alusel.“;
16) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks“;
17) paragrahvi 14 lõiked 1, 2 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks (edaspidi toetus) määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustel.
(2) Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.
(4) Toetust on võimalik taotleda ühel korral kalendrikuus dokumentaalselt tõendatavate kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot taotluse kohta ja mis on tehtud taotluse esitamise kalendrikuul või sellele eelnenud kalendrikuul.“;
18) paragrahvi 14 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
19) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
㤠151. Hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetust makstakse inimesele, kes:
1) hooldab perioodiliselt või alaliselt alaealist inimest, kes vajab raske või sügava puude tõttu igapäevaelu toimingutes füüsilist kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning kelle hooldusvajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööl käia ning hooldatava abivajadust ei ole võimalik katta muu abimeetmega;
2) on määratud hooldama täisealist inimest, kes vajab raske või sügava puude tõttu igapäevaelu toimingutes füüsilist kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning kelle hooldusvajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööl käia ning hooldatava abivajadust ei ole võimalik katta muu abimeetmega.
(2) Hooldajatoetust ei määrata taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla kolmeaastase lapse hooldamise eest või jagatud vanemahüvitist või kelle hooldatava puhul on võimalik hooldusvajadust katta teiste sotsiaal- ja/või haridus- ja/või meditsiiniteenustega.
(3) Hooldajatoetust makstakse toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Hooldajatoetuse viimane makse tehakse sellel kalendrikuul, kui toetuse määramise otsus kaotab kehtivuse.
(4) Hooldajatoetuse saaja eest tasub Tallinna linn sotsiaalmaksu, kui hooldaja ei tööta (töötamisena käsitatakse tulu teenimist töö- või teenistuslepingu, võlaõigusliku või tsiviilõigusliku lepingu alusel) ega ole osalise või puuduva töövõimega inimene ning ta ei kuulu ega ole kuulunud ettevõtte juhtorgani ega omanike ringi viimasel kuuel kuul.
(5) Hooldajatoetus määratakse hooldajale linnaosa valitsuse haldusaktiga, mis kehtib kuni hooldatavale määratud puude kehtivusaja lõpuni ja/või hooldaja ja/või hooldatava tähtajalise elamisloa lõpuni, kuid maksimaalselt kolm aastat.“;
§ 4. Määruste muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023.
Tiit Terik
Aseesimees
Facebook
Twitter