SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Paide Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 23.02.2018, 22

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 15.02.2018 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 455 ja § 4515 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

 (2) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (3) Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuseid rahastatakse Paide linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest, mis on eraldatud riigi eelarvest läbi toetusfondi kohalikele omavalitsustele.

§ 2.  Teenuse osutaja ja korraldaja

 (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (edaspidi teenuse osutaja).

 (2) Järelhooldusteenuse korraldaja on Paide Linnavalitsus (edaspidi ametiasutus).

§ 3.  Teenuse saaja

 (1) Asendushooldusteenuse tagab ametiasutus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 1 ja 2 nimetatud lastele. Ametiasutus võib tagada asendushooldusteenuse ka lapse heaolu tagamiseks sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõikes 3 nimetatud lastele.

 (2) Järelhooldusteenus tagatakse ametiasutuse poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule. Ametiasutus võib tagada järelhooldusteenuse ka täisealise isiku toimetuleku tagamiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.

§ 4.  Teenuse rahastamise jaotus

 (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Paide linna eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest, § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele osutatavat teenust rahastatakse Paide linna eelarvest ja võimalusel lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

 (2) Järelhooldusteenust rahastatakse ametiasutuse eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest. Järelhooldusteenuse osutamise kulud võib kanda ka vastavalt lepingule teenuse saaja arvelduskontole.

 (3) Teenuse osutaja kulutused teenuse osutamisele lepitakse kokku ametiasutuse ja teenuse osutaja vahel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ja kantakse teenuse osutaja arvelduskontole.

 (4) Juhul kui teenuse osutaja on ametiasutuse hallatav asutus, tasutakse teenuse eest ühe koha arvestusliku maksumuse alusel, mille kinnitab Paide Linnavalitsus kui täitevorgan (edaspidi linnavalitsus).

 (5) Ametiasutus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i, kellega on ametiasutus sõlminud lepingu ja kes hooldab vähemalt üht last. Hoolduspere vanema toetuse suurus lepitakse kokku ametiasutuse ja teenuse osutaja vahel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ja kantakse teenuse osutaja arvelduskontole.

§ 5.  Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele määramine

 (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele määramise hindab lastekaitsetöötaja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

 (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele määramisel hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

 (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele määramisel hindab lastekaitsetöötaja isiku vajadusest tulenevalt teenuse osutamise sisu.

 (4) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

 (5) Teenuse määramise otsustab linnavalitsus haldusaktiga lastekaitsetöötaja ettepanekul.

 (6) Teenusele määramise haldusakt kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

§ 6.  Lepingu sõlmimine

 (1) Vastavalt teenusele määramise haldusaktile sõlmib ametiasutus teenuse osutajaga lepingu. Järelhooldusteenuse korraldamiseks sõlmib ametiasutus lepingu teenuse saajaga.

 (2) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

 (3) Lepinguga sätestatakse vähemalt teenuse saajale osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning poolte õigused ja kohustused.

§ 7.  Hoolduspere vanema toetuse taotlemine, määramine ja maksmine

 (1) Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kellega ametiasutus on sõlminud hoolduspere vanema lepingu.

 (2) Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem taotluse ametiasutusele, milles on märgitud järgmised andmed:
 1) toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
 2) hooldatava ees- ja perekonnanimi, isikukood;
 3) elukoha andmed;
 4) arvelduskonto number.

 (3) Tähtajalise toetuse määrab linnavalitsus korraldusega kuni hoolduspere vanema lepingu lõppemiseni avalduse esitamisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

 (4) Toetuse määraks on 500 eurot, millest kaetakse teenuse saaja isiklikud kulutused toidule, riietele, hügieenitarvetele, haridusele, vabaaja- ja huvitegevusele ning tervisele.

 (5) Linnavalitsusel on õigus määrata toetus toetuse määrast suuremas summas teenuse saaja erivajadusest tulenevate põhjendatud kulutusete katmiseks.

 (6) Toetus kantakse taotleja arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks.

§ 8.  Lepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse järgmistel juhtudel:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel;
 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

 (2) Leping lõppeb järgmistel juhtudel:
 1) lepingu lõppemise tähtaja saabumise korral;
 2) teenuse osutaja või teenuse saaja surma korral.

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018.

Aivar Tubli
Linnavolikogu esimees